Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Lähisajalugu: Külm sõda (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muutus külma sõja intensiivsus ja probleemide teravik 1950-60ndatel?
  • Mis soojenemise?
LÄHIAJALUGU II
I OSA: KÜLM SÕDA
1. Külma sõja algus
  • II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid:
    • SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule ( NSVL -le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt).
    • Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad
    • Albaania sai taas iseseisvaks
    • Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse
    • Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt
  • Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele . Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.

  • Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.
  • Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.
  • Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
  • Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale
  • II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema : Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas
    • NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu
    • Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused
    • NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast
    • NSVL-s jäi esialgu kehtima sõjaseisukord , majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamisele
  • Stalini kõne Moskvas 1946 – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas; andis märku, et NL valmistud konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)
  • Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema
  • Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed)
  • Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda
  • Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistasid ette reforme, NL tsoonis oli kom diktatuur. Kui läänetsoonides alustati majandusreforme ja teoks sai rahareform , astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.
  • Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu, võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas
    • Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine
    • NSVLi eesmärgid: võimu kehtestamine Euroopas, kommunismi levitamine, alade kindlustamine, tahtis olla parem USAst
  • Hiina kodusõda – Demokraatide ja kommunistide vastasseis Hiinas 1946-1949. Kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast (Hiina Rahvavabariik), demokraadid põgenesid Taiwani saarele (Hiina Vabariik)

2. Külma sõja vastasseisud
  • Oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine: kumbki pool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut.
  • Külma sõja alguses oli NSVL ülekaalus tavarelvastuses, USAl oli tuumapomm
  • Stalin andis käsu kiirendada tuumarelva loomist, NL-i luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid , katsetas pommi 1949
  • 1952 katsetati USAs vesiniku- ehk termotuumapommi , 1953 ka NSVL
  • 1950ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid pommi viia igasse maailma nurka
  • Lääneriigid mõtlesid ka kodanike heaolule, NSVL mitte
  • Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt polt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis ilmselt nende olemasolu ära III MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS
  • Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik.
  • Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle.
  • 1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland , Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust)
  • 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ): 10 Euroopa riiki, Kanada , USA; sõjalis-poliitiline ü.
    • Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja
    • Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco Hispaania (oli olnud pikka aega muust maailmast isoleeritud diktatuuri tõttu)
    • Eesmärgid: kaitse NSVLi vastu, ühendada Läänt, ennetada uut MS
  • 1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) – asutas NSVL Marshalli plaanile ja L-E tihenevale koostööle vastukaaluks; NSVL, rahvademokraatiamaad
  • 1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon): NL, selle Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid ; põhjus: SM liitus NATOga; sõjalis-poliitiline liit, vastukaaluks NATOle, taheti ülemvõimu K- ja I-Es
  • Lääne organisatsioonis olis iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused , VMN ja VLO olid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendid
  • 1945 ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon): asutati võitjariikide kokkuleppe järgi, praeguseks on peaaegu 200 liiget.
    • Eesmärk: hoida ära uut sõda ja reguleerida riikide rahvusvahelisi suhteid, tagada inimõigusedm lahendada majanduslikke, sotsiaalseid, kultuutilisi ja humaansusega seotud rahvusvahelisi probleeme
    • Oli külma sõja ajal hambutu, sest USA ja NSVL, kes olid mõlemad liikmed, vetostasid põhimõtte pärast iga vastaspoole otsuse. Ei suudetud vältda sõdu ega organiseerida kollektiivset vastupanu agressioonile. ÜRO osutus aga sobivaks kohtumispaigaks diplomaatidele ja foorumiks, kus sai kasulikult mõtteid vahetada
  • Eesti oli Rahvasteliidu liige, kuid ei võetud ÜRO liikmeks, sest lääneriigid ei lasnud NSV liiduvabariikidel ühineda. Eesti säilitas aga koha mitmes rahvusvahelises organisatsioonis

3. Külma sõja kriisid 1950. aastatel
  • NSVL-i ikestatud rahvad ootasid vabanemisvõimalust. Loodeti, et Lääne abiga on võimalik kommunism kukutada . Seda lootust õhutasid lääneriikide liidrite kinnitused, et kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. USA valitsuse finantseeritud raadiojaam Ameerika Hääl vahendas sellised lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa. Tegelikult polnud lääneriigis valmis K- ja I-E vabastamiseks reaalseid samme tegema.
  • Korea sõda (1950-53) – esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal, toimus Korea poolsaarel
    • P-K tungis L-Kle NSVL-i ja Hiina toetusel kallale. Vallutas suurema osa selle territooriumist.
    • P-K kuulutati agressoriks (USA idee, õnnestus, sest VM esindajal oli korraldus ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida). ÜRO vägedele anti korraldus agressor peatada
    • P-K üksused lõigati tagalast ära, tõmbusid tagasi, ÜRO väed liikusid nende järel
    • P-K kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus kommunistlik Hiina, tungisid ÜRO vägedele kallale
    • ÜRO üksused olid sunnitud taanduma, kuid panid hiinlaste edasitungi P- ja L-Kd eristaval 38. laiuskraadil seisma, kus püsis rinne 2 aastat
    • 1953 sõlmiti vaherahu , Korea oli kahes osas
    • USA sekkus, sest P-K rünnak oli rünnak terve vaba maailma vastu, ei kattunud ÜRO poliitikaga

  • Berliini ülestõus 1953
    • NSVLs puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda
    • Inimesed olid rahulolematud viletsate elutingimuste tõttu -> avalik vastuhakk
    • Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused laienesid üle kogu Ida-SM, mitmel pool haarasid meeleavaldajad võimu enda kätte
    • Lääneriigid polnud abi osutamiseks valmis, polnud plaani, kuidas sellises olukorras toimida
    • Lääneriigid ülehindasid NSVLi tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks -> ülestõus suruti maha
    • Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid , meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles
  • Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956
    • Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid
    • NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja
    • See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust
    • 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid , mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meeleavaldajate pihta avati tuli –> meeleavalduste plahvatuslik kasv, Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema
    • „Rahvuskommunism“ Poolas, see ei meeldinud Hruštšovile, ründas, kuid suruti tagasi, Poola lubas mitte lahkuda sotsialismi leerist
  • Ungari ülestõus 1956 – meeleavaldus Budapestis Poola toetuseks , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks
    • Avati tuli -> lahingud tänavatel
    • Ametisse seati uus valitsus nõukogude Ungari omaaegse juhi Imre Nagyga eesotsas (hilejm poodi üles)
    • Vastuhakk suruti veriselt maha, NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist
  • Suessi kriis 1956-57
    • Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud I- ja K-Es toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt
    • 1952 toimus Egiptuses riigipöörem monarh kukutati , võimule tulis pahempoolsed
    • 1956 riigistas uus valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega
    • Egiptust toetas NSVL, varustas relvadega
    • Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle
    • ÜRO sundisid pooled sõjategevust lõpetama, IM ja PM viisid oma väed Egiptusest välja, hiljem ka Iisrael
    • Tagajärg: Vähenes SB ja PM mõju maailmas, NSVLi autoriteet Lähis-Idas suurenes
  • 1956 kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks
    • Kommunistlik süsteem oli sattunud kuristiku äärele, kuid suutis välja rabeleda ja oma positsioone tugevdada
    • Lääne autoriteet langes, neist polnud abi NSVLi ikestatud riikidele
    • NSVL juhtkonnas tekkisid veendumused, et tugevad survet osutades ja maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada

4. Külma sõja kriisid 1960ndatel
  • Berliini kriis 1958-1961
    • Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetiseeruvat Ida-SMd. Lääne-Berliin jäi pärast Berliini blokaadi 1949 sõlmitud kokkulepete kohaselt omaette haldusüksuseks, mis tähendas vabalinna.
    • L-B oli kahe maailma võimu vasasseisu sümbol, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muud kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek
    • 1958 hakkas NSVL nõudma , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitsust. USA ei taganenud
    • 1961 – kriisi haripunkt: USA ja Vene tankid seisid vastamisi Berliinis
    • Et takistada idasakslaste pidevat läände valgumist (Saksa DV ei suutnud ei ähvarduste ega repressioonide abil hoida kinni oma kodanikke ), sulgesid NSVLi ja Ida-Saksa väed 13. augustil I-ja L-Berliini vahelise piiri, rajati Berliini müür (müür ümber Lääne-Berliini)
    • Müür lahutas peresid, idaberliinlased ei saanud enam lääne pool tööl käia, lääne poole raha oli väärt 6 korda rohkem kui ida pool, müür sai külma sõja sümboliks
  • Kuuba (ehk Kariibi kriis) 1962 : Kuuba + NSVL vs USA
    • 1959 kukutati diktaator Fulgencio Batista , võimule tuli Fidel Castro , keda peeti liberaaliks
    • Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga
    • Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri
    • Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi , suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut
    • NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse
    • Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon
    • Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi
    • 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale , jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant , ebaõnnestus)
    • Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst
    • 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist
    • Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi
    • Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada
    • Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas
  • Vietnami sõda 1955-1975
    • 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks riigiks: Põhja-Vietnam (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam (USA), mõlemas oli diktatuur
    • Sõja põhjus: esialgu oli Vietnam kuulunud PMle, seejärel Jaapanile, põhjast tõrjuti jaapanlased välja, kuulutati välja Vietnami DV, mida PM ei tunnistanud. Sõda VDV(NSVL ja Hiina) ja PM (USA) vahel. PM kaotas, riik jagati kaheks, aga põhi polnud sellega nõus -> Vietnami sõda
    • 1957 alustasid kommunistid L-Vs partisanisõda, mida toetas P-V valitsus (Moskva ja Peking )
    • Punapartisanid (vietkongid) tapsid vastaseid külade kaupa
    • Esialgu osales USA sõjas instruktorite ja erivägede kaudu, ametlikult astus vietkongide vastu sõtta 1964
    • P-Vsse sisse tungida polnud võimalik
    • Indohiinasse minemise põhjuseks oli hirm: kardeti, et kui kommunistid saavad L-Vs võimule, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia (doominoefekt: kardeti, et kui ei sekkuta, levib kommunism edasi)
    • Sõda laienes, muutus järjest verisemaks, vietkonge oli võimatu hävitada -> sõda demoraliseeris USA sõdureid
    • USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis
    • 1968 – Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamiseüleandmist lõunavietnamlastele lootuses, et need suudavad USA relvade ja nõuandjate abil vastu pidada) ning sellega paralleelselt ka rahuläbirääkimisi
    • 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma ; ameeriklased lahkusid, kodusõda jätkus
    • USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, L-V alistus 1975, kehtima jäi kommunistlik režiim
    • 1976 pooled ühendati, hiljem tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas, viimases toimus diktaatori genotsiid omaenda rahva vastu
    • Arvatakse, et USA sekkumine oli halb idee, sest suur osa sõdureid sunnitu võitlema ning kaotasid oma elud . Lisaks ei suutnud USA armee võita ja kommunistid võitsid. USAs oli tekkinud ka sõjavastane liikumine, millel tõttu pajusid veterane halvustati nende töö pärast.
    • Kui USA pooleks sekkunud , oleks kommunism kiiremini levinud Vietnamis ja ka ülejäänud Aasias. Samas oleksid ellu jäänud paljud ameeriklased ning ilmselt poleks ka tekkinud sel ajal hipide liikumist.
  • Praha kevad 1968 ( Tšehhoslovakkia )
    • Katse sotsialismi seestpoolt reformida legaalselt kompartei kaudu (VLOst välja astumata)
    • Taheti kasutusele võtta väikeettevõtlus , kaotada tsensuur ja ideoloogiline järelevalve
    • Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati (kardeti, et muidu levib see ka teistesse riikidesse ja NSV ülemvõim kaob)
    • Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus
    • Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõitlikumaks ja et seda on võimalik parandada seestpoolt

5. Lähis-Ida kriisikolded
  • Juudid hakkasid pöörduma tagasi oma kunagisele kodumaale , tagasipäärdumiine suurenes pärast I MS ja IIMS ajal ning pärast seda
  • Juudid elasid kibutsites (külakogukondades), mille kõik liikmed moodustasid kohaliku enesekaitsejõu
  • 1947 – ÜRO võttis vastu otsuse luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja araablastele Palestiina riik. Jeruusalemmast pidi saama rahvusvaheline linn mõlemale rahvusele
  • Pahameel rahvuste vahel, ei tahetud riiki jagada -> kodusõda
  • Araablased blokeerisid Jeruusalemma, juutide linnaosi ei saanud enam vee ja toiduainetega varustada
  • 14. mai 1948 – Iisraeli väljakuulutamine
  • Araabia -Iisraeli sõda 15. mai 1948 – Palestiina araablased ja neid toetavad Araabia riigid polnud nõus Palestiinat jagama
    • Juudid võitsid, ei andnud alla, kuigi nad olid vähemuses. Said raha ja toetust teistelt natside terrori all kannatanud riikidelt
    • Juudid kontrollisid suurt terriooriumit, hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast
    • Araavlased põgenesid, jätsid kodud maha
    • 1949 – sõlmiti vaherahu, kuid pinged ja uue sõja peatse puhkemise oht jäi püsima
  • 1964 – Palestiiina Vabastusorganisatsoon (PVO) – eesmärgiks Iisraeli hävitamine, Palestiina riigi loomine, kasutati terrorirünnakuid, maailmas peeti seda paleestiina rahva esindajaks , juudid pidasid terroriorganisatsiooniks; juhiks Yasir Arafat
  • NSVL tahtis oma mõjuvõimu suurendada, aitas Egiptust ja Süüriat, saatis neile relvastust, kes tahtsid rünnata
  • 1967 – Iisrael hävitas vastaste õhujõud, saavutasid ülekaalu õhus, järgnes kuuepäevane sõda
  • Kuuepäevane sõda
    • Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe, egiptlased põgenesid, hävitati Süüria ja Kordaania süjavägi -> Iisrael okupeeris Siinai ps, Gaza sektori, Golani kõrgendikud, Jeruusalemma
    • Rahu ei sõlmitud
  • 1973 – Jom kippuri sõda (konflikt juutide usupühal)
    • Egiptus ja Süüria alustasid pealetungi, VM toetas neid, hävitasid juutide lennuväe, kuid nood toimusid ja ründasid vastu
    • 24. okt peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel, kehtima hakkas vaherahu
    • Vahepeal oli ka oht III MS jaoks (NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisraeli väed peaksid edasitungi jätkama)
    • Sõda oleks araabia mailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud: araabia naftamaad kehtesitaid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda 4 korda -> energiakriis
    • Osad araavia riigid (eriti Egiptus) olid sõdadest väsinud, Anwar Sadat (E president ) alustas demokraatlikke reforme, ei tahtnuf NSVLst sõltuda
    • Sadat oli esimene araabia riigijuht , kes tunnustas Iisraeli õigust olemasolule
    • 1979 – vaherahu Egiptuse ja Iisraeli vahel, E sai tagasi Siinai ps
  • Põhjused, miks on suutnud Iisrael sõdades oma riiklust kaitsta:
    • Tugev ühendus kibutsite vahel, pole alla antud, hästi organiseeritud
    • Toetus teistel natside terrori all kannatanud riikidelt
    • Sõjarelvastus USAlt

6. USA tõus üliriigiks
  • Läänemaailma võimsaimaks riigiks II MS järel muutus USA
  • Sõja tõttu oli inimestel töökohti: puuduse tõttu suurenes tahtlus, millega suurenes tootmine
  • Majandus hakkas jõuliselt arenema, elatustase tõusis hüppeliselt, kodudesse ilmus hulgaliselt uusi majapidamismasinaid ja tarbeesemeid -> beebibuum
  • Loodi liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut
  • Makartism – Senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest; tagajärjeks oli „ nõiajaht “ ehk ebameeldivusi pidid taluma tuhanded inimesed; 1954 mõistis senat McCarthy tegevuse hukka
  • 1945 – Presidendiks sai Harry Truman, kelle viimasesse ametiaega jäi Korea sõda
  • 1952 – uus president: Eisenhower; nimetas Trumani doktriini liiga passiivseks, lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivsemaid samme astuda, aga see ei õnnestunud (Berliini ülestõus, Ungari ülestõus)
  • 1957 – Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine (Suessi kriis, tõstis USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks )
  • 1960 – presidendiks John F Kennedy (noorim USA president): arvas , et esile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond, ameeriklased peavad rajama õiglasema phiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse
    • Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid Kennedyle ja kogu Ameerikale valusaks pettumuseks, kuid need sündmused mobiliseerisis ameeriklasi
    • Kennedy reformid jäid paljudki paberile ja polnud kõige otsustavam välispoliitikas, kuid remast sai märter ja tema pärandist legend
    • 1963 tapeti
  • Johnsoni suure ühiskonna idee: mõstuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda
    • Haripunkti jõudis mustanahaliste võitlus rassilise võrduse eest, mis oli hoogustunud juba Kennedy ajal
    • 1963 – Marss Washingtoni (mustanahaliste demonstratsioon ), eesotsas Martin Luther King
    • Samm- sammult õnnestus kodanikuliikumisel oma eesmärgid saavutada, USA ühiskond muutus tundmatuseni, kasvas kokku
    • 1964 sai King Nobeli rahupreemia, 1968 mõrvati, temast sai märter ja legend
    • Mustanahaliste õiguslik olukord paranes , üldine aineline heaolu samuti
  • Mustanahaliste kodanikuliikumine mõjutas USA arengut:
    • Ühiskond muutus sallivamaks, mustanahalised said võrdsed õigused ja võimalused valgetega
    • Majandus arenes, sest mustanahalised said tööle
    • Mustanahalised said paremad õppimisvõimalused

7. Vastasseis USA ja NSVL vahel
  • Mõlemad riigid konkureerisid erinevatel aladel: poliitikas, spordis , kosmosetehnikas
  • Revolutsiooniga Kuubal oli kommunism kinnitanud kanda Ladina-Ameerikas, nüüd tegi ta seda ka Lõuna-Ameerika mandril
  • 1970 sai Tsiilis presidendiks end marksistiks tunnistanud Salvador Allende, kes alustas sotsialistlikke ümberkorraldusi
    • Parlament tagandas Allende, aga kuno too keeldus lahkumast, pöördus parlament süjavägede juhataja Augusto Pinocheti poole, kes kukutas Allende 1973
    • Võim läks Pinocheti kätte, kes keeldus seda parlamendiga jagamast -> riigipööre , mida USA toetas
    • USA saatis Tšilisse oma majandusnõunikud (Chicago poisid), kes kärpisid kulusid ning korraldasid rahanduse, liberaliseerisid ning erastasid, tõid sisse väliskapitali ning avasid maa rahvusvahelisele konkurentsile -> majandusime
    • Režiim kahjustas vaba maailma mainet, kuid kommunismi edenemise Lõuna-Ameerikas pani seisma
    • Seos suurriikide konkurentsiga: kommunismi levikule tehti lõpp Tšiilis, USA populaarsus tõusis

  • Vastasseis paistis eriti hästi silma kosmose hõivamises, võit selles pidi demonstreerima teadus-tehnilist üleolekut teisest ja näitama suuremat võimekust ka tulevikuks
  • 1957 – NL suutis ressursse tõhusamalt oma eesmärgi nimel koondada, laskis esimeseda üles Maa kunstliku kaaslase ja kasvatas sellega tohutult oma autoriteeti maailmas
    • Seejärel viidi kosmosesse koerad Belka ja Laika
    • 12. aprill 1961 – esimese inimesena jõudis kosmosesse Juri Gagarin 1961-> tõstis kommunistliku süsteemi autoriteeti veelgi
    • VM keskendus kiirusele , mitte kvaliteedile
    • USA pidas olulisemaks kvaliteeti, Apollo programmi raames viidi inimene kosmosesse paar kuud peale VMd, inimene saadeti Kuule aga enne VMd (1969: Neil Armstrong ja Buzz Aldrin )
  • Kosmosevõidujooks avardas teadmisi universumist, edendas raketiteadust, aitas kaasa laiema tehnilise revolutsiooni spnnile ja juhatas sisse USA tehnoloogilise ülemvõimu ajastu
  • Taheti üleolekut spordis – see muutus poliitka osaks
    • Edu males pidi näitama ühe või teise süsteemi vaimset üleolekut (USA: Bobby Ficher; NSVL: Anatoli Karpov)
    • Tähelepanu äratasid suveolümpiamängud, kus olid esialgu edukamad USA mängijad; kaugeneti olümpiaideaalidest, sest NSVLi mängijad kasutasid keelatud aineid
    • Vastasseis hokis ja jalgpallis; VM juhtis alati hokis, kuid kui ime läbi 1980 olümpiamängudel USA võitis, polnud hokis enam miski endine (VM autoriteet alanes, sest nende jaoks oli võit poliitline kohustus)

8. Kaks Saksamaad
  • Pärast MS lõppu lootsid võtjariigid, et 4 okupatsioonitsooni (NSVL, USA, SB, PM) luues nad SMd ei killusta, kuid see juhtus ikkagi
  • Läänetsoonides edenes demokraatia, Nõukogude omas likvideeriti kodanlikud parteid, kehtestati kommunistlik diktatuur, tööle pandi koonduslaagrid
  • Läänetsoonides keskis SM taastamise eesotsa Konrad Adenauer, kes hakkas ühendama eri okupatsioonitsoonides tegutsevaid konservatiivseid parteisid üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks
  • 1949 – kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (Lääne-SM) ja Saksa Demokraatlik Vabariik (Ida-SM)
  • 1954 taastas A Lääne-Saksa suveräänsuse, lääneriikide okupatsioon lõpetati, L-SM taastas armee ja astus NATOsse; taastus läänesakslaste identiteet ja eneseuhkus; VMlt tõi tagasi saksa sõjavangid
  • Sõjajärgselt oli SM majandus purustatud , raha väärtus langes, valitses must turg
  • Moskva pumpas raha I-Smle, et selle atraktiivsust tõsta. L-SML üritati esialgu rakendada plaanimajandust ning usaldada riiklikku kontrolli
  • Sotsiaalne turumajandus L-SMl – kristlike demokraatide majanduseksperdid suutsid veenda USA sõjaväeadministratsiooni, et kontrolli asemel tuleb usaldada inimeste vaba algatust ja turumajandust; majandus tuli üles ehitada, et oleks võimalik pakkuda sotsiaalset heaolu
    • 1948 Radikaalne rahareform - suruti alla inflatsioon , must turg kadus , kauplused täitusid kaupadega , vabastati ettevõtlus piirangutest, kulutused võeti kontrolli alla; L-SM majandus hakkas kiiresti arenema
    • Kaasa aitasid ka Marshalli plaan ja tööstuse tehniline uuendamine
    • Tehaste tehnika vahetati välja, see andis tööstusele konkurentsieelise
    • Eluolu paranemise tõttu põgenes sadu tuhandeid idasakslasi läände
  • 1961 Berliini müür – Hruštšov rajas müüri, et idasakslased ei põgeneks; pered lahutati. Piir rajati kogu Ida-Saksa läänepiirile (ümber Lääne-Berliini) (KÜLMA SÕJA SÜMBOL). Tõestas maailmale, et sotsialismileer on hiiglaslik vangla
  • Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas SM lepituse otsimist II MSs natside rünnaku all kannatanud rahvastega (1970 põlvitamine Varssavis), Brandt normaliseeris suhted I-SMga, sai Nobeli rahupreemia

9. Koloniaalsüsteemi lagunemine
  • 1950-1960ndatel hakati koloniaalaladel rääkima vabaduses ja õigusest seda realiseerida
  • Alžeeria vabanemina PM võimu alt, mis oli toimunud verise sõja kaudu, oli signaaliks paljudele rahvastele
    • Mõisteti, et Läänt on küll raske sõjaliselt võita, kuid lääneriigid ei suuda enam poliitliselt verise sõja taaka kanda, eriti, kui vabastusarmeed suunavad löögid tsiviilobjektide pihta
    • Terrorism muutus vabadusliikumise loomulikuks kooskõlaks
  • Kolmas Maailm – riigid, kes püüdsid ennast mitte siduda USA ja NSVLga. Hiljem laienes mõiste kõigile majanduslikult mahajäänud riikidele (ka arengumaadele ), sõltumata nende arenemisvõimest
  • 1960 Aafrika aasta: iseseisvus 17 asumaad ; 10 aasta jooksul 31 riiki
  • 1963 Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (AÜO): eesmärk oli arendada Aafrika riikide koostööd ja järgida riigipiiride muutumatuse printsiipi
  • Kolonisaatorite seatud piire ei muudetud -> keerulised probleemid
    • Piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate jõimupiiridega, vaid tükeldasid end ühtsea tundvad rahvad mitme riigi vahel
  • Läänelikud väärtushinnangud ja põhimõtted (sh demokraatia) ei sobinud aafriklastele -> vaesus , relvakonfliktid, korruptsioon , onupojapoliitika
    • Demokraatia asemel kinnistus enamikus riikides tribalism (hõimu valitsus) – eelistati hõimusuhteid (eurooplaste jaoks korruptsioon)
    • Lääs üritas Aafrikat suunata demokraatiale, NSVL tahtis levitada kommunismi (saavutas mõju Egiptuses, Liibüas, Alžeerias, Etioopias)
  • Ladina-Ameerikas kehtis kloniaalaegadest pärit majanduse struktuuriline ühekülgsus edasi -> viis 1950ndatel suurte majanduslike raskusteni
    • Elanikkonna vaesemad kihid tõstsid häält, tugevnesid pahempoolsed ja USA-vastased meeleolud
    • Kuuba revolutsioon (Castro), Ernesto Che Guevara katsed importida revolutsiooni teistesse Ladina-Ameerika maadesse 1960ndate lõpul; ei õnnestunud, tapeti, sai revolutsiooni ikooniks
    • Kukkus läbi tänu Kennedy poliitikale, mis lõi partisanivõitlusele tõsiselt võetava alternatiivi
  • USA käivitas ulatusliku abiprogrammi (Progressiliidu), mis üritas Ladina-Ameerika maades majandust mitmekesistada
    • Abi tingimuseks oli, et riigis valitseks demokraatia, kuid see ei suutnud ära hoida sõjaväeliste riigipöörete lainet, mis algasid 1960ndate II poolel (Brasiilia, Argentiina )
    • Sõjaväelaste võim piiras demokraatlikke vabadusi, aga mõnel juhul suudeti tagada tabiilsus ja majanduslik edu (Brasiilia majandusime)

10. Islami fundamentalism
  • 1950-1960ndatel iseseisvus suurem osa ülejäänud araabia maadest ( Liibüa , Sudan, Tuneesia, Maroko , Alžeeria jt)
  • Araabia maid ühendab islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist Kalifaadist (8. saj)
  • Mälestus toonasest hiilgusest on sundinud araabia rahvaid ikka ja jälle ühinema (Ühinenud Araabia Vabariik 1958-1961 Egiptus+Süüria)
  • 1945 Araabia Liiga – võttis kohustuse toetada valitsusi igas liikmesriigis ja tagada nende suveräänsus ning iseseisvus
  • Üheks tüliküsimuseks araabiariikide vahel on olnud riiklik korraldus: araabia riigid on kas absoluutse monarhiaga riigid või üheparteilised vabariigid. Erandiks on Iisrael: ainus demokraatlik arenenud turumajandusega riik
  • 1960ndatel araabia maade majandus kasvas, sest rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat
  • Tõusis araablasrte enesekindlus rahvusvahelises suhtlemises
  • 1960 šahh Mohammad Reza Pahlavi vale revolutsioon Iraanis – ulatuslik läänestamine
    • Naistele anti meestega võrdsed õigused, tehti maareform , arendati tööstust, moderniseeriti haridus - ja tervishoiusüsteemi
    • Uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal: tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsima , kus nad moodustasid baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele. Mahasurumiseks kasutati armeed ja salapolitseid, vägivald aga tekitas pahameelt seni uuendusi toetanud liberaalsetes piirkondades
    • 1970ndatel kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks (eesotsas usujuht Homeini )
    • Šahh lahkus riigist, Homeini kuulutas iraani 1979 islamivabariigiks
    • Eesmärgiks oli peatada läänestamine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus
    • Homeidi valitses islami seaduse ehk šariidi alusel -> totalitaarne diktatuur, vastuhakkajad arreteeriti või hukati
    • Välispoliitika muutus agressiivsemaks, põhivaenlaseks sai USA
    • 1980 sõda Iraagiga
  • Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami ehk islami fundamentalismi positsioone araabia maailmas
    • Iseloomustab äärmiine konservatiivsus, moslemite tavaõiguse (šariaadi) täpne järgimine , sõjakas sallimatus läänemaailma vastu
    • Võib pidada paratamatuks reaktsiooniks läänelikele väärtushinnangutele – neile tuleb vastu seista, vastu võib võtta ainult tehnilised saavutused, nt liiklusvahendid
    • Inimesed jäid ilma paljudest õigustest, kuid said kindlustunde ka peale surma
    • Islami fun. tähtsustab püha sõda kõigi uskumatute vastu – selles sõjas langenud moslemid (ka enesetaputerroristid) pääsevad otse paradiisi
    • Lääneriigid alahindasid esialgu islami fun-i ohtlikkust ja relvastasid neid võitluseks NL vägede vastu Afganistanis (ka kommunistlikke riike peeti vaenlasteks)

11. Eluolu külma sõja ajal
  • Maksvusele pääses seisukoht, et on võimalik luua uus ja stabiilne maailm
  • Läänemaailma liidri koha oli hõivanud USA, kelle abil hakkas Euroopa üsna kiiresti taastuma
  • SM ambtsioonid olis minema pühitud – suur kergendus Euroopale ja sakslastele endile
  • Maad võtsid optimistlikumad meeleolud – loodeti, et rahu jääb püsima ning arvati, et sõda oli kannatustest hoolimata siiski mõtestatud
  • Külm sõda oli paljudele suur pettumus, sest uut sõda ei tahtnud keegi
  • Miljonid inimesed pidid raudse eesriide taga taluma nõukogude võimu vägivalda ka pärast rahu saabumist
  • Maailma oli muutunud väiksemaks: info, inimesed, tooted ja kultuur liikusid järjest kiiremini. Arenema hakkas televisioon
  • 1950ndatel olid televiisorid kodudes, hakkasid ilmuma esimesed värvilised telesaated
  • Jätkus kultuuriline üleilmastumine (televisioon, kino, raadio), USA filmid levisid üle maailma, suured filmitootjad olid India ja jaapan
  • Moodi oli lisandunud sõjaväelaslikku jooni: naistel kõrgendatud õlgadega pintsakud. Küllaltki ruttu aga hakati taastama naiselikkust: kloššseelikud, pikad kindad, peen piha, korsetid , bikiinid.
  • Bikiinidel oli suur roll naiste eneseteadvuse tugevnemisel ja seksuaalsuse vabastamisel
  • Arhitektuuris oli valdavaks vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat
  • Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil
  • Kujutavas kunsis jätkasid eksisteerimist vanad kunstivoolud, omal ajal äärmuslikuks või skandaalseks peetud kunstisuunad olid nüüd üldiselt vastuvõetavad
  • Oluliseks peeti loomevabadust (ekspressiivne abstraktsionism, Jackson Pollock)
  • Teaduses arenes tuumafüüsika (vesinikupommi ehitamine), kosmonautika , lennundus , arvutitehnika ( Enigma )
  • 1953 avastati DNA struktuur – andis geneetikale enneolematud võimalused
  • Levisid eksistentsialistlik mõtlemine: inimene peaks end ise looma, valides oma väärtushinnangud ja reeglid, millest kinni pidada (Bulgakovi „Meister ja Margarita“, Orwelli „Loomade farm “, „1984“)
  • Inimesed avastasid uuesti oma seksuaalsust (Vladimir Nabokovi „Lolita“)

I OSA KORDAMINE
  • Probleemid, mis tekitasid külma sõja ajal vastaspoolstes erimeelsusi:
    • Kuuba kriis, kriisid Lähis-Idas, Vietnami sõda, SM küsimus (VM tahtis levitada kommunismi, USA seda peatada), vastasseis võidurelvastumises, poliitikas, spordis, majanduses (mõlemad tahtsid ükstesit üle trumbata)
  • Kuidas muutus külma sõja intensiivsus ja probleemide teravik 1950- 60ndatel ? Mis põhjustas suhete jahenemise, mis soojenemise?
    • Vastasseis Lääneriikide ja Ida bloki vahel suurenes igal elualal. Suured olid probleemid araabia maades (islami fundamentalism, vastasseis Iisraeliga), Kesk-Ameerikas (Kuuba kriis). Lääne-SMl eluolu paranes, Willy Brandt palus andeks Varssavis natside terrori pärast (soojenesid suhted riikide vahel), Ida-SMl elu halvenes, taheti põgeneda läände -> Berliini müür. Kennedy saavutas rahva poolehoiu, Hruštšov mõistis hukka Stalini ajal toime pandud kuriteod, kuid jätkas kommunismi levitamisega.
  • Arvan, et Marshalli plaani ja Trumani doktriini eesmärgiks oli aidata teisi riike ning nad enda poolele võita selleks, et kommunism ei leviks. Kui USA aitab riigid hädast välja, siis tõenäosus, et nad kommunismi omaks ei võta, on suurem
  • Suurimad kriisid:
    • Iisrael VS Palestiina (Lähis-Ida kriisid) – juudid tahtsid saada tagasi oma kunagist kodumaad, palestiinlased polnud nõus riiki jagama. Palestiinlased suruti jõuga maha, praegusel hetkel puuduvad neil igasugused õigused, on juutide kiusamise sihtmärgiks.
    • Kuuba kriis – Fidel Castro kukutas diktaatori, hakkas ise diktaatoriks, teda toetas Hruštšov, Castro suhted USAga halvenesid, USA keeldus suhkrut ostmast, VM ostis ise. Kennedy tahtis, et Castro kukutataks, saatis Kuubale agulastest sõjaväelased, kui rünnak kukkus läbi. Nii USAl kui VMl olid Kuubal tuumarelvad , ähvardasid üksteist rünnata (III MS oht). USA lubas mitte rünnata, kui VM relvad välja viib, mida ta ka tegi
    • Korea sõda – Põhja-Korea (Hiina + NSVL) VS Lõuna-Korea (USA) – ÜRO väed peatasid P-K sissetungi 38. laiuskraadil, kaks riiki jäid eraldatuks
    • Suessi kriis – Egiptuses riigipööre, võimlue tulid pahempoolsed, eesotsas Gamal Nasser , kes riigistas Imle kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega. Nasserit toetas NSVL, varustades neid relvadega. Sõtta astusid ka Iisrael, IM ja PM, viimased tahtsid saada tagasi kontrolli kanali üle. ÜRO ajasid sõdivad pooled lahku. Vähenes SB ja PM mõju maailmas, NSVLi mõju suurenes Lähis-Idas
    • Vietnami sõda – Põhi VS Lõuna. Põhi polnud nõus riiki pooleks tegema, tahtis vallutada lõunat, mis ka õnnestus lõpuks
    • Berliini ülestõus – sakslastel tekkis lootus NSVLi võimu alt vabanemiseks. Rahulolematus elutingimuste üle viis avaliku vastuhakuni. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida, kommunistidel õnnestus vastuhakk maha suruda
    • Ungari ülestõus – Poola toetuseks toimus meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Protestijate vastu avati tuli -> lahingud tänavatel. Ametisse seati uus valitsus (Imre Nagy ). Vastuhakk suruti maha, Nagy hukati
    • Praha kevad – Püüd sotsialismi legaalselt reformida, Bubcek kaotas tsensuuri. andis inimestele sõnavabaduse . H-le see ei meeldinud, endine olukord taastati

II OSA: DEMOKRAATLIK BLOKK
12. Euroopa lõimumine
  • II MSga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib vältida uut sõda, pole tal muud valikut kui ühineda ( Churchill ) – selles nähi katset seista vastu kommunismi levimisele. Hiljem võti tõsisemalt, mõeldi koostööle
  • 9. mai 1950 – Prantsuse minister Robert Schumani deklaratsioon , mille põhjal asutasid PM, SM, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ja Teraseühenduse.
    • Omavaheline sõjapidamine oleks nüüd olnud võimatu
    • Osutus edukaks, tekitas selles osalevatel riikidel soovi koostööd süvendada
  • 1957 – Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomiühendus (Roomas)
    • Koostöö muutus tihedamaks, kaotati tollitõkked, töötati välja ühine põllumajanduspoliitika
  • Koostöö näis kõigile kasulik, seda süvendati veelgi. Tugeva tõuke andis kommunismi kokkuvarisemiine
  • 1991 – uus Euroopa leping Maastrichtis, 1993 moodustati ühisturg
    • Eesmärgiks oli, et Euroopas saaksid investeeringud , kaubad , teenused ja inimesed vabalt liikuda
    • Kolm poliitikat ELs: koostöö raha- ja majandusküsimustes, ühine julgeoleku- ja välispoliitika, koostöö justiits- ja siseküsimuste alal.
    • Liikmesriikides pidi olema demokraatia ja turumajandus, et suuta vastu panna liitumisega kaasnevatele pingetele
    • 2004 sai Eesti liikmeks

13. India ja Jaapan
  • Esimese suure maana vabanes koloniaalsõltuvusest India (15. august 1947), samal päeval tekkis ka Pakistan
  • Moslemid liikusid Indiast Pakistani , hindud Pakistanist Indiasse , kuid põgenikele polnud abi organiseeritud: kannatasid puutust, paljud surid
  • Ümberasujate karavanide vahel puhkes vägivald, ligi 200 000 inimest tapeti -> Mahatma Gandhi alustas näljastreiki, rahustas mõnevõrra rahvast, kuid 1948 teda tulistati
  • India etteotsa tõusis Jawaharlal Nehru , kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Temast sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise 1 liidreid (ei tahetud liituda ei USA ega NSVLga)
    • Nehru proovis murda mitut demokraatiaga ühitamatut traditsiooni (kastisüsteemi) ja seada avalik elu euroopalikele rööbastel, sh tähendas see riigi mõju alt vabastamist
    • Probleem oli ka selles, et India oli jaotatud osariikideks: puudus ühtsus usus ja keeles
  • 1950 käivitas Nehru ulatusliku industraliseerimisprogrammi (+NSVL ja L-SM), suunas jõupingutused nende tööstusharude arendamisele, mis võimaldasid hakata kaasajastama põllumajandust
  • India jäi demokraatlikuks ka Nehru tütre võimu ajal, kehtis turumajandus
  • Pingelised olid suhted Pakistaniga, kellega sõditi, sõdade tulemusena tekkis Bangladesh
  • Jaapan sai kiiresti üle II MS kaotusest, suutis üles ehitada demokraatliku riigi, tõusis üheks juhtivaks majandusriigiks
  • 1945 Jaapan kapituleerus, algas USA okupatsioon, vastu võeti Ameerika eeskujul tehtud konstitutsioon , nõuti Roosevelti uue kursi stiilis reforme, rõhku pandi majanduse arendamisele
  • 1952 kirjutati (Jaapan ja lääneliitlased ) alla rahulepingule, Jaapan sai suveräänseks, NLga rahulepingut ei tehtud
  • Korea sõja ajal paiknes Jaapanis ÜRO vägede kohalik peakorter , Jaapan oli tähtis USAle laevastiku tugikohana
  • Peaminister Shigeru Yoshida töötas välja doktriini, mis seadis esikohale majanduskasvu, ning nägi ette, et rahvusvahelistesse konfliktidesse ei tohi sekkuda, USAga tuleb hoida liitlassuhteid ja eraldada tema laevastikule baase
  • Jaapani opositsiooniliste sots.demokraatide protestid 1960ndatel USA tugikohtade vastu viisid avalike väljaastumiseni, mis lõppesid 1970 uue lepinguga, millega anti Okinawa saarel olnud baas Jaapanile tagasi
  • Jaapani majandus sai hoo sisse 1960ndatel
    • Tippaegadel ualtus SKT kasv peaaegu 14%ni aastas. Osaliselt tugines see säästude arvel pankadesse kogunenud ressusile, mis ettevõtetele laienemiseks laenati
    • Ettevõtted muutusid üha rahvusvahelisemaks, suurenes eksport
    • Arendati infrastruktuuri, paranes inimeste heaolu
14. Lääne-Euroopa arengud . Heaoluühiskond
  • II MS järel taastati enamikus L-E riikides demokraatia: üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus, naised said mitmel maal valimisõiguse (nt PM).
  • Sõjas kogetu aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest
  • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik-demokraadid, sotsiaaldemokraadid , liberaalid, kommunistid)
  • Kasvas massiliikumiste, sh ametiühingute mõju, kes nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul silmapaistva edu
  • Lääneriikidel aitasid majandust taastada demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ja Marshalli plaan
  • 1950ndate alguseks olid riigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme, majandus moderniseeriti -> majandusimed
  • Kaasa aitasid Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (ehk Maailmapank ) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
  • Liiguti heaoluühiskonna poole, selleni jõudsid esimeseda Põhjamaad
    • Eesmärk: tagada kõigile inimestele võrded võimalused ning kiindlustada nende elu mitmesuguste sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toestusel
    • Algust tegi Rootsi enne sõda (töötukindlustus, peretoetused , puhketasud, 8-tunnine tööpäev), pärast sõda eksportis oma toodangut teistesse Põhjamaadesse, rikastus
  • SBl polnud jõudu oma koloniaalimpeeriumi koos hoidmiseks -> iseseisvusid Briti asumaad Aasias ja Aafrikas
    • Lagunemine kulges suhteliselt valutult, SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitlise mõju
  • SBs säilis kaheparteisüsteem ( koservatiivid ja leiboristid ) – mõlemad parteid vahetusid pidevalt, mõlemad aga ajasid küllaltki vasakpoolset poliitikat
    • Oluline mõju oli tugevatel ametiühingutel: iga järsema reformikatse puhul ähvardati streikima hakata
  • PMl andsid tooni tugevad pahempoolsed meeleolud, hääli said kommunistid
  • 1947 koostati põhiseadus , PMst sai parlamentaarne vabariik
    • Uus pol süsteem oli ebakindel, valitsus vahetud 12 aasta jooksul 22 korda
    • 1947 keeldusid teised erakonnad koostööst PM Kmmunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust
  • Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi lagunemine (1946-54 sõda Vietnamiga, Vietnam võitis), vastuhakk Alžeerias
  • IM ja PM majanduslik areng oli aeglasem kui Jaapanis ja SMl, sest esimestes tegutsesid pahempoolsed parteid ja vastu ei võetud uuendusi majanduses, poliitika polnud kummaski riigis stabiilne; SMl ja Jaapanis oli aga turumajandus ja poliitika oli stabiilne
  • PM ja IM impeeriumid lagunesid, sest neil polnud jõudu nende kooshoidmiseks. India iseseisvusmisel tekkis lootus ka teisel asumaadel vabaks saada. Seda põhjustas demokraatia ideede ja liberaalsete õiguste levik. Sama juhtus PMga, kui iseseisvusid Vietnam ja Alžeeria – suurimad asumaad olid kaotatud , see andis lootusega ka väiksematele.

15. Murranguline 1968
  • 1960ndate lõpus tabas Lääne ühiskonda rahulolematus, levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on mädad ning silmakirjalikud, inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutus kohustustest, tavadest jms vabastama (boheemlaslik liikumine beat generation)
  • Vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldusele muutus väga kiiresti massiliseks
  • Traditsiooniline, kogukonnakeskne ja religioonile toetud ühiskonnamudel lagunes , asendus valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatega
  • Mässasid peamiselt noored, toimus põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoe, viisakusreeglid , sündsustunde jms (Mati Undi „ Hüvasti , kollane kass “ 1963)
  • Noored olid meelestatud valdavalt vasakpoolselt, pigem leidsid toetust maoism , kommunism, anarhism
  • Võrdsust nõudsid mustanahalised ja naised, langes iibe , mis oli põhjustatud väärtushinnangute teisenemisest ja naiste „ vabanemine “ – nad polnud enam sõltuvad
  • 1960ndatel toimus seksuaalrevolutsioon – kadusid paljud vanad normid, nõrgenes religiooni mõju, ilmusid rasestumisvastased pillid
  • 1968 Pariisi noorterahutused – põlvkondade konflikti haripunkt, juhtiv osa oli üliõpilastel
    • Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist
    • Mais hakati ülikoolides korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi, mille politseid ajas küll laiali, kuid protestid laienesid
    • Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid (streikis 1/5 Prantsuse töölistest)
    • Parlament saadeti laiali, korraldati uued valimised, pinge lahustus, töölised naasid tehastesse
    • Kokkuvõttes ei toonud noortemässud midagi uut, sest mingit selget alternatiivi valitsevale korrale pakkuda ei olnud
  • 1969 Woodstocki rokifestival – seal avaldus nooruslik mässumeelsus kõige rohkem
    • Sealne hipiliikumine aga näitas, et noortemäss on ummikusse jooksmas
    • Hipide eesmärgiks oli ühiskonnast irdumine, mitte selle pmberkorraldamine, narkootikumide või seksi kaudu, välja rännates Indiasse – loodeti leia rahu ja tarkust
  • Moodustati vasakäärmuslikke terroristlikke organisatsioone (Punaarmee, Punased Brigaadid), kes korraldasid Euroopas poliitilisi mõrvu
  • Raudse eesriide taga rakendasid vaba vaimuga inimesed oma energia kolmanda tee ontsinguile kapitalismi ja totalitaristliku kommunismi vahel (Praha kevad)

16. Pingelõdvendus
  • 197ndate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse, levis seisukoht, et Läänel pole jõudu kommunismi hävitada ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima
  • Läänel oli vaja normaliseerida suhted kommunistliku maailmaga -> pingelõdvendus
    • Euroopa riigid asusid suhteid parandama NSVLi ja teiste sotsialismimaadega
    • 1966 – PM presidenti Charles de Gaulle visiit Moskvasse (PM oli välja astunud NATOst, hakkas ajama iseseisvat välispoliitikad)
    • Gaulle võeti hästi vastu, PM abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada
    • PM ja NSVLi vahel hakkas arenema maj ja kultuuriline koostöö
    • Tihenesid NSVLi sidemed L-SMga
  • USA välispoliitikat muutis 1969 presidendiks valitud vabariiklane Richard Nixon, kes lubas lõpetada „lubaduste inflatsiooni“ ja muuta USA välispoliitika realistlikuks, hakkas suhteid parenadama NSVLi ja Hiina Rvga
  • USA ja VM presidendid hakkasid regulaarselt kohtuma , sõlmiti ligi poolsada majandus-, kaubandus- , teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut
  • 1972 Nixoni visiit Moskvasse – kirjutati alla kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti
    • Raketitõrjesüsteemide rajamine – lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui ühe
    • Strateegilise relavastuse piiramine – mõlemad pooled külmutavad järgmiseks 5 aastaks oma tuumarelva strateegiliste kandurite ( rakettide ja pommituslennukite) arvu
  • Nixonil oli vaja pingelõdvendust, et inimeste tähelepanu juhtida sisepoliitika probleemidelt (rasside võrdsus, Vietnami sõja lõpp) välispoliitika saavutustele, USA-Hiina suhted jätaks VM üksi, eesmärgiks oli ka sõja ära hoidmiine (Kuuba kriis); NSVLi kasu seisnes toodete impordis Läänest ( tehnoloogia ja teravili)
  • Kuigi oli alanud pingelõdvendus, kestis USA ja NSVLi vastasseis edasi ka 1970ndatel -> põhjustas kannatusi Kolmanda Maailma rahvastele ( püüdes mõnda riiki oma mõjule allutada, tõetasid üliriigid ka kõike verisemaid diktaatoried ja õhutasid vastuapnuliikumist tese üliriigi mõjualustesse maadesse -> laastavad kodusõjad )
  • USA hakkas suhteid parendama Hiinaga, kelle suhted olid NSVLga 60ndatel kiiresti halvenenud
    • Hiina ei tahtnud alluda NSVLle enam, tahtis ajada iseseisva poliitikat
    • 1966 katkes side Hiina kompartei ja NLKP vahel
    • Vastasseisu kasutas ära USA, suhted Hiinaga paranesid
  • Visiidil Hiinasse, leppisid riigid kokku, et kumbki ei taotl ülemvõimu Aasias ega Vaikse ookeani piirkonnas ning nad on iga riigi või riikide grupi püüde vastu seal ülemvõimu kehtestada (hoiatus NSVLle)
    • Suhete parendamine osutus edukaks, Hiina avanes rohkem maailmale, kuid tekitati survet NSVLle, kes tundis end sissepiiratuna
  • Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine – pingelõdvenduse sümbol
    • Loodeti, et Lääne ja Ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurirežiime K-ja I-Euroopas
    • Kahe poole vahendaja oli Soome president Erho Kaleva Kekkonen
    • 1. august 1975 – Helsingis allkirjastasid 22 Eur riiki, USA, Kanada nõupidamise lõppdokumendi „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“, mis koosnes 3 osast
      • Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Eur riikide piiride vääramatus
      • Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnakoostöö
      • Koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas
    • Lepinguga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ( OSCE )
    • NSVL oli saavutanud Läänelt tunnustuse pärast IIMS Euroopas toimunud poliitlistele ja territoriaalsetele muudatustele, aga ei kavatsenud lõpetada kodanikõiguste rikkumist
  • Pingelõdvendust on enamasti peetud kasulikuks peamiselt NSVLle, kes saavutas kõik oma eesmärgid, Lääs aga mitte ühtegi
  • NSVL kasutas suhete prendamist oma positsioonide tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks, üritas kallutada jõudude tasakaalu enda kasuks
  • Teised arvavad , et Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sots.leeris ja NLi läbikäimine Läänega lammutas NSVLi seestpoolt
  • Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama koostöö Ida ja Lääne vahel: elavnes koostöö majanduses, kultuuri. ja teadusalane suhtlemine ja turism -> õõnestas idablokki seestpoolt (K-ja I-E võtsid Läänelt laenu, sattusid Läänest sõltuvusse, tekkisid tõsised majandusprobleemid )

17. Teaduse ja tehnika revolutsioon
  • Teadus arenes 20. saj viimasel veerandil, teadus ja tehnika kasvasid tihedalt kokku, saavutuste laialdane kasutamine muutus iseesenestmõistetavaks
  • Muutused toimusid materjaliteaduses, bioloogias, elektrooniks, meditsiinis: vähenes laste suremus , keskmine eluiga tõusis, 1967 siiradi esimest korda süda, 1971 leiutati kopuutertomograaf
  • Kiiresti arenesid arvutid , muutusid väiksemaks ja kiiremaks (Steve Jobsi Apple , Bill Gatesi Microsoft )
  • Tehnika ja teaduse saavutusi rakendati kosmonautikas, ehitati kosmosesüstik: avardus inimkonna arusaam maailmaruumist, toodi kasutusele CD. Süstikud demonstreerisid lääneriikide tehnoloogilist taset
  • Kasvas info hulk ja kiirenes selle edasiandmine, toodeti paljundus- ja faksiaparaate
  • Järjest rohkem kasutati inglise keelt suhtlemiskeelena
  • Põllumajanduse osatähtsus langes, hakati lähtuma teeningusest (teenindusmajandus): maapiirkonnad tühjenesid, linnad kasvasid, urbaniseerumine , uute linnade majad olid halvasseisus ( slummid )
  • Inimeste osa põllumajanduses vähenes, tööd tegid masinad
  • Kasvas haritlaste osatähtsus ühiskonnas – rikkaks tegid uued ideed

18. Lääneriikide kriis. Neokonservatismi tugevnemine
  • 1970ndate keskpaigaks oli hakanud tunduma, et Lääne senine arengumudel on ammendudnud: kommunims näis positsioone juurde võtvat, Lääs kaotavat
  • Lääneriikide majandust tabasid tõsised tagasilöögid (energia- ja toorainekriis): nafta hind tõusis 4 korda, paiskas segamini globaalse majandussüsteemi (Lähis-Idas jom kippuri sõda, naftaembargo)
  • Tööstusriikides vähenes tootmine, kriis levis ka arengumaadesse
  • Ettevõtted suleti, sotsiaaltoetuste süsteem vajas raha, mida lihtsalt juurde trükiti -> stagflatsioon ( tööpuudus , stagnatsioon , inflatsioon)
  • Majanduslangus tõi kaasa üldise pessimismi ja vaimse surutise, usk paremasse tulevikku lõi kõikuma
  • USAs lisandus Vietnami sündroom (maailmas ei saa midagi muuta)
  • 1974 Watergate’i skandaal
    • Nixoni valimiste ajal oli partei peakorterisse paigaldatud pealtkuulamisseaded -> puhkes skandaal, Nixon lahkus ametist
    • Selgus, et USA juhtkond ja sõjaväelased olid petnud Kongressi ja rahvast, õigustamaks Vietnami sõda
    • Levis pettumus USA juhtide välispoliitikas
    • Presidendiks sai Jimmy Carter
  • Carter keskendus USA välispoliitikas inimõigustele ja rikkus selle ära -> USA mõjuvõim vähenes, kommunism tungis peale
  • 1979 vapustas maailma Nõukogude vägede sissetung Afganistani – Carter kritiseeris seda tugevalt, USA külmutas suhted NSVLga, kuulutas 1980 Moskva suveolümpiamöngudele boikoti
  • Iraanis kukutati USA liitlane šahh Pahlavi, pantvangi võeti saatkond
  • Muutused Läänes 70ndatel (arvuti kasutus, põllumajanduse allakäik, väikeettevõtluse areng) lõid inimgrupi, kelle huvid erinesid traditsioonilise töölisklassi huvidest – maksude alandamine ja ettevõtluse toetamine mõjusid neile ahvatlevalt
  • Muutunud olukorras määras riikide edukuse nende suutlikkus kohaneda kiiresti uute vajaduste ja võimalustega – seda suutsid teha turumajandusega demokraatlikud riigid, totalitaarsed mitte
  • Pettumus senistes liidrites ja nende poliitkas tekitas lääneriikides vajaduse uute juhtide järele, kes suudaksid välja pakkuda teisi tegevussuundi ning taastada inimeste eneseusu
  • Konservatiivne revolutsioon – eesmärgiks optimismi taastamine ja traditsiooniliste väärtuste taasleidmine
    • Konservatiivide (kristlik-demokraatide) tõus suuremate lääneriikide eesotsa
    • Toimusid olulised muudatused väärtushinnangutes, majanduses ja välispoliitikas
    • Viis lõppkokkuvõttes senise kahepooluselise maailmakorralduse lagunemisele
    • Üleskutse pöörduda tagasi oma juurde juurde, tõhutati traditsioonide ja vabaduse tähtsust
    • Arvati, et liigne vabadus pole hästi mõjunud
    • Kritiseeriti riigitoetusi ja õpitud abitust
  • Kon rev-i majanduspoliitliseks aluseks oli monetarism – riigi sekkumisel majanduspoliitikasse on negatiivsed tagajärjed
    • Eesmärgiks oli võitlus inflatsiooni mitte tööpuuduse vastu
    • Valitsusel tuleks rakendada ranget rahanduspoliitikat
    • Idee alandada maksukoormust – kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida, maksude langetamine elavdab majandust ning riik saab maksumäärade vähendamise tõttu saamata jäänud tulu kuhjaga tagasi maksulaekumiste suurenemisest (Milton Friedman )
  • Konservatiivid kritiseerisid pingelõdvendust, nõudsid, et Lääs kaitseks oma ideid, mitte ei annaks järgi -> tuli tõsta sõjalist võimsust, reaalselt tuli aidata kommunistide ikestatud rahvaid
  • Kon revi edu tagas see, et nad ei unustanud oma lubadusi pärast võimule tulekut, surusid need läbi

19. USA ja IM konservatiivse revolutsiooni ajal
  • Kon rev levis IMle: majanduse areng oli aeglane, elanikud olid rahulolematud
  • 1979 said võimule konservatiivisd ja Margaret Thatcher , kes viis oma otsuseid ellu karmi käega ja vastuseisust hoolimata (Raudne Leedi)
    • Thatcher kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme ja toetusi
    • Erastati ettevõtteid, lõpetati perspektiivitute tööstusettevõtete doteerimine -> protestilaine, kaevurite streik
    • Ametiühingute õiguseid piirati
    • T muutus ebapopulaarseks, tal oli palju vastaseid, kuid oli võimul 3 valitsemisaega
    • Üritas muuta inimesi omanikeks, toetas väikeettevõtlust
    • Reformid olid karmid , kuid sundisid IM jälle tööle, IM oli jälle tipus
    • Inflatsioon vähenes, raha väärtus stabiliseerus, tööstuse struktuur muutus, maksude alandamise tõttu tuli riiki väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, vähenes tööpuudus, paranes rahva elujärg
    • Välispoliitikas arenes koostöö USAga, paranes SB rahvusvaheline positsioon, saavutati võit Falklandi kriisi ajal 1982
  • 1981 sai USA presidendiks vabariiklane Ronald Reagan , kelle majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et kui lahendada sotsiaalseid probleeme vaid riigieelarves tulusid ümber jaotades, siis pidurdab see majanduse arengut.
    • Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme, tugines eraalgatusele ja turumajanduslikele mehhanismidele
    • Kärbiti makse – Reagan arvas, et see elavdab majandust niivõrd, et korvab saamata jöönud maksutulud
    • Reaganoomika põhjustas alguses tööpuuduse ja streike, mis karmilt maha suruti, järgnes aga majanduskasv , saavutades mõne aastaga kõrgeima taseme
    • Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, inimeste sissetulekud suurenesid
    • Välispoliitikas lõppes Reagani ajal pingelõdvendus: USA seadis eesmärgiks võitluse NSVLi vastu ja reageerisid ka väiksemate NSVLiga seotud diktaatorite tegevusele
    • Piirati kommunismi levikut Ladina-Ameerikasse, abi saadeti Afganistani sõduritele
    • Käivitati ulatuslik relvastusprogramm

20. Eluolu ja kultuur
  • 7ondatel muutus mõnevõrra läänemaailmas valitsenud üldine meeleolu
  • Pettekujutelmadest vabanemise ajajärk: vietnami sõda muutus ebapopulaarseks, araaba terroristid Münchenis, Watergate’i afäär süvendas usaldamatust valitsejate vastu, naftahinnad tõusid, murenes ehaoluillusioon
  • Tekkis kontrakultuur ehk eitusel põhinev kultuuriline liikumine (hipiliikumine)
    • Hakati otsima alternatiivi seni tunnustatud, ametlikele seisukohtadele kirjanduses, meditsiinis, haridusesjm
    • Huvi tunti alternatiivmeditsiini ja zen-budismi vastu (inimesed püüdsid eemalduda reaalsusest)
    • Roheline liikumine – nõue elada ja tarbida säästlikult, bensiinihinna tõus pani mõtlema kokkuhoiule
    • Vastandlike kultuuri- ja mõttevoolude suhteliselt rahumeelde kooseksisteerimine , erinevus rikastab
  • Geenitehnoloogia areng, arusaam, et inimesed epavad tegema rohkem koostööd
  • Muusikas oli levinud rokkmuusika, poppmuusika (ABBA, Led Zeppelin , Queen , The Beatles )
  • Riietuses olid moes teksad , pildiga T- särgid , platvoemkingad, kloššpüksid, pikad juuksed, punk (Sex Pistols )
  • Sõjakas feminism , mis vastuolulisel moel segunes romantilisuse ja nostalgiaga
  • Tekkisid kassettmakid, videosalvestised, levima hakkas värvitelevisioon
II OSA KORDAMINE
  • Demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid:
    • Edu: Thatcheri ja Reagani majanduspoliitika, Eli loomine, heaoluühiskonna loomine, feminism, mustanahaliste õiguste saamine, Kennedy muutis inimeste suhtumist ellu, multikultuursus , majandusimed
    • Tagasilöögid: Vietnami sõda, MS võitjariikides aeglane majandusareng
  • Kas ELle oli alternatiivi? – Arvan, et ei, sest selleks, et kommunismi vastu võidelda, pidid E riigid tegema üksteisega tihedamat koostööd. Tänu sellele muutus E areng ühtlasemaks ja dünaamilisemaks
  • Pingeseisundi leevendumist näitasid nt ELi loomine, Euroopa Söe- ja Teraseliidu loomine. Nende puhul oli pigem tegemist Euroopa võiduga, oma positsiooni kindlustamisega. Suhteid parandas ka Helsingi protsess, mis ühelt poolt oli NSVLle kasulik, kuna nad said oma eesmärgid täidetud, kuid hävitas seda ka seestpoolt, sest olid lubanud kirjalikult inimõigusi mitte rikkuda, kuid tegid seda endiselt
  • Kommunistlik süsteem jäi külmas sõjas alla, sest
    • USA „ostis“ endale liitlasi Marshalli plaani ja Trumani doktriiniga – rohkem loodeti lääneliitlaste peale
    • Idas oli majanduse areng aeglasem
    • Neokonservatismi kohaselt pidid lääneriigid reaalselt ka aitama VM ikestatud riik

III OSA: KOMMUNISTLIK MAAILM
21. Kommunistlik maailmasüsteem
  • Kommunistlikku maailmasüsteemi haarati NLi sateliitriigid K-ja I-Euroopas, otsustavaks sai kommunistide võit Hiinas ja mitmes Indohiina riigis, edasi võideti endale tugipunktid Ladina-Ameerikas ja Aafrikas – kommunism oli muutunud ülemaailmseks
  • Kom maailmasüsteemi äärealadel oli riike, mis polnud päris kommunistlikud, kuid olid võtnud omaks sotsialistliku arengusuuna (Nasseri-aegne Egiptus)
  • Moskval olid sidemed ka revolutsiooniliste vabastusliikumistega (terrorirühmitustega): PVO, Itaalia Punased Brigaadid ja Lääne-Saksa RAF
  • Kommunism oli laialt levinud mitte selle pärast, et vaesus sigitab kommunismi, vaid sest vaesematel maadel pole piisavalt jõudu kommunistlikele võimuhaaramistele vastu seista, puuduvad institutsioonid , mis nurjaksid radikaalsete diktaatorite võimulepürgimise. Samas oli kommunistlikus riigis odav arstiavija haridus , huvialadega tegelemine oli odav. Ka tööpuudust oli vähem, kõigil oli võimalus ära elada
  • Kuigi idablokki kuulus vägagi erinevaid riike, olid valitsemismeetodid üldjoontes samad:
    • Võim riigis oli koondatud ühe, olemuselt kommunistliku partei kätte. Kodanikel polnud demokraatlikke vabadusi ega õigusi. Teistel parteidel võimu polnud
    • Komparteile oli allutatud kogu elu riigis – seekontrollid riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kultuurielu . Kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kommunistid või nende poolt ametisse määratud
    • Tohutu võim oli julgeolekuorganil, võim püsis otsese terrori või terrorihirmu abil
    • Majandus (tööstus ja kaubandus) oli riigistatud. Mõnel pool oli piiratud kujul lubatud eraettevõtlus, riigiti oli erinev põllumajanduse kollektiviseerimise tase, kuid see mõjutas majanduse arengut väga vähe. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus
    • Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal
  • Kom süsteemi laienemisega kasvas NLi globaalne haare , laevastik sai üle maailma uusi sõjalisi tugikohti
  • Kommunismileeri ülalpidamine muutus NLle üha kurnavamaks, sest pidi endast sõltuvaid riike ülal pidama
  • Probleeme tekitasid omavahelised suhted (Hiina VS Vietnam 1979)
  • Üleilmse kommunistliku liikumise tugisambaks jäi NLKP, mille kongresside said kokku komparteid üle maailma
  • Komparteisid kasutati laialdaselt NLi välispoliitliste eesmärkide saavutamiseks
  • Pärast Stalini kuritegude paljastamise ning hukkamõistmist hakkas Euroopa kommunistlik liikumine ühtsust kaotama
  • NLi sissetung Ungarisse tekitas pingeid, konflikti tekitas Praha kevade lämmatamine 1968
  • Liikumisi Läänes lõhestas maoismi levik, sest see kuulutas kompromissitut heitlust kapitalismiga, Moskvas sooviti võimu ligi pääsefa kompromissidega -> Lääne-Euroopas tekkis eurokommunism, mis üritas Moskva kontrolli alt vabaneda ja võimaluste piires iseseisvuda (Itaalia, PM)

22. NLi satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas
  • Riikide okupeerimisel loodi ajutised valitsused Moskva järgi, neis anti jõuministeeriumid kommunistide kätte
  • Ajutine valitsus tegi maareformi ja natsionaliseeris sakslaste käsilaste ettevõtted
  • Korraldati valimised, milleks moodustati pahepoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon – nad allusid Moskva korraldustele
  • Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse, kollektiviseerisid põllumajandus (kollektiviseerimine – eramajandite ehk talude vägivaldne ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks)
  • Euroopas saadi võim nt Poolas, Tšehhoslovakkias, Rumeenias , Ungaris, Bulgaarias, Ida-SMl (Saksa DV)
  • Saksa DV arengule pöörati tähelepanu, sest see oli piiririik Läänega ning pidi tõestama NLi süsteemi üleolekut
  • I-ja K-E kommunitlike riikide koostöövormiks oli sõjalisel alal VLO ja majanduse alal VMN, Marshalli plaaniga polnud lubatud ühineda
  • 1968 Brežnevi doktriin – sai alguse Praha kevadest, kohustas teisi sotsialismi riike sõjaliselt sekkuma, kui ühes on sotsialismi saavutused ohtu sattumas; liikmesriigid toetasid seda, sest kartsid, et muidu rahutuste levik võib ka neid võimult tõugata
  • VMNi kaudu proovis NL sotsialismileeri majandust oma mõju all hoida, kuid satelliitriigid kasutasid NLi selleks, et osavat toorainet saada
  • Sotsialismileeri varustati eriti odava tooraine ja energiaga – ülalpidamine oli kulukas , odava kaubaga sai varjata sotsialismileeri puudujääke
    • Innovatsioon nõrgenes, tööviljakus langes
    • Sotsialismimaad hakkasid arenenud maadest maha jääma
    • Majandusraskused soodustasid rahulolematuse kasvu ja tõid pidevalt kaasa vastuhakke
    • Sotsialismileeri areng peaaegu seiskus
    • Lääneriigid olid nõus laenu andma, aga nõudsid poliitilisi järelandmisi
    • Võeti laenu, kui ei suudetud tagasi maksta
    • Kulutuste piiramine tõi kaasa rahutused, vajaduse üha suurema abi järele

23. Hiina ja Tiibet
  • Pärast seda, kui kommunistid olid kodusõjas võidu saavutanud, kuulutati Mao Zedongi juhtimisel 1949 Pekingist välja Hiina Rahvavabariik
  • Peale Korea sõda (1950) hakkasid lääneriigid ajama nn ühe Hiina poliitikat, st, et Hiinat pidi esindama üks riik, esialgu ÜRO asutajaliige Hiina Vabariik (Taiwan), mis jäi USA kaitse halla ja seal oli majandusime
  • Esialgu üritas Hiina üles ehitada NLi stiilis kommunismi: peeti viisaastakuid ja püüti riiki industraliseerida (arendada suurtööstust).
  • Pärast Stalini isikukultuse hukka mõistu, muutusid Hiina ja NSVL järjest erinevamaks: NLi süüdistati selles, et selle juhid olevat kaotanud sideme rahvaga, minetanud proletaarse valvsuse ja teinud järeleandmisi Läänele
  • Mao Zedongi õpetuse järgi pidi klassivõitlus ainult tugevnema
  • 1959 hülas Mao järk-järgulise poliitika, otsustas viisaastaku plaanis täita 1 aastaga
    • Oli vaja masinaid ja revolutsioonilselt meelestatud rahvamasse
    • Külad hävitati, inimesed veeti sunniviisiliselt kommuunidesse, eraomand kaotati
    • Põllumajanduslik tootmine langes katastroofiliselt -> raske ikaldus ja üks suurimaid Hiina näljahädasid
    • Suur hüpe kukkus läbi, eesmärgid jäid saavutamata
  • Oli ka positiivseid asju: inimesed said oma käsutusse jalgrattad, rajati avalikke parke, tervishoid ja haridus olid kõigile kättesaadavad, eluase ja toit olid odavad, oodatav eluiga hakkas tõusma, naised said rohkem õigusi, keelustati kahjulik komme siduda kinni tüdrukute jalad
  • 1966 andis Mao välja „Väikese punase raamatu“ – kommunismiehitaja piibli, millest tuli inimestel juhinduda oma elus ja poliitikas (Mao positsiooni tugevdamiseks) -> kultuurirevolutsioon
    • Hävitati kõik vana, mis inimesi minevikuga sidus, eeskätt religiooniga seotu
    • Purustati ajaloo- ja kultuurimälestusi, põletati raamatuid ja vanu ürikuid (ainus raama , mida vaja oli, oli Mao oma)
    • Miljoneid haritlasi, ametnikke ja parteitöötajaid sunniti avalikult oma senist tegevust kahetsema, neid alandati, peksti, saadeti laagritesse, tapeti
    • Segadus Hiinas kasvas nii suureks, et Mao oli sunnitud selle hukka mõistma, kuid revolutsioon lõppes 1976 Mao surmaga
  • Peale Mao surma hakkas Hiina tasapisi isolatsioonist väljuma, suhted USAga paranesid
  • Hakati ehitama NLi NEPi aegu meenutavat segamajandust, mida nimetati sotsialistlikuks turumajanduseks, avati turg Lääne suurfirmadele, kommuunide asemel hakati järjest rohkem toetuma talupoegade maaomandile ja eraalgatusele -> kasvas põllumajanduslik tootmine, tõusis elatustase
  • 1950 ründas Hiina Tiibetit, Tiibet sai lüüa, kuid säilistas de facto iseseisvuse, Hiiina viis sisse oma väed
    • Hiina rikkus süstemaatiliselt lepet -> Tiibetis toimus rahva ülestõus, dalai-laama põgenes Indiasse 1959
    • Hiina väed surusid ülestõusu maha, vallutasid Tiibeti , ühendasid selle Hiinaga
    • Tiibetisse toodi sisse hiinlasi, tiibetlasi saadeti välja, nad jäid vähemusse
    • Sundkollektiviseerimisega hävitati senine elulaad
    • Lõhuti ajaloo mälestusmärke, põletati ürikuid, purustati kloostreid, ala militariseeriti

24. Kommunismi levik mujal maailmas
  • Kommunistlik kord kehtestati Põhja- Koreas , kes tungis kallale Lõuna-Koreale (Korea sõda)
  • Üks peamisi põhjusi, miks paljud riigid kommunismi valisid, oli see, et NL andis neile rikkalikku rahalist ja sõjalist abi
  • Kamboža oli iseseisvunud PM alt 1953, kommunism kehtestati 1975 Pol Pothi juhtimisel, kelle arust oli Lääne ühiskond suurema hulga rahvast kõlbeliselt ära rikkunud, uut ühiskonda oli võimalik ehitada vaid uute inimestega
    • Ühiskond tuli puhastada, kõlbmatud tappa: Pangad , haiglad , koolid suleti, raha keelustati, Inimesi küüditati, Haritlasi ja vaimulikke hävitati, religioon keelustati, raamatuid hävitati
  • 1979 tungis sealsete vietnamlaste tapmisest häiritud Vietnam Kambodžasse ja tõukas punakhmeerid (kommunistid) võimult
  • Olukorra normaliseerumine võttis aega aastakümneid
  • Lõpuks lõpetas Hiina punaste khmeeride toetamise, sõda sai läbi
  • Btista kukutamine Kuuubal, Fidel Castro diktatuur
    • Ameerika suurfirmade varad natsionaliseeriti -> konflikt USAga, suhete soojenemine VMga
    • Kuubast sai oluline keskus, kust juhiti kommunismi kehtestamist Aafrikas ja Ladina-Ameerikas
    • Castro abiline : Ernesto Che Guevara
  • Lootes sõjalisele abile, valisid kommunistliku suuna ka mitmed liikumised Aafrikas, nt Angolas , Etioopias

25. Stalinism NSVLs II MS järel
  • Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSVLs jätkusid ja tugevnesid
  • Stalinism – NLi juhi Jossif Stalini võimuloleku aja (1929-1953) valitsenud poliitiline süsteem, mis tugines üleüldisele terrorile
  • Sõja lõpul hakkasid arvukad arreteerimised, jätkusid küüditamised
  • Elatustase oli madal, esmatarbekaupu nappis, kuid ametlike näitajate jägi arenes majandus edukalt
  • Süvenes ideoloogiline surve, võitlema oli hakatud „läänestumise“ (Lääne teaduse ja kultuuri saavutuste) vastu
  • Isikukultus omandas seninägematu ulatuse
  • Välisele hiilgusele vaatamata oli NSVL 1950ndate algul üha nõrgenev riik, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme
  • Arenes kiiresti kosmonautika, kuid ei arendatud filosoofiat ega geneetikat
  • Arvati, et on võimalik muuta loodust (teadlane Mitšurin, nooret mitšurinlased)
  • GULAG – NSVLi kinnipidamiskohtade ja vangilaagrite võrgustik, hakkas kujunema pärast kodusõda, saavutades suurema ulatuse 1930ndatel pärast suure terrori algust
    • Elu- ja töötingimused olid laagrites äärmiselt rasked (surmalaagrid)
    • Pea kõik raskemad suurehitised NLs rajati vangide tööjõuga, mis moodustas majanduses suure osa
    • Vangilaagrite valvamiseks kasutati sisevägede üksusi, kes kinnipeetavatesse tihti julmalt ja vaenulikult suhtusid
    • Korraldati ülestõuse, pääseda õnnestus vähestel
  • Elu viimaste, aastatel muutus Stalin üha paranoilisemaks ja kahtlustavamaks, ta plaanis seniste lähimate kaastööliste kõrvaldamistõMärgid näitavad, et Stalin kavandas III MS vallapäästmist, ims tema arvates pidanuks kommunismi võidule tooma kogu maailmas
  • Stalinil oli nüüd tuumapomm, USA väed olid Euroopast peaaegu välja viidud , VM omad mitte, Stalin plaanis massiterrorit juutide vastu, et provotseerida Läänt ründama
  • 5. märta 1953 – Stalin suri rabandusse
26. Sulaperiood ja stagnatsioon
  • Stalini surma järel algas Kremlis võimuvõitlus
  • Esialgu tõusid mõjuvõimsamaks julgeolekuülem Lavrenti Beria (teda kardeti, sest tal oli infot kõigi kohta), kes alustas Stalini pärandi lammutamist:
    • likvideeriti juhikultus, terror nõrgenes, inimesi hakati vabastama laagritest
    • ümber seati majanduse prioriteedid liiduvabariikides, kus edutati kohalikke parteilasi
    • vähendati pingeid Läänega, lõpetati Korea sõda, normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga
    • stalinistlikke juhte asuti välja vahetama satelliitriikides
    • 1953 – Berliini vastuhakk, mis suruti maha Vene tankidega (inimesed lootsid vabadust)
    • Beria võeti kinni ja lasti Lääne spioonina maha, juhtima hakkas Stalini lähemaid koostöökaaslasi Nikita Hruštšov
  • Hruštšov vähendas pingeid Läänega, tõi 1955 Vene väed Austriast välja
  • 1956 NLKP XX kongress – H mõistis Stalini hirmuvalitsuse hukka, vapustas tervet maailma
    • Puhkesid rahutused, Siberist vabastati vangid, kelle jutustused terrori ulatusest suurendasid segadust
    • Rahutused tekkisid Poolas ja Ungaris
    • Kartes doominoefekti, otsustas H Ungari vastuhaku veriselt maha suruda ning sotsialismileeri koos hoida
    • H stabiliseeris olukorra, püsis võimul
  • Algas üldine liberaliseerimine (sulaperiood) – Stalini surmale järgnenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režimi survet (1956-64)
    • Lubati avaldada vahepeal keelatud autoreid , ilusid kadunud nimesid , aktiveerus kogu ühiskond
    • Elujärg läks paremaks
    • 1957 – NL saatis kosmosesse Maa kunstliku tehiskaaslase ( sputnik ), näidates nii oma teadus-tehnilist suutlikkust
    • Suhted paranesid Jugoslaaviaga, aga halvenesid Hiinaga, Kuuba kriis -> peaaegu III MS
    • Probleemid põllumajanduses, ikalduse tõttu tuli vilja sisse osta, kasvatama maisi
    • H oli esimene NLi juht, kes külastas USA-t -> tema maailmapilt avardus, kuid tahtis endiselt sotsialismi
    • Uudismaade ülesharimine Kazakhstanis (saak oli, aga seda ei saanud transportida ega ära koristada -> raiskamine)
    • Probleemiks oli korterikitsikus -> hruštšovkad
    • 1964 võeti H paleepöördega maha
  • 1964 tõusis NLKP etteotse Leonid Brežnev (stagnatsioon ehk seisakuperiood oli 1964-84)
    • 1968 – Tšehhoslovakkia ja Brežnevi doktriin
    • Jätkus käsumajandus, mis muutus järjest hullemaks (kõik muutused tootmises tuli kooskõlastada Moskvaga )
    • Vahetuskaubandus – varastati oma tehastest , varastati teiste vabrikutöölistega
    • Levisid haigused, hinnad olid madalad, kolhoosi töötajate palgad tõusid, tasuta haridus ja tervishoid
    • Paljud senised kampaaniad lõpetati, elu muutus rahulikumaks
    • Sula lõppes, stalinismi juurde tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati
    • Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi sellest loobuti
    • kasvas bürokraatia, initsiatiiv suruti maha
    • Majandus kasvas ressursside pillava kasutamise, raiskamise teel ehk ekstensiivselt
    • Majandus sõltus üha enam tooraine müügist
    • Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega: parendati suhteid L-Ega, USAga, riigipead kohtusid regulaarselt
    • NL ei loobunud soovist maailmas domineerida, oli näiliselt võimsuse tipus
    • NLi sõjaline võimsus kasvas, järjest rohkem riike mutusid kommunistlikuks
    • Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse, järjest tuntavam oli tehniline mahajäämus Läänest
    • Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks muutus defitsiit
    • 1979 – Ilma Brežnevi teadmata viidi NLi väed Afganistani
    • Võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine keerukamaks
    • 1975 Helsingi kokkulepe: tunnistati Euroopas MS järel toimunud territoriaalseid muutusi, ei pööratud tähelepanu inimõigusi käsitlevatele punktidele; aktiveerus NSVLs dissidentide (teisitimõtleate) liikumine
  • Perestroika ja glastnost (1984-91) – Brežnevi-järgne aeg, võimule tõusid Gorbatšov
    • Impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse
    • 1988 valiti NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov
    • Majanduse arengu kiirenemine, ühiskonna täiustamine, ümberkorraldamine (perestroika)
    • Glasnost – salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine (ka avaldati info Tšernobõli katastroofi kohta 1986)
    • Järsk massiteabevahendite mõju, ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks
    • Poliitline liberaliseerimine, kontakt muu maailmaga
    • Tekkisid poliitilised liikumised -> erakonnad
    • Gorbatšov püüdis leida keskteed reformimeelsete ja vanameelsete vahel – jäeti seetõttu maha: kesktee otsimine ei meeldinud inimestele. G hoidis kinni sotsialismist ja tahtis säilitada NLi terviklikkust
    • Paranesid suhted NSVLi ja USA vahel ( kohtumine Reykjavikis 1989)
    • 1988 Viidi Afganistaanist NLi väed välja
    • Moskva vähenda kontrolli Ida-Euroopas, Moskva heakskiidul Smi ühendamine
    • Senisest liberaalsem poliitika viis kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades, VLO lõpetas tegevuse
  • 12. juunil 1991 valiti Jeltsin VM presidendiks
  • Augustis võtsid mitu liiduvabariiki vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdlesid iseseisvuse poole (ka Eesti)
  • Septembris tunnustas NSVLi riiginõukogu ka baltiriikide iseseisvust
  • 26. dets kuulutas Ülemnõukogu NLi ametlikult lagunenuks
  • IME – Isemajandav Eesti - majanduse allutmine kohalikule juhtimisele ja eelarvele; turumajandus (1988), tagajärjeks oli inflatsioon
  • NSVLi alkoholipoliitika – NLKP keskkomitee 1985 otsus vähendada alkoholismi, ei õnnestunud
  • Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku Rahvademokraatlikku Afganistani Parteid (PDPA) toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudžahiidide vastu. Mudžahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid , Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989.

27. Kultuur ja eluolu NLs
  • Moes oli tunda sõja mõjutusi + elemendid Lääne moest
  • Lääne elu ja kombed levisid trofeefilmidega, palju näidati Hollywoodi hitte
  • Stalini võimule tulles kuulutas Stalin Lääne muusika esitamise ideoloogiliseks diversiooniks
  • Sõja ajal andis Stalin õigeusu kirikule loa edasi tegutseda, kehtis ka peale sõda
  • Sulaperioodil jõudis poodi rohkem tarbekaupu – kergetööstusele pöörati rõhku, kaupa imporditi
  • Tarbekaubad olid kvaliteedils Lääne omadest maas , kuid töötasid siiski
  • Inimestel tekkis võimalus soetada endale auto, revolutsiooniline oli television
  • Televisiooni, raadio ja trükiajakirjanduse kaudu hakkas üha levima kaasaegne tarbimiskultuur
  • 60ndate lõpus Läänest tulnud kultuur (kuigi piiratud) ärgitas noori mässumeelsusele ja vabadusjanu kasvas, vanem generatsioon tegi kõik uuendused moes ja käitumises maha
  • Tsenseeriti Lääne filme ja kirjandust, Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni
  • Kommunistlik süsteem vaba mõtte arengut ei soosinud, üritas kultuuri sotsialistliku realismi all hoida -> kirjandusel oli tihti peidetud mõte

28. Kommunismi kuriteod
  • Kommunismi saavutatakse laialdase vägivallaga tekitatud hirmu ja ühiskonna liikmetelt omandi ja kodanikuvabaduste ja seega ka eseteostusvõimaluste võõrandamise teel
  • Majanduses on valdav käsu- ehk plaanimajandus , eraomad tõrjutakse kõrvale
  • Iseloomulik on julgeolekuorganite suur roll, ka propagandal ja tsensuuril
  • Propaganda järgi on kommunistliku süsteem eesmärk pakkuda suuremat heaolu ja sotsiaalset võrsust tootmise suurema efektiivsuse kaufu, tegelikult selleni ei jõutud
  • Kommunismi kuriteod on 5 kategoorias: kuriteod rahu, inimsuse , ühiskonna, keskkonna ja inimväärikuse vastu
  • Võimu haaramiseks korraldati relvastatud riigipöördeid, millele võis järgneda kodusõda (alade okupeerimine ja annekteerimine, Balti riigid aastal 1940)
  • Uue õitseva ühiskonna loomiseks tuleb kommunistide arvates kõrvaldada inimesed, kes sinna ei kuulu (rahvuste puhul genotsiid, ühiskondlike rühmade puhul sotsiotsiid)
  • Hävitamisele määratud hukati või saadeti pikemaks ajaks sunnitöölaagritesse n-ö ümber kasvama
  • 14. juuni 1941 – Küüditamine Balti riikidest, Moldovast, Poolast, Lääne-Ukrainast Siberisse ja vangilaagritesse
  • 1944 hakkas Stalin küüditama terveid rahvaid, nt tšetšeene, Krimmi tatarlasi
  • Hävitati mälestusmärke, raamatuid, ajalehti, ajakirju, et saavutada totaalset kontrolli ajaloo üle
  • Likvideeridi kodanikuvabadused, sõnavabadus oli seadusega lubatud, kuid oma mõtete väljendamise eest võis sattuda vanglasse
  • Võim kuulus komparteidele, teisel erakondadel võimu polnud
  • Liikumisvabadust piirati, välismaale sai sõita üksnes võimude loal
  • 1949 märtsiküüditamine ENSVs
  • Kiirema majanduskasvu nimel kurnati hoolimatult loodusressursse ega hoolitud kahjukest tagajärgedest, prooviti panna jõgesid tagurpidi voolama
  • Natsinaliseeriti pangad ja suurettevõtted, likvideeriti eratootmine põllumajanduses
  • Inimeste elujärg oli oluliselt viletam ui arenenud kapitalistlikes maades
  • Majandus arenes äärmiselt ebaühtlaselt, madal oli tööviljakus

29. Eesti NSV
  • Teine Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaadesse kaasa territoriaalsed muudatused, okupeeritud Balti riikidest said NSVLi provintsid , mida nimetati liiduvabariikidesks ja mille õigused olid veel väiksemad kui satelliitriikidel
  • Algasid massilisid repressioonid, suurim küüditamine oli 26. märtsin 1949, mil saadeti Siberisse 20 000 inimest Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 Leedust
  • Nõukogude võim seadis eesmärgiks kasutada kohalikke ressursse impeeriumi huvides, hakati hõivatud alasid venestama
  • Oluliseks majanduspoliitiliseks sammuks oli põllumajanduse sundkollektiviseerimine, 1952. a lõpuks oli Baltimaades kolhoosidedega liidetud üle 95% taludest – likvideeriti iseseisvad väikeomanikud, majandus allutati riigi kontrollile, põllumajandustoodang vähenes järsult
  • Sulaajal osa Stalini terrori ohvreid rehabiliteeriti, vangilaarites ja asumisel ellujäänud said võimaluse koju tagasi pöörduda, oma vara tagasi ei saadud, kõiki ei lubatud Eestisse naasta -> teise sordi kodanikud
  • Majanduses toimus teatav liberaliseerimine, ettevõtetele anti võimalus ise rohkem otsustada
  • Elu hakkas moderniseeruma, inimesed kolisid linnadesse, Eesti muutus „nõukogude Lääneks“
  • Stagnatsiooni ajal (70ndad) majanduse aren aeglustus või seiskus, elujärg endises tempos enam ei paranenud (defitsiit)
  • 70ndate lõpus algas venestamine vene elanikkonna tähtsuse vähenemise tõttu NLs, eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva moodustamine vene keele baasil, Eestisse tuli sisse ka muulasi: 1989 oli eestlasi 61%
  • Inimestes tekkis protestimeelsus -> stiihilised noorterahutused 1980
  • Kultuuritegelased koostasid avaliku kirja, milles tunti muret Eesti tuleviku pärast (40 kiri)
  • Võõrale võimule üritati osutada vastupanu: relvastatud, poliitline ja kultuuriline vastupanu
    • Relvastatud vastupanu osutasid metsavennad sõja ajal ja pärast sõda stalinismi ajal
    • Poliitiline vastupanu arenes koolinoorte põrandaaluste organisatsioonide kaudu – levitasid lendlehti, tegelesid poliitilise propagandaga, heisati rahvuslippe, lõhuti nõukogude monumente
    • Kultuurilise vastupanu käigus üritati säilitada oma elulaadi, eesti keelt ja kultuuri, sidet Läänega, üldlaulupeod
  • 60ndate algul vaibus põrandaalune tegevus ja koos sellega vastupanuliikumine , kümnendi lõpus hakkasid avalikult ja aktiivselt vastupanu osutama teisitimõtlejad
    • Levitasid Läände infot Eesti kohta, andsid välja ja levitasid põrandaalust kirjandust

30. Pagulus
  • Punaarmee uue sissetungi eel 1944 põgenes arvukalt eestlasi punase terrori kartuses läände. Eesti üksused üritasid pidurdada Punaarmee edasitungi, andes sel moel põgenejatele võimaluse lahkuda
  • Saksa armee viis välja sakslasi, eestlased põgenesid Rootsi üle mere, kuid põgenike paate rünnati
  • Rootsis võeti põgenikke hösti vastu, paigutati metsatöölaagritesse ja aja jooksul said nad alustada uut elu
  • USA armee kasutas eestlasi Balti vahipataljonide loomisel
  • Eestlased ei saanud tagasi minna, uued riigid lasid neil uusi elukohti valida: USA, Kanada, Austraalia , Rootsi, IM
  • 1946. aastaks oli põgenenud üle 70 000 eestlase, enamik oli kaotanud oma vara, kuid nende elujärk paranes
  • Välismaal asusid eestlased organisatsioone looma: kogudusi, ilmalikke organisatsioone, loodi Eesti maju eestluse hoidmiseks
  • Rootsis oli eesti pagulastele poliitline tegevus keelatud -> 1953 rajati teovõimeline Eesti Vabariigi valitsus eksiilis, et kanda Eesti õiguslikku järjepidevust, see hakkas tegutsema Oslos
  • Valitsuse kaudu üritati lääneriike kursis hoida Eestis toimuvaga ja pöörata Balti küsimusele pidevalt tähelepanu ja aidata kaasa Eesti vabanemisele okupatsiooni alt
  • Pagulaskonna eesmärkide saavutamise eelduseks oli eestlust väärtustava kogukonna säilitamine – see nõudis aktiivset tegevus, eesti keele ja vaimu hoidmist
    • Rajati eesti koole , stipendiumitega toetati teadustegevust, löödi kaasa teatris ja spordis
    • Aktiivselt tegutsesid skaudimalevad
    • Paguluses ilmus tohutult eesti kirjandust
  • Võitlust Eesti vabastamise eest koordineerisid rahvuslikud keskorganisatsioonid, aktiivselt tegutsesid eestlaste diplomaatilised esindused, Baltimaade küsimust üritati tõstatada ÜROs
  • Pagulaste aktiivne tegevus häiris NLi, kes üritas survestada lääneriike, et nood mittetunnustamispoliitika lõpetaksid – kogukondi üritatti lõhestada nende sees lahkhelisid külvates
  • Eestlased ei lõhenenud, 1972 toimus Torontos esimene ESTO festival , mis tõi eestlasi kokku üle kogu maailma
  • Poliitiline tegevus muutus aina aktiivsemaks
  • Lõpuks võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka Moltovi-Ribbentropi pakti ning nõudis Balti riikide okupeerimise lõpetamist
III OSA KORDAMINE
  • Vasakpoolsete režiimide ühisjooned: plaanimajandus, eraomandi puudumine, kodanikuvabaduste ära võtmine, hirmuvalitsemine, vägivald, suur roll julgeolekuorganil, propagandal, tsensuur, võim komparteidel. Rahvuslik eripäradega eriti ei arvestatud, kõik pidi olema täpselt samasugune (Brežnevi doktriin 1968)
  • Arvan, et kommunism pigem tekitas Hiinas probleeme juurde: suur hüpe aastal 1959 kukkus läbi, selle tõttu suri suur osa inimesi nälga. Lisaks võeti inimestelt nende vabadus, riigil ei lastud areneda
  • Pidulik paigalmarss ilmselt tähistab stagnatsiooni, mis Brežnevi ajal NSVLis oli: kaotati küll Hruštšovi aegne liberaliseerimine, kuid ei mindud tagasi stalinismi aega, majandus ja poliitika arenesid stabiilselt , elu „rahunes maha“
  • Eesti pagulased välismaal ostutasid vastupanu Nõukogude süsteemile, tehes end nähtavaks Läänele, sh ÜROle, tähelepanu juhiti Eestis olevale olukorrale. Eesti poliitika ajamine muutus nii suureks, et Euroopa Parlament võttis vasturesolutsiooni, milles mõistis hukka MRP ja nõudis Balti riikide okupeerimise lõpetamist

22
.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 132 allalaadimist
Vasakule Paremale
Lähisajalugu-Külm sõda #1 Lähisajalugu-Külm sõda #2 Lähisajalugu-Külm sõda #3 Lähisajalugu-Külm sõda #4 Lähisajalugu-Külm sõda #5 Lähisajalugu-Külm sõda #6 Lähisajalugu-Külm sõda #7 Lähisajalugu-Külm sõda #8 Lähisajalugu-Külm sõda #9 Lähisajalugu-Külm sõda #10 Lähisajalugu-Külm sõda #11 Lähisajalugu-Külm sõda #12 Lähisajalugu-Külm sõda #13 Lähisajalugu-Külm sõda #14 Lähisajalugu-Külm sõda #15 Lähisajalugu-Külm sõda #16 Lähisajalugu-Külm sõda #17 Lähisajalugu-Külm sõda #18 Lähisajalugu-Külm sõda #19 Lähisajalugu-Külm sõda #20 Lähisajalugu-Külm sõda #21 Lähisajalugu-Külm sõda #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teeleanette Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT
Külma sõja algus külma sõja vastasseisud kriisid 1960ndatel Lähis-Ida kriisikolded USA tõus üliriigiks vastasseis USA ja NSVLi vahel kaks Saksamaad koloniaalsüsteemi lagunemine islami fundamentalism eluolu külma sõja ajal Euroopa lõimumine India ja Jaapan Lääne-Euroopa arengud heaoluühiskond murranguline 1968 pingelõdvendus teaduse ja tehnika revolutsioon Lääneriikide kriis neokonservatismi tugevnemine USA ja Suurbritannia konservatiivse revolutsiooni ajal eluolu ja kultuur kommunistlik maailmasüsteem Nõukogude Liidu satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas Hiina ja Tiibet kommunismi levik mujal maailmas stalinism NSVLs II maailmasõja järel sulaperiood ja stagnatsioon kultuur ja eluolu Nõukogude Liidus kommunismi kuriteod Eesti NSV pagulus

Sarnased õppematerjalid

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu
Külm sõda
7
docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.

Ajalugu
Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

*VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome ­ säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud ­ demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne) o SB&Prmaa (mõjuvõimu langus) o Baltiriigid (Okupeeritud) o Kultuuritegelased (Pidid lahkuma/tapeti) o Jaapan&Itaalia *MIKS SMAA KAOTAS? Nõrgad liitlased Euroopas Sõda 2 rindel Ei jätkunud ressursse pikaks sõjaks Ründas NSVL suvevormis sõduritega Naised hoiti vabrikutest eemal Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Ahnus, ülehindas oma võimeid Keskendus juutide hävitamisele ja see liitis teised Smaa vastu 9. II maailmasõja tagajärjed: mõju riikide ja rahvaste saatusele. Jalta ja Potsdami konverentsid. Pariisi rahukonverents. Nürnbergi kohtuprotsess. ÜRO teke. I ja

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu
Eesti 1941-1945
7
docx

Eesti 1941-1945

suleti enamus ajalehti ja ajakirju. REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14.juuni 1941 massiküüditamine ­ umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel ­ Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse. 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla. 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel. Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna.

Ajalugu


Rohkem sarnaseid



Kommentaarid (1)

423121 profiilipilt
423121:
09:00 17-01-2022



Kõik kommentaarid



Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun