Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version (0)

                                                          XXXXXXX SAUE LINNA AIANDUSTEEMALISE KAUPLUSE VAJALIKKUS Rakendusliku kõrghariduse lõputöö Õppekava Ettevõtlus ja elamusmajandus, peaeriala elamusteenuste juhtimine Juhendaja:  2020


Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. XXXXXXXXX ……………………………………………………………... (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: XXXXXXXXX Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja XXXXXXX Töö vastab lõputööle esitatud nõuetele …………………………………………………………..… (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees:  Lubatud kaitsmisele ………………………………………………………….… (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)


Sisukord Annotatsioon......................................................................................................................4 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1 Tarbijate nõudlus ja ostukäitumine.................................................................................7 1.1 Nõudluse käsitlus.....................................................................................................7 1.2 Tarbijate ostukäitumine.........................................................................................13 2 Empiiriline uuring.........................................................................................................25 2.1 Lõputöö eesmärgi selgitus ja tarbijate ootuste ülevaade.......................................25 2.2 Milliseid vajadusi hetkel olemasolevad haljastusalased ettevõtted ei paku?.........28 Kokkuvõte.......................................................................................................................33 Viidatud allikad...............................................................................................................34 Lisad................................................................................................................................36 Jooniste loetelu................................................................................................................37 Tabelite loetelu................................................................................................................38 Lisa 1 Küsimustik 2020 märts.........................................................................................39 Summary..........................................................................................................................42 3


Annotatsioon Aiandus,   haljastus   ja   aiatoodete   kättesaadavus   on   tänapäeva   inimestele   aktuaalne vajadus.   Paljudele   inimestele   on   oluline   oma   aia   kujundamine,   aia   üldmulje   ning väikelinnad peavad oluliseks nende linn oleks roheline linn. Saue linn on roheline linn, mille üle elanikud väga uhked on, kuid  sellele rohelusele kaasa aitamiseks puudub linnakeses aiandi – ja haljastusteenuseid pakkuv kauplus, mida pole tänaseni keegi ära märkinud. Antud uurimustöös soovib autor välja selgitada, kas Saue linna elanikud on huvitatud aiandus-ja haljastusteenuseid pakkuvast kaupluse tekkest nende linnas ning milliseid tooteid nad sooviksid seal näha. Uurimustöö autor kasutas kvantitatiivuuringu meetodit küsitluse läbiviimiseks.  Töö   koostamise   käigus   selgus   aiandustoodete   ja   tööriistade   kättesaadavuse   ning aianduskaupluse vajalikkus. 4


Sissejuhatus Teema valiti kuna Saue linnas puudub aiandus-ja haljastuteenuseid  pakkuv kauplus. Pakkumust sellel  alal  ei  ole.  Taolise  kaupluse järele  on aga   vajadus,  sest  paljudel elanikel on  Sauel eramaja koos krundiga mida tuleb hooldada.  Kuna   Saue   on   dituleeritud   kui   roheline   linn   (haljastusrohke),   on   aiandus   teema asjakohane (Saue vald, 2019). Esimene aiandus tooteid ja taimi pakkuv kauplus on Tallinna sissesõidul, Hortes 7,5 km.  Nurmiko kauplus on Sakus ning Juhani puukool  Pääskülas. Nimetatud kauplused jäävad  ebamugavalt kaugele näiteks pensionäridele või noortele peredele.  Probleemi lahendamiseks on plaan rajada Saue linna aiandus teemaline kauplus, mis pakuks ka kergemaid haljastus töid.  Antud  teemat  ei ole  keegi  varasemalt  käsitlenud.  Seetõttu  ei ole  võimalik  koostada analüüsivat võrdlust. Antud lõputöö eesmärk on välja selgitada, Saue linna elanike võimalikku huvi aiandus- ja haljastusteenuseid pakkuva kaupluse loomiseks. Peamiseks   uurimusküsimuseks  on: Milline  on Saue linna  elanike  võimalik  huvi  ja ootused haljastus ettevõtte järele?  Alaküsimus: Milliseid vajadusi hetkel olemasolevad haljastusalased ettevõtted ei kata? Põhiline   uurimusküsimus   oli   aluseks   küsimustiku   koostamisel,   mis   koosnes   11 küsimusest, kaks neist olid demograafilised. Küsimustik on bakalaureusetöö lisas. Käesoleva   uuringu   läbiviimisel   kasutati   üht   kvantitatiivuuringu   meetodit:   postitatud küsitlust Facebookis. Küsitlus viidi läbi märtsis 2020. Otsene ankeetküsitlus viidi läbi Saue   linna   elanike   kommuunis   Facebookis,   elektrooniliselt   läbi   maili   süsteemide. Vastanuid 44 isikut. 5


Esimeses peatükis käsitleb autor nõudlus teooriat ning tarbijate ostukäitumist. Peatükk on jaotatud kaheks peatüks. Esimeses peatükis seletatakse lahti nõudlus teooriat. Kuidas seda mõista ning mis seda mõjutavad. Teises peatükis selgitatakse kliendi ostukäitumise tegureid   erinevatest   aspektidest.   Samuti   vaadatakse   samas   teemas   ettevõtte   osalust kliendi ostukäitumises. Teises peatükis jaotatakse teemad kaheks alapeatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis   oli   lõputöö   eesmärk   ning   mis   selgus   seoses   tarbijate   ootuste   näol   loodavale aianduskauplusele.   Teises   peatükis   toob   välja   autor   vajaduse   või   mitte   vajaduses loodava kaupluse osas ning milliseid teenuseid katab hetkel mõni kauplus Saue linnas või selle lähistel. Töö teostamise eesmärgi täitmiseks on kasutatud autori poolt koostatud küsimustiku ning selle analüüsi tulemit. Samuti on kasutatud artikleid ja raamatuid kodumaistest – ja väliskirjandusest,   õppejõudude   loengute   konspekte,   erinevate   ülikoolide   loodud õppematerjale, jooniseid, tabeleid, mis on viidatud allikates kajastatud. 6


1 Tarbijate nõudlus ja ostukäitumine Käesolevas peatükis käsitleb autor nõudlus teooriat ning tarbijate ostukäitumist. Peatükk on jaotatud kaheks peatüks. Esimeses peatükis seletatakse lahti nõudlus teooriat. Kuidas seda mõista ning mis seda mõjutavad. Teises peatükis selgitatakse kliendi ostukäitumise tegureid   erinevatest   aspektidest.   Samuti   vaadatakse   samas   teemas   ettevõtte   osalust kliendi ostukäitumises. 1.1 Nõudluse käsitlus Toote   või   teenuse   turundamine     hõlmab   turuuuringuid,   toote/teenuse   kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Turunduse mõte on tarbijate vajaduste tundmaõppimine ja nende vajaduste nii öelda kustutamine. Sel moel saavutab ka ettevõte enda seatud eesmärgid [ CITATION Ees13 \ l 1061 ]. Philip Kotler on öelnud, et „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ Turunduses on kaks mõõdet: strateegiline turundus, taktikaline turundus. Strateegiline   turundus   keskendub   tarbijavajaduste   analüüsile.   Taktikaline   turundus keskendub konkreetse tegevuskava kinnitamisele näiteks: toode, teenus, hind, eelarve ning ajakava. Turunduses aga on kaks aspekti, selleks on vajadus ja vahetus. Töö autor keskendub tarbija vajadusele. Vajadus võib olla üldine või konkreetne. Üldine vajadus hõlmab   endas   näiteks   tavalisi   soove   ilma   lisa   eelistusteta   (vesi,   toit).   Konkreetne nõudlus sisaldab juba eelistatud brändi, kvaliteeti, omadusi, disaini.  Vajaduse   põhiselt   tuleb   tavaliselt   paika   panna   turunduskonseptsioon  [   CITATION Kat171 \l 1061 ].  Turunduskonseptsioon  on   soovituslikult   vaja   paika   panna   enne   ettevõtte   loomist. Töökäigus   võib   kontseptsiooni   muuta   või   põimida   kaks   erinevat   kokku,   kui   nad sobivad. 1.   Tootmiskontseptsioon   -   selle   kontseptsiooni   aluseks   on   tootjaettevõte,   tema tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks 7


suur kasum mastaabisäästult  (tarbija  ostab seda, mida tootja  pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele). 2.   Tootekontseptsioon   -   siin   on   aluseks   toode   ja   tema   funktsionaalsed   omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija   ostab   kvaliteetset   ja   oma   hinda   väärt   kaupa,   pakkuja   suunab   energia   toote parandamisse mitte turundusse). 3. Müügikontseptsioon - aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük). 4.   Turunduskontseptsioon   -   aluseks   on   turg   koos   tarbijate   vajaduste   ja   soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - see on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6.   Suhtlusturunduse   kontseptsioon   -   siin   tuleb   tarbija   asemele   klient,   mis   tähendab personaalset   lähenemist.   Selles   kontseptsioonis   on   aluseks   klient,   tema   vajaduste   ja soovide   täpne   tundmine.   Vahendiks   klienditurundus   ning   eesmärgiks   kasum   kliendi hoidmiselt [ CITATION Kat171 \l 1061 ]. Nõudlus  on   turunduse   üks   aspektidest,   teine   on   vajadus.   Vajadused   ja   nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse nõus maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid [CITATION Egleannaabi \l 1061 ]. Nõudlust mõjutavateks teguriteks on tarbija sissetulek, teiste toodete hinnad, tarbijate ootused, tarbijate maitse ja eelistused ning võimaliku toote puudumine  [ CITATION Kat17 \l 1061 ].  Nõudlus on tarbijate (klientide) vajadus või soov osta kindlal perioodil teatud   kaupu   või   tarbida   soovitud   teenuseid.   Kui   tarbija   saab   temale   sobival   ajal vajalikud tooted või tarbib soovitud teenuseid, on nõudlus rahuldatud.  8


Joonis 1 Nõudluse määrajad [CITATION Eco20 \l 1061 ] Tarbijateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Nõudlus võib erineda aastaaegade vaheldumise või mõne muu perioodilise muutuse tõttu. Ühtlane nõudlus on tarbijate suhteliselt püsiv ja vähemuutuv nõudlus kaupade või teenuste järele. Muutuva ehk vahelduva nõudluse korral kõigub vajadus suures ulatuses ja võib lõppeda teatud perioodil mingi kauba või teenuse järele täielikult. Vahel on muutuv nõudlus suures osas   prognoositav.   Suhteliselt   ühtlane   nõudlus   on   olemas   toidu-   ja   muude esmatarbekaupade järele. Samas kõigub nõudlus suures ulatuses või lakkab täielikult mööduva   hooaja   rõivaesemete   ja   jalanõude   järele.   Paljude   kaupade   puhul   kaob aastaaegade vaheldumise tõttu nõudlus täielikult [CITATION var20 \l 1061 ]. Üks peamisi tarbekaupade nõudlust mõjutavaid tegureid on tööhõive tase. Mida rohkem inimesi   seal   ühtlast   sissetulekut   saab   ja   eeldab,   et   seda   ka   edaspidi   saadakse,   seda rohkem   on   inimesi   äranägemise   järgi   sisseostude   tegemiseks.   Seetõttu   on   igakuine töötuse määra aruanne majanduslikult juhtiv näitaja, mis annab vihjeid tarbekaupade nõudluse järele. Palgatase mõjutab ka tarbijate kulutusi. Kui palk tõuseb pidevalt, on 9 vajadus sissetulek eelistused harjumus Asendustoot e väärtus Hinnast sõltumatud tegurid Nõudlus Hind Täiendav väärtus Ootused


tarbijatel tavaliselt kulutusvõimalus rohkem suva järgi. Kui palgad jäävad seisma või langevad,   tõenäoliselt   langeb   nõudlus   valikuliste   tarbekaupade   järele.   Keskmine sissetulek   on   näiteks   Ameerika   töötajate   palgataseme   üks   paremaid   näitajaid. Inflatsioonimäärast mõjutatud hinnad mõjutavad loomulikult märkimisväärselt tarbijate kulutusi   kaupadele.   See   on   üks   põhjus,   miks   tootjahinnaindeksit   (PPI)   ja tarbijahinnaindeksit   (THI)   peetakse   peamisteks   majandusnäitajateks.   Kõrgemad inflatsioonimäärad   kahandavad   ostujõudu,   muutes   vähem   tõenäoliseks,   et   pärast põhikulude,   näiteks   toidu   ja   eluaseme   katmist   on   tarbijatel   ülemäärane   sissetulek. Tarbimiskaupade kõrgemad hinnasildid hoiavad ära ka kulutamise [ CITATION JBM20 \l 1061 ].  Intressimäärad võivad oluliselt mõjutada ka tarbekaupadele tehtavate kulutuste taset. Paljud kallimad tarbekaubad, näiteks autod või ehted, ostavad tarbijad sageli krediiti. Kõrgemad intressimäärad muudavad sellised ostud oluliselt kallimaks ja hoiavad neid kulusid seetõttu ära. Kõrgemad intressimäärad tähendavad üldiselt ka rangemat krediiti, muutes tarbijate jaoks raskemaks vajaliku rahastamise saamise suuremate, näiteks uute autode ostmiseks. Tarbijad lükkavad luksuskaupade ostmise sageli edasi, kuni saadakse soodsamad krediiditingimused [ CITATION JBM20 \l 1061 ]. Nähtamatu   käe   mõju.   Tarbijad   osalevad   turul,   on   nii   öelda   abijuhendid   ja   on lõppkokkuvõttes mõne turu nähtamatu käe pooldajad. Nappide ressursside konkurentsi kaudu teavitavad tarbijad tootjaid kaudselt sellest, milliseid kaupu ja teenuseid pakkuda ning   millises   koguses   neid   tuleks   pakkuda.   Kollektiivsete   nõudmiste,   eelistuste   ja kulutuste tulemusel kipuvad tarbijad aja jooksul saama odavamaid, paremaid ja rohkem kaupu ja teenuseid, kusjuures kõik muud on võrdsed [ CITATION JBM20 \l 1061 ]. Mis on turu nähtamatu käsi? Majandusteaduses kasutatakse mõistet "nähtamatu käsi", et   kirjeldada   mehhanisme,   mis   viivad   vabaturumajanduses   spontaansete   sotsiaalsete hüvedeni. Need protsessid on "omaalgatuslikud" selles mõttes, et need toimuvad ilma keskasutust, näiteks valitsus, dikteerimata[ CITATION JBM20 \l 1061 ]. Tarbijad   ja   nähtamatu   käsi.  On   kaks   peamist   mehhanismi,   mille   abil   tarbijad nähtamatut   kätt   mõjutavad   ja   neid   mõjutatakse.   Esimene   mehhanism   käivitatakse erinevate toodete ja teenuste pakkumiste kaudu. Otsuste kaudu, mida osta ja mida mitte 10


osta, ning milliste hindadega need vahetused on vastuvõetavad, nii väljendavad tarbijad tootjatele   väärtust.   Seejärel   konkureerivad   tootjad   omavahel   ressursside   ja   kapitali korraldamisel, et pakkuda neid kaupu ja teenuseid tarbijatele kasumlikult. Majanduse napid   ressursid   on   tõhususe   maksimeerimiseks   pidevalt   ümber   paigutatud   ja   ümber korraldatud [ CITATION JBM20 \l 1061 ]. Teine suurem efekt saabub läbi riskide võtmise, avastamise ja uuenduste kaudu, mis tekivad,   kui   konkurendid   otsivad   järjekindlalt   võimalusi   oma   tootliku   kapitali maksimeerimiseks. Tootlikkuse kasv on loomulikult deflatsiooniline, mis tähendab, et tarbijad saavad suhteliselt väiksema rahaühiku eest osta suhteliselt rohkem kaupu. Selle tagajärjel   tõuseb   elatustase,   pakkudes   tarbijatele   rohkem   jõukust   ka   siis,   kui   nende sissetulekud jäävad samaks [ CITATION JBM20 \l 1061 ]. Nõudluse võime panna tabelisse ja joonistesse järgneval moel.  Vaadeldes  hinna  ja   kaubakoguse  seost  võime   järeldada,   et  kui  nõudmist  mõjutavad muud asjaolud peale hinna ei muutu, siis hinna tõustes nõudmine väheneb ja hinna alanedes   nõudmine   kauba   järgi   tõuseb.   Mida   madalam   on   hind,   seda   suurem   on nõudmine [ CITATION Kat17 \l 1061 ].                                              Hind Kogus Joonis 2 Nõudluse kõver    Allikas: [ CITATION Kat17 \l 1061 ]  11


Olukorras   kus   iga   järgnev   ostetud   kaup   on   suurema   väärtusega,   kui   eelmine,   on võimalik situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse rohkem. Sellised tooted on näiteks   moe   või   luksuskaubad,   antiikesemed.   Hind   tõuseb,   nõudlus   tõuseb   samuti [ CITATION Kat17 \l 1061 ].                 Hind                                                                                                              Kogus  Joonis 3 Nõudmiste kõver (erivariant) Allikas: [ CITATION Kat17 \l 1061 ]                            Hind                                                                                                                                                                                           Kogus Joonis 4 Nõudmise kõver (erivariant 2) Allikas:  [ CITATION Kat17 \l 1061 ]  Situatsioonis   kus   tarbijale   ei   lähe   korda   hinnatõus,   kuna   ta   vajab   just   seda   kaupa (piiranguks   on   siiski   sissetulek),   selline   situatsioon   on   näiteks   inimese   tervist puudutavad tooted ja teenused [ CITATION Kat17 \l 1061 ]. 12


1.2 Tarbijate ostukäitumine William   Appelbaum   1951.   aasta   uurimustlikus   artiklis   tõi   välja   kliendi indetifitseerimise.   Nimelt   sõna  klient  (custumer)  ja  tarbija  (consumer)  ei   ole sünonüümid.  Klient  on toote või teenuse ostja.  Tarbija  on toote või teenuse kasutaja [ CITATION Wil51 \l 1061 ].  Tarbijate   ostukäitumist   uurivad   mitmed   distsipliinid:   kultuuriantropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia, majandusteadus ja statistika[CITATION Ees131 \l 1061 ]. Ostukäitumist uurib ka käitumisökonoomika. Käitumisökonoomika on suhteliselt uus teadus,   mis   ühendab   endas   psühholoogiat   ja   majandusteadust.   See   teadus   on võimaldanud   uurida igasuguseid asju alates sellest, miks meil on raske pensionieaks sääste   koguda,   kuni   võimetuseni   seksuaalse   erutuse   ajal   selgelt   mõelda.   On   püütud mõista mitte ainult käitumist, vaid ka otsustusprotsesse, mis on teie, minu ja ükskõik kelle käitumise taga. [ CITATION Kar14 \l 1061 ]. Tarbija on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse  [ CITATION Tii07 \l 1061 ].  Lõpptarbijaks aga nimetatakse isikut, kes ostab toote endale või oma perele isiklikuks   tarbimiseks.   Sihttarbijaks   nimetatakse   tundma   õpitud   ja   määratletud tarbijakogumit,   kellele   on   suunatud   firma   toode.   Tarbijatüübiks   nimetatakse   sarnase ostukäitumisega inimkogumit[ CITATION Kar14 \l 1061 ] Arenenud riikides on tarbijale iseloomulikud käitumistunnused. Nagu näiteks tarbija on vähem sõltuv majanduslikust ja sotsiaalsest taustast ning tavadest. Tarbija on haritud, ei soovi olla manipuleeritud ja tavaliselt valib teadlikult kaupa, esitab tootele või teenusele suuri nõudmisi.  Tarbija   ostukäitumine   on   tingitud   kliendi   emotsionaalsest   tasandist,   füüsilisest tegevusest,   mentaalsest   seisust,   tegevusest   mida   ta   on   tegemas   tooteid   ja   teenuseid otsides,   ostes,   kasutades   või   likvideerides,   et   rahuldada   oma   soove   ja   vajadusi [CITATION Ees131 \l 1061 ]. 13


Emotsioonil on efektiivne mõju ning positiivne emotsioon paistab mõjuvat rohkemal määral.   Isik   on   lahkem,   heldem,   rohkem   vastupandavam   kiusatusele   ning   rohkem valmis viivitama enese premeerimisega. Negatiivse emotsiooniga on võimalik sattuda kergemini kiusatuse teele. On täheldatud ka, et negatiivse emotsiooni ajel on suurem ebameeldivus isegi oma eakaaslaste vastu [ CITATION Swi93 \l 1061 ].  Üks disfunktsionaalse käitumise vorme, millele on tähelepanu pööratud üha enam, on kompulsiivne   ostmine.   Tõendid   viitavad   sellele,   et   valdav   enamus   disfunktsionaalse käitumisega   on   naised.   Sõltuvuskäitumise   suhtes   kalduvatel   inimestel   on   enamasti ebaadekvaatsus ja madal enesehinnang nagu   lastel ja noorukitel. On leitud, et madal enesehinnang   suurendab   sundkäitumise   tõenäosust.   Kompulsiivne   ostmine   mõjutab märkimisväärset osa ameeriklastest. Täiskasvanud elanikkonna seas on kompulsiivne ostmine   üks   kuni   kümme   protsenti   ja   kolledžiõpilastel   kuus   kuni   üheksa   protsenti [ CITATION Jam04 \l 1061 ]. Tarbija ostusooritused võivad olla hedoonilised ning utilitaarsed.  Utilitaarset  tarbija käitumist   on   kirjeldatud   kui   ergilist,   ratsionaalset   käitumist.   Tajutav   utilitaarne ostuväärtus   võib   sõltuda   sellest,   kas   konkreetne   tarbimisvajadus   ostlemise stimuleerimiseks oli täidetud. Sageli tähendab see, et tooteid ostetakse nõuetele vastaval ja   tõhusal   viisil.  Hedoonilist  tarbija   käitumist   on  kirjeldatud   kui   subjektiivsemat   ja isiklikumat, kui selle utilitaarne vaste ja tuleneb rohkem lõbust ja mängulisusest kui konkreetsest   ostusoovi   täitmisest.   Seega   peegeldab   hedooniline   ostuväärtus potentsiaalse   meelelahutuse   ja   emotsionaalse   väärtuse   ostusooritusi  [CITATION Bar94 \l 1061 ].  Millised on tegurid, mis mõjutavad kõigele lisaks tarbijaid JAH-sõna ütlema? Tarbijate käitumist mõjutavad kategooriad: Isiklikud   tegurid:  üksikisiku   huvid   ja   arvamused,   mida   demograafilised   andmed võivad mõjutada (vanus, sugu, kultuur jne). Psühholoogilised   tegurid:  inimese   reageerimine   turundussõnumile   sõltub   tema ettekujutustest ja hoiakutest. 14


Sotsiaalsed   tegurid:  perekond,   sõbrad,   haridustase,   sotsiaalmeedia,   sissetulek,   need kõik mõjutavad tarbijate käitumist [ CITATION Val19 \l 1061 ]. Keeruline ostukäitumine, seda tüüpi käitumine on ilmne, kui tarbijad ostavad kallist, harva ostetud toodet. Enne investeerimiskohustuse  võtmist  on nad suuresti kaasatud ostuprotsessi ja tarbijate uuringutesse. Kujutage ette maja või auto ostmist; need on näited keerulisest ostukäitumisest. Dissonantsi vähendav ostukäitumine, tarbija on ostuprotsessis väga palju kaasatud, kuid tal on raskusi kaubamärkide erinevuste kindlaksmääramisega. Lahkuminek võib tekkida siis, kui tarbija muretseb, et ta kahetseb oma valikut. Kujutage ette, et ostate muruniiduki. Valite ühe hinna ja mugavuse põhjal, kuid pärast ostmist otsite kinnitust, et olete teinud õige valiku. Harjumuspärane  ostukäitumine,   harjumuspäraseid   ostusid   iseloomustab   asjaolu,   et tarbijal   on   toote   või   kaubamärgi   kategoorias   väga   vähe   seost.   Kujutage   ette toidukaupade   ostmist:   lähete   poodi   ja   ostate   oma   eelistatud   tüüpi   leiba.   Näitate harjumuspärast mustrit, mitte tugevat kaubamärgi lojaalsust. Mitmekesine ostukäitumine, sellises olukorras ostab tarbija erineva toote mitte seetõttu, et ta ei olnud eelmise tootega rahul, vaid seetõttu, et ta otsib mitmekesisust. Nagu siis, kui proovite uut dušigeeli lõhnu [ CITATION Val19 \l 1061 ]. Käsitletakse ostukäitumiste teoorias ka perekonna ostukäitumist. Perekonna ostukäitumisel aga on eristatav viis rolli, mida täidetakse toote või teenuse ostuprotsessi   korral.  Algataja  rolli   puhul   on   tegemist   isikuga,   kes   esimesena   teeb ettepaneku osta mingi toode. Mõjutaja rolli puhul on tegemist isikuga, kes otseselt või kaudselt mõjutab lõppotsust. Otsustaja rolli puhul aga on tegu isikuga , kes võtab vastu ostuotsuse. Ostja roll kajastub sooritatav ost. Kasutaja rolli puhul on tegu isikuga, kes toodet kasutab. 15


Nende viie rolli täitmiseks on tarvidus teha eelevalt hulka energiat kulutavaid tegevusi. Joonis 5 Tarbija ostukäitumine [ CITATION Tii07 \l 1061 ] näitel, autori koostatud Olenemata   tootest   või   teenusest   tarbija   kulutab   energiat   info   hankimisele,   erinevate poodide külastamisele, toodete ja hindade võrdlemisel. Selle energiakulutust mõjutavad toote   olulisus   tarbijale,   toote   maksumus,   info   puudus   toote   kohta,   vale   otsusega kaasneva riski ulatus / suurus ning tootega ostjale kaasneva potentsiaalse tulu suurus [CITATION Ees131 \l 1061 ]. Turundajate   vaatenurgast   on   tarbijate   käitumise   uurimine     oluline,   kuna   nii   saavad turundajad aru, mis mõjutab tarbijate ostuotsuseid. Mõistes, kuidas tarbijad otsustavad toote üle, saavad nad täita turu tühimiku ja tuvastada vajalikud tooted ning vananenud tooted. Tarbijate käitumise uurimine aitab ka turundajatel otsustada, kuidas oma tooteid esitleda viisil, mis avaldaks tarbijatele maksimaalset mõju. Klientide ostmiskäitumise mõistmine on peamine saladus oma klientideni jõudmiseks ja nende kaasamiseks ning nende teisendamiseks teilt ostmiseks. 16


Enamasti mõjutavad kaubamärgid tarbijate käitumist ainult nende asjadega, mida nad saavad kontrollida; nagu see, kuidas tundub, et IKEA sunnib sind iga kord poodi sisse astudes kulutama rohkem kui ette nähtud [ CITATION Val19 \l 1061 ]. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist [ CITATION Tii07 \l 1061 ]. Ostujärgne hinnang on teenuse või toote rahulolu. Sellest kujuneb välja rahulolu, mille eest tarbija on nõus maksma ja rahulolu, mis klienti lihtsalt rõõmustab. Kliendirahulolu indeks mõõdab ja võimaldab juhtida rahulolu rahaga seotud osa  [CITATION Kal \l 1061 ].  Kliendirahulolu  indeksi  mõõtmiseks   tehakse  kliendiküsitlus.   Selle  tulemuste põhjal  arvutatakse  struktuurivõrrandite  teoorial  põhineva  mudeli  abil  kliendirahulolu indeks.  Muusika mõju ostmisele Üheks ostukäitumise mõjutajaks on ka muusika. Aastakümneid on ettevõtete omanikud kasutanud muusikat, et oma kliente lõõgastada või turgutada. Eri tüüpi muusikal on psüühiline mõju ostu- ja ostukäitumisele erinevalt. Näiteks võivad ostjad tunda teatud tüüpi muusikat kuulates raksemalt  või võivad nad taustal oleva muusika kuulamisel tunda   end   rahulikumalt.   Ostjad   liiguvad   kiiremini   või   aeglasemalt,   sõltuvalt   loo tempost, ja see võib mõjutada seda, kui palju nad ostavad või kui kiiresti nad söövad. Neil  võib   olla   poest  positiivne  või  negatiivne  kogemus,  sõltuvalt   esitatava  muusika tüübist ja sellest, kuidas see vastab nende demograafilisele päritolule. Oma ettevõtte jaoks   muusika   valimisel   tuleb   arvestada   kümnete   asjadega   ja   erineva   muusika psühholoogilise   mõju   mõistmine   võib   aidata     teha   teadlikke   otsuseid  [   CITATION Clo20 \l 1061 ]. Peamised mõjutajad muusika juures on tempo, helitugevus, žanr. Tempo mõjuala: Muusika üks mõjutavamaid aspekte on tempo ehk see, kui kiiresti muusika   heli   kajastub.   1980ndatest   pärit   uuringud   näitavad,   et   kiire   muusika   loob aeglase   muusikaga   võrreldes   erinevaid   psühholoogilisi   efekte   kõigil   inimestel, sealhulgas   ka   sisseoste   tegevatel   inimestel.   1982.   aasta   uuringus   leiti,   et   aeglase 17


muusika mängimine poes tõi kaasa pikemaajalise poes veetmise ja see omakorda tõi kaasa   müügi   kasvu   32   %.   1999.   aastal   uuriti   muusika   rolli   restoranides.   Teadlased leidsid, et kiirem muusika juhatas kliendid kiiremini sööma, aeglasem muusika aga pani kliendid aega veetma laua ääres istudes, nautides toitu ning suurendas söögikohtades alkoholi   tarbimist.   Restoranid   on   saanud   kasu   mõlema   muusika   kasutamise   ajal. Aeglasema muusika korral  müügi suurenemisega kui ka kiirema muusika korral kiirest käibest [ CITATION Clo20 \l 1061 ].  Helitugevus:   See,   kas   muusika   oli   vali   või   pehme,   avaldas   suurt   mõju   klientide suhtumisele poodi, kus nad just olid. Tavaliselt, tugev muusika tekitas vähem veedetud aja  poes võrreldes madala  helitugevusega.  Tugev  helitugevus  mõjutas  kliendis  isegi negatiivse   suhtumise   teda   ümbritsevasse   ja   lahkus   kauplusest   kiiresti,   mis   mõjutas müügitulu   negatiivses   suunas.   1988.   aasta   uuring   leidis   aga,   et   vanus   oli   seotud helitugevuse eelistusega. Noorematele klientidele meeldib valjem muusika, vanematele täiskasvanutele aga pehme või leebem muusika [ CITATION Clo20 \l 1061 ]. Žanr:  Muusikažanri eelistamine kipub olema individuaalne, nii et ettevõtted saavad keskenduda   muusikale,   mida   nende   ostjate   demograafiliste   joonte   poolest   võiksid eelistada.   Mõne   uuringu   kohaselt   on   klassikalise   muusika   mängimine   suurendanud müüginumbreid ja et jõulumuusikat seostatakse sellega, et jõulude ajal ostaks rohkem. Jazz   ja   lounge-muusika   mõjutavad   ostjaid   rohkem   raha   kulutama,   samas   kui  teistel žanritel pole sellist efekti [ CITATION Clo20 \l 1061 ]. Curtini Ülikooli psühholoogia teadlane A.North ja tema kolleegid tegid hüpoteesi, et konkreetsed laulud või muusikalised žanrid võivad inimese mälus juhtida mõisteid, mis lõpuks   muudavad   inimese   eelistusi   ja   ostukäitumist.   astavalt   Curtini   ülikooli psühholoogiateadlaste   Adrian   Northi   ja   Lorraine   Sheridani   ning   Macquarie   ülikooli Charles Areni uuele uuringule. North ja tema kolleegid tegid hüpoteesi, et konkreetsed laulud   või   muusikalised   žanrid   võivad   inimese   mälus   juhtida   mõisteid,   mis   lõpuks muudavad   inimese   eelistusi   ja   ostukäitumist.   Mitte   enam   ajaline   aspekt   ega   toote rohkuse   tarbimine.   Näiteks   siis   võib   Edith   Piafi   kuulmine   toidupoes   olla   asi,   mis meelitab ostjat valima prantsuse veini Itaalia või Lõuna-Aafrika veini asemel. Teadlased selgitasid, et mängides saksa šlaagrit meelitatakse klienti alateadlikult ostma õlut või 18


tarbima   seda.   Prantsuse   muusika   võib   äratada   ettekujutuse   veinist   ja   Eiffeli   tornist [CITATION Nor15 \l 1061 ] . Ühes katses määrati 120 Šoti kolledži üliõpilast ühte laborisse asuvasse nelja ruumi. Igas neljas toas oli üks kolmest muusikatüübist - ameerika (The Beach Boys), hiina (The Pekingi vennad), india (Sunidhi Chauhan) – pidevalt mängides. Neljandas toas polnud muusikat. Seejärel jagati osalejatele menüü, kus oli 30 erinevat Hiina, India ja USA köögi esindajat (nt hamburger, dim sum, kana tikka masala). Pärast mõne minuti menüü   uurimist   paluti   õpilastel   enne   valiku   tegemist   ,   meelde   tuletada   ja   loetleda võimalikult   palju   menüüelemente.   Muidugi,   ruumi   atmosfäärimuusika   ei   mõjutanud mitte ainult seda, mida menüüs loetavat osalejad tellisid, vaid ka seda, millised sõnad osalejatel   meelde   jäid.   Inimesed   valisid   suurema   tõenäosusega   menüü   valiku,   mis vastasid   kuulatud   muusikale.   Näiteks   tellisid   Beach   Boys   kuulajad   tõenäolisemalt tavaliselt  Ameerika tooteid, näiteks hamburgereid ja hotdogi  [ CITATION Nor15 \l 1061 ].  Läbi   aastate   on   muusika   mõju   kliendile   uuritud.   Tabelis   tooksin   välja   vastavad uuringud. Tabel  1  Muusika   ja   tarbijate   ostukäitumisega   seotud   uuringute   kokkuvõtlik   tabel
[ CITATION San13 \l 1061 ] Viide Katsealused Katse asupaik Sõltumatu
muutuja Sõltuvad
muutujad Broekemier,
Marquardt
and   Gentry
(2008) 126 subjekti Laboratoorne
uuring Muusika (Rõõmus-
Kurb) Ostukavatsus Andrade and
Barbosa
(2009) 52   naist,
kaasa
arvatud
ostlejad   ja
töötajad Väliuuring Muusika Aja tajumine Lahkumis
kavatsus Guéguen
and   Jacob
(2010) 120   klienti
(   48   meest,
72 naist) Väliuuring Muusika stiil Ajakulu
Rahakulu Maciel
(2010) 782   klienti
(   393   meest,
389 naist ) Väliuuring Muusika stiil Aja tajumine
Meeleolu
Lahkumis
kavatsus Marcelino 782   klienti Väliuuring Muusika Lähenemine - 19


Võistlus Energia Jõud Edu, Julgustamine Produktiivsus Vitaalsus, potensiaal (2011) (393   meest,
389 naist) vältimine Mandila   and
Gerogiannis
(2012) 200 subjekti Läbilõikeuuring Muusikastiil Ajakulu
Rahakulu
Rahulolu Andersson
(2012) 550 subjekti Väliuuring Muusikata/Aeglane
muusika/Kiire
muusika Ajakulu
Lähenemine-
vältimine
Rahakulu Vaccaro
(2009) 248 õpilast Väliuuring Muusika
Lõhn Ajakulu
Toote
kaasamine
Kaupluse
imago
Käitumismall Lai   ja Chiang
(2012) 30 subjekti Eksperiment Taustamuusika Rahulolu   ja
erutuvus
Lähenemine -
vältimine Gueguen
(2008) 40 õllejoojat Väliuuring Keskkonnamuusik
a   (kõrge   versus
madal   tempo   ja
erinevad stiilid) Jookide arv
Ajakulu
jookide   ära
joomisele. Vaccaro
(2011) 248 subjekti Väliuuring Taustamuusika Kolm
emotsiooni
dimensiooni
(kurb,
õnnelik,
ärritav).
Ostukogemus Cheng,   Wu
and   Yen
(2009) 128 subjekti Laboratoorne Musika   ,   kiire   ja
aeglane, värvid soe
ja külm Rahulolu   ja
erutuvus Värvide mõju ostukäitumisele Nii nagu mõjutab meeli muusika on samaväärse mõjuga ka värvidel. Värvide mõju on uurinud Cheng, Wu and Yen (2009).  Fran Russel (2016) oma artiklis on aga kirjutanud, et   alateadlik   meel   pakub   kiiret   meenutamist   ja   juurdepääsu   oma   mälestustele   ning mõjutab harjumusi ja meeleolu. See töötleb ka seda, mida me oma meelte kaudu sisse “sööme“, sealhulgas seda, kuidas me värve tajume ja neile reageerime. Miks paneb teatud värv meid naeratama? Kas olete rahulik? Murelik? Kindel? Impulsiivne?  20 Õnn, Ettevaatlikus Soojus, Rõõm Intellekt, Hoiatus Visioon Optimism, Keskkond, Loodus, Küllus, Viljakus Uuesti sünd, Kasv Noorus, Paranemine       Aktiivsus, Iha Kirg, Sihikindlus Jõud, Potensiaalus Armastus


Joonis  6    Näitab   lühidalt   tundeid,   mida   mõned   põhivärvirühmad   võivad   esile
kutsuda[ CITATION Fra16 \l 1061 ] Uuringud   näitavad,   et   93   %   tarbijatest   loodab   uute   toodete   vaatamisel   visuaalsele väljanägemisele, 85 % väidab, et toote ostmise peamiseks põhjuseks on värv, ja 90 % väidab, et nende impulssostud põhinevad ainult värvil. Lõhna mõju ostukäitumisele Meie meelte mõju otsustustele on märkimisväärne. Eelnevalt on märkimisväärset mõju selgitanud nägemine ja kuulmine. Neid meeli on marketingis väga palju kasutatud, kuid vähest   tähelepanu   on   saanud   lõhnad.   Lõhnataju   kohta   on   teadlased   samuti   teinud uurimusi. Kuidas need mõjutavad meie ostukäitumist ning otsustamist. Viiest meelest ülimalt primitiivne ja salapärane on haistmine. Aegade algusest peale on lõhn olnud inimese ellujäämiseks ülioluline ja see võis olla esimene ohutuse või ohu hoiatus.   Negatiivne   lõhn   võib   näidata   lähenevat   tulekahju;   arvestades,   et   positiivne 21 Autoriteet, Töökindlus, Terviklikkus, Intelligentsus, Lojaalsus, Tõde, Usaldus, Rahu Puhtus, Jumalikkus Algus, Illuminatsioon Mõistmine, Steriilsus Võimalus, Siiras Tervislikkus, Elegants Turvalisus, Stabiilsus Ausus, Sõbralikkus Lihtsus Autoritaarsus, Tugevus Võim, Hirm Mäss, Formaalsus Ambitsioon, Spirituaalsus, Maagia Väärikus, Inspiratsioon Tervis, Luxus Kuninglikkus


aroom,   näiteks   kohvi   valmistamine   või   küttepuude   põletamine,   võib   põhjustada mugavuse ja turvatunde. Hoolimata   sellisest   reaktsioonide   spektrist   on   lõhnajõudu   vaevu   kommertslikult   ära kasutatud ja kuigi lõhnad annavad selles kaasaegses maailmas paljuski võlu, on endiselt palju  kasutamata  kanaleid,  mida   lõhnataju   võiks positiivselt  mõjutada  [ CITATION Air17   \l   1061   ].  Hoolimata   sellisest   reaktsioonide   spektrist   on   lõhnajõudu   vaevu kommertslikult   ära   kasutatud   ja   kuigi   lõhnad   annavad   selles   kaasaegses   maailmas paljuski võlu, on endiselt palju kasutamata kanaleid, mida lõhnataju võiks positiivselt mõjutada.  Uuringud   näitavad,   et   konkreetse   lõhnaga   seotud   lapsepõlvemälestused   jäävad   alati mälestustesse,   seotuks   elu   jooksul.   Juuni   2015   uuring,   viisid   läbi   Browni   ülikooli esindajad   Rachel   Herz   ja   Haruko   Sugiyama   ning   kolleegid   Kao   korporatsioonist Jaapanis, kus keskenduti teemale, kuidas lõhn tekitab mälestusi ja mõjutab konkreetse toote   atraktiivsust.  Nina   on   võimeline   tuvastama   peaaegu   10   000   erinevat   aroomi. Iroonilisel  kombel  ja  selle  teemaga  seotud teemadel  teeb  enamik  tarbijaid  iga  päev umbes sama palju otsuseid - jah, 10 000 ja enamik neist on seotud igasuguste ja vajaliku tasemega   toodete   ostmisega.   Siis   pole   üllatav,   et   lõhnaturunduse   taga   olevad   jõud teavad   hästi,  et  90%  kõigist   ostuotsustest   tehakse   alateadlikult.   Tõtt-öelda   on  ostud impulsiivsed ja paljudel meist on meie aju poes käies autopiloodil [ CITATION Air17 \l 1061 ].  Alles   hiljuti   on   hakatud   pöörama   suuremat   tähelepanu   lõhna,   maitse   ja   puudutuse kasutamisele turunduses. Lõhn on osa sellest õhust, mida me hingame, meel, mida ei saa välja lülitada. See mõjutab positiivselt mõlema hinnangut nii müügikoha kui toote oma. Meeldivad lõhnad võivad tarbijate  ostukäitumist mõjutada,  soodustades samuti tarbimiskulusid suurendama [CITATION ŠLI19 \l 1061 ].  Lõhnataju reageerib õhu kaudu levivatele veeosakestele. Lõhnal on ainulaadne omadus, mis mõjutab otseselt inimese emotsioone. Lõhn on osa õhust, mida üks hingab. See on mõte, mida ei saa välja lülitada. Samuti on see ainulaadne tunne, mis jõuab ajju täiesti muutumatuna. Lõhn mõjutab inimese aju kõige primitiivsemat osa - limbilist süsteemi, kus on vahetu emotsioonide tsoon. Öeldakse, et mõned lõhnad, mis lõhnavad isegi väga 22


väikestes   annustes   (allpool   teadlikku   taju),   võivad   mõjutada   tarbija   meeleolu alateadlikult [CITATION ŠLI19 \l 1061 ].  Maailmas on palju lõhnu ja tuhat neist on klassifitseeritud esmasteks lõhnadeks, samuti on neid palju kombinatsioone. Iga esmane lõhn võib mõjutada meeleolu ja käitumist. Öeldakse,   et  lavendli,  basiiliku,  kaneeli  ja  sidrunimaitselõhnad  aitavad   lõõgastuda, piparmündi, tüümiani ja rosmariini lõhnad annavad energiat, ingver, kardemon, lagrits ja  šokolaad  ergutavad romantilist meeleolu,  roosi  lõhn võitleb depressiooniga.  Vanilli lõhn   on   üks   meeldivamaid,   see   suurendab   hubasuse   tunnet   ja   vähendab   stressi [CITATION ŠLI19 \l 1061 ]. Paljud   hotellid   kasutavad   lõhna   allkirjana,   eriti   õrna,   teest   saadud   aroomi. Raamatukogud   ja   aluspesu   kauplused   seevastu   kasutavad   klientide   kogemuse suurendamiseks peamiselt kaneeli, vanilli ja muid koduseid lõhnu [CITATION Luc16 \l 1061 ].   P. F. Bone ja P. S. Ellen (1999) järgi võib eristada järgmisi kolme peamist  lõhna mõõdet: 1) lõhna intensiivsus; 2) lõhna meeldivus; 3) lõhnade ühtlus. Lõhna intensiivsus. Lõhn võib tarbijat mõjutada ka siis, kui ta sellele tähelepanu ei pööra, kuna lõhna ei saa vältida. Lõhn müügikohas mõjutab tugevalt tarbija otsust poodi naasta, loob meeldiva koha kuvandi ja loob kaudselt toote taju. Müüdava toote kohta teabe levitamiseks saab kasutada müügikohas pakutavat ümbritsevat lõhna - pagarid ja kohvikud on seda pikka aega kasutanud. Erandlikke lõhnu, mida müügikohas kasutati, lõid   ja   kasutasid   ka   teised   ettevõtted,   mille   tegevus   pole   üldse   lõhnaga   seotud. Lõhnaainete   kasutamine   avab   teenusepakkujatele   palju   võimalusi,   kuid   ei   tohiks unustada   lõhnadest   stimuleeritud   allergiat.   Kuigi   meedikud   väidavad,   et   lõhnad   ei põhjusta   astmat,   võivad   lõhnad   põhjustada   astmahooge.   Seetõttu   on   enne   lõhnade kasutamist oluline veenduda, et lõhn on ohutu, kuna soov on tarbijaid meelitada, mitte neid ära ajada. Lõhnaainete   kasutamine   müügikohast   meeldiva   pildi   loomiseks   on   üsna   populaarne turundusstrateegia lahendus. Rahvusvaheliselt tuntud näited on olukorrad, kus Victoria Secret   kauplustes   kasutatakse   tundliku   keskkonna   loomiseks   ainulaadset   lõhna 23


keskkonda. Ainulaadne lõhn, mida Singapore Airlines kasutas, viis sensoorse turunduse kõrgemale tasemele 2005. aastal: spetsiaalselt lõi   Stefan Floridian Waters ainulaadse lõhna,   mida   kasutati   stjuardesside   parfüümina   ,   ka   kuumades   rätikutes   ja   üldiselt kõikides lennukites [ CITATION ŠLI19 \l 1061 ].  Lõhna   meeldivus.   Pärast   lõhna   lõhnastamist   tajutakse   kõigepealt   selle   naudingut (Goldkuhl,   Styven,   2007).   Meeldiv   või   ebameeldiv   lõhn   võib   mõjutada   ka   toote hinnangut meeldivaks või ebameeldivaks. Öeldakse, et mida tugevam on lõhn, seda ebameeldivam   see  on. Meeldivad   lõhnad  mõjutavad   positiivselt   toote  ja  müügikoha hindamist,   kaupluse   külastamise   kavatsust,   ostmise   kavatsust;   need   pikendavad kaupluses veedetud aega, samuti toote hindamise ja hindamise aega. Mõnusalt lõhnavas keskkonnas kulutavad tarbijad rohkem raha.   A. R. Hirsch (1995) väidab, et meeldiv lõhn,   mida   kasutatakse   kasiino   keskkonnas;   suurendab   mänguautomaatides   saadavat tulu isegi 50 protsenti. Lõhnade   kooskõlalisus.   Lõhna   on   raskem   ära   tunda   kui   pilti   või   heli.   Keskmiselt tunneb inimene kõige sagedamini esinevaid lõhnu vaid 40–50 protsenti. Isegi kui lõhna ei mäleta, tajub inimene, et lõhn on talle teada. Lõhna tuvastamine sõltub ka teistest kõrvalistest detailidest. Näiteks saab sidruni lõhna kergemini ära tunda kollase vedeliku lõhna taustal kui punase tausta lõhna järgi. Isegi lõhna tundmata võib inimene nimetada lõhna, mis talle ei meeldi. Päikesekreemi lõhna hinnatakse paremini, kui see lõhnab kookospähklite,   kuid   mitte   sidrunite   järgi.   Kodumajapidamises   kasutatavaid sidrunilõhnalisi   tooteid   hinnatakse   positiivsemalt.   Puhtuse   lõhn   hambaarstide kabinettides põhjustab negatiivseid tundeid. Uuringute tulemused näitavad, et apelsinide lõhn mõjutab naisi positiivsemalt, rahulikumalt kui mehi [ CITATION ŠLI19 \l 1061 ]. 24


2 Empiiriline uuring Käsitletavas   empiirilise   uuringu   peatükis   jaotatakse   teemad   kaheks   alapeatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis oli lõputöö eesmärk ning mis selgus seoses tarbijate ootuste näol loodavale aianduskauplusele. Teises peatükis toob välja autor vajaduse või mitte   vajaduses   loodava   kaupluse   osas   ning   milliseid   teenuseid   katab   hetkel   mõni kauplus Saue linnas või lähistel. 2.1 Lõputöö eesmärgi selgitus ja tarbijate ootuste ülevaade Antud  teemat  ei ole  keegi  varasemalt  käsitlenud.  Seetõttu  ei ole  võimalik  koostada analüüsivat võrdlust. Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kas Saue linnas oleks tarbijapoolset huvi uuele haljastus – ja aiandi alasele  ettevõttele. Samuti uurimustöö aitab selgitada Saue linna elanike vajadusi haljastusalaste teenuste ja aiatoodete järele. Peamine uurimustöö küsimus:  Milline   on   Saue   linna   elanike   vajadus   haljastusalast   teenust   pakkuvate ettevõtete järele?  Lisaks on töökäigus huvi välja tuua  Saue linna elanike ootused haljastusalast teenust pakkuvale   ettevõttele   ning  milliseid   vajadusi   hetkel   olemasolevad   haljastusalased ettevõtted ei kata?  Põhiline uurimisküsimus oli aluseks küsimustiku koostamisel, mis koosnes 11 küsimusest, kaks neist olid demograafilised. Käesoleva uuringu läbiviimisel kasutati üht kvantitatiivuuringu meetodit: postitatud küsitlust Facebookis. Küsitlus viidi läbi   märtsis   –   aprill   2020.   Otsene   ankeetküsitlus   viidi   läbi   Saue   linna   elanike kommuunis   ja   Saue   valla   kommuunis   Facebookis,   samuti   elektrooniliselt   läbi   maili süsteemide   Saue   linna   avalikusektori   asutustesse.    Meilid   edastati   avalikusektori asutustele   Saue   linnas,   määratledes   vastamise   kuupäeva.   Esmasele   edastusele   ei järgnenud reaktsiooni. Teises mailis tuletas küsitluse autor meelde küsitluse edastust ning   vastamise   kuupäeva.   Kahjuks   need   mailid   on   tänase   päevani   tähelepanuta. Facebookis   Saue   linna   elanike   kommuunis   inimesed   hakkasid   aeglases   tempos küsitluses   osalema.  Kommuunis  on 1321  liiget.  Saue  linnas  on elanikke  seisuga  1. jaanuar 2020, 5762 elanikku. Antud küsitluse miinuseks oli see, et osalenuid oli vähe. 25


Küsitluses osales ainult 44 isikut. Kuid vastustest on näha, et elanikud ehk tarbijad on väga kaasatulevad ning huvitatud oma heaolust   ja nendele pakutavatest võimalikest võimalustest oma kodulinnas.    Keskmine vanus vastanute seas oli 44,6 aastat, neist 19 on mehed ning 25 naised. Autori küsitlusest  saab välja lugeda, et vastanutest  haljastusteenustele  on mõelnud 43,2 %. Seega tarbijad on huvitatud oma elamu maa-ala uuendamisest või parendamisest välja professionaalse teenuse kasutamise läbi.   44  inimesest   72,7   %   vastanutest   arvas,   kui   nende   linnas   asuks   aiandi   –   ja haljastusteenuseid pakkuv kauplus, siis nad hoiaksid selle arvelt oma aega millegi muu jaoks. 27,3 % arvas, et see ei hoia nende aega kokku.  Kaupluse   toodete   ja   teenuste   olulisuse   küsimuses,   loodava   uue   aiandus   –   ja haljastusteenuseid pakkuva kaupluse osas, märgiti ära 43,2 % -l vastanutest istikute laia valikut.   25   %   vastanutest   pidasid   võrdväärselt   oluliseks   asukohta   ja   aia   töö   -   ja hooldusvahendite   olemasolu.   Aia   hooldusteenuste   pakkumist   arvas   oluliseks   4,5   % vastanutest. Toa lillede valikut eelistas 2,3 % vastanutest. Vaadates toodete eelistust võiks juba loogiliselt arvata, et kaupluse külastuse aktiivsus on kliendil kevadeti. Seda järeldust   kinnitab   ka   küsitluse   tulemus   ,   kus   81,8   %   vastanutest   külastab   kauplust kevadeti.  11,4  %  väitis  külastatavuse  perioodiks  läbivat   aastat   ning  6,8  %  külastab aktiivsemalt suvel aianduskauplust. Keskmiselt   klientidel   kulub   aega   kaupluse   külastuseks   1,5   h   25   (56,8   %)   isikul. Kaheksa   (18,2 % ) isikut kinnitasid, et aiandipoe külastus võtab neil aega vaid 30 minutit. Kuus (13,6 %) isiku arvates kulub neil aega 3 h, üle 3 h kulub kahel (4,5 %) vastanutest ning vastusele Muu osutasid kolm (6,8 %) isikut. Järeldada võib ajakulu rohkuse või vähesuse osas seda, kui kaugel või millises Saue linna osas vastanu elab. Kõige kaugemas Saue linna ääres elaval isikul võtab Tallinna piiril olevas aiandipoes käimine kauem aega kui Tallinna linnale lähemal Saue linna piiril elaval isikul. Hortes on Saue linnast ca 9 km kaugusel, kus on võimalik istikuid osta. Vahemaa on välja toodud ühel suunal. Kilomeetrid  on arvestatud Saue linna piirilt  Tule põik 51 alates.  26


Nurmiko,   Juulikus   asub     Sauest   4,7   km   kaugusel.   Nurmiko   on   aiand   ning   avatud hooajaliselt. Vahemaa on samuti arvestatud alates Tule põik 51. Juhani puukool Pääskülas asub Sauest  8,5 km kaugusel. Vahemaa on arvestatud Saue linna piirilt Tule põik 51. Elamiskoha määravas küsimuses selgus, et vastanute seas oli rohkem eramaja omanikke 34 (77,3 %) inimest. Kortermajades elas vastanute seas 10 (22,7 %) inimest.  27


2.2 Milliseid vajadusi hetkel olemasolevad haljastusalased ettevõtted  ei paku? Lähimate aiandipoodide pakutavad kaubad ja teenused: Tabel 2 Kaupluste teenused ja tooted (autori koostatud) Poed Teenused Juhani   puukool,   Pääsküla,   Pärnu   mnt
435 Taimede   müük,   aiakaupade   müük,
nõustamine, istutusteenus, transport Hortes, Seljaku 4b, Laagri Taimede müük, aiakujundus kauba müük.
Hooaja   pikendus   tooted:   kodusisustus,
lemmiklooma kaubad. Nurmiko, Juuliku 3, Juuliku Lillede   müük,   floristikateenuste   müük,
aianduskaupade   import   ja   eksport,
töövahendite müük, seemned. Farmest, Keskuse 1, Saue Traktorid,   sahad,   heina-   ja   silotehnika,
haagised, kaevekopad, taimekaitsepritsid,
söödad ja lakukivid, metsatehnika. Autori   koostatud   küsitluses   oli   määratud   küsimus,  milliseid   vajadusi   hetkel olemasolevad   haljastusalased   ettevõtted   ei   kata?   Pidage   silmas   Saue   linnas   asuvaid teenuse pakkujaid. Tarbijad,   kes     küsitluses   ei   osanud   öelda,   ei   teadnud   või   väitsid   toodete,   teenuste puudumise   olemasolu   oli   65,9   %.   Konkreetseid   teenuste,   toodete   väljatoojaid   oli vastanute seast 34,1 %.  Nendest tarbija vastustest võib järeldada, et Saue linnas puuduvad vajalikud tooted ja teenused,   mille   järgi   on   tarbijal   nõudlus.   Samuti   sooritades   otsing   Google otsingumootoris, ei leidu ühtegi taolist kauplust, mis tagaks klientide ootusi. Küsimusele, mis palus välja tuua tooteid, teenuseid mida tarbija ootaks uuelt aiandus- ja haljastuskaupluselt olid märksõnadeks: mugav ligipääs, rohkete parkimiskohtadega, hea töö   hinna   ja   kvaliteedi   suhe,   aiakujundus,   puude   lõikamine,   heki   pügamine,   muru niitmine,   projekti   koostamine,   kõik   käe   jala   juures,   tehnika   rent,   nõustamine,   saue pensionärid, 6 päeva nädalas avatud, seemned, väetis, istikud, aiatööriistad.  28


Siinkohal   saame   aru,   et   on   kindla   teadmisega   tarbijaid,   kellel   on   kindlad   ootused toodete, teenuste kohta võimalikus uues aiandustooteid ja haljastusteenuseid pakkuvas kaupluses Saue linnas. Kui analüüsi aluseks võtta Saue linna poolt koostatud „Saue linna arengukava 2016 - 2026“ [ CITATION Sau201 \l 1061 ] ning „Saue linna rahulolu uuring detsember 2014 –   jaanuar   2015   „  [   CITATION   Fak14   \l   1061   ]  ja  „Saue   linna   keskusala küsitlusuuring“  [ CITATION Lin131 \l 1061 ]  võime vaadelda aiandipoe vajalikkust järgnevalt –  - „Saue linna arengukava 2016 -2026“  selgub, infrasturktuur ei ole linnas täiuslik, see   vajab   uuendusi.   On   väga   oluline,   et   kodanikud   saaksid   vähese   vaevaga liikuda   aiandipoodi,   kulutamata   selleks   aega,   kulutamata   vara   (vara amortisatsioon) ning kaotamata üldist lisa rahulolu! Saue linna eesmärk on hoida oma elanikke kohapeal ning pakkuda neile kvaliteetset mugavat elukeskkonda [CITATION Sau201 \l 1061 ]! - Saue   linna   rahulolu   uuringus   detsember   2014   –   jaanuar   2015   selgub,   et vastanutest   182   inimest   ehk  46%   kasutab   liiklemiseks   sõiduautot,   bussi   7%, rongi   13%,   muu   15%,   20%   ei   kasuta   mingit   liiklusvahendit.   Lähtuvalt protsentidest   võib   järeldada,     et   linnas   sees   asuv   võimalik   aiandipood kergendaks elu 55% inimestest, 182 vastanute isikute seast.  - „Saue  linna  arengukava  2016-2026“  [CITATION  Sau201  \l   1061  ]  on  välja toodud puudulik kuvand linnast. Kuvandi loomisel aiandi  poe olemasolul on kindlasti abiks, kuna pakub vastavat teenust. Amplite ning kujundusdetailidega aitab aiandipood muuta linna üldmuljet ja luua ühtset kuvandit. - Lisaks   on   taimed   märkimisväärsed   „õhupuhastajad“.   Taimed   alandavad aurustumise teel temperatuuri, vähendavad CO2  konsendratsiooni ja takistavad sellega   linnaruumi   soojenemist.   Samuti   alandavad   taimed   linnaruumis tuulekiirust   ja   vähendavad   õhus   gaasiliste   (CO,   NO2,  SO2,  O3  )   ning   tahkete saasteainete osakaalu [ CITATION Lil16 \l 1061 ].  29


- Nõrkusteks   on     mainitud   Saue   linna   arengukavas   vananenud   elamufondi linnapildis.  Selle parendamine  sõltub ainult  omaniku võimalustest,  soovidest. Linn saab haljastusega parendada üldpilti, mis nö varjab vananenud elamufondi[ CITATION Sau201 \l 1061 ]. Küsimustikus vastanutest haljastusteenustele on mõelnud 43,2%.  Seega tarbijad on huvitatud oma elamu maa-ala uuendamisest või parendamisest. - Saue   linnal   on   arengukava   eesmärgiks   püstitatud   elanike   rahulolu,   teenuste kättesaadavuse   läbi.   Siinkohal     on   aiandipoe   olemasolu   linnas   sees   igati asjakohane.   Aianduskaupade   kättesaadavus   on   antud   ajahetkel   puudulik.   Iga Saue linna elanikul on soov kasutada aiandipoe teenuseid, olenemata asjaolust kas isik elab korteris või eramajas. Küsitletutest 25% pidasid oluliseks aiandipoe asukohta.  - Analüüsides Saue linna keskusala küsitlusuuringut, siis võime järeldada antud küsitlusest   ning autori poolt läbi viidud küsitlusest, et Saue linna elanikud on väga kaasatulevad ning aktiivsed enda linna arengus ja innovaatilisuses. Lisaks on   elanikud   väga   huvitatud   kui   nende   elu   tehakse   mugavamaks.   Nendest uuringutest   ning   faktist,   et   kauplus   saab   olema   monopoolses   seisus   turul, aianduskaupluse areng saab olema eduline. - Näiteks Saue linna keskusala küsitlusuuringu peamised uurimusküsimused olid suunatud   elanike   huvile   kaasa   rääkida   ning   ümbruskonna   arengus   osalemise soovi osa. Samuti tunti huvi kas Saue elanikud vajavad linnakeskust. Tunnevad nad selle järele vajadust. - Küsitlustele   vastas   kokku   146   inimest,   suurem   osa   neist   olid   naised   (63%). Noorim oli 13 aastane ning vanim üle 80. Keskmiseks vanuseks kujunes välja 43 aastat.  30


- Uuringu tulemus oli positiivne. Inimestele meeldis see, et nende käest arvamust küsiti   ning   oli   soov,   et   Saue   linnas   oleks   kaasaegne   keskus.   Lisaks   sooviti kvaliteetset avalikku ruumi. - Antud analüüsi miinuseks oli see, et tagasiside tuli vähestelt. Vaid 146 inimest, kuigi Saue linnas elab 5640 elanikku (01.01.2018 Statistikaameti andmetel). - Tugevuseks   oli   Saue   linna   enda   huvi.   Võimalused   rahastuseks   oli   olemas. Kasutati   kohalikku   ajalehte   ning   Saue   linna   enda   kodulehte  [   CITATION Lin131 \l 1061 ] Selguvad ka  Saue linna  elanike  eelistatuimad  kauplused. 61 % vastanutest  külastab Tallinna sissesõidul asuvat Hortest. Bauhofi külastab vastanute seast 11,3 %. Juhani puukool on külastatav 6,8 %-l vastanute seas. 20,9 % vastanutest kas ei eelista ühtegi kauplust,   külastavad   kõige   soodsamaid   pakkumisi   tegevat   kauplust   või   ostavad kohalikult väiketurult mõne toataime. Väärib ka ära märkida, et 4,5% tarbijatest mainisid elanikkonnast ära pensionärid, kelle elukvaliteedi ning mugavuse ja turvalisuse pärast muret tunti. Uurimuslik artikkel „A Multidisciplinary Perspective of Gardens, Gardening, and the Aging Process  (Gray and Green)“,  („Multidisiplinaarne vaade aedadest, aiandusest ja vananemisprotsessist  „),    mis esitleti Wriht and Lund poolt. Tõstatati üles teema, kus pooldati loomulikku keskkonda üles ehitatud keskkonnale, vananemis protsessis. 55-64 aastaste   vanuserühm   oli   põhiline   kes   kasutas   rohkem   aiandustooteid   ja   teenuseid. Uuring   oli   rajatud   kirjanduse   läbi   töötamise   peale.   Kasutati   ka   interneti   artikleid. Otsingusõnadeks   olid   põhiliselt  gardening   (aiandus)  ja  aging   (vananemine).  On järeldatud, et aias toimetamine ning taimed mõjuvad inimestele postitiivselt. Aiad on terapeudilise toimega. Näiteks „ Suur-vanaema aed“ (Oslo,Norra), ei ole mitte ainult esindatud   kui   elus   arhiiv,   vaid   ka   „sensoorne   aed“   dementsusega   inimestele [ CITATION Wri14 \l 1061 ].  Sellest artiklist lähtuvalt võime järeldada, et on väga oluline Saue linn püsiks rohelise linnana oma vanema põlvkonna heaolu tarbeks. 31


Autori koostatud küsitluses vastanute seast selgub tõsiasi, olenemata, et vastajaid oli vähe ( 44 isikut ) ja arvestades, et Saue linna elanikke kommuunis on kokku 1312 isikut, Saue linnas oleks väga vajalik uus aiandus - ja haljastusteenuseid pakkuv kauplus. 26 inimest (59,1% ) vastasid JAH ning  18 (40,9 %) vastasid EI. 32


Kokkuvõte Antud uurimustöös soovis autor välja selgitada, kas Saue linna elanikud on huvitatud aiandus-ja haljastusteenuseid pakkuvast kaupluse tekkest nende linnas ning milliseid tooteid nad sooviksid seal näha, mida antud hetkel Saue linna võimalikud aiandus- ja haljastusteenuseid pakkuvad ettevõtted ei paku. Uurimustöö autor kasutas kvantitatiivuuringu meetodit küsitluse läbiviimiseks. Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada kas Saue linna elanike arvates on neil vajadus aiandus -ja haljastusteenuseid pakkuva kaupluse järele. Kuigi küsitluses osales ainult 44 isikut on see väike osa kommuuni liikmetest, kuna Saue   linnas   kommuunis   on   kokku     1312     isikut.   Kuid,   arvestades,   et   nii   väikese summaarumi peale küsitluses osalenutest, üle poolte 26 isikut (59,1 %), eelistaksid Saue linna asutavat aiandipoodi, on tulemus suuremal määral positiivne ning jaatav. Samuti selgus, et nõutud tooted on suuremal määral istikud ning kliendid külastavad aktiivselt aiandipoode kevadeti. Maksimaalne aeg ülekaalukalt on 1,5 h poe külastuseks. Selgus ka aja kokkuhoiu aspekt, selle olemasolu märkaks enda toimetamistes lausa 32 inimest (72,7 % ) vastanutest.  Autori püstitatud küsimus ning sellest tulenev eesmärk sai autori arvates täidetud.  Autori   arvates   võiks   edasi   liikuda   selle   tööga   konkreetsemaks,   aiandipoe   loomise kuluanalüüs, turuanalüüs või tööhõive teema, kui palju töökohti antud kauplus saaks kohalikele pakkuda. Samuti oleks hea vaadelda ja ettepanekuid teha koostöö võimaluste osas ning kaupluse turustamise poolt käsitleda. Elamusteenuse vaatenurgast, aiaturismi võimalikkus Saue linnas. 33


Viidatud allikad  CITATION Ees13 \l 1061 : , (Maaülikool, Turundusolemus, 2013),   CITATION Kat171 \l 1061 : , (Sepp, Turundusealused õppematerjal, 2017),  CITATION Egleannaabi \l 1061 : , (Õppematerjal, 2015),   CITATION Kat17 \l 1061 : , (Sepp, Majandusõpetuse konspekt, 2017),  CITATION Eco20 \l 1061 : , (Online, 2020),  CITATION var20 \l 1061 : , (Varude haldamine, 2020),   CITATION JBM20 \l 1061 : , (Maverick, 2020),   CITATION JBM20 \l 1061 : ,  (Maverick, 2020),   CITATION Wil51 \l 1061 : , (Appelbaum, 1951),  CITATION Ees131 \l 1061 : ,  (Maaülikool, Ostukäitumine, 2013),   CITATION Kar14 \l 1061 : , (Griffel, 2014),   CITATION Tii07 \l 1061 : , (Randmaa, Raiend, Rohelaan, Kupp, & Mägi, 2007),   CITATION Kar14 \l 1061 : ,  (Griffel, 2014),  CITATION Ees131 \l 1061 : , (Maaülikool, Ostukäitumine, 2013),   CITATION Swi93 \l 1061 : , (Swinyard, 1993),   CITATION Jam04 \l 1061 : , (Roberts & III, 2004),  CITATION Bar94 \l 1061 : , (Barry J. Babin, 1994),   CITATION Val19 \l 1061 : , (Radu, 2019),  CITATION Kal \l 1061 : , (Kubo, 2020),   CITATION Clo20 \l 1061 : , (Cloudcover music, 2020),  CITATION Nor15 \l 1061 : , (North, Sheridan, & Areni, 2015),   CITATION Nor15 \l 1061 : , (North, Sheridan, & Areni, 2015),   CITATION San13 \l 1061 : , (Santos & De Lamônica Freire, 2013),   CITATION Fra16 \l 1061 : ,  (Russell, 2016),   CITATION Air17 \l 1061 : , (Air-Scent, 2017),  CITATION ŠLI19 \l 1061 : , (Šliburite & Vaiteke, 2019),  CITATION Luc16 \l 1061 : , (Carriero , 2016),   CITATION ŠLI19 \l 1061 : , (Šliburite & Vaiteke, 2019),   CITATION Sau201 \l 1061 : , (Riigi Teataja, 2016),   CITATION Fak14 \l 1061 : , (Ariko, 2014),  34


 CITATION Lin131 \l 1061 : , (Linnalabor, 2013),  CITATION Sau201 \l 1061 : , (Riigi Teataja, 2016),   CITATION Lil16 \l 1061 : , (Lillepea, 2016),   CITATION Sau201 \l 1061 : ,  (Riigi Teataja, 2016),   CITATION Wri14 \l 1061 : , (Wright & Wadsworth, 2014),  35


Lisad Lisa 1 ……………………………………………………………………………..40 36


Jooniste loetelu Joonis 1 Nõudluse määrajad [CITATION Eco20 \l 1061 ]...............................................9 Joonis 2 Nõudluse kõver Allikas: [ CITATION Kat17 \l 1061 ]....................................11  Joonis 3 Nõudmiste kõver (erivariant) Allikas: [ CITATION Kat17 \l 1061 ]..............12 Joonis 4 Nõudmise kõver (erivariant 2) Allikas: [ CITATION Kat17 \l 1061 ].............12 Joonis 5 Tarbija ostukäitumine [ CITATION Tii07 \l 1061 ] näitel, autori koostatud....16 Joonis   6   Näitab   lühidalt   tundeid,   mida   mõned   põhivärvirühmad   võivad   esile kutsuda[ CITATION Fra16 \l 1061 ]...............................................................................21 37


Tabelite loetelu Tabel   1   Muusika   ja   tarbijate   ostukäitumisega   seotud   uuringute   kokkuvõtlik   tabel [ CITATION San13 \l 1061 ]..........................................................................................19 Tabel 2 Kaupluste teenused ja tooted (autori koostatud)................................................28 38


Lisa 1 Küsimustik 2020 märts Hea Saue linna elanik,  Olen   Eesti   Mereakadeemia   Merekeskuse   üliõpilane   Jaanika   Kison   ja   viin   õppetöö raames läbi uuringut. Saue linna vajadusest aiandipoe järele. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaadet Saue  linna elanike  motivatsioonidest ja võimalustest, mida Saue linna aiandi pood saaks neile pakkuda.  Teie   osavõtt   uuringust   ei   too   Teile   mingeid   teadaolevaid   riske.   Vastavalt   Tallinna Tehnikaülikooli   poolt   teostatavate   uurimistööde   eetikale   on   Teie   osavõtt   sellest uuringust   vabatahtlik   ja   konfidentsiaalne.   Andmed,   mis   kogutakse   selle   uurimustöö käigus esitatakse ainult summeerituna ühtses andmebaasis.   Instruktsioonid  küsimustele   vastamiseks  on  antud   igas  küsitluses.  Ei  ole   õigeid   ega valesid vastuseid. Sobiv vastus on Teie isiklik seisukoht vastavalt  igale küsimusele. Küsitlusankeedid   hävitatakse   peale   andmete   kogumist   ja   sisestamist   ühtsesse andmebaasi.  Meil on hea meel vastata kõigile Teie  küsimustele  seoses selle uurimustööga. Selle uuringu kontaktisikuks on Jaanika Kison kelle e- maili aadress on ära toodud allpool.    Täname Teid väga Teie abi eest!    Lugupidamisega,  Jaanika Kison  [email protected] Eesti Mereakadeemia Meremajanduse üliõpilane   39


1. Vanus ….             Sugu   …. 2.   Milline   on   Saue   linna   elanike   vajadus   haljastusalast   teenust   pakkuvate ettevõtete järele? Palun lisa vabas vormis oma arvamus. …………………………………………………………………………………………… 3.   Millised   on   Saue   linna   elanike   ootused   haljastusalast   teenust   pakkuvale ettevõttele? Kirjuta enda arvamus vabas vormis ……………………………………………………………………………………………. 4. Milliseid vajadusi hetkel olemasolevad haljastusalased ettevõtted ei kata? Pidage silmas Saue linnas asuvaid teenuse pakkujaid ……………………………………………………………………………………………. 5.   Kui   tihti   külastate   mõnda   aianduse   kauplust   või   haljastusteenust   pakkuvat firmat? ……………………………………………………………………………………………. 6. Olete mõelnud kasutada haljastusteenust pakkuva firma teenuseid viimase kuu jooksul? jah ei 7. Milliseid ajanduskauplusi meelsasti külastate , loetlege? …………………………………………………………………. 8. Kui Saue linnas oleks mõni aiandikauplus, aitaks see teie aega kokku hoida? Jah  ; Ei 40


9. Mis on Teie jaoks oluline aianduskaupluses müüdava juures? Asukoht Istikute lai valik Toa lillede lai valik Aia hooldus teenuste pakkumised Aia töö – ja hooldusvahendid 10. Millisel aastaajal te külastate aiandipoodi aktiivsemalt? Kevad Suvi Sügis Talv Igal aastaajal 11. Kui palju aega keskmiselt läheb käia väljaspool Saue linna mõnes aianduse kaupluses Täpsustage variandi Muu korral. 30minutit 1,5h 3h rohkem kui 3h Muu 41


Summary In this research, the author wanted to find out whether the residents of Saue City are interested in setting up a gardening and landscaping services shop in their city and what products they would like  to see there, which are currently  not offered by potential gardening and landscaping companies in Saue. The author of the research used the method of quantitative research to conduct the survey. The main goal of the bachelor thesis was to find out whether the residents of Saue City  think they need a shop witch offering gardening and landscaping services. Although   only   44   people   participated   in   the   survey,   this   is   a   small   part   of   the population, as the Saue City has a total of 5,762 inhabitants. However, considering that after   such   a   small   total   of   the   respondents,   more   than   half   59.1%,   would   prefer   a horticultural store founding in the Saue City, the result is more positive and affirmative. According to the author, the question posed by the author and the resulting goal were fulfilled It   also   turned   out   that   the   required   products   are   to   a   greater   extent   seedlings   and customers   actively   visit   horticultural   shops   in   the   spring.   The   maximum   time   for predominantly 1.5 hours is to visit the store. The aspect of saving time also became clear, the existence of time saving would be noticed by 72.7% of the respondents in their edits. According to the author of this work, the Saue City could become a destination for horticultural tourism, it would be a great opportunity for the city of Saue to represent itself, perhaps even on the world map.  42

Document Outline

• Annotatsioon
• Sissejuhatus
• 1 Tarbijate nõudlus ja ostukäitumine
  • 1.1 Nõudluse käsitlus
  • 1.2 Tarbijate ostukäitumine
• 2 Empiiriline uuring
  • 2.1 Lõputöö eesmärgi selgitus ja tarbijate ootuste ülevaade
  • 2.2 Milliseid vajadusi hetkel olemasolevad haljastusalased ettevõtted ei paku?
• Kokkuvõte
• Viidatud allikad
• Lisad
• Jooniste loetelu
• Tabelite loetelu
• Lisa 1 Küsimustik 2020 märts
• Summary