RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 (0)

KÜKAMETSA GÜMNAASIUM
RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID
AASTATEL 2014 - 2016
UURIMISTÖÖ
KOOSTAJA : AADU KADAKAS 11. KLASS
JUHENDAJA : XXX XXX
Kükametsa 2018
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………3
1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI……………………………………………………………5
1.1. Näitekunsti ajaloost……………………………………………………………………..5
1.2. Rakvere Teatrist ………………………………………………………………………...6
1.3. 2014 – 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid……………………………………...8
2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS……………………………………………………………………………………11
2.1. Analüüsi metoodika……….…………………………………………………………..11
2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs…………………………………………….14
2.3. Intervjuude tulemused………….……………………………………………………...24
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………….27
KASUTATUD ALLIKAD…………………………………………………………………...31
LISAD

SISSEJUHATUS
„Teater on kaduv kunst , ta kaob kohe ära!” on olnud Rakvere Teatri tunnuslauseks alates 1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi.
Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima.
Uurimistöö teemaks on „Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016“. Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017 . aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu. Kui mõni etendus ja näitleja jäävad teatrikülastajale pikemaks ajaks meelde ning ajaendavad ka peale etendust mõtlema üldinimlikke probleemide üle, siis võib öelda, et etenduse mõju ei kao kohe.
Lähtudes uurimistöö eesmärgist on autor püstitanud tööle järgmised uurimisülesanded.

• selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates;
  
• uurida publiku eelistusi etenduste žanri kohta;
  
• selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub.
  

Töö eesmärgi saavutamiseks on töö autori poolt läbi viidud empiiriline uurimus, mille käigus koguti ja analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui kvalitatiivse meetodiga. Kvalitatiivne meetod sisaldab poolstruktureeritud teemaintervjuusid lavastajatega. Poolstruktureeritud intervjuude analüüsi tulemusena on püütud välja selgitada, mis saab lavastajal otsustavaks repertuaari valikul ; uuriti ka lavastajate eelistusi etenduste suhtes ja seda, kas publikumenu on prognoositav.
Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse kaudu. Valimi moodustas Rakvere Teatri publik , kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatri etendusi. Valimisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 62 ja mehi 27. Välja jaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 70%, mehed 30%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat .
Ankeetküsimustiku analüüsi tulemusena saadi teada publiku arvamus Rakvere Teatri etenduste kohta viimase kolme hooaja põhjal; publiku lemmiketendus sel perioodil; millest sõltub etenduse edu publiku arvamusel; kui tihti külastatakse teatrit ning mis saab etenduse valikul otsustavaks.
Uurimistöö koosneb teoreetilisest teemakäsitlusest ja empiirilisest uurimusest. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimene annab lühikese sissejuhatava ülevaate näitekunsti ajaloost üldse ja Rakvere Teatrist. Samuti on siin iseloomustatud kõige vaadatumaid etendusi Rakvere Teatris aastatel 2014 - 2016. Teises peatükis iseloomustatakse põhjalikult töös kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ning analüüsitakse ankeetküsitluse ja intervjuude tulemusena saadud vastuseid. Ankeetküsitluse vastuste analüüsi aitavad paremini mõista diagrammid .
Käsitletava teema tausta uurimiseks on kasutatud vastavateemalist kirjandust, internetti jt allikaid .
1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI
Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika -, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia).
Mõiste „teater“ on laiema kasutuspinnaga kui teatrikunst, lisaks võib teatrit defineerida näiteks institutsioonina, siduda konkreetse asutusega või rääkida teatrist kellegi käitumisele viidates ( Epner , Läänesaar, Saro 2006: 190).
Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate,  lavastaja  ja kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Nii seletab lugejatele lahti teatri ja teatrietenduse (Wikipedia).

Näitekunsti ajaloost

Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades. Enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Varajastes ühiskondades leidub jälgi religioossetest rituaalidest, kus preestrid esitasid laulude ja tantsudena stseene jumalate elust. (Hartnoll 1989: 7)
Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana - Kreekas. Just seal esitasid esmakordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänapäevani säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Etendused toimusid amfiteatris. Kreeklasi jäljendasid roomlased : ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi, mida kohandati vastavalt Rooma oludele. Roomlased armastasid eelkõige komöödiaid (Hartnoll 1989: 7,24).
Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja žonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales Piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid – mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest (Hartnoll 1989: 37) Kunstide üldine elavnemine  renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn karplava (Hartnoll 1989: 53).

1.2. Rakvere Teatrist

„Teater! Rakvere teater! Rahvas tuleb hulgana uksest sisse! Garderoobi. Tere õhtust, härra Leppik , tere õhtust, proua Olesk ! Oo, härra Palgi , tervist, tervist! Jah, proua? Teie palitu , lubage, ma aitan! ... Jah, uhked valged sambad, ... jah. Nõnda suured? Peavadki, peavadki – kogu maja raskus nendel ju peal. Aga palun edasi, astuge edasi, trepist üles! Taevake kui avar, kui valge... Puhvetisse, olge head ... Mida teile? Champagnerit? Olge lahke . Ja üks sidrunisooda Liisikesele? Palun, palun! Jah, härra Rumm ? Porterit? Olge lahke! Meie linnas, härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!” ( Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu).
Rakvere Teater on kutseline teater  Rakveres . 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter ,  Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940  piduliku aktusega. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu "Tuulte pöörises". See oli esimene etendus Rakvere Teatris ( Kask 1987: 80).
On väidetud, et avamisele järgnevatel kümnenditel sai noor kutseline teater kodumajas anda vaid iga kümnenda etenduse (Kask 1987: 286), mis on liiga üldistav, sest näiteks teatri esimesel täispikal hooajal 1940–41 anti kokku 50-st etendusest lausa 32 kodumajas (Kabrits 1974: 19). Populaarsuse põhjuseks oli arvatavasti traditsioonilise kultuurielu järsk katkestamine nõukogude võimu poolt, mis likvideeris esimesel okupatsiooniaastal kõik seltsid, ühingud ja klubid.
Rakvere Teater tegutseb riigi osalusega sihtasutusena SA Rakvere Teatrimaja. Viimasel kümnendil on kujunenud kaubamärgiks, mis tähendab head ansamblimängu teatri 20 näitleja poolt nii kümnetes Eesti väikeasulates kui ka suuremates linnades. Rakvere Teater korraldab biennaalina rahvusvahelist alternatiivteatrite festivali Baltoscandal (Kaugema, T., Pesti , M 2016: 247).
Rakvere Teatri statsionaaris on suures saalis istekohti 411, väikeses saalis 118. Suvelavastusi on mängitud Rakveres Pikal tänaval „Margeri“ hoovis, kuhu mahub vaatajaid 570, Rakvere Rahvaaeda 400 ning Tooma talu hoovis Uuskülas saab etendust nautida korraga 120 pealtvaatajat (Karulin, Pappel 2015: 312).

1.3. 2014 - 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid

2014. aastal oli Rakvere Teatri repertuaaris 31 etendust, neist uuslavastusi ehk esietendusi oli 12. Etendusi anti 411, teatri külastajaid oli 67 100. Keskmine pileti hind oli 8 eurot ja 51 senti (Karulin, Pappel 2015: 312).
2015. aastal oli Rakvere Teatri repertuaaris 28 etendust, neist uuslavastusi ehk esietendusi oli kaheksa. Etendusi anti 383, teatri külastajaid oli 72 468. Keskmine pileti hind oli 9 eurot ja 40 senti (Kaugema, Pesti 2017: 247).
2016. aastal oli Rakvere Teatri repertuaaris 26 etendust, neist uuslavastusi ehk esietendusi oli 7. Etendusi anti 343, teatri külastajaid oli 71 237. Keskmine pileti hind oli 9 eurot ja 70 senti (Kaugema, Pesti 2017: 250).
1944-1955. aastatel mängiti Rakvere Teatris etendusi „Kosilane Rakverest“, „Kõrboja peremees “, „ Inspektor tuli“, „Klaas vett“, „Tillereinu peremehed “, „Pisuhänd“, „Süüta süüdlased“, „Abielus pruut “, „Tulus amet“, „Beljugini naisevõtt“. Aastatel 1955-1965 mängiti Rakvere Teatris etendusi „ Tootsi pulm“, „Perekond Kirretid“, #Tema, tema armastatu ja kohver “, „Suvi“, „Traalid udus“, „Äripäev“, „Mere peremehed“, „Paunvere“, „Selline armastus“, „Armastus ja vale“ (Kask 1987: 464).
Rakvere Teatri tolle ajajärgu menukamad lavastused olid seotud koomikaga. Rohkelt külastati Oskar Lutsu kirjutatud näidendeid nagu „Suvi“, „Tootsi pulm“, „Äripäev“, „Paunvere“. Suur osakaal oli komöödiaetendustel. Publiku poolehoiu võitsid A. Uustulndi olustikutükid „Traalid udus“ ja „Mere peremehed“. Melodraamalist pinget leidsid vaatajad O. Toominga „Perekond Kirretite“ ja K. Süvalepa „Armastuse ja vale“ etendustest. Palju vaadati D. Ugrjumovi näidendit „Tema, tema armastatu ja kohver“. Etendust „Tootsi pulm“ käis vaatamas 44 000 vaatajat , „Perekond Kirretid“ vaatas 40 000 teatrisõpra ja „Tema, tema armastatu ja kohver“ nägi 38 000 teatrikülastajat (Kask 1987: 466).
Publiku ankeetküsitluse analüüsi tulemustest selgus, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli „Oscar ja Roosamamma. Kirjad jumalale ”. See etendus on väga eluline. Oscar elab kümne päevaga läbi selle, milleks inimestel kulub tavaliselt terve elu. Oscar tunneb lühikese aja jooksul nii laste, täiskasvanute, kui ka vanade inimeste muresid . Seetõttu võivad igas vanuses vaatajad leida Oscarist midagi, mis nendega kokku sobib ja neid kuidagi eriliselt kõnetab.
Etendus on tragöödiapitseriga ja toob vaatajateni loo kümneaastasest vähihaigest poisist ja tema põetajast. Duett, mida mängisid Üllar Saaremäe ja Ines Aru, oli aus vaatemäng, mis pani vaatajad saalis tegelastele kaasa tundma ja elama. Algselt pidi poisi rollis üles astuma Dajan Ahmet , kes aga nädal enne planeeritud esietendust autoõnnetuses hukkus. Saaremäe meenutas: „Ma ei olnud üldse plaaninud seda isegi duublina mängima hakata, aga kuna see lugu Dajanile nii hirmsasti meeldis ja ta ise ka selle materjali mulle oli toonud , siis tundus lubamatu see lavale toomata jätta”. Lavastust hakati Ahmeti mälestuseks mängima alates teisest etendusest, kriitikaski nähti Saaremäe rollisoorituses Ahmeti mälestamist: „Esialgu oli Üllar Saaremäe Oscaris, tema hoiakutes, ära tunda Dajani. See ei häirinud. Pigem soojendas. Nagu Dajanile sinna kuhugi Jumala juurde läkitatud aplaus.” („Virumaa Teataja “, Grünfeldt 2006). Mängukordadega on see „( kujutlus )sarnasus hajunud” ning esile tõusnud lavastus kui „läbitunnetatud tervik kõigis komponentides”, kus „minimalistliku sisutiheda refrääni loob Tarmo Linnase muusikaline kujundus” ning „Kristi Leppiku stsenograafia on lakooniline ja täpne” ( Purje 2007, Karulin 2013 kaudu).
Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27. detsember 2016 „Postimehe“ kultuurilisas järgmist: „15. november: Eric -Emmanuel Schmitt – Üllar Saaremäe «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» (sünniaasta 2006). Taas viimane etendus Rakvere Teatri väikses saalis. Taas ühe ajajärgu lõpp. Oscarit pidi mängima Dajan Ahmet, kes hukkus autoavariis kümme aastat tagasi, veidi aega enne esietendust. Siiras, elujaatav lavastus, mida publik on hoidnud ja armastanud. Vähihaige Oscari ja tema põetaja Roosamamma lugu on küll imehästi kirjutatud, aga siiski võimaldaks riskantset sentimentaalsust, mille Ines Aru ja Üllar Saaremäe tundlik humoorikas koosmäng välistab. See on olnud üks nüansipeenemaid lavapartnerlusi, mis kümne aasta vältel aina avardus.“ („ Postimees “ 2016).
Ankeetküsitluse analüüsi tulemusena selgus, et teisele kohale jäi etendus „8 armastavat naist“. Kultuur.err.ee leht vahendab , et 2014. aasta Rakvere Teatri publikuküsitluse tulemusena selgus publiku lemmiketendus, milleks osutus samuti „8 armastavat naist“. Veel võib artiklist lugeda, et etenduse lavale toonud Eili Neuhausile pole see esimene kord võtta vastu publikulemmiku tiitlit , sest sama auhinna pälvis ta ka üle-eelmisel hooajal lavastuse „Kaasavaratu“ eest. Vaatajate sümpaatia pälvinud kriminaalne komöödia „8 armastavat naist“ on ringreise teinud üle aasta ja väsimusmärke pole seni paista. Eili sõnutsi on lavastades tema jaoks tähtsaim pidada publikuga dialoogi ja selline tunnustus kinnitab, et see on ka õnnestunud. „Loodan, et see ei jää viimaseks kõneluseks“, lisas ta naerdes ( https://kultuur.err.ee/298478/selgusid-rakvere-teatri-publikulemmikud ).
Kolmas kõige enam ära mainitud Rakvere Teatri etendus oli „Romaan“. 04.12.2015 võib ajalehest „Virumaa Teataja“ lugeda ajakirjanik Inna Grünfeldti sulest ilmunud artiklit etenduse „Romaan“ kohta. Artiklis kirjutatakse järgmist: “Viis meest ootavad pimedal õhtul Rakvere teatri väikeses saalis ... Keda? Kui klaverilt kostab meloodia , selgub kõik peale selle, mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus “Romaan” – armastusest, lauludega – toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. “Pealkiri on meil mitmetähenduslik,” ütles “Romaani” lavastaja Erni Kask. “See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju enesearmastust.” Erni Kase sõnul on “Romaan” laulude õhtu, kus räägitakse ka tekste. Ehkki Kasel on olnud lavastuse sünnis suur osa, on tema hinnangul “mõnes mõttes tegu grupitööga” ( https://virumaateataja.postimees.ee/3423145/romaan-avaldab-armastust ).

2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS

2.1. Analüüsi metoodika

Uurimistöö eesmärk oli uurida, milliseid Rakvere Teatri etendusi on aastatel 2014 - 2016 külastatud kõige rohkem ja millist sõltus see, et just need lavastused on olnud nn publikumagnetiteks. Püstitatud eesmärgid:

• Selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates;
  
• uurida publiku eelistusi etenduste žanri kohta;
  
• selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub.
  

Uuringu empiiriline materjal on kogutud kahes osas. Esimeses osas on kasutatud kvantitatiivset andmekogumismeetodit – anketeerimist. Ankeet sisaldab nii valikvastustega , kui ka avatud vastustega küsimusi. Valikvastustega küsimused aitavad vastajal asju meenutada. See muudab vastamise kergemaks. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma tegelikku arvamust. Anketeerimisviis arvatakse olevat sobivaks meetodiks siis, kui on vaja saada tagasisidet ja arvamusi võimalikult paljudelt (Hirsijärvi jt 2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud.
Lähtudes töö spetsiifikast on uurimise teise osa teostamiseks kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Selle käigus on läbi viidud poolstruktureeritud teemaintervjuud. Kvalitatiivses uurimuses on eesmärgiks ennekõike leida ja avalikkuse ette tuua uusi huvitavaid tõsiasju, selle asemel, et tõestada juba olemasolevaid (tõe)väiteid. Kvalitatiivintervjuud on sobilikud sel juhul, kui intervjueerimise käigus võib ilmsiks tulla küsimusi, mida uurija ei oska varem ette näha. (Hirsijärvi jt 2005: 195)
Ankeetküsitluse valimi moodustas Rakvere Teatri publik, kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatrit. Valmisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 58 ja mehi 23. Väljajaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 71,5%, mehed 28,5%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat.
Ankeetküsitlus on läbi viidud Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust.
Lavastajate valimi moodustasid kolm lavastajat, kes selgusid publiku ankeetide analüüsi tulemusena. Intervjueeritud lavastajate etendusi mainiti publiku ankeetküsitluses kõige rohkem.
Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Väljajäetud osad on tähistatud märkega /…/.
Mitme andmekogumismeetodi kasutamine lähtudes erinevate inimeste vaatepunktist, võimaldas anda täpsema ning ülevaatlikuma pildi põhiprobleemist ning suurendada uurimuse usaldusväärsust. Patton on kvalitatiivse meetodi kasutamist kirjeldades väitnud, et kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodiga andmete saamise eesmärgid on erinevad ja samas ka üksteist täiendavad. Kui standardiseeritud meetoditega luuakse mitmesuguseid kokkuvõtteid ja üldistusi, siis jutustavad kommentaarid küsimustele esitavad tavaliselt millegi selgitusi, tähendusi ja uusi ideid. Kvalitatiivsed meetodid võimaldavad hindajal uurida valitud küsimusi, juhtumeid ja sündmusi sügavuti ja detailselt. Kvalitatiivsed meetodid toodavad rikkalikult detailseid andmeid palju väiksema inimeste ja juhtumite arvu korral (Patton 2003:13-27).
Kvantitatiivse lähenemise eeliseks on võimalus mõõta suure hulga inimeste reaktsioone limiteeritud küsimuste asetuse korral, mis muudab seeläbi kergemaks andmete statistilise töötlemise ja võrdlemise (Neuman 2003:178-181).
Andmekogumisel ja analüüsimisel on uurimuse metoodika alusena kasutatud mitmekülgse käsitluse saamiseks nn triangulatsiooni, mis tähendab mitme andmeressursi kasutamist ühe objekti uurimiseks. See idee tuleneb uurimuse juhtimise metodoloogiast (Bell & Bryman 2003:102). Käesolevas uurimuses kasutatakse triangulatsiooni järgnevalt:

• meetodite triangulatsiooni (ankeetküsitlus ja intervjuu );
  
• andmeallikate triangulatsiooni (teatri publik ja lavastajad).
  

Ankeetküsitluse eesmärgiks oli uurida ja välja selgitada, mis on olnud Rakvere Teatri publikumagnetidaastatel 2014-2016, samuti välja uurida, miks just need etendused on vaatajate hulgas populaarseks saanud ja selgitada, miks teatrikülastaja just seda etendust vaatama otsustas minna. Ankeetide analüüsiks on kasutatud statistilisi meetodeid. Andmetöötluse kirjeldava statistika pool on teostatud tabeltöötlusprogrammiga Excel. Tulemused on esitatud sektordiagrammidena.
Publikule esitatud küsimused on jagatud 4 blokki:

• esimese bloki küsimustega (1, 2, 3) selgitati publiku üldandmed: andmed soo, vanuse ja elukoha kohta;
  
• teise bloki moodustasid küsimused (4, 5, 6, 7, 8, 9), mille analüüsi tulemusena on välja selgitatud Rakvere Teatri lemmiketendus ja lemmiknäitleja publiku arvamusel;
  
• kolmanda bloki moodustasid küsimused (10, 11, 12, 13), mille analüüsi tulemusena selgusid info saamise võimalused etenduste kohta, publiku eelistused etenduse žanri osas ning näitleja roll etenduse õnnestumises.
  
• neljanda bloki moodustasid küsimused (14, 15, 16, 17, 18), mille analüüsi tulemused näitasid, kui pikalt teatrikülastust ette planeeritakse, kui sageli teatris käiakse ja kui palju on teatrikülastaja nõus pileti eest tasuma .
  

Ankeetküsimustik koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Valikvastustega küsimuste korral võis valida ühe vastusevariandi. Ankeetküsitluslehed täideti 81 teatrikülastaja poolt, kellest naisi oli 58 ja mehi 23. Ankeetküsitlus viidi läbi uurija enda poolt ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Küsimused olid koostatud eesmärgiga kindlaks teha, millistest teguritest sõltub ühe või teise etenduse populaarsus teatrikülastaja jaoks.
Intervjuu valimisse kuuluvate respondentidega viidi läbi nendega eelnevalt kokkulepitud ajal ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Intervjueeritavate soovil tagati neile uurija poolt anonüümsus.
2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs
Järgnevalt on antud ülevaade publiku ankeetküsitluse uurimistulemustest Rakvere Teatri publikumagnetite kohta kolme aasta jooksul.

• Publiku üldandmed soo, vanuse ja elukoha kohta
  

Uurimuses osales 100 teatrikülastajat. Välja jaotatud 100st ankeedist olid kehtetud 19. Analüüsitud on 81 inimese ankeetküsitluse vastuseid, kellest naisi oli 58 (71,5%) ja mehi 23 (28,5%). Kõige rohkem vastanuid oli vanuses 50-64 eluaastat (37%) (joonis 1).
Joonis 1. Ankeetküsitluses osalenute vanus (protsentides).
Järgnevalt uuriti anketeeritute elukohta. Selgus, et kõige rohkem (66 inimest ehk 83%) ankeetküsitlusele vastanutest elas Lääne-Virumaal. Järgnesid Harjumaa kaheksa vastanuga (10%), Ida-Virumaa nelja vastanuga (5%) ja Pärnumaa kolme vastanuga (2%).
Joonis 2. Ankeetküsitluses osalenute elukoht (protsentides).

• Publiku lemmiketendus Rakvere Teatris viimase kolme aasta jooksul
  

Ankeetküsitluse tulemuste analüüsist selgus, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul „Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“. Nimetatud etendust mainiti 21 korda. Järgnes etendus „Kaheksa armastavat naist“, mida mainiti üheksa korda ja etendus „Romaan“ märgiti ära kuue vastanu poolt. Üks või kaks korda mainiti etendusi „Ausammas“, „Kolm õde“, „Majahoidja“, „Põhjas“, „Armastus tööpostil“, „Hamlet“, „Kuhu küll kõik lilled jäid“, „Küllus“, „Lendas üle käopesa“, „Somnambuul“, „Viimane võllamees“, „ Komando “, „Maalermeister“, „Kaasavaratu“.
Anketeeritute lemmiketendus „Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“ oli Rakvere Teatri repertuaaris 2006. aasta novembrist kuni 2016. aasta novembrini. Etendust mängiti sel perioodil 254 korda. Kolmel viimasel aastal (2014-2016) mängiti sõnalavastust „Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“ 60 korda ja etendust käis vaatamas 8376 teatrisõpra. Sõnalavastust „Kaheksa armastavat naist“ mängiti viimasel kolmel aastal 66 korda 17499le pealtvaatajale. Etendus „Romaan“ on olnud Rakvere Teatri repertuaaris 2015 aasta detsembrist ning kahel aastal mängiti sõnalavastust 38 korda 3325le pealtvaatajale.

• Miks just see etendus on Teie arvates parim
  

Teatrilt ootavad inimesed eelkõige head meelelahutust ja professionaalset teatrit.
Ankeetküsitlusele vastanud põhjendasid oma valitud etendust järgmiste väljenditega:

• see oli lõbus ja naljakas;
  
• sisukas ja kõnetas mind;
  
• oli hea ja kerge vaadata;
  
• tegelikult on igas etenduses midagi head;
  
• väga head näitlejad, professionaalid, kes mängivad usutavalt. Lavastus, kus inimsuhted peegelduvad läbi komöödia.
  
• hea näitlejatöö, huvitavad rollilahendused;
  
• kas just parim, aga oli palju nostalgiat ning Tiina Mälberg üllatas oma võrratu rolliesitlusega;
  
• seal annavad näitlejad endast 110%;
  
• see on naljakas, samas mõtlema panev ja muidugi head näitlejad;
  
• lummav atmosfäär ja tugevad näitlejatööd.
  

Küsimuse vastuseid analüüsides selgus, et publik peab oluliseks head huumorit , head näitlejatööd ja huvitavaid rollilahendusi. Ära mainiti ka etenduse vaadatavus, nostalgia ja etenduse köitvus. Kõige rohkem oli vastustes räägitud headest näitlejatöödest: näitlejad on hingega enda töö juures (annavad endast 110%), on professionaalsed ja mängivad usutavalt. Publikul tekib tegelikkuse illusioon – kui sündmused oleksid päriselt toimunud, võiksidki tegelased just sellised olla. Kuigi näidendi alusmaterjaliks olev raamat on juba iseenesest väga tugev ja mõtlemapanev tekst, ei mängi vaatajatele jäänud hea mulje juures nii olulist osa mitte laval toimuva mõte, vaid see, kui usutavalt ja kaasakiskuvalt suudavad näitlejad tegelasi kujutada ja sündmusi läbi mängida.

• Nimetage lisaks oma vastuses mainitule veel Rakvere Teatri etendusi, mis Teile on meeldinud või meelde jäänud
  

Üle poole vastanutest (53 vastanut ehk 65,4%) teadsid lisaks enda lemmiketendusele nimetada veel Rakvere Teatri etendusi. Nimetatud etenduste hulgas olid „Romanss“, „Ükssarvikute farm“, „ Nullpunkt “, Tiina Mälbergi monoetendus, „ Gravitatsioon “, „Armastus tööpostil“, „Lendas üle käopesa“, „Kaasavaratu“, „ Buratino “, „Majahoidja“, „Maailma otsas“, „Thijl Ulenspiegel“, „Üks pealuu Connemaras“, „Kuhu küll kõik lilled jäid“, „3 õde“.

• Mil määral sõltub Teie arvates etenduse headus näitlejatest
  

Kõik ankeetküsitlusele vastanud märkisid oma vastuses, et etenduse headus sõltub näitlejatest väga suurel määral, ehk lausa 100%.

• Nimetage Rakvere Teatri parim näitlejaid
  

Uurimistulemuste analüüsist järeldus, et kõige rohkem mainiti näitlejatest Ülle Lichtfeldti nime (74 vastanut ehk 30%), Üllar Saaremäe mainis ära 53 teatrikülastajat ehk 22% ja Tarvo Sõmeri nimi märgiti ära 30 korda ehk 12% vastanute koguarvust.
Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides)

• Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud
  

Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud veel Tallinna Linnateatrit (27 vastanut ehk 17%). Järgnes Viljandis tegutsev teater Ugala (25 vastanut ehk 16%) ja võrdselt 24 inimest on külastanud veel Eesti Draamateatrit ja Rahvusooperit Estoniat (15 %).
Joonis 4. Eesti teatrid , mida anketeeritud on külastanud (protsentides).

• Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta
  

Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem inimesi leiab infot etenduste kohta sotsiaalmeediast ja internetist (48 vastanut ehk 59%). Järgnesid sõnaline info tuttavate käest (20 vastanut ehk 25%) ja televisioon või raadio (12 vastanut ehk 15%). Kõige vähem informatsiooni etenduste kohta leidsid küsitlusele vastanud ajalehtedest või plakatitelt (8 vastanut ehk 1%).
Joonis 5. Info hankimine etenduste kohta (protsentides)

• Kas eelistate draamat , komöödiat, kaasaegseid etendusi või maailmaklassikat
  

Ankeetküsitluse küsimuse analüüsist selgus, et kõige suurem vastanute hulk (26 vastanut ehk 32%) eelistab vaadata komöödiaetendusi. Enam vähem võrdne publikuarv eelistab maailmaklassikat (21 vastanut ehk 26%) ja draamat (20 vastanut ehk 25%). Kõige vähem eelistatakse vaadata kaasaegseid etendusi (14 vastanut ehk 17%).
Joonis 6. Etenduse žanr (protsentides).

• Mis saab otsustavaks etenduse valikul
  

Järgneva küsimusega tahtis töö autor välja uurida, mis mõjutab etenduste valikut. Kas etenduse valikul on oluline roll näidendi autoril, lavastajal, lavastuse teemal, näitlejal või näitetrupil või hoopis etenduse mainel. Vastuste analüüsi tulemusena selgus, et kõige olulisemaks peetakse näitlejat või näitetruppi (69 vastanut ehk 28%). Järgnes etenduse maine (53 vastanut ehk 22%). Võrdselt oluliseks peeti lavastuse teemat ja näidendi autorit (41 vastanut ehk 17%). Vaid kahe vastanu võrra vähem (39 vastanut ehk 16%) peeti oluliseks lavastajat, kelle etendust meeleldi vaatama minnakse. Selgus, et etenduse valikul on näitemängu teema ja autor publiku arvamusel võrdlemisi tähtsad. Etendusest, kui tervikust, kujundavad lõpliku mulje peaasjalikult näitlejad.
Joonis 7. Etenduse valikut mõjutavad tegurid (protsentides).

• Kas Te külastate suvelavastusi
  

Küsimusele suvelavastuste külastatavuse kohta vastasid „Jah, külastan“ 51 inimest ehk 62,5% ja „Ei külasta“ 30 inimest ehk 37,5%. Seega külastab suvelavastusi üle poole ankeetküsitluses osalenud teatripublikust.

• Kui pikalt Te teatrikülastusi ette planeerite
  

Ankeetküsitluse analüüsist selgus, et kõige suurem ankeetküsitlusele vastanute arv (51 vastanut ehk 63%) planeerib teatrikülastust ette kuni üks kuu. Kuni kolm kuud planeerib teatrikülastust ette 22 anketeeritut (27%). Kolm kuud või kauem planeerib teatrikülastust kaheksa vastanut (10%). Kokkuvõtlikult võib öelda, et teater täidab eeskätt meelelahutuslikku eesmärki. Teatrisse minekut ei planeerita väga pikaajaliselt ette.
Joonis 8. Teatrikülastuse etteplaneerimine (protsentides).

• Mitu korda aastas Te teatris käite
  

Ankeetküsitluse tulemusena selgus, et kõige suurem vastanute arv (40 vastanut ehk 55%) käib aasta jooksul teatris üks kuni kolm korda. Neli kuni kuus korda käib teatris anketeeritutest 18 inimest (24%). Seitse kuni 10 korda külastab teatrit 14 inimest (19%) ja üle 10 korra käib teatris kaks inimest (2%).
Joonis 9. Teatri külastatavus aastas (protsentides).

• Kas sooviksite käia sagedamini teatris
  

Küsimuse analüüsi tulemusena selgus, et 65 inimest (80%) soovib käia teatris sagedamini. Senise teatrikülastatavusega on rahul 16 vastanut (20%).
Joonis 10. Kas soovite käia sagedamini teatris (protsentides).

• Kui jah, siis miks ei ole see võimalik
  

• Piletid on kallid;
  
• Seotud töökoormusega;
  
• Pension ei võimalda;
  
• Asi on ettevõtmises;
  
• Lähimas teatrimajas ei ole piisavalt etendusi minu maitsele;
  
• Raha saab otsa ja teatripiletite ostmiseks ei jätku;
  
• Aja- ja finantsilise ressursi nappuse tõttu.
  

• Kui palju olete nõus maksimaalselt teatripileti eest maksma
  

Küsimuse analüüsi tulemusena selgus, et kõige suurem vastanute hulk (27 vastanut ehk 33%) on valmis maksma teatripileti eest 16-20€. Mõnevõrra vähem, ehk 13-15€ on nõus teatripileti eest loovutama 25 vastanut (31%). 21 teatrisõpra on nõus tasuma etenduse pileti eest 10-12€ (26%) ja kõige väiksem vastanute hulk (8 vastanut ehk 10%) maksaks etenduse pileti eest 21-25€.
Joonis 11. Kui palju on teatrikülastaja nõus pileti eest maksma (eurodes ja protsentides).

2.3. Intervjuude tulemused

Antud uuringus on läbi viidud intervjuud Rakvere Teatri kolme kõige vaadatuma etenduse lavastajaga. Tsitaadid on ära toodud nummerdatud respondentidena. Intervjueeritavatele oli tagatud konfidentsiaalsus.
Üldandmed
Ametinimetus
Inspitsent-rekvisiitor – R1
Näitleja – R2
Näitleja – R3
Haridustase
R1 – naine. Tallinna Pedagoogiline Instituut (praegune Tallinna Ülikool), kultuurharidus , näitejuht, 1992. aasta.
R2 – mees. EMTA Lavakunstikool , näitleja eriala, XV lend 1992. aasta.
R3 – mees. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia , näitleja eriala, 2001. aasta.
Intervjuu analüüs lavastajatega
Analüüsides lavastajate intervjuude tulemusi selgus lavastaja roll teatri repertuaari valikul, lavastajate eelistused erinevate etenduste žanrite osas ja ka see, kas etenduste populaarsus publiku hulgas on prognoositav või mitte.
Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul?
Intervjuude analüüsi tulemusena selgus, et teatri repertuaari valikul tuleb arvesse võtta iga konkreetset teatrit eraldi. Arvestama peab konkreetse teatri eesmärke, sihtrühma ja teiste teatrite repertuaari. Oluline on kunstilise juhi ja turundusosakonna arvamus. Lavastaja ainuisikuliselt ei otsusta teatri repertuaari valikut.
Teatri repertuaari valikul tuleb arvestada selle konkreetse teatri eesmärke. Rakvere Teater püüab olla avatud kõigile sihtrühmadele - lapsed, noored, keskealised ja vanemad vaatajad. Erinevalt mitmetest teistest eesti teatritest, kelle ampluaa nii lai ei ole. Seda eelkõige oma suunitluse poolest. Näiteks NO ja Von Krahl , kes liiguvad teistel radadel . Seega Rakvere Teatri repertuaari valik tuleneb eelkõige soovist pakkuda parimat kõigile vanuse ja huvigruppidele/…/(R3).
Lavastaja idee ning teatri loominguline siht. Arvestama peab ka teiste teatrite repertuaarivalikuga/.../(R1).
Repertuaari valik on kunstilise juhi ja turundusosakonna ühine valik/.../(R2).
Kas oli prognoositav, et nimetatud etendusi saadab publikumenu?
Analüüsi tulemustest selgus, et publikumenu ja etenduste populaarsus ei ole 100% ette prognoositav. Etendused, mis võiksid lavastaja ja turundusosakonna arvamusel publikule meeldida, ei pruugi alati publiku poolehoidu võita. Komöödiad, muusikalid ja osad lastelavastused on aga vastavalt ootustele publiku poolehoiu võitnud.
Publikumenu ei ole prognoositav. Kogemus näitab, et on lugusid, mis peaksid olema publikumenukad, aga ometi seda ei ole/…/(R1).
Mõnikord - on materjale (komöödiad, muusikalid, mõningad lastelavastused), millele eeldatakse publikumenu/…/(R2).
Ikka oli. Mingil määral on võimalik kõike ette prognoosida. Ent iialgi mitte sajaprotsendiliselt. Ja seeläbi toimub ka tagasilööke/…/(R3).
Kas esialgsed ootused külastatavuse suhtes vastasid tegelikkusele?
Intervjuude analüüsi tulemusena võis järeldada, et ootused etenduse külastatavuse osas vastasid tegelikkusele. Lavastaja loodab lavastama asudes, et etendus meeldib publikule ja seda mängitakse kaua. Lavastades lavastaja publikumenule ei mõelda.
Lavastajana ikka loodan lugudele pikka iga ja palju publikut. Lavastades selle peale ei mõtle/…/(R1).
Pigem jah/…/(R3).
“8 armastavat naist” sai repertuaari valitud komöödiahuvilise publiku jaoks ja see ülesanne sai täidetud. "Romaani" sihtgrupiks lootsime veidi harjumuspäratuma teatrihuviga inimesi. Tundub, et ka see valik läks täkkesse. Neid lavastusi saan hinnata kõrvalseisjana. "Oscari"-fenomeni on minul, kui selle loo lavastajal ja osatäitjal veidi keeruline seletada, ilma, et isiklikuks muutuksin. "Oscariga" tabasime midagi väga olulist. Publik ulatus lastest vanuriteni. Ja seda kümne aasta jooksul. Kokku 256 etendust. Rakvere Teatri rekord läbi aegade/…/(R2).
Kas eelistate lavastada draamat, komöödiat, kaasaegseid etendusi või maailmaklassikat? Miks?
Intervjuude analüüsist selgus, et lavastajad eelistavad lavastada sellist materjali, mis neid endid kõnetab. Lavastajate arvamusel ei saa lavastada endale ebameeldivat materjali.
Armastan lavastada lugusid mis puudutavad enne kõike mind ennast. Žanr ei ole oluline/…/(R1).
Oleks see ainult minu valik, siis eelistaksin lavastada ainult kaasaegseid materjale/…/(R2).
Kui materjal mind kõnetab, lavastan hää meelega mis tahes žanris/…/(R3).

KOKKUVÕTE

Uurimistöö eesmärgiks oli uurida Rakvere Teatri publikumagneteid 2014 - 2016 aasta etenduste näitel. Eesmärgi täitmiseks oli vaja välja selgitada, millised on vaatajate arvates Rakvere Teatri parimad etendused ja kes on parimad näitlejad. Etenduse vaadatavus sõltub ka žanrist, mida publik eelistab, lavastajatööst ja paljudest muudest teguritest kuni pileti hinnani välja. Etenduste populaarsust näitab see, mitu korda ühte etendust saab mängida ja selle etenduse külastatavus.
Uurimistöö koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest osast, empiirilisest uurimusest, kokkuvõttest, kasutatud allikate loetelust ja lisadest.
Töö teoreetilises osas avatakse teatri mõiste, teatri ajalooline taust ja Rakvere Teatri ajalugu.
Töö empiirilises osas antakse ülevaade uurimuse meetoditest ning analüüsitakse küsimustike ja intervjuude tulemusi. Uurimistöö empiiriline osa tugineb küsitlustele, mille käigus koguti ja analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui ka kvalitatiivse meetodiga.
Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse meetodil, mis viidi läbi Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Laiali jaotati 100 ankeeti ja tagastati 81 täidetud ankeeti. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Kvalitatiivne meetod sisaldas poolstruktureeritud intervjuusid, mis viidi läbi kolme lavastajaga. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded said täidetud. Läbiviidud ja analüüsitud küsitluste põhjal jõuti järgmiste tulemusteni.
1. Üks neljandik uurimuses osalenud teatrikülastajatest tõi välja, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul „Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“. Järgnesid etendused „Kaheksa armastavat naist“ ja „Romaan“. Teatrikülastajate arvamus langes kokku Eesti Teatriliidu ja Eesti Teatri Agentuuri poolt välja antud statistiliste aastaaruannetega „ Teatrielu 2014“, „Teatrielu 2015“ ja „Teatrielu 2016“, mille andmetel olid nimetatud etendused vaatajate arvu poolest eesotsas.
Anketeeritud teatripubliku arvamusel on Rakvere Teatri parim näitleja Ülle Lichtfeldt. Järgnesid Üllar Saaremäe ja Tarvo Sõmer.
2. Ankeetküsitluse vastustest selgus, et eelistatuim etenduse žanr on komöödia. Teatrilt ootavad inimesed eelkõige head meelelahutust ja professionaalset teatrit. Teatripublik põhjendas oma valikut etenduse žanri suhtes sellega, et lavateos on lõbus ja naljakas. Etendus peab olema samas ka sisukas ning kõnetama publikut. Hinnatakse näitlejate professionaalsust ja usutavust. Oluliseks peeti veel etenduse meelelahutuslikku külge, kergust, inimsuhteid, huumorit, nostalgiat ja etenduse köitvust üldiselt.
3. Käesolevast uurimistööst selgus, et kõige suurem anketeeritute hulk käib teatris üks kuni kolm korda aastas. Üle kümne etenduse külastab aastas kaks uuringus osalenut. Üle poole vastanutest sooviks käia teatris sagedamini. Teatrikülastamist takistavate teguritena toodi välja piletite kõrge hind, suur töökoormus ja vähene ettevõtlikkus.
Intervjuude analüüsi kokkuvõtteks võib öelda, et teatri repertuaari valikul tuleb arvesse võtta iga konkreetset teatrit eraldi. Arvestama peab konkreetse teatri eesmärke, sihtrühma ja teiste teatrite repertuaari. Oluline on kunstilise juhi ja turundusosakonna arvamus. Lavastaja ainuisikuliselt ei otsusta teatri repertuaari valikut. Publikumenu ja etenduste populaarsus ei ole 100% ette prognoositav. Etendused, mis võiksid lavastaja ja turundusosakonna arvamusel publikule meeldida, ei pruugi alati publiku poolehoidu võita. Komöödiad, muusikalid ja osad lastelavastused on publiku poolehoiu võitnud. Ootused etenduse külastatavuse osas vastasid tegelikkusele. Lavastades publikumenule ei mõelda. Lavastajad eelistavad tööd teha materjaliga , mis neid endid kõnetab. Lavastajate arvamusel ei saa lavastada endale ebameeldivat materjali.
Seega tundub, et kõige populaarsemad on komöödiad ja et inimesed otsivad teatrist eelkõige meelelahutust. Seda väidet aga ei kinnita näidendi „Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“ vaadatavus. Järelikult on vaatajatele siiski olulisemad tõsised üldinimlikud probleemid.
RESÜMEE
Aadu Kadakas ( 2018 ). Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016. Uurimistöö. Kükametsa Gümnaasium. Käsikiri. Kükametsa. 35 lk, 18 kasutatud kirjanduse allikat, 11 joonist, 2 lisa.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Rakvere Teatri publikumagnetid viimase kolme aasta etenduste näitel. Töö autorit huvitab , kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu.
Lähtudes uurimistöö eesmärgist on autor püstitanud tööle järgmised uurimisülesanded:

• selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates;
  
• uurida publiku eelistusi etenduste žanri kohta;
  
• selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub.
  

Uurimuse läbiviimsel kasutati nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset meetodit. Kvantitatiivse osa raames viidi Rakvere Teatri publiku hulgas läbi ankeetküsitlus. Uurimuse kvalitatiivse osa raames intervjueeriti publiku ankeetküsitluse tulemusena kõige populaarsemateks etendusteks osutunud kolme etenduse lavastajaid.
Uurimistöö tulemused näitasid, et teatrilt ootavad inimesed eelkõige head meelelahutust ja professionaalset teatrit. Teatripublik põhjendas oma valikut etenduste suhtes sellega, et etendus on lõbus ja naljakas. Etendus peab olema samas ka sisukas ning kõnetama publikut. Hinnatakse näitlejate professionaalsust ja etenduse edasiandmise usutavust. Küsitlusest selgus, et etenduse valikul saab otsustavaks näitleja või näitetrupp, kes etenduses mängivad. Oluline on etenduse maine. Publiku seisukohast on tähtsal kohal lavastuse teema, näidendi autor ja lavastaja.
Lavastajate intervjuude analüüsi kokkuvõttena selgus, et teatri repertuaari valikul tuleb arvesse võtta iga konkreetset teatrit eraldi arvestades teatri eesmärke, sihtrühma ja teiste teatrite repertuaari. Oluline on kunstilise juhi ja turundusosakonna arvamus. Lavastaja ainuisikuliselt ei otsusta teatri repertuaari valikut. Publikumenu ja etenduste populaarsus ei ole 100% ette prognoositav.
SUMMARY
Aadu Kadakas (2018). Of Rakvere Teater’s drain points by the last three years . Research. Kükametsa Gymnasium. Manuscript. Kükametsa. 35 pages, 18 used sources of literature , 11 tables, 2 extras.
The purpose of the presented research is to find out Rakvere Teater’s drain points during the last three years. The author of the research is interested if the theater is fading art and will dissapear soon, or some of the shows will remain in the hearts and memories of the public.
Based on the purpose of the research, the author has stated the following research questions :

• to find out what’s the best show and who’s the best actor based on public’s opinion;
  
• to find out public’s preferences on show genres;
  
• to figure out how often is theatre being visited and what does it depend on.
  

Both , quantitative and qualitative methods were used in the research. The survey was conducted among the Rakvere Teater’s public in the quantitative part . In the qualitative method, three directors, who were the most popular in the result of the survey, were interviewed.
The results of the study showed that people are waiting primarly good entertainment from the theatre. The public of the theatre justified their choice on the show being fun and laughable. Show has to be meaningful and accost public at the same time. Actor’s professionality on the credibility of the show is being evaluated. In the survey it was found out the, who’s acting in the show, is becoming decisive in the choice of the show. The reputation of the performance is important . On the important place on the position of the public are the theme of the staging, play’s author and director .
In the summary of the analysis of the directors interviews it turned out that in repertoire of the theatre every specific theatre’s aim, target group and ohter theatre’s repertoires has to be considered . Important is artistic leader ’s and marketing department’s opinion. The director solely does not decide the repertoire of the theatre. The audience and popularity of the show is not 100% predictable.

KASUTATUD ALLIKAD

RAAMATUD
Bell, E., Bryman, A. (2003). Business research methods. Oxford : Oxford University Press.
Epner, Luule, Monika Läänesaar, Anneli Saro. (2006). Eesti teatrilugu . Teatrikunst. Tallinn: Ilo.
Hartnoll, Phyllis. (1989). Lühike teatriajalugu . Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina.
Kabrits, Enn (tekst). Rakvere Teater 1974. Rakvere Teater: [ajalugu ja tänapäev]/Eesti NSV Teatriühing. 1974. Tallinn: Eesti Raamat.
Karulin, O. (2013). Rakvere Teater täismängu „täismängude“ otsinguil aastail 1985 – 2009. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Karulin, O., Pappel, K. (2015). Teatrielu 2014. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Karulin, O., Nigu, L. (2016). Teatrielu 2015. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Kaugema, T., Pesti, M. (2017). Teatrielu 2016. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Kask, Karin (1987). Eesti Nõukogude teater 1940–1965. Sõnalavastus. Eesti NSV
Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.
Neuman, W. L. (20032). Social Research Methods: Qualitative and Quantitative Approaches. Boston : Allyn and Bacon .
AJAKIRJANDUS
Ajaleht “Postimees” 27. detsember 2016.

INTERNETIALLIKAD

Patton, M. Q. (2003). Qualitative evaluation checklist. (WWW)URL http://www.wmich.edu/evalctr/checklists/qec/checkpoint4ht m (10.09.2017)
https://kultuur.err.ee/298478/selgusid-rakvere-teatri-publikulemmikud (10.10.2017)
( https://virumaateataja.postimees.ee/3423145/romaan-avaldab-armastust (10.10.2017)
( https://www.britannica.com/art/theatre-art ) (18.02.2018)
https://et.wikipedia.org/wiki/Teater (10.01.2018)
LISA 1
PUBLIKU ANKEETKÜSIMUSTIK
Olen Kükametsa Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Aadu Kadakas. Teen uurimistööd teemal „Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016“. Palun vastake järgmistele küsimustele. Küsimustele vastamine on anonüümne.
Valitud vastusele tee ring ümber või kirjuta punktiirile.
I ÜLDANDMED
1. Teie sugu
a) mees
b) nain
2. Teie vanus
15 – 24
25 – 34
35 – 49
50 – 64
65 – 74
75
3. Teie elukoht……………………………………………………………………
II RAKVERE TEATRI LEMMIKETENDUS JA LEMMIKNÄITLEJA PUBLIKU ARVAMUSEL
4. Mis on Teie lemmiketendus Rakvere Teatris viimase kolme aasta jooksul?..................……………………………………………………………..
5. Miks just see etendus on Teie arvates parim?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
6. Nimetage lisaks eelmises vastuses mainitule Rakvere Teatri etendusi, mis Teile on meeldinud või meelde jäänud!
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
7. Mil määral sõltub Teie arvates etenduse headus näitlejatest?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
8. Nimetage Rakvere Teatri parim näitleja.
……………………………………………………………………………………….....………………………………………………………………………..
9. Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud?..................................................……………………………………
…………………………………………………………………………………
III INFO SAAMISE VÕIMALUSED ETENDUSTE KOHTA, PUBLIKU EELISTUSED ETENDUSTE ŽANRI OSAS NING NÄITLEJA ROLL ETENDUSE ÕNNESTUMISES
10. Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta?
........................................................……………………………………………
…………………………………………………………………………………
11. Kas eelistate draamat, komöödiat, kaasaegseid etendusi või maailmaklassikat?
………………………………………………………………………………………
12. Mis saab otsustavaks etenduse valikul?.....................................................................
13. Kas Te külastate suvelavastusi?..........................................................................
IV KUI PIKALT TEATRIKÜLASTUSI ETTE PLANEERITE; KUI SAGELI TEATRIS KÄITE JA KUI PALJU OLETE NÕUS TEATRIPILETI EEST TASUMA
14. Kui pikalt teatrikülastust ette planeerite?.....................................................……
………………………………………………………………………………….
15. Mitu korda aastas Te teatris käite?..................................................................….
16. Kas sooviksite käia sagedamini teatris?..............................................................
17. Kui jah, siis miks see ei ole võimalik?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
18. Kui palju olete nõus maksimaalselt teatripileti eest maksma?.....................................................
Aitäh vastamast!
LISA 2
INTERVJUU LAVASTAJAGA
Olen Kükametsa Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Aadu Kadakas. Teen uurimistööd teemal „Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016“. Palun vastata järgmistele küsimustele. Küsimustele vastamine on anonüümne.
1. Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul?
2. Kas oli prognoositav, et nimetatud etendust või etendusi saadab publikumenu?
3. Kas esialgsed ootused külastatavuse suhtes vastasid tegelikkusele?
4. Kas eelistate lavastada draamat, komöödiat, kaasaegseid etendusi või maailmaklassikat? Miks?