Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jume, jumestus, klient, soeng, soengu, rõivas, eelistus, küsitluse, kaupluste, juuksuri, rõivaste, reklaam, spets, eelistused, richards, kaubamärk, kaupluses, soorita, lõputöö, women, soengute, sangla, sortiment, konkurents, ostud, turundus, products, clothing, year, kotler, tarbijakaitse, tarve, vastajat, soovitab, kataloogi, paper, beauty, amongKÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................
Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks oluliseks aspektiks on ka rõivaste hooldamine ja sellega seotud teadmised millest lähtudes hooldatakse oma
Eravestluses tunnistasid mehed, et ei pea kreemitamist vajalikuks ja leidsid, et kreemitamine pole mehelik. Sageli usuti, et hooldamist vajab vaid habeme alune nahk ja habemeajamise vaht on selleks otstarbeks piisav vahend. Kuigi nii meeste kui ka naiste puhul oli tähtsaim kriteerium kreemi valikul brändi tuntus, erinesid selle soetamise kohad oluliselt. Meeste puhul oli esimeseks eelistuseks supermarket ja naiste puhul kosmeetikale spetsialiseerunud poed. Tõenäoliselt on brändide eelistus sooti erinev ja naiste poolt eelistatud kreemide hind kõrgem. 21 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Üle poole vastanutest tunnistasid, et teavad kahjulikest ainetest vähe. Meeste puhul julges 12% tunnistada, et teab kahjulikest ainetest piisavalt. Naiste puhul oli vastav protsent 38.46%, mis on ligi kolm korda kõrgem tulemus
........................................................................................12 1.5 Geotermaalenergia...................................................................................................................12 2. Uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta eestlaste hulgas........................................................14 2.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................14 2.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs.............................................................................................14 2.1.1.1 Küsitluse kokkuvõte.................................................................................................23 Kokkuvõte..........................................................................................................................................25 Kasutatud materjal..............................................................................
edukuse omavahelisi seoseid. Teises osas tõestatakse maailmakuulsa kiiretoidurestorani McDonald'si näitel, kuidas strateegia ümberkujundamine kliendikeskseks võib päästa ettevõtte. 5 1. KLIENDIKESKSE TURUNDUSE LOOMINE Ettevõte saab säilida vaid siis, ta suudab hoida oma vanu kliente ning juurde leida uusi. Seetõttu peaksid firmad olema struktureeritud ning juhitud nii, et klient oleks kõige keskmes. Kliendikeskseks nimetatakse ettevõtet, mille tähtsaimaks prioriteediks on klient, kõik muu tuleneb vastavalt kliendile (Talpau jt 2011). Ehk firma põhiväärtuseks on kliendid ning turundusstrateegia ning -taktika kujundatakse vastavalt tarbijale. Kliendikeskse ettevõtte teenindav personal tegeleb klientide murede lahendamise ning vastavate lahendite leidmisega. Ettevõttele kirjutatud negatiivseid tagasisidekirju loetakse kui võimalusi suhteid klientidega tugevdada
SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on elekroonse ostukeskkonna mõju tarbijate käitumisele. Töö eesmärgiks on ühendada ilmselt erinevad ja veel omavahel mitte ühendatud uuringute valdkonnad ning esitada integreeritud e-tarbijakäitumismudel. Samuti on töö eesmärgiks motiveerida uurima seni veel avastamata selle alast e-tarbijakäitumist. E-tarbijakäitumise uurimistöö põhjuseks on e-kaubanduse aina suurenev osatähtsus. Eriti oluline on see sellepärast, et majanduslanguse ajal e-tarbimine kasvas samas kui tavatarbimine oli paigal või vähenes. Varasematest e-tarbijakäitumise uurimustöödest selgub, et e-tarbijad lähtusid ostuotsustel peamiselt funktsionaalsusest ja praktilisusest. Tüüpiliste nn innovaatoritena kaldusid e-tarbijad olema haritud, majanduslikult heal järjel ja enamasti mehed. Ehk siis eeldati, et e-tarbija erineb tavalisest traditsioonilisest tarbijast. Hiljutised uuringud lubavad aga kahelda selles. Jayawardhena leidis, et tarbijate
Moes olid paljud eelnevatel kümnenditel mainitud riideesemed (vt lisa 17-27). Muidugi ei mindud ajast väga kaugele tagasi, kuid kombineerimisvõimalus oli suur 27. Moes olid miniseelikud, õhulised kleidid, ühevärvilised sirge lõikega kleidid, alt laienevad püksid, turbanid, hipistiil, punk ("kõige ilusa vastand", mis jõudis nii tänavamoodi kui ka selliste disaineriteni nagu Vivienne Westhood ja Malcolm MaLaren loomingusse) ja "glam rock" (liialdatud riietus, soeng ja meik)28. Kümnendi lõpus oli valdavaks diskostiil, mille mitmekesisemaks riideesemeks sai ümbermässitud kleit, mida sai kanda nii tööl kui ka ööklubides. Ka pükskostüümid olid väga 22Kättesaadav Internetist: http://fiftiesweb.com/fashion/hippie-clothes/ 23 http://coutureallure.blogspot.com.ee/2010/08/baby-doll-looks-of-1968.html 24 http://fiftiesweb.com/fashion/hippie-clothes/ 25 http://fiftiesweb.com/fashion/1960s-fashion/ 26 https://en.wikipedia
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7
konkurentsisituatsioonis, ei sea tarbija ostukäitumises esikohale toodet, vaid ostukohta. 1 AIDA on tuletatud nelja ingliskeelse sõna esitähtedest: attention (tähelepanu), interest (huvi), desire (soov), action (tegutsemine). 3 Jaekaubanduses on kaupluse asukohal alati olnud suur tähtsus. Kuid mitte ainult mugav asukoht, vaid ka sisseostude tegemise miljöö on kujunenud tarbijate külgetõmbefaktoriks. Kaupluste külastamist tuleb tänapäeval käsitleda kui ühte vaba aja veetmise vormi. Paljud perekonnad kulutavad laupäeval või pühapäeval ostukeskustes palju aega, otsides uusi elamusi, meelelahutust ja osturõõmu. Seepärast tuleb müügitegevuse arendamisel eristada kolme tasandit. Vaegkaubandus, kus kõige tähtsamaks peetakse kauba olemasolu. Müügiinterjööri ja -kvaliteeti ei tähtsustata. Normaalkaubandus, kus hakatakse tähtsustama toote pakkumise teeninduslikku
Odavtoidupoodides nagu Säästumarket ja Maxima käivad regulaarselt 6 inimest. Enim vastuseid kogus variant, kus külastatakse nimetatuid poode, siis kui mujale ei jõua või ei saa enam minna. 1 inimene ei käi kunagi discounter-tüüpi kauplustes. Graafik 1.2 Discounter-tüüpi kaupluste (Maxima; Säästumarket) külastamine Jah, enamasti käin Säästumarketis. 3 12.5% Jah, enamasti käin Maximas. 1 4.2% Mõnikord külastan, kui nendes kauplustes on mõni mulle 4 16.7% huvipakkuv toode eriti soodne.
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
Vastajate vanuseline jaotus 3 4. HARIDUSTASE Haridustasemelt oli rohkeim vastajaid (14/22-st) keskharidusega (joonis 3). Põhiharidusega ja Kõrgharidusega vastajaid oli võrdselt neli inimest. Haridustaseme välja toomine oli oluline, kuna sooviti võrrelda käitumist põhiharidust omandava inimese ja kõrgharidust omandava inimese vahel, kuid selle uurimise jaoks tehtud küsitluse vaatluse tulemusena ei leitud võrreldavaid erinevusi. Haridustase 4 4 14 Keskharidus Põhiharidus Kõrgharidus 4 Joonis3. Haridustaseme jaotus
(Geissler, Rucks 2011: 134) Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine, üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse, ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. (Johns, Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt. Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu
x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
· olulist informatsiooni hoitakse tihti ka sihilikult kinni; · oluline info jääb sageli nii hiljaks, et ta kaotab oma tähtsuse. Turunduse infosüsteemi ülesandeks on tagada turundusalaste otsuste tegemiseks vajalik informatsioon. 4.2. Informatsiooni jagunemine ja allikad Turundusinfot jagatakse esmaseks ehk primaarseks ja teiseseks ehk sekundaarseks infoks. Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi abil. Infot võivad anda tarbijad, spetsialistid, eksperdid, vahendajad, välispartnerid jt. Esmane info on vajalik, kui teisesest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks. Esindusliku esmase info suuremahulist kogumist saavad endale lubada muidugi üksnes jõukamad ettevõtted. 8 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik
puuduvad. Oma tootega esimesena turul tulek annab meile eelise leida hõlpsamalt uusi kliente. 10 Lisa 1 Intervjuu juhend Enne intervjuu küsimuste küsimist 1. Tutvustame vabas vormis intervjueeritavale ennast (kes me oleme ja mille raames uuringut läbi viime). 2. Selgitame, mis on uuringu eesmärk (soovime saada teada sihtgrupi hinnatundlikkus ja kas potentsiaalne klient oleks nõus meie toodet ostma). 3. Selgitame küsimuste formaati (intervjueeritav võib vastata nii pikalt või lühidalt kui soovib ja oskab. Intervjuuküsimuste ettelugemisel lähtume põhimõttest, et küsimus tuleb lugeda ette täpselt nii, nagu see kirjas on). 4. Pärast intervjuud täname küsitletavat aja ja panuse eest. Juhul kui intervjueeritav vastab kirjalikult, siis lepime enne telefoni teel kokku vastamise tähtaja, selgitame punktides 1-3 toodut ja saadame talle e-mailile
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
oluline enne uurida, millised lisad tarbijatele kõige enam meeldiksid. Väärtuslikud lisad annavad võimaluse kõrgemat hinda küsida, ning need on väärtuslikumad ka tarbija jaoks · Stiil ja disain stiilne toode mida on kerge ja mugav kasutada Oluline on tarbijale jagada informatsiooni kuidas, kus toodet tuleks kasutada, see tagab, et inimesed saaksid sellest maksimaalset väärtust. Näiteks kummiliimiga peeglit seinale paigutanud klient on kindlasti maruvihane ja tootega mitte rahul Pakend ja märgistus Pakend on eelkõige mõeldud toodeete kaitsmiseks väliste vigastuste eest. Samuti ka toote kooshoidmine. Üha rohkem on aga pakendil ka kaunistav funktsioon. Ka suurus on oluline sest see piiritleb tarbija tarbimise kogust. Näiteks suure pakendi puhul ei muretse ostja selle otsa saamise peale ja seega tarbib seda tihedamini. Samuti on odavamad tarne ja müügikulud ja seega võimalik pakkuda madalamat hinda.
Esimeseks oli küsimus kas õpid, töötad, oled töötu ja muu (täpsusta). Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks. Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli vastajal võimalik kirjutada ka oma poolne eelistus, mida valikus polnud. Esimesed 2 küsimust hõlmasid vastaja üldinfot (sugu, vanus). Järgnevad küsimused puudutasid vastaja seisukohti uuringu sisulise poole pealt. Viimane küsimus oli aga näitamaks vastaja reaalseid võimalusi küsimuste realiseerimiseks. 3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS Uuring tehti 50 respondendi andmeid aluseks võttes. Kuna söömisharjumused võivad olla meestel ja naistel erinevad, siis sai 62 ankeeti jagatud enam-vähem võrdselt nii meestele kui ka naistele
....................................................................................11 KATEGOORIALE SOBIVATE STRATEEGIATE JA TAKTIKATE VALIMINE......14 KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE...................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................19 Oma igapäeva oste sooritades klient enamasti ei mõtle, millise konkreetse nimega kauplust ta külastab. Sobivamad toidu- ja esmatarbekauplused valitakse välja pigem asukohast lähtuvalt, oluliseks faktoriks saab kodulähedus. Kodupood on kliendile igati tuttav. Tuttav on pakutav kaubavalik, sooduspakkumised, kampaaniate ajad ja hinnad. Olulisel kohal on kindlasti kaupade sortiment. Kliendina pean teadma millised tooteid on mul võimalik antud kauplusest hankida. Tavaklient, tehes oma igapäevaseid
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp 40ndaist inspireeritud meigi tegemiseks: 1. Kulmud teha tumedamaks ja fikseerida nad kulmugeeliga. 2. Laud katta pruunika lauvärviga. 3. Paigaldada kunstripsmed. 4. Põhjavärv teha ühtlane ning kasutada põsepuna ja modelleerimisvärve. 5. Huuled värvida punaseks ja ülahuult veidi suurendada. Joonis 10. 1940ndate jumestus Joonis 11. Ajastu muusa Veronica Lake 3.4 1950ndad Selle ajastu märksõnaks oli glamuur. Jumestuses oli rõhk silmadel. Egiptusest saadi inspiratsiooni tõmmata silmadele tugev lainerikontuur, rõhutada kulme ja kasutada kunstripsmeid. Kasutati sinist, rohelist ja lillat lauvärvi, mis sümboliseerisid uut ajastut. Naiste välimus pidi olema alati hoolitsetud meiki kanti hommikust õhtuni. Selle ajastu muusad olid MarilynMonroe, GraceKelly, VivienLeigh, AudreyHepburn,
.........................................................19 7.Autori uuring...................................................................................................................................20 8.Uurimustöö kasside kohta...............................................................................................................21 8.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................21 8.1.1. Küsitluse tulemuste analüüs............................................................................................21 Kokkuvõte..........................................................................................................................................34 Kasutatud materjalid...........................................................................................................................36 Lisa.....................................................................................
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
alkoholi just Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas käsitletakse esimest korda. Alkoholist on uurimistöid teinud väga mitmed inimesed ning nad on jõudnud kõik sama järelduseni: alkohol on tervisele kahjulik. Autor kirjeldab alkoholi ning kogu sellega kaasnevat kupatust interneti põhjal uuritud allikate abil. Tallinna Laagna Gümnaasiumi koolinoorte kokkupuudet alkoholiga kirjeldab autor tema enda poolt läbi viidud küsitluse andmeil. 5 1. ALKOHOL 1.1. Alkoholi olemus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant, kuigi paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Mera, 2015) Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi: · võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes; · võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. 5. Küsitluse analüüs Küsitluse viisin läbi Jüri Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastasid 71 õpilast. Küsitluses uurisin, kas gümnaasiumi õpilased on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.....
muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu». Tänapäeva tähenduste teada saamiseks viisin läbi küsitluse Connect Interneti uuringuteenuse abil. Küsitlusele vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka uurimusse (vt. Lisa 1). Lisaks kasutan ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel läbi viidud intervjuud tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega
annaabi.ee 
