Eesti 1941-1945 (0)

• Natsionaliseerimine – kogu maa riigi oma
  
• Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele.
  
• Natsinaliseeriti pangad , tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms.
  
• Rahareform – 1kroon=1,25 rubla
  

• Ülirange tsensuur
  
• Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel
  
• Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming
  
• Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid
  
• Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamus ajalehti ja ajakirju.
  

REPRESSIOONID

• Läbiviijaks NKVD
  
• EV juhtivad tegelased tapeti , arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner)
  
• 1000 inimest kadus , 7700 isikut vahistati
  
• 14.juuni 1941 massiküüditamine – umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne.
  

SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS

• 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel – Punaarmee taganes
  
• Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid.
  
• Sundmobilisatsioon Punaarmeesse
  
• Hävituspataljonid
  
• Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut.
  

SAKSA OKUPATSIOON

• 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse.
  
• 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla.
  
• 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel .
  
• Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna.
  
• Juuli lõpul sakslaste uus pealetung .
  
• 28.aug 1941 langes sakslaste kätte Tallinn. Saksa okupatsiooni algus Eestis
  

• Propaganda ( saavutuste üleskiitmine, vastaspoole halvustamine)
  
• Ideoloogia (rõhutamine)
  
• Majandus (majanduslik võidujooks – nt kosmose vallutamine )
  
• Kultuur (kultuurisaavutused, muusika [ jazz USAS])
  
• Võidurelvastumine (vesinikupommid, tuumaraketid) ja kriisid (piirkondlikud konfliktid)
  

Sõja eesmärgid

• USA Tõkestada kommunismi levikut
  
• NSVLiit II maailmasõjas saavutatu kindlustamine
  maailmarevolutsiooni õhutamine
  USA mõju vähendamine Euroopas
  
• Sõja põhjused:
  

• Sõja algus:
  

• Mais 1945 W.Churchill rõhutas H.Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn. raudne eesriie .
  

• Kujunes välja bipolaarne e. kahepooluseline maailma
  

Vastasseisu süvenemine

• Veebruar 1946 – J.Stalini kõne Moskvas – rõhutati vastasseisu Läänega.
  
• Märts 1946 – W.Churchilli kõne USA’s Fultonis – rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud, tänu NSVLiidu tegevusele Ida-Euroopas.
  
• Vastasseis süvenes tänu sellele, et
  
• NSVLiit keeldus Põhja- Iraanis vägesid välja viimast.
  
• NSVLiit hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu.
  
• NSVLiit nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvate Musta mere väinade üle.
  

• 1947.a. töötati välja Trumani doktriin .
  

• Trumani doktriini alusel :
  

• USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardab oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud.
  
• Usa Kongress eraldas 400 milj. Dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks.
  

MARSHALLI PLAAN

• Usa riigisekretär G.Marshall tegi 1947.a. ettepaneku – toetada Euroopat majanduslikult, et tast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja väheneks kommunistide mõju.
  
• Plaani alusele 1948-1952 anti abi 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses.
  

• Plaan täitis eesmärgi – majanduse edenedes kahanes järsult kommunistide mõju
  
• Abi ei võtnud vastu NSVLiit, Soome ja rahvademokraatia maad.
  
• Vastuseks 1949.a. NSVLiit ja rahvademokraatia maad asutasid VMNi - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
  

BRÜSSELI PAKT

• 1948.a. veebruaris kommunistide riigipööre Tšehhoslovakkias.
  
• Vastuseks märtsis 1948.a. sõlmisid Suurbritannia , Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 50.aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu – Brüsseli pakt e Lääneliidu.
  

SAKSAMAA LÕHESTAMINE

• Lääne tsoonid
  

• Idatsoon
  

• Põhjus – NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla
  
• Ettekääne - rahareformi laiendamise soov
  
• 1948.a. 25.juuni algas NSVLiidu poolt Lääne Berliini blokaad.
  
• USA ja Suurbritannia õhusild
  
• Tagajärjed :
  Aprillis 1949.a. loodi NATO
  

• Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik ) koosseisu.
  
• 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus.
  
• 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik
  
• Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud.
  

NATO LOOMINE

• Põhjus – soov seista vastu NSVLiidu jätkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad.
  
• Asutati aprillis 1949.a.
  
• NATO – Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon
  
• Asutajariigid – USA, Kanada , Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad(3tk), Portugal , Taani, Norra, Island . KOKKU 12 liiget.
  
• Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5.
  

KOREA SÕDA (vt.õpik lk. 25)

• Põhjused :
  

• Sõdivad pooled:
  

• Tulemused:
  

• 1953.a. sõlmiti vaherahu 2 Korea vahel, mis tänapäevani kestab.
  
• Korea jagati 38 paralleeli pidi (38laiuskraadil)
  
• Hukkus – 3 miljonit inimest.
  

• Tagajärjed:
  

• Lääneriigid otsustasid lubada Saksa Liitvabariigi relvastumist.
  
• 1954.a. sõlmisid NATO liikmesriigid Pariisi kokkulepped, millega :
  
• Saksa Liitvabariigis kaotati okupatsioonirežiim
  
• Saksa Liitvabariik sai NATO liikmeks, võis luua oma armee – Bundeswehr’
  

• Vastuseks Saksa Liitvabariigi vastuvõtmisele NATO’sse loodi NSVLiidu ja temast sõltuvate Ida-Euroopa riikide poolt mais 1955.a. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon.
  

SUESSI KRIIS

• 1947.a. ÜRO otsus luua Palestiina aladel 2 riiki.
  

• 1948.a. kuulutati välja Iisreali riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu.
  
• Sõjas edukad juudid , hõivasid suure osa Palestiina jaoks määratud alast.
  
• Araabia maades kujunesid palestiina põgenike laagrid – siit lähtusid terroriaktid Iisraeli vastu.
  

SUESSI KRIIS

• Põhjused:
  

• Sõdivad pooled:
  

• Tulemused:
  

• ÜRO, eelkõige USA ja NSVLiidu survel sundis sõdivaid poole sõjategevust lõpetama.
  
• Suurbritannia ja Prantsusmaa pidid oma väed Egiptusest väljha viima, nende mõju vähenes Lähis-Idas.
  
• Nasser väljus kriisist võitjana, Suessi kanal jäi Egiptusele.
  
• Lähis-Idas kasvas USA kui Iisraeli toetaja ja NSVLiidu kui Egiptuse toetaja mõju.
  

BERLIINI KRIIS

• Põhjused:
  

• Aprillis 1961.a. kohtus NSVLiidu juht N.Heuštšov USA presidendi J.F.Kennedyga ja nõudis Lääne-Berliini staatuse muutmist .
  
• 13.augustil 1961.a. alustati Berliini müüri rajamist .
  

• Tulemused:
  

• Põgenikevool lakkas, üksikud üritajad lasti maha
  
• Berliini müürist sai külma sõja sümbol – sotsialismileer kui hiiglasuur vangla.
  
• SDV-d ei tunnustatud lääneriikide poolt.
  

KUUBA KRIIS

• 1959 .a. kukutati diktaator Batista võim partisantide poolt Fidel Castro Ruzi juhtimisel.
  
• Viidi läbi agraarreform (riigistati kõik tubaka- ja suhkruroogu tootvad ettevõtted).
  
• Natsionaliseeriti Kuubal asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted.
  
• 1961.a. katkestas USA diplomaatilised suhted Kuubaga.
  
• Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon , likvideeriti mitmeparteisüsteem.
  
• 1961.a. aprillis üritasid Kuuba pagulased kukutada Castro diktatuuri – Playa Gironis(Sigade lahes), sissetungijad purustati.
  

• Otsene põhjus:
  1962.a. saadi Washingtonis teada, et NSVLiit on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, millel on tuumalõhkepead.
  

• 22.oktoober 1962.a. nõudis USA rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi – karantiini.
  
• USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga.
  
• 28.okt 1962 teatas NSVLiit, et rakettide ülesseadmine peatatakse ja kohale paigutatud raketid demonteeritakse ja viiakse ära.
  

• Tulemused:
  

• pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karantiini
  
• Tegelikult tulemuseks kompromiss : NSVLiit viis välja raketid Kuubalt, USA lubas Kuubat mitte rünnata
  
• NSVLiidu juhi N.Hruštšovi ja USA presidendi J.F.Kennedy juhtide vahel nn „kuum liin “
  

VIETNAMI SÕDA

• 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus Prantsusmaa püüdis peatada oma koloonia Indo-Hiina iseseisvumist.
  
• 1954. a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi:
  

• Sõja põhjused:
  

• Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge.
  
• USA hirm nn. „dominoefekti“ pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias.
  

• Osalejad:
  

• Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina.
  
• Lõuna-Vietnam, keda toetas USA.
  

• USA TV näitas sõjakoledusi.
  
• Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel džunglis.
  
• Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele.
  
• Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust.
  
• Protestilaine, sõjavastased demonstatsioonid USA-s ja Lääne-Euroopas.
  

• Tagajärjed:
  

• 1973. a. sõlmiti Pariisi rahuleping , mille alusel USA väed pidid lahkuma .
  
• Kodusõda jätkus, 1975. a. vallutasid Põha-Vietnami väed Lõuna-Vietnami.
  
• 1976. a. kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
  
• USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut pidurdada .
  
• USA-s otsustati alustada detente ´i poliitikat.
  
• USA ühiskonnas sügav hingeline kriis nn. Vietnami sündroom.
  
• 1975. a. tulid võimule kommunistid ka Laoses ja Kambodžas.
  

Sotsialistlik maailmasüsteemi rajamine

• Okupeerimine.
  

• Okupeeritud riigis moodustati ajutine valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele.
  
• Populaarsed ümberkorraldused – maade ümberjagamine.
  
• Dikteeritud valimised – moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Pärast valimisi ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega ühtseks parteiks, teistest jäeti alles vaid need, mis sellele ühendparteile allusid.
  
• Saavutanud võimutäiuse, natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus.
  
• Likvideeriti kõik, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale alluda .