LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits MAITSETAIMED Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 2014 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. MAITSETAIMED........................................................................................................... 5 1.1 Till..............................................................................................................................5 1.2 Petersell.................................................................................................
SISSEJUHATUS ,,Toode on midagi, mida tehakse vabrikus. Mark on midagi, mida ostab klient. Toodet saab kopeerida konkurendi pealt. Mark on ajatu." J.Walter Thomson (Tonndorf.2004) Kui mark on registreeritud ja seega seadusega kaitstud siis, nimetatakse seda kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1.PUHAS KODU- ORTO KODUKEEMIA Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, met...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos...................................
Töölähetus Koostaja: Jaana Margus Tööandja õigused Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööand...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2.1 Orto Puhas Limpa 2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M 2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive 2.4 Suva Etno 3. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Kauplemine on toiminud juba sajandeid.Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid. Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida.Sama toodet pakutakse mitmelt ...
Kaubandus Euroopa Liidus muutused Eesti väliskaubanduses Euroopa Liiduga ühinemisel. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on üks Eesti majandust mõjutavatest võtmeteguritest. Seejuures avaldavad muutused väliskaubanduses mõju Eesti kui avatud väikeriigi majandusele tervikuna. Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises tausts...
KATEGOORIA JUHTIMISE MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri...
Nõudluse mõjutamine- mis see on ? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Vastavalt nõudlusseadusele on hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud (ceteris paribus). Nõutav kogus on see hüvise hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlust võib väljendada nõudlustabeli või nõudluskõvera abil (joonis 3). Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada individuaalset ja turunõudlust. Turunõudlus kujutab endast seost vastava hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) ta...
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev ................................................................................................................................
SISUKORD KOKKUVÕTE ÄRIPLAANIST Äriideeks on rajada Tapale vibulasketiir. Vibulasketiir on mõeldud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad oma vaba aega sisustada millegi lõbusa ja sportlikuga. Suur plus on see, et lähiümbruses puuduvad konkurendid. Reklaamime oma ettevõtet lehtedes ,,Sõnumed" ja ,,Virumaa teatajas" ning ka plakatitega poes ja tänavatel. Eestist. Vibulasketiir hakkas olema lahti märtsist kuni septembri keskpaigani seitse korda nädalas. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 1 Üldandmed Ettevõtte nimi: Asukoht: Tapa Juhataja: Registreerimise aeg ja koht: Juriidiline staatus: E-mail: Tel: 2 Tutvustus Ettevõtte nimeks on Tapa Vibulasketiir. Tegevuspiirkonnaks valisin Lääne-Virumaa Tapa valla Tapa linna. Vibulaskekoht leiaks aset Tapa mõisa juures. Vibulasketiir oleks lahti märtsist kuni septembri keskpaigani, seitse päeava nädalas. Tööpäevade lahtioleku ajad oleksid 10.00-21.00 ning puhkepäevadel 09.00-22.00. 3 ...
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
Müüja roll - müügisuhtleja Mida pean Mida pean Tegema? Mida juba Mida ma Kust saan teadma oskama? oskan? veel ei oska? oskused ja sellest? teadmised? Kaubast, Hea veenmisoskus, suh- Viisakas, Kehakeele Koolist, hinnast, tlema, viisakas (tere, abivalmis, valitsemine, praktika, klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening, paragrafid, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .............................................................................
AS VÕRUVALLA Hr Tõnu Metsamees Teie: 28.08.2010 nr 4-6/86 Sekretäride Kutsekool Laagri 13 Meie: 29.08.2010 nr 5-3/56 16136 TALLINN Sekretäri praktika läbiviimine Lugupeetud härra Metsamees Soovisite meie ettevõttes läbi viia Krista Paju sekretäritöö praktikat. Kahjuks ei ole meie ettevõttes praktikat korraldada. Loodan, et leiate praktika läbiviimiseks teise ettevõtte. Austusega Allkiri Meelis Väli juhatuse esimees Siiri Saare telefon: 656 7899 Kanepi tee 10 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11224 VÕRU Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
AS Prisma Hr Tõnis Torm Teie: 26.02.2011 nr 2-5/101-1 Metsaministeerium Metsaplast 7 Meie: 13.03.2011 nr 3-2/50-2 33040 TALLINN Trükitööde tellimine Lugupeetud härra Torm Soovisite tellida meie ettevõttest dokumendiplanke. Kahjuks ei ole meil võimalik pankroti tõttu teie tellimust täita. Loodan, et leiate uue ettevõtte oma tellimuse tegemiseks. Austusega Allkiri Tõnu Kask juhatuse esimees Pirgit Päike 522 7878 Vabadusepst 532 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11111 TALLINN Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ Loo Helmrosin EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti kaubamärgid, nende ajalugu ning kaubamärkide all olevad tooted. Lisaks esitatakse viie vabalt valitud kaubamärgi kohta oma arvamus ning kirjeldatakse väljapanekut kauplustes. 1 KAUBAMÄRK SUVA AS Suva sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu. Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud AS RAUANIIT. Alates 1944. aastast töötati tekstiilivabrik Punane Koit nime all. Alates 1991. aastast jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. 1.1 Toot...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ Loo Helmrosin MIKS MA ARVAN, ET MINU VALITUD ERIALA ON TÄNAPÄEVAL EESTI ÜHISKONNAS PERSPEKTIIVNE? Essee Juhendaja: Anne Reinsoo Mõdriku 2010 MIKS MA ARVAN, ET MINU VALITUD ERIALA ON TÄNAPÄEVAL EESTI ÜHISKONNAS PERSPEKTIIVNE? Kaubandusökonoomika eriala annab laialdased teadmised majanduses, finantsarvestuses, organisatsioonide juhtimises. Eriala omandanu omab ülevaadet peamistest majandusteooriatest, tunneb õigusnorme, järgib meeskonnatöö põhimõtteid, oskab kasutada erinevaid finantsaruandeid, on algatusvõimeline, paindlik ning kohanemisvõimeline ...
Rahastaja Nimi AUTOPESULA ÄRIPLAAN Koostaja: XXX Mõdriku 2014 1. Äriideestik, äriplaani kokkuvõte. Sõnaline kokkuvõte KES, MIKS, MILLAL, samuti MIDA, KELLELE hakkab oma äriidee raames pakkuma. Aastast aastasse on Eestis suurenenud autode hulk. Seoses sellega on suurenenud huvi oma sõiduvahendi eest hoolitseda ning seega on ka suurenenud nõudlus sellist teenust pakkuvate firmade vastu. Klientidele tuleb pakkuda kiiret ja korralikku teenust, selleks on kindlasti vaja korralikke seadmeid ning kvaliteetset teenindust. Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas on kokku vaid paar automaatpesulat ja seetõttu on ka ootejärjekorrad pesulates tihti väga pikad. Sellest ka idee automaatpesula loomiseks. Leidsin, et kõige sobivamaks asukohaks oleks pesula rajamine Jõhvi Rakvere tänavale, kuna see jääb linna sõites teeäärde ja sissesõit on mugav. Pesula on avatud kõik päevad nädalas. Tööle on vaja kahte klienditee...
ETTEVÕTLUSE JA MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL TURUNDUSPLAANI VORM METOODILINE E-ÕPPE FORMULAR AINES TURUNDUSE JUHTIMINE Koostaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 EESÕNA JA INSTRUKTSIOON Käesolev formular on täitmiseks, seda turunduse juhtimise aine iseseisva töö raames. Töö eesmärk on koostada turundusplaan. Selle eelduseks on esmalt välja mõelda äriidee (millises valdkonnas tegutseda, milliseid tooteid/teenuseid pakkuma hakata ja kus (millisel turul, ehk millises piirkonnas). Kui äriideestik on paigas on vajadus küsida millise ettevõtlusvormina tegutsema hakata (ettevõtluse loeng). Seejärel juba püüda oma ideid arendada turundusplaani raames, täites formulari punktid. Igasse blokki (alapunkti) on jäetud piisavalt ruumi, vajadusel saab sinna sisse lisada tabeleid/ jooniseid või muid illustratsioone. Kui formulari alapunkt sisaldab tabelit, on selle täimine k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp LÄBIRÄÄKIMISTE ARTIKLID Analüüs Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2012 Edukas läbirääkija on kui kameeleon Peamised käitumisstiilid selle artikli põhjal on: · Kaasajad- nad on rõõmsameelsed ja avatud inimesed ning sõbralikud. Nad vaidlevad meelsasti ja naudivad seda. Alati on neil olemas igale asjale oma isiklik arvamus ja vestluses või vaidluses seisavad nad veendunult selle eest. Nad on head veenjad, sest nad võivav musta valgeks rääkida ja teist poolt vastupidises veenda. Ei varja oma emotsioone. Läbirääkimistele tulevad ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp INMRESSURSI JUHTIMISE ERISUSED Analüüs Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Personalijuhtimine Inimressursi juhtimine Aeg ja planeerimine Lühiajaline graafik: Vastvalt hooajale ehk suvi Jõuluhooajal võetakse juurde planeeritakse suuremat kassapidajad, sest siis on tööjõudu ja jõuludeks ka. rohkem kliente. Psühholoogiline lepe Lubatakse palgatõusu, nt. Nobenäpp võistlus (õppisin kasumi numbri täitmisel saab ettevõtte missiooni, visiooni palga tõusu. Töötaja teab, et ja väärtused selgeks, saab töö t...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp KLIENDILOJAALSUS Essee Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2012 Lojaalsus - pühendumus, truudus (kellegi,millegi suhtes) või tõde, ideed, maailmavaadet, arusaamu järgida . · lojaalsus on enda, ka meie lähedaste, sõprade eesmärkide samastamine ja pühendumine nende eesmärkide saavutamisel. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=3874&Itemid=108) Näiteks on klient lojaalne mingile ettevõttele, kes pakub just temale sellist toodet, mis talle meeldib. See omakorda teeb ta loojalseks toote kategooriale, mida ta ostab. Seega on lojaalse kliendi tähtsus meile väga oluline, kuna tänapäeval on palju selliseid ettevõtteid, kes tegelevad ühe ja sama ettevõtlu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti olema huvitavad, meeldiva välimusega, esteetiliselt kasvatavad ning vastama hügieeni ja ohutuse nõuetele. Läbi aegade on populaarsete mänguasjade hulgas olnud nukud, loomad ja sõduri...
Tööstuskaupade pakenditel kasutatavate märkide kogumik koos selgitustega. 1. Jalatsi osiste nimetused: - pealne - vooder ja sisetald - välistald 2. Jalatsi valmistamisel kasutatav materjal: - tekstiil - nahk - kaetud nahk - kõik teised materjalid Näiteid piktogrammidest: ; ; Jalatsite suurusnumbrite vastavuse tabel Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistus Märgistus jaguneb: 1) suurustähistus 2) materjalitähistus 3) hooldustähistus Rõivasuuruste vastavuse tabel Hooldustähistuse tingmärgid Pesemine Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 30 oC Mõõdukas toiming Masinpesu, 30 oC Masinpesu, ...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asu...
Mina ja kaubandus Kaubandus ja kõik sellega seotu on alati omanud tähtsat rolli majandusarengu edendamisel. Kõik riigid püüdlevad vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu poole, kuid seda võimaldab vaid kindel ja kaalutletud kaubanduspoliitika. Kaubandus on tähtis, sellest sõltub inimkonna tulevik. Inimesed vajavad töökohti, et elatada ära oma perekonda ja tuua riigile sisse kasumit. Kui peaks juhtuma, et kaubandus ei ole tulevikus perspektiivikas, siis riik jääks suurtesse võlgadesse, rahvas muutuks vaeseks ja suremus suureneks. Kuna Eestis on palju kaubanduskeskuseid, väikeettevõtteid, söögikohti ja toidupoode, siis on arusaadav, et meie riigis elavad inimesed töötavad kõige rohkem kaubandusvaldkonnas, tuues sellega riigile suurt tulu. Kaubandus on maailmas sama tähtis kui igapäevane õhu sisse hingamine- ilma selleta ei saa. Kaubandusökonoomika koolitab õpilasi välja mügijuhtideks, müügiagentideks,...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus Kaubanduse käsitlusel majandusteaduses ja -praktikas on pikk ajalugu. Uutes muutuvates oludes on aga selgunud, et mõiste, mida oleme korduvalt kasutanud, on avatud teoreeti...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1.1Eesti kaubandus..................................................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond.....................................................................................................5 1.2Kauba liikumsiteede areng.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
