Uurimustöö aines Uurimismeetodite alused (0)

Kadri Sigur
MEESTE JA NAISTE TARBIMISHARJUMUSED RÕIVASTUSES EESTIS
UURIMUSTÖÖ
Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED
Rõiva-ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: TD 12
Juhendaja : Helina Prints
Esitamiskuupäev:…………….
Allkiri :……………………….
Tallinn 2013

SiSUKORD

1. Sissejuhatus

Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja – hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52. eluaastat .
Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel , kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi ? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele . Üheks oluliseks aspektiks on ka rõivaste hooldamine ja sellega seotud teadmised – millest lähtudes hooldatakse oma rõivaid ja mida tehakse katkiste esemetega?
Küsitlusele vastas 14 päevase perioodi vältel 75 inimest ning nende vastustele tuginedes on antud analüüs koostatud. Saadud tulemus ei ole kindlasti täielikud ja ei kajasta kogu Eesti elanikkonna seisukohti, vaid hõlmavad eelkõige antud grupi arvamust selle teema lõikes.

2. Vastajate sooline jaotus

Küsitlusele vastas 14 päevase perioodi jooksul 75 inimest, neist 65 olid naised ja 10 mehed. Diagramm (vt joonist 1) näitab antud numbreid protsentuaalselt , naised moodustasid 87% ja mehed vastavalt 13% vastajaskonnast.
Naiste osakaal on kindlasti seetõttu suurem, kuna antud teema on neile huvipakkuvam, kui meessoost isikutele. Naised panevad suuremat rõhku rõivaste ostmisele ja nende garderoob on üldjuhul meeste omast suurem.
Joonis 1. Vastajate sooline jaotus.

3. Vastajate vanuseline jaotus

Küsitlusele vastamisel oli antud 8 erinevat vanuse vahemikku, millest osutusid valituks vaid esimesed kuus. Vanuse vahemikes 48.-52.eluaastat ja 52+.eluaastat vastajaid ei olnud. Enamik vastanutest olid 18.-22.aastased, moodustades ligikaudu 45% protsenti kogu vastajaskonnast. Nagu diagrammil (vt joonist 2) näha, siis neile järgnesid 23.-27.aastased, moodustades ligikaudu 33%. Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%.
Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest.
Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus.

4. Vastajate elukoht

Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa.
Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa , Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa.
Joonis 3. Naiste elukoht.
Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa) olid vähemate vastajatega esindatud.
Joonis 4. Meeste elukoht.

5. Vastajate haridustase

Küsitluses oli antud neli erinevat vastusevarianti: põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Ligikaudu 45% vastanutest ehk 34 inimest omavad keskharidust (vt joonist 5), sellele järgnevad kõrgharidust omavad inimesed 36% ehk 27 inimesega. Põhi- ja kutseharidusega vastajate arv on oluliselt väiksem, kutseharidusega vastajaid oli 8 ja põhiharidusega 6 - moodustades kokku ligikaudu 19% kogu vastajaskonnast.
Joonis 5. Vastajate haridustase.

6. Rõivakaupluste külastamise sagedus

Küsitlusest selgust, et enamik inimesi külastab rõivakauplusi paar korda kuus. Sellise vastusevariandi kasuks otsustasid 33 inimest ehk 44% vastanutest (vt joonis 6). Umbes 19% inimest külastavad rõivakauplusi umbes kord nädalas ja 17,5% vastanutest teevad seda kord kuus. Neile järgnevad 8%-ga inimesed, kes külastavad neid paar korda nädalas ja paar korda aastas.
Graafikult võib näha, et oluliselt ei erine meeste ja naiste rõivapoodide külastamise sagedus. Suurem osa mehi külastab poode samuti paar korda kuus või siis kuu jooksul korra. Küll aga võib täheldada, et mehi, kes külastavad rõivakauplusi näiteks kord nädalas ei leidunud. Seevastu umbes 19% naistest teevad seda just nii tihedasti.
Joonis 6. Rõivakaupluste külastamise sagedus.

7. Rõivastele tehtavad kulutused kuus

Küsitluse vastuseid analüüsides selgus, et enamik inimesi kulutab rõivastele keskmiselt 0-50 € kuus (vt joonis 7), moodustades 44% kogu vastajaskonnast. 25 inimest ehk ligikaudu 33,5% vastajatest kulutab veidi rohkem, 50-100 € kuus. Neile järgnesid 8%-ga need elanikud, kes kulutavad vastavalt 100-150 € ja 150-200 € rõivastele ühes kuus. 3 inimest vastanutest kulutavad rohkem kui 200 € kuus, moodustades 4% kõigist vastajatest.
Enamik mehi, ehk 36,5% meestest kulutavad rõivastele kuus 50-100 €. Neile järgnevad mehed, kes kulutavad kuus 0-50 € ja 100-150 €. Mehi, kes kulutaksid rohkem kui 150 € ei leidunud.
Joonis 7. Rõivastele tehtavad kulutused kuus.

8. Rõivaste soetamise kohad

30% vastanutest ehk 54 inimest soetavad oma riided kiirmoe brändide kauplustest (nt H&M, Seppälä, Vero Moda , New Yorker). Väga paljud inimesed on hakanud üha rohkem ostma rõivakaupu ka internetist, ligikaudu 28% inimestest (vt joonist 8) teeb seda igakuiselt interneti vahendusel. Eelkõige odava hinna ja suurema valiku tõttu.
17% inimestest ostab oma rõivad firmakauplustest. Firmakauplustele järgnevad spordirõivaste poed (nt Sportland, Rademar , Spantal) 21 inimesega ehk 12% vastanutest. Suureks erinevuseks võrreldes meeste ja naistega on see, et paljud mehed ostab oma rõivad sportikauplustest, naised eelistavad aga muid poode.
Küsitlusest selgus, et naised külastavad rohkem second- hand kauplusi. Ükski küsitluses osalenud mees ei soeta oma rõivaid taaskasutuspoodidest, naistest külastab aga neid 3% vastanutest.
Joonis 8. Rõivaste soetamise kohad.

9. Rõivaste mugavuse olulisus

Küsitlusest selgus, et enamik inimeste jaoks on väga oluline, et rõivas oleks seljas mugav. Ligikaudu 55% (vt joonist 9) vastanutest peavad rõivaste mugavust väga oluliseks. 23 inimese ehk 31% jaoks on see oluline ning kõigest 14% vastanutest pidasid seda keskmise tähtsusega asjaoluks.
Tulemused näitavad, et meeste jaoks on rõivaste mugavus mõnevõrra tähtam kui naistele. 80% meeste arust on rõivaste mugavus väga oluline, kuid naistest valis selle vastuse variandi kõigest 51% vastajatest. Naiste puhul mängib suuremat rolli rõiva istuvus ja väljanägemine.
Joonis 9. Rõivaste mugavuse olulisus.

10. Rõivaste hinna olulisus

Uuringust selgus, et 71% (vt joonist 10) inimeste jaoks on rõivaste valikult väga oluliseks määrajaks hind. Nii mehed, kui ka naised, mõlemad olid hinna suhtes üldjuhul samal arvamusel. 21 inimese ehk ligikaudu 28% vastajate jaoks oli hind mõnevõrra väiksema tähtsusega. Kõigest 1% inimeste puhul ei määra hind üldse rolli, vaid tehakse valikuid seades esikohale brändi, kvaliteedi ja mugavuse.
Joonis 10. Rõivaste hinna olulisus.

11. Rõivaste kvaliteedi olulisus

Küsitluse tulemused näitavad, et ligikaudu 69,5% vastajate jaoks on rõivaste ostmise puhul väga oluline rõiva kvaliteet (vt joonist 11). 22 inimest ehk 29,5% peavad kvaliteeti veidi vähem tähtsaks ja kõigest 1% vastajatest ei pea rõivaste kvaliteeti üldse oluliseks.
Meeste jaoks on kvaliteet tähtsam, kuna ühte rõivaeset plaanitakse kanda pikema ajaliselt, kui seda teevad paljud naised. 80% meestest peab kvaliteeti väga oluliseks, naiste seas valis selle vastuse variandi aga 68% vastajatest. 31% naistest peab rõivaste kvaliteeti vähem tähtsaks.
Joonis 11. Rõivaste kvaliteedi olulisus.

12. Rõivaste päritolu tähtsus

Ligikaudu 49% vastajatest ei pea oluliseks rõivaste päritolu (vt joonist 12). Rõivaste ostmisel mängib rolli eelkõige hind ja kvaliteet. 42% inimestest peavad päritolu mõnevõrra olulisemaks, kuid see ei mõjuta neid otsuste tegemisel. Kõigest 9% vastajate jaoks on rõivaste päritolu väga oluline.
Vastusest võis veel märgata, et keskealiste inimete rõivaste valikul mängib päritolu suuremat rolli, kui noorte jaoks.
Joonis 12. Rõivaste päritolu tähtsus.

13. Rõivaste istuvuse tähtsus

Rõivaste istuvuse küsimuses olid vastajad suuresti ühel arvamusel (vt joonist 13), 95% vastanutest peab väga oluliseks, et rõivas istuks seljas hästi. 5% inimeste jaoks on riiete selga sobivus mõnevõrra väiksema tähtsusega.
Joonis 13. Rõivaste istuvuse tähtsus.

14. Harjumused rõivaste hooldamisel

14.1. Meeste harjumused rõivaste hooldamisel

Küsitlusest selgus, et meeste oskused oma rõivaid hooldada on üsna kehvad. Ligikaudu 37% meestest ei tegele igapäevaselt oma rõivaste pesemisega (vt joonist 14), vaid seda teeb nende eest keegi teine. 27% meestest pesevad kõik oma riided ühel ja samal pesumasina programmil, ilma, et jälgiks igasuguseid märgistusi. Ülejäänud 36% meestest hooldavad oma rõivaid juba veidi teadlikumalt. Neist 27% jälgivad rõivastel olevaid juhiseid ning kõigest 9% meestest jälgivad ka pesumasina programme . Keemilise puhastuse teenuseid ei kasuta ükski vastanu.
Joonis 14. Meeste harjumused rõivaste hooldamisel.

14.2. Naiste harjumused rõivaste hooldamisel

37% naistest hooldavad oma riideid vastavalt rõival olevale märgistusele ja sama paljud jälgivad ka pesumasina programme (vt joonist 15). 14% naistest kasutavad mõningate rõivaste puhul ka keemilist puhastust. Neid, kes pesevad kõik oma riided ühel ja samal pesumasina programmil, leidus naiste seas 11% ning kõigest 1% vastanutest ei hoolda ise oma riideesemeid.
Joonis 15. Naiste harjumused rõivaste hooldamisel.

15. Rõivaste parandamine

15.1. Kuidas toimivad naised katkise rõivaesemega?

Ligikaudu 40% naistest parandavad katkise rõiva ise ära (vt joonist 16) ning 23% nendest lasevad seda kellelgi teisel teha. Küllaltki suur protsent naistest viskab aga sellise eseme ära, seda teevad umbes 16% vastanutest ning sama paljudel naistel jääb katkine riideese kappi seisma. Kõigest 5% vastajatest annab sel juhul rõiva ära.
Joonis 16. Kuidas toimivad naised katkise rõivaesemega?

15.2. Kuidas toimivad mehed katkise rõivaesemega?

Küsitlusest selgust, et 40% meestest viskavad katkise rõivaeseme minema (vt joonist 17) ning sama paljud mehed lasevad sellise eseme kellelgi teisel ära parandada. Kõigest 10% meestest parandavad rõiva ise ära ning 10%-l vastajatest jääb katkine riie kappi seisma.
Joonis 17. Kuidas toimivad mehed katkise rõivaesemega?

16. Rätsepa teenuse kasutamine

Üha enam on tõstatud ülesse teema, et inimesed kasutavad tänapäeval aina vähem rätsepa teenust ja ostetakse eelkõige kaubamajade valmistoodangut [1]. Ka käesoleva uuringu tulemused näitavad, et ainult 36% vastanutest on elu jooksul paar korda rätsepa teenust kasutanud. 27% inimestest ei ole kunagi rätsepa poole pöördnud ning 19% vastajatest on sellele mõelnud, kuid teostamiseni pole jõudnud. Leidus ka 10% inimesi, kes on individuaalõmbluse teenust kasutanud palju kordi ja 8% vastanutest on rätsepa poole pöördunud vaid ühel korra.
Joonis 18. Rätsepa teenuse kasutamine.

17. Riietumisstiil

Küsitluses osalejatel paluti kirjaldada oma riietumisstiili. 18 vastajat ehk 24% eeslitavad igapäevaselt vabaaja stiili. 20% inimesetel puudub kindel stiil või kombineeritakse erinevaid stiile vastavalt tujule ja vajadusele. 12 inimest eelistavad klassikalist stiili, kandes igapäevalt triiksärki, pliiatsseelikut jms. Ülejäänud riietumisstiilid olid mõnevõrra vähem esindatud, kuid tabelisse jõudsid veel sportlik-, tibilik- ja boheemlaslik stiil. Ligikaudu 7% vastanutest ei oska oma stiili määratleda.
Uuringust selgus, et mehed eelistavad eelkõige sportlikku stiili, kuidas naiste seas on populaarsemad klassikaline ja vabaajastiil.
Joonis 19. Riietumisstiil.

18. Rõivaste valimisele kulutatav aeg

18.1. Naiste kulutatav aeg rõivaste valimisele

Küsitluse vastuseid analüüsides selgus, et kõige enam leidub naisi, kes kulutavad hommikuti oma rõivaste valimisele 4-5 minutit (28%). Neile järgnesid 23% need naised, kes kulutavad veelgi vähem, kõigest 1-3 minutit. Ülejäänud naistel kulub rõivaste valimisele juba rohkem aega. 17% vastanutest kulutab sellele aega rohkem kui 10 minutit ja 12% naistest valib riideid 7-9 minutit. 8% inimestest valib riideid 5-7 minutit ja sama paljud naised otsustavad eelmisel õhtul oma järgmise päeva riietuse üle. Kõigest 4% naistest võtab esimese ettejuhutva riideeseme .
Joonis 20. Naiste kulutatav aeg rõivaste valimisele.

18.2. Meeste kulutatav aeg rõivaste valimisele

Tulemused näitavad, et enamik mehi ei vaeva oma pead riiete valimisega . 40% meestest võtab esimese ettejuhtuva riideeseme (vt joonist 21) ja sama paljud kulutavad hommikuti rõivaste valimisele 1-3 minutit. Ülejäänud 20% meestest jagunevad samuti pooleks, üks osa neist valib riideid rohkem kui 10 minutit ja teine osa meestest otsustab oma järgmise päeva riietuse eelmisel õhtul ära.
Joonis 21. Meeste kulutatav aeg rõivaste valimisele.

19. Kokkuvõte

Küsitluses osales kokku 75 vastajat, kellest 65 olid naised ja 10 mehed. Suurem osa vastajatest elab Harjumaal, neile järges Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Arvuliselt kõige suuremalt esindatud vanusegrupp on 18.-22.eluaastat. Uuringu tulemustest selgus, et naiste ja meeste rõivastega seotud tarbimisharjumused on küllaltki sarnased, kuid leidub ka mõningaid erinevusi.
Nii naised, kuid ka mehed eelistavad eelkõige mugavaid riideid, samuti mängib olulist rolli riiete valikul hind ja istuvus. Kuigi võib täheldada, et meeste jaoks on mugavus mõnevõrra tähtsam kui naistele. Naisted peavad tähtsaks, et riie näeks seljas hea välja. Üheks oluliseks erinevuseks on see, et mehed eelistavad oma rõivaste ostmiseks eelkõige spordikauplusi, naiste edetabelit kroonisid aga kiirmoe kauplused ja internet . Enamasti külastakse rõivakaupluseid paar korda kuus ning ühes kuus kulutatakse riietele 0-50€. Eestlaste jaoks ei ole üldjuhul tähis, kust rõivad pärinevad ja kes neid valmistab.
Küsitlus tulemused näitavad, et naised hooldavad oma rõivaid tähelepanelikumalt kui mehed. 37% naistest käsitlevad oma riideid vastavalt märgistusele ja sama paljud jälgivad ka pesumasina programme. Seevastu enamik meestest (37%) ei tegele igapäevaselt oma riiete hooldamisega ise ja 27% peseb kõik oma riided ühel ja samal pesumasina programmil. Katkise rõivaeseme paradab 40% naistest aga ise ära, kuid suurem osa mehi viskab sellise eseme minema.
Hommikuti kulutavad suurem osa naisi riiete valimisele 4-5 minutit. Mehed toimivad pigem spontaanselt, nimelt koguni 40% vastanud meestest panevad hommikul selga esimese ettejuhtuva riideeseme.

20. Kasutatud kirjandus

1. Pärn, M. (2013) Teenused on surnud, elagu tooted [WWW]
http://www.mehisparn.eu/2013/07/teenused-on-surnnud-elagu-tooted.html (15.11.2013)
2. Google docs. Tarkvara [WWW]
https://docs.google.com/ (15.11.2013)

Lisa 1

Meeste ja naiste tarbimisharjumused rõivastuses Eestis

Lugupeetud vastaja !
Olen Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia tudeng ning käesolev küsitlus on koostatud eesmärgiga saada lühike ülevaade naiste ja meeste rõivastega seotud harjumustest. Andmeid kasutatakse uurismustöö koostamisel.
Küsitlusele vastamine võtab umbes 5 minutit.
1. Sugu
2. Vanus
3. Elukoht
4. Haridus
5. Kui tihti külastate rõivakaupluseid?
6. Kui palju kulutate kuus rõivastele?
7. Kus poodlete peamiselt?
8. Kui oluliseks peate rõivaste mugavust? Võimalik valida mitu varianti .
9. Kuidas hooldate oma rõivaid? Võimalik valida mitu varianti.
10. Kui Teie ühele lemmik rõivaesemele tekib auk, riie rebeneb vms, siis...? Võimalik valida mitu varianti.
11. Kas olete kunagi lasknud enda mõõtude järgi rõiva õmmelda?
12. Milline on Teie riietumisstiil?
13. Kui palju aega veedad hommikul rõivaid valides?
14. Mida sa iial selga ei pane?
15. Kommentaarid.
Link küsitlusele: https://docs.google.com/forms/d/1qBXwVXdrR4NRLe81GDX8RLjJMnCycN8_nhmrNvlljBE/viewfor m