turusituatsioon maailmas ja Eestis ja tarbija roll ostuprotsessis. Koostatud tabelite on alla märkitud informatsiooni allikad. Teine osa, mis on metoodiline, räägib uuringu metoodika ja valimi kirjelduse kohta ja nutitelefoni füüsiliste parameetrite olulisus tarbijale ning nutitelefoni igapäevased kasutusharjumused. Uurimisülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Tulemusi autor käsitleb ka meetodilises osas. Tulemuste lähtudes pakkub autor ettepanekud ja soovitused just meetodilises osas, kuigi uurimistulemustest ja ettepanekutest selles peatükkis ei kirjutata. Üldine diplomitöö ülesehitus on rahuldav. Reeglipäraselt peavad olema tiitelleht, sissejuhatus, võõrkeelne resümee, sisukord, sisuline osa, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Antud töös kõik osad on olemas
4. Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetodeid: a) Vaatlus b) Eksperiment c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist. VALMISANDMESTIKUD :
- Analüüsida küsitluses saadud tulemusi. - Teha saadud küsitluse tulemustest järeldused ning anda autoripoolsed soovitused ettevõtte X klientide rahulolu tõstmiseks nii toodete kui ka teenindusprotsessiga. 5 Uurimisstrateegiad Antud uurimuses kasutab autor nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset strateegiat. Autor kasutab mõlemat strateegiat kuna kasutatakse ankeetküsitlust ning teatud esitatud küsimused saavad detailsemad vastused kvalitatiivse strateegia korral. Üldisemate küsimuste puhul kasutatakse kvantitatiivset meetodi, mille korral on tulemuste analüüsimine kiirem ning lihtsam. Antud meetodid täiendavad üksteist. 6 Andmete kogumise plaan Andmekogumismeetodiks on uurija valinud küsitluse. Küsitlus on esitatud paberkandjal ning viiakse läbi ettevõtet X külastanud
suhkrutaseme kontrolli all hoidmine (Ilanne- Parikka jt 2000: 291). 8 5 UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA Projekti koostamisel on kasutatud kombineeritud uurimismeetodit, milles koguti ja analüüsiti nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid- kasutati peamiselt tõenduspõhistest kirjandustest ja uuringutest tulenevaid teadusartikleid, dokumentide analüüsi ning internetipõhist ankeetküsitlust diabeedihaigete seas ja intervjuud arstidega. Kasutatud kirjandus on välja toodud töö lõpus. Kavandatav uurimistöö on empiiriline, kus uurimisküsimustele leian vastused andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimisega. Andmeid kogutakse intervjuude ja kirjandusallikate läbitöötlemise teel. Kirjanduse otsingul kasutatakse elektroonilisi teadusandmebaase EBSCO ja PubMed ning Eesti teaduslikku meditsiiniajakirja Eesti Arst ning Eesti suuremate raamatukogude
b) Eksperiment (mõõtmine, vaatlemine, mudeleksperiment, simulatsioon) c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Teavet ei tohiks koguda meetoditega, mis tungivad häirivalt uuritavate eraellu või solvavad nende identiteeti.
toimekat, nii normaalset, rahuldust pakkuvat elu kui võimalik. Uus paradigma keskendub tervisehäirega inimeste rehabiliteerimisel ka õppimisele, töötamisele, iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi tagamisele (Anthony jt 2009). Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi: sotsiaal-demograafilised tunnused, erinevate sõltuvusainete tarvitamine, narkootikumide süstimise tavad ja riskikäitumine süstimisel, kokkupuuted rehabilitatsiooni vajadusega. Lisaks viiakse läbi ka poolstruktueeritud intervjuu hindamaks iga vastaja kokkupuudet rehabilitatsioonivajadusega. 3 4. EMPIIRILINE OSA. Töös kasutatakse ankeetküsitlusena saadud andmeid
min. usaldusväärsuse kriteeriume. - Püsivus (üks ja sama vaatleja erinevatel ajahetkedel saab 12. Millal kasutada ankeetküsitlust, millal intervjuud? sama OLENEB TEEMAST! tulemuse)
Võetakse erinevatelt koolitajatelt hinnapakkumised, kaalutakse sobivaid pakkumisi ja valitakse koolitaja. Koolituse korraldamine eeldab koolitusvormi, -meetodi, -koha ja aja valikut. Investeeringu tasuvuse määramiseks on vaja välja selgitada koolituse tõhusus. Koolituse tõhususe väljaselgitamine seisneb koolituselt saadud teadmiste, oskuste võrdlemisel koolituse maksumusega. Tulemus ei ilmne aga koheselt. Koolituse hindamisel tuginetakse koolitatavate hinnangule kasutatakse ankeetküsitlust. Annab võimaluse kavandada uut koolitust tulemuslikumalt. Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse: · Organisatsioonisiseseid (ingl. k. in-house) koolitusi organisatsiooni enda või väliskoolitaja poolt läbiviidavad kursused. · Organisatsiooniväliseid (ingl. k. outdoor) koolitusi koolituse läbiviija on väliskoolitaja, kursusest osavõtjad saavad vahetada kogemusi (Torrington, Hall, Taylor 2008: 422-430).
otsimist (näiteks mõned juhtide ja spetsialistide küsitlused äriturul). Telefoniküsitlus eeldab, et küsimustik ei ole pikk (max 15 minutit) ning küsimuste- vastuste ülesehitus on lihtne. Elektroonilised küsitlused sobivad selgelt piiritletud ning arvutisidet omava kliendibaasi küsitlemiseks. Klientidel peab olema motivatsioon vastata (kasutataksegi ettevõtte püsiklientu Mina kasutasin uuringu läbiviimiseks ankeetküsitlust. Küsitlusleht AL-KP Puhastus OÜ Kliendirahulolu uuring Oluline on regulaarselt kliendirahuloluuuringute tegemine. Kogume oma klientidelt tagasisidet, et saaksime jätkuvalt arendada oma äri paremuse suunas. Küsimustikule vastamine võtab aega 10 minutit. Kliendi kontaktandmed: Kliendi nimi: ................................................................ Kliendi/kontaktisiku telefoninumber: ...............................................................
viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud.
Selgus, et ümberkujundavaid juhtimisstiile kasutavate juhtide alluvad on tööga enam rahul kui Juhi mõju alluvate tööga rahulolule pragmaatilisi juhtimisstiile kasutavate juhtide alluvad. Samas ei saa selle põhjal teha üldistusi organisatsioonide juhtimisele tervikuna. (Türk, 03.03.2010) 6. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Ainetöö koostamise käigus viis tööautor läbi empiirilise uurimuse kasutades ankeetküsitlust. Küsitluse põhieesmärgiks oli teada saada, kas erinevad juhtimisega seotud aspektid mõjutavad alluvate tööga rahulolu ning kas juhi mõju on suurem ettevõtetes või ametiasutustes. Küsitluse ankeet on toodud töö lisas. Uurimuse valimi moodustasid kokku 35 töötajat, kes töötavad viies erinevas organisatsioonis. Uuring viidi läbi kahes ametiasutuses ja kolmes ettevõttes. Ametiasutus A
Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus. Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku
Tänu uurimistöö koostamisele olen ma nüüd kursis selliste tööde vormistamisega ja see oskus tuleb kindlasti ülikoolis kasuks. Küberkuritegevuse teemat peab kindlasti veel käsitlema, sest see on veel nii uudne ja ühiskonna teadmised sellest on minimaalsed. Käsitlemine annab lugejale laia ülevaate küberkuritegevusega seotud ohtudest ja võimalustest küberrünnakutele vastuseismiseks. Uurimuse andmekogumise meetodina kasutasin ankeetküsitlust. Töö alguses püstitatud hüpotees, et valdav enamus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest puutub küberkuritegevusega regulaarselt kokku, leidis kinnitust. 16 RESÜME Die Forschungsarbeit heißt ,,Die Berührungen von der Schülern in Gymnasium Kilingi-Nõmme mit Küberkriminalität". Die vorliegende Forschungsarbeit beinhaltet Wissen über die Küberkriminalität und die
muredega hakkama saada. Tihti võib probleemide põhjustena näha elutempo kiirust: vanematel lihtsalt ei jätku aega oma järeltulijate jaoks. Õnneks jääb enamus hirme siiski lapsepõlve ning kaob suuremaks saades. Teadlikumaks muutuvad ka vanemad, kes lapse kartusi paremini hinnata ning vältida oskavad. Uurimistöö valimi moodustasid Kunda Ühisgümnaasiumi 7- ja 13-17aastased õpilased ning lapsevanemad, kelle lapsed käivad lasteaias. Uurimismeetodina on kasutatud ankeetküsitlust ning joonistusmeetodit, selgitamaks välja lastel esinevaid hirme , toimetulekut nendega, hirmudega kaasnevaid füüsilisi vaevusi, vanemate toetust ning abi hirmudest ülesaamisel. Uurimusest järeldus, et - hirmuga kaasnevad füüsilised vaevused on väga levinud nii lasteaialaste kui ka kooliealiste seas, nooremas eas oli peamiseks vaevuseks kõhuvalu, vanematel õpilastel aga peavalu; - kõige levinumateks hirmudeks väikelaste seas olid hirm pimeduse ees, lahutamine lähedastest
joonisena. Seal, kus joonis andis selgema ja ülevaatlikuma pildi kujundati tulpdiagramm. Andmete töötlemiseks kasutati Microsoft Office Excel programmi. Tähtsamateks küsimusteks olid need, mille põhjal sai välja selgitada kui palju on poistel ja tüdrukutel teadmisi värvusteooriast ning kui palju mõjutavad värvid neid. Vastuste põhjal järelduste tegemiseks oli vajalik autori võimalustele vastava maksimaalse arvuga vastajate osalus. Valikvastustega ankeetküsitlust on kergem analüüsida, sest vastuste ring on piiritletud, mitte laialivalguv. Sellise küsitluse eesmärgiks on võimalikult konkreetsete vastuste saamine. 26 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS Kui palju te teate värvusteooriast? Tulemused on väljatoodud tabelis. Tabel number 2 Tabel näitab et kuldse isiksuse tüübiga inimestest(14) teab väga vähe 43%, keskmiselt teab värvusteooriast 57%.
tulenevale võimele teha teemakohaseid üldistusi. Ohutegurite kindlakstegemist võib alustada näiteks ohutegurite kaardistamisega. Nii saadakse üldpilt ettevõtte olukorrast ja tehakse kindlaks ohtlikumad piirkonnad ja tootmisprotsessid, mida tuleb riskianalüüsi käigus täpsemalt uurida. Ohtude kindlakstegemine ja riskide analüüsimine toimub sellisel juhul üldiselt üksikule. Esialgselt saadud üldhinnangut töökeskkonnale tuleks aeg-ajalt täpsustada. Võiks kasutada ankeetküsitlust, kus ankeedis on loetletud antud ettevõtte tootmistegevusele tüüpilised ohud. Neid ankeete kasutades saab ohutegureid täpsustades hinnata ka ohtudest tulenevaid riske. Ankeetküsitlusest on kasu ainult siis, kui selle on koostanud antud tootmistegevust hästi tundev inimene. Ohutegurite kindlakstegemisel tuleb pöörata tähelepanu nii igapäevase töö olukordadele kui ka harva tehtavatele töödele, nagu hooldus- ja korrastustööd, uute
millised on nende probleemid ja kitsaskohad. Tulemuse saavutamiseks viisin esmalt läbi Stroomi ranna vaatluse. Vaatlus toimus poolstruktueeritult ja avatud jäädvustusena. Eesmärgiga välja selgitada ja fikseerida millises seisukorras on rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Järgnevalt viisin läbi kolm intervjuud. Nende kohta koostasin transkriptsiooni ja olulised mõtted tõin välja analüüsis. Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks:
Tuleb aga silmas pidada, et küsitletavate hulgast on olulisem rääkida õigete inimestega, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi, hinnanguid ning ootusi. Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate intervjueerimisega, mille tulemusena kaardistatakse suhtluse peamised kitsaskohad sellisena, nagu need organisatsioonile endale paistavad, seejärel liigutakse välissihtrühmade küsitlemise juurde. Otsus, kas kasutada kommunikatsiooniauditi koostamiseks kvantitatiivset ankeetküsitlust või kvalita- tiivseid tehnikaid (tavaliselt süvaintervjuusid) sõltub auditi eesmärgist ja kajastatavatest teemadest, auditeeritavast organisatsioonist ning sihtrühmadest, kelle arvamusi ja hinnanguid soovitakse teada. Auditit koostavad spetsialistid aitavad valida igal konkreetsel juhul kõige sobivama metoodika ning vajadusel kasutavad kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tehnikaid.
Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses vähemalt 25 eluaastat. Küsimustiku, mis mõõdab naiste tarbimisharjumuste muudatusi nende elus kümne aasta jooksul, eelduseks on, et vastajad on vähemalt mainitud vanuses. Uurimistöös küsitletakse seega naisterahvaid vanuses 25 - 60 eluaastat. 27 Uurimistöös kogutakse andmeid, kasutades andmekogumismeetodina ankeetküsitlust. Küsimusi esitatakse uuritavatele naistele 21. Kasutatakse semantilis-diferentsiaalset küsitlust ja ankeet koostatakse nii kinniste, avatud kui kombineeritud küsimustega. Küsitluslehti kokku jaotati uurimistöö käigus 187, neist 100 paberkandjal ning 87 e- maili teel. Küsitluslehti jaotati laiali nii juuksurisalongides, ilusalongides kui ka muudes kohtades, kus oli reaalselt küsitluse sihtgrupini „parim juurdepääs“. Interneti
puhul on suureks abiks Maa-ameti kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/. Sealt leiab andmeid Eesti asustusjaotuse, kohanimede, geodeesia ja maardlate kohta; samuti Eesti muldade kaardi, geoloogilise baaskaardi ja teemakaardid. Sotsiaalainete valdkonnas pakub oma koolis, kogukonnas kui laiemas ühiskonnas toimuv ammendamatuid võimalusi uurimisteemade leidmiseks. Andmete kogumise meetodina kasutatakse sageli ankeetküsitlust või intervjuud. Meetod tundub esmapilgul kergesti rakendatav, kuid sisaldab mitmeid karisid. Peab jälgima, et valim oleks esinduslik ja piisavalt suur, nii et tehtud järeldused omaksid üldistusvõimet ja ei kehtiks ainult selle pisikese valimi kohta. Samuti peab tesitma oma ankeetide mõõtmisvõimet: mida koostatud küsimustiku põhjal üldse on võimalik mõõta ja kas vastused annavad protsessist õige, mitte kallutatud pildi.
30 – 39 aastat 16,7% 17,7% 16,8% 40 – 54 aastat 24,0% 29,0% 26,2% 55 – 64 aastat 17,4% 15,6% 16,0% 65 ja vanemad 10,9% 15,9% 13,5% Kokku valimis 42,5% 55,2% 97,8% 2006.a. uurimuse läbiviimisel kasutati ankeetküsitlust, kus ligemale ½ küsimustest kordasid 2000.a. kasutatud küsimusi. Küsitlus viidi läbi TNS Emor–i poolt korraldatavate omnibuss-tüüpi uuringute raames. Küsitletavate valim oli moodustatud „isekaaluvana“, st kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit ja mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Üldkogum oli jaotatud piirkondadeks. Igas piirkonnas teostatati kaheastmeline valik. Esmased valikuühikud olid valimipunktid (täpsustusega kuni lähteaadressi tasandini), mis valiti
annaabi.ee 
