vaimu kasvatamine. 18.sajandi valgustajad on võtnud kasutusele mõiste „kultuur“ leksikaalse ühikuna ja sellest alates on alati välja toodud inimetegevuse valdkond, mitte jumala poolt loodud. Kultuurilugu on eelkõige inimese vaimu poolt loodud. Erinevad väljendusviisid – jäävad vabaks, enesemääratleda. Kultuuri algallikad Usk ja religioon Mäng – vabatahtlik tegevus Ilumeel Kasvatamine, eneseareng KESKAEG 1. Mõiste Bibliotekaar Giovanni Andrea 1469. A Medio Aevo – Aegade vahe 2. Ruumiline piiritlemine 3. Ajaline piiritlus V-XV saj.
Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine Ta kujutas loodust, külaelu, inimeste igapäeva toimetisi ja suhtlemisi ning lähtust nende meeleolust, mõtetest ja tunnetest Tema loomingutest on alles umbes 900 teost ,,Kalevipoja surm" ,,Pesu" ,,Inimene ja öö" Tänan kuulamast!
Tal oli kaksikvend Paulus (tuntud kui Paul Raud) 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja
keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, tööriistad sarvest, kivist ja luust, elati veekogude läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga Kammkeraamika kultuur- elasid majades, külvati esimesi viljaseemneid, esimene tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi)
ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Tema hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Ajaga muutusid Kristjan Raua pildid lihtsamaks- ta ei joonistanud enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine oli neist tähtsam. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks
· 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust · Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid · Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte · Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus · Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" · Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 · Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne · Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste
autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats Rannamaastik, 1913-1914. Õli Saaremaa rand, 1913-1914. Õli Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Tulekandja
sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel. Tema looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikkeigipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. "Puhkus rännakul." 1905 Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg." Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913.-1917. aastal. Raud suutis tabada eepose melu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune, ülev ja monumentaalne
1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks.Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg".Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne
Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" . Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kui
Enne õunapuud rüvetut ! Iga virves ajab ise juuri, nagu polekski ühist tüve ja ühist kirvest." Under, on positiivsemalt meelestatud. Luuletuses ,,"Estonia"juubeliks" kirjutab poetess: ,,...Ei üksi ilumeel: ka elutung / ja vabadusekirg, mis põlvi kestis, / et kaitstud oleks habras kunstipung, / need kivid kivi pääle visalt tõstis...", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,...
Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi.
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid
kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua
15. XX sajandi silmapaistvaim loodusmaalija Eestis oli Konrad Mägi. (Tegelikult mul pole õrna aimu ka, googlel ka mitte.) 16. Kristjan Raud ammutas oma loomingulisi ideid Eesti rahvapärimustest ja talurahva elust. 17. Kristjan Raua loomingut iseloomustavad: · Rasked nurgelised vormid · Väljendusrikkad siluetid · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Loomingu aluseks rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel. Tema maalid: ,,Kalevipoja surm", ,,Pesu", ,,Laotus" tsüklist ,,Inimene ja öö" 18. Jaan Koorti tuntuim skulptuur on ,,Metskits". 19. Kubismi iseloomulikud jooned: · Inimkehad on lahutatud erinevateks vormideks · Esemeid kujutatakse korraga mitmest vaatenurgast · Määrav oli eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile. · Kogu figuuri ümbritsev ruum oli jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudus. 20
Kokal tuleb toime tulla köögitehnika käsitlemisega ja hoida kõik vajalikud seadmed ning abivahendid puhtad ning töökorras. Erialaste teadmiste omandamiseks ja uute trendidega kursisolekuks on vajalik inglis- ja prantsuskeelse kokandussõnavara valdamine. Looduse poolt kaasaantud omadusest on kokale oluline hästiarenenud maitse- ja lõhnatundlikkus. Iseloomuomadustest peetakse kokale vajalikuks kohusetunnet ja korraarmastust. Loomingulisus ja arenenud ilumeel on igati tervitatavad. Kokk on eriharidusega spetsialist, kes töötleb toiduaineid ja valmistab mitmesuguseid toite. Töötingimused Koka töökeskkond köök peab olema väga puhas, hea valgustuse ja ventilatsiooniga. Koka tööaeg sõltub toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest. Restoranides ja pubides tuleb sageli töötada ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetustel. 4 Kokk kannab ametirõivastusema kitlit või jakki, pükse ja
endasse "ideed". Kokkuvõte "Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon" (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 37). Platon on oma filosoofiaga mõjutanud kogu LääneEuroopa kultuuri ja filosoofiat ning neoplatonismi kaudu eriti kristlust. Isiksusena oli ta erakordselt andekas ning nakatavalt elurõõmus. Tal oli äärmiselt arenenud ilumeel ning küps kunstiline maitse, mis annab ta teostele omalaadse värvingu. Aga ka raskus Platoni mõistmises peitub selles filosoofia, kunsti ja luule uimastavas segus. "Me ei või alati öelda, missuguse kuju all dialoogis esineb autor; kas ta kõneleb täht täheliselt tõtt või räägib metafoorides, kas ta naljatab või mõtleb tõsiselt" (Will Durant "Lood filosoofia ajaloost"; Tallinn "Olion" 1998; lk 23). Platonis endas oli küllaldaselt neid jooni, mida ta taunis
Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. 6 URL http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 5 Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel olid tema loomingu aluseks. Sajandi lõpul tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg." Esimesed ,,Kalevipoja" ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg“. Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
rahvusvahelise toidukultuuri tundmist ning tööohutuse ja töötervishoiu alaseid teadmisi, samuti toiduvalmistamise oskust ning hügieeni- ja sanitaarnõuete alaseid teadmisi ja oskusi. Oluliseks hinnatakse ka toidukujundamise aluste tundmist. Põhioskuste kõrval on olulisel kohal ka sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused nagu: · suhtlemisvalmidus ja oskus toime tulla erinevate inimestega · arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju ·hea füüsiline tervis ja vastupidavus (töö püstijalu, raskete anumate tõstmine) · majanduslik mõtlemisviis, sealhulgas oskus käidelda toidutooret ja toitu säästlikult · tahe ja oskus töötada meeskonnas · oskus oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida · korra- ja puhtusearmastus (koka välimus ja töökeskkond peab vastama rangetele sanitaarnõuetele)
o Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. Luuletaja kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata: juhib tähelepanu loodusnähtustele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale, luues oma kunstipärase maailma, kus valitseb ilumeel. o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul"; mängulaulud "Piitsavarrel ratsutamas", "Ratas tahab rautada"; töö- ja tööd jäljendavad laulud "Palju tööd"; loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk"
Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. 6 Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" . Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
vastutulek, abi, tähelepanu, osavõtlikkus, kaastunne; raha, võimu või tutvuse kasutuselevõtt jne) üle seesmisele toele. Ta toetub oma väärikusele, rollile, õigustele, põhjendatud huvidele. Mõistab, et see isiksuslik ressurss, millele oma kindlameelsus rajada, on õige lai. Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja missioonitunne, moraalne kindlus ja rõõmsameelsus, aga ka ilumeel, headus, osavõtlikkus, siirus ... Oma seesmisest rikkusest teadev isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001). Enesekehtestamine on ei või jahi esitlemise kunst Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt.
kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega
Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. · Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" · Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud
14 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 8 kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel olid tema loomingu aluseks. Sajandi lõpul tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg." Esimesed ,,Kalevipoja" ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg“. Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, D...
süstemaatiliselt nii töövahendi kui ka õppimise kohana. Õuekeskkond saab õppimisviisiks, õppeobjektiks ning osaks õppeprotsessist. See tähendab õppeprotsessi keskendumist nii osale kui ka tervikule, toimumispaigaks on nii õu kui ka siseruumid. Õuetegevusi on vaja õpetada juba koolitundides, et lastel oleksid algoskused. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist. Õppimise koht on loodus, kus tekivad tundmused, areneb mõtlemine ja ilumeel. Seal arendatakse värvi-, vormi- ja helitaju, mängitakse valguse- ja varjumänge, jälgitakse looduse rütmi, mis annab lapsele ainet mõtlemiseks ja võimaluse eneseväljenduseks. Õues õppides, tegutsedes ja mängides tekkinud raskused nõuavad pingutust, mis omakorda paneb lapsi arukalt vaatlema, mõtlema, juurdlema, valikuid tegema ja lõpuks ka otsustama. Õuesolek parandab nii õppijate kui õpetajate tervisliku seisundit, vähendab stressi ja ülekaalulisust
panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. 6 Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
Seisab meelelise ja puhtmõtlemise vahepeal. Kunstist kõrgemal seisab religioon. Kristlus kõrgemail astmel. Kristliku religiooni sisu langeb täiesti ühte tõelise filosoofia sisuga. Inimene teab Jumalast nii palju kuivõrd Jumal on inimestes iseendast teadlik. Mingis mõttes saame jumalast teada läbi selle, et jumal mõtleb endast läbi meie. Kõige kõrgem selle aste on filosoofia. Alles filosoofias saab absoluutne vaim puhta, mõttelise kuju. Sinna pole haaratud meie tunded, ilumeel, tundmused. Alles filosoofias jõuab see vaim iseendasse tagasi. Hegeli mõju on kõige tähtsam ajalookäsitluses. Maailmavaimu ja üksikisiku mitteolulisus selles. Hegel annab uue käsitluse ajaloost kõik praegune on varasemate sündmuste jätk. Mingismõttes valmistab H dialektiline mõtlemine ette revolutsioonilist mõtlemist Euroopas. POSITIVISM Prantsuse positivism 19.saj algus: revolutsioon läbi, Napoleon. Ääretult muutusterohke. Positivismi rajajaks Auguste Comte (1798-1857)
kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel olid tema loomingu aluseks. Sajandi lõpul tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg.“ Esimesed „Kalevipoja” ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne
taashinnata (Mulvey, Richards 1998: 6). 2.1 Välimuse tähtsus ühiskonnas Suurim kunstnik on loodus (Viru 2012) ja üheks tema suurepäraseks meistritööks on naise ilu ning seda ei tasu heita tarbetute asjade hulka. Ilu tuleb austada ja hoida. Võib ju nuriseda, et ilu jagamisel pole arvestatud võrdsusnõuet. Ometigi on igas naises midagi, mis teda kaunistab, ainult erinev on kuivõrd tahab ilu kandja oma sära esile tuua või tahab seda hoopiski maha suruda (ibid). Teadlased arvavad, et ilumeel on juba inimeste loomuses ning eeskätt seotud soo jätkamisega. Naise ilu ja noorus signaliseerivad mehele, et ta võib saada terved järeltulijad. Seega on ilus naine ka ideaalne emakandidaat. Naised seevastu peavad ikka oluliseks mehe tööalaseid saavutusi, sest lõpuks peab ju tema perekonda toitma. Isegi kui see enam nii aktuaalne ei tundu, on see ürgaegadest pärit tendents inimestes ikka veel olemas (Schneider 2000: 19). Ilutööstus areneb tänapäeval väga kiiresti
Kohanimed: Viljandi, Eesti, Tori. 4.2. Punalipp 29. 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja isetegevuskollektiivide kvalifikatsiooni määramiseks korraldavad Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjon ja Eesti NSV Kultuuriministeerium isetegevuslike kooride võistulaulmise, puhkpillide võistumängimise ja tantsurühmade võistutantsimise (Toome: 1975). Töö kõrval on eestlane ajast aega huvitunud kultuurist. Väärib imetlust, et ilumeel meie rahvale nii tähtis on. Kindlasti on see aidanud ettetulevate raskustega hakkama saada ning laulu- ja tantsuväljak on aidanud valitsevatest oludest üle olla ning iseendaks jääda see on põhjus, miks tänaselgi päeval eestlastena säilinud oleme. 2 30. Et meie rajooni rahvas kangesti teatrihuviline on, sellest tehti juttu ka hiljutises Eesti Raadio põllumeestesaates. Meil ju Tartu võrdlemisi lähedal, eks rohkem saagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
