Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et
Päikese ja Kuu vahel. Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline. Kuuvarjutus & Päiksevarjutus Esimene inimene kuul Armstrongi astus Kuu pinnale 21. juulil 1969 kell 2.56. Kuule astudes ütles ta selle kuulsa lause: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks" Umbes 15 minutit hiljem astus Kuu pinnale ka Buzz Aldrin. Armstrong ja Aldrin viibisid Kuul 2h 31min ning kogusid u. 21,6 kg pinnast.
Põhimoodul koosnes tüvikoonusjast kolmekohalisest meeskonnaruumist ja silinderjast tehnomoodulist. Stardi ajal paiknes meeskonnaruumi ees tornjas päästeseadeldis. Kuu lendude korral asus põhimooduli taga kahekohaline Kuu- moodul. Kanderaketiks oli Kuu lendude puhul Saturn -5.Apollo 1 kuni Apollo 6 lendasid orbiidil meeskondadeta , Apollo 7, 8, 9 ja 10 olid mehitatud, kuid nad ei laskunud Kuule.Apollo 11 meeskonnast laskusid Kuu pinnale Neil Armstrong ja Edwin Aldrin. Kuu pinnale laskusid ka Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17.Apollo 13 naasis Kuu juurest sellele laskumata.Kokku toodi Maa peale umbes 400 kg Kuu pinnase proove. Apollo 18, 19 ja 20 kavandatud lennud jäeti ära. APOLLO 11 MEESKOND: NEIL ARMSTRONG, EDVIN ALDRIN JA MICHAEL COLLINS NEIL ARMSTRONG 20 juulil 1969 veetis Neil Armstrong koos Edwin Aldrin´iga kuul ligi 3 tundi. Kosmose lendudest unistas Ohaios sündinud Neil Armstrong juba lapsena. Astronaudiks sai ta 1962 aastal.
Ohios Ta oli vanim laps peres. Lennukitesse armus kuueselt, kui tegi ka oma esimese lennu. Osales Korea sõjas mereväe hävituslendurina. 1955. aastal lõpetas Purdue ülikooli lennundusinsenerina. 1962. aastal valiti NASA astronautide gruppi. President John Kennedy kuulutas 1961. aastal, et kümnendi lõpul kõnnib inimene Kuul. 20. juuli 1969 sõitis apollo 11 Kuule. Neil Armstrong (38), Michael Collins (38) ja Edwin Buzz Aldrin (39). Poolteist tiiru ümber maa, seejärel suund Kuule. "See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles Armstrong. Maailmaaeg oli 02:56, Eestis oli kell 5:56. 18 minutit hiljem tuli välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp. Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu
384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti. Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959. aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin-iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11 raames, mehitamata kaaslasi eesmärgiga uurida Kuud saadetakse selle orbiidile tänaseni ning ka avalikkuses üritatakse huvi tekitada Google projektiga Google Lunar X Prize, mis lubab 20 miljonit dollarit esimesele iseseisvalt rahastatud roveri eest, mis suudab Kuu pinnal liikuda vähemalt 500 m ning tagasi Maale saata pilte, videot ja andmeid. 3 2. KUU JA MAA SUHE
Second level Kuule Third level Fourth level Fifth level Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615, kosmosejaama Apollo 11 pardalt. E.E. Aldrin andmas au USA lipule peale maabumist Kuule. Esimene pilt, mille jäädvustas N. Amstrong peale Kuule astumist 21.juuli 1969. Apollo 15 kosmoselaev ja kosmosesõiduk, meeskonnaks James B. Irwin, Alfred M. Worden ja eesotsas komandär David R. Scott Kuu tagakülg Click to edit Master text styles
maakera. Suurim tõus maailmas on avastatud Kanadas Fundy lahes(21 meetrit). Soome lahes on tõusuvee kõrgus kuni 14 cm. 6. Esimene inimene Kuul Üks põnevamaid ja oodatumaid hetki Kuu ajaloos on jäänud aastasse 1969 kui"Apollo 11" mehitatud Ameerika Ühendriikide kosmoselaevana Kuule maandus. Esimeseks Kuule astujaks sai Neil Amstrong ja mõne minuti pärast järgnes talles meeskonnakaaslane Buzz Aldrin. Eesmärgiks oli Kuult võtta võimalikult palju pinnaseproove, mida kogunes ligi 22 kg 21 tunni ja 30 minuti viibimisel Kuul. 1970 ndate keskel on palju isikud ja grupid kahelnud Apollo 11 ekspeditsioonil. 1970ndatel väljastati esimesed raamatud seoses Amstrongi ja Aldrini kahtlusega viibimisel Kuul. On kirjutatud, et paljud asjad ei pidanud NASA poolt avaldatud ekspeditsiooni piltidel olema õiged. Nagu näiteks on ära toodud ameeriklaste lipu lehvimine Kuul(puudub tuul jne), varjud
Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km². Heledaid laike nimetatakse mandriteks. Asend Maa suhtes Kuu asetseb maa poole alati ühe küljega. Inimesed kuul Apollo 11 viis esimese inimese Kuu pinnale. Sõit Kuule kestis 4 päeva, 6 tundi, 45 minutit ja 40 sekundit. Armstrong, Collins, Aldrin Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_11 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
Juri Gagarin oli 12.aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit Neil Alden Armstrong oli USA astronaut ja esimene inime, kes astus kuu pinnale. Missiooni nimi oli Apollo 11.Esialgsete plaanide kohaselt pidi kuu pinnale esimesena astuma Buzz Aldrin, sest kuumooduli piloodina oli temal rohkem aega ja võimalusi eelnevat spetsiaaltreeningut teha kui lennu komandöril. Kuna polnd piisavalt ruumi läks välja esimesena Aldrin. Armstrongi Vasak jalg puudutas Kuu pinda 21.juulil 1969 kel 2.56. Kuule astudes ütles ta nüüdseks igaühele teada sõnad, mis BBC ja paljude teiste kanalite kaudu maailmale otse edasi anti: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks." Armstrong
konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ning infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähemalt kui keegi varem. 1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Aldrin. Kolmas astronaut, Michael Collins, ootas neid kuuorbiidile jäänud orbitaallaevas. Möödunud 40 aasta jooksul on palju räägitud ja kirjutatud esimesest maandumisest Kuule. Tuleb aga silmas pidada, et vaatamata selle tohutule sümboolsele tähtsusele, oli see maandumine tegelikult kogu kuukompleksi viimane katsetus. Selle lennu jooksul pidid inimesed ja tehnika tõestama, et loodud raketid ja kosmoselaevad võivad tõesti meeskonna Kuule viia ja Maale tagasi tuua
hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Pildid on USA austronaut Bruce McCandless II . Rahvusvaheline kosmosejaam ( inglise keeles International Space Station, lühend ISS)
suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt
vähe. ● Maksimaalne kõrgus - 327 km ● Rahvusvaheline Esimene inimene kuul ● 1961. John F. Kennedy soov inimesi Kuule saata (1961) ● Apollo 11 missioon - kahe mehe maandumine Kuule ja sealt ka tagasi tulek. Apollo 11 missioon. Allikas: https://www.nasa.gov/audience/forstudents/k-4/s tories/first-person-on-moon.html ● 16. 07.1969, Neil Armstrong, Edwin "Buzz" Aldrin ja Michael Collins ● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg Esimene kosmoselaev, mis jõudis tähtedevahelisse kosmosesse ● Voyager 1, 1977 aastal ● Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimiseks (Jupiter, Saturn, Uranus, and Neptune, Pluuto?). ● Maale kõige kaugem kosmosesond ● esialgne eesmärk oli lennata mööda Jupiterist,
Kuu 1.Kuu üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümbe...
Inimesed kosmoses(2) · Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite, tehiskaaslaste abil. · Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud. · Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud saata taikonaut Hiina astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A. Armstrong, laeva komandör. · Michael Collins, Kuu orbitaalmooduli komandör · Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4) APOLLO KUU PROGRAMM · Apollo 11 oli küll viies mehitatud Apollo missioon, kuid esimene, mille eesmärgiks oli inimeste maandamine Kuul pinnale. · missioonid, mille eesmärgiks oli erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10
Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür
valmistunud polnud. Seetõttu pidi esimene ameerika kosmoselendur häda leevendama otse oma hõbedasse kosmoseülikonda. Äpardus tabas ka astronaut Gordon Cooperit 1963. aastal, kui lekkinud uriinikott põhjustas tõsiseid elektroonilisi viperusi, mis terve lennu ohtu seadsid. Oli selge, et pikemateks missioonideks on tarvis vastupidavamaid süsteeme. Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti
Friendship 7 NASA projekti Mercury eesmärk oli saata mehitatud kosmoselaev Maa orbiidile tiirlema. 20. veebruar 1962, esimene mees orbiidil John Glenn. Missioon kestis 7 tundi. NASA ,,mehitatud satelliit" programm on nüüd kasutusel 24/7 Apollo 11 Esimene kosmoselaev, mis viis inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Apollo 11 ,,Teel Kuule" 1969. aasta 16. juuli hommikul startis kosmoselaev. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale
hiiglasliku kokkupõrke teooriat. Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga.Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. Kuu ajalugu Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene jaArtemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nim. Mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuul ei leidu. Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt:
Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Apollo 11 Esimese mehitatud maandumise Kuule sooritasid 1969.a.juulis kosmoselaeva ,,Apollo 11" astronaudid. Laeva pardal oli kolm astronauti- Neil Amstrong; Edwin Aldrin Michael Collins. Kõndimine Kuu pinnal Edukas start ning kolme päeva pärast jõudis kosmoselaev Kuu juurde, asudes orbiidile ümber Kuu. Kuu mooduli maandumisepaigaks oli Mare Tranquillitatis (vaikuse meri). Esimese inimesena astus Kuu pinnal Neil Amstrong. Kuu pinnal viibiti üle kahe tunni- koguti kivimeid; pinnaseproovide võtmine; katsete läbiviimine kohapeal. Tänan kuulamast !
Kuul. Avarad Tahkestatud basseinid iidse tardunud laavaga. Mariadel ehk Kuu meredel on huvitavad nimed nagu Kriiside, Viljakuse, Nektarimeri. Noorkuust täiskuuni Kahe Noorkuu vahele jääb 29,5 päeva. Inimene ja Kuu Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud. Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil 1969. Aastal. Laev: Apollo 11 Pardal: Edwin Aldrin ja Neil Armstrong ( Veel 1969. a , 2 korda 1971. a ja kaks korda 1972. a) Fakte: Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Kuu on tihedaim kaaslane Io järel. Marsi kaaslased Marsil on kaks kaaslast, Phobos ja Deimos. Phobos Phobos on Marsi suurim kuu. Läbimõõt: 30 km teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Avastatud 1877. Nimi Phobos ( Kree ka jumal ) tähendab hirmu.
pool olla. Võidurelvastus/jooks seisnes teaduses, relvades, tuumarelvades, kosmosesse joudmises, majanduses, luureteenistuses jne 10. võidurelvastumine koguti teadmisi/resursse kindlas valdkonnas, et olla vastasest koguaeg ees ja parem 11. Kosmsevõidujooks seisnes selles, et mõlemad riigid tahtsid kosmosesse minna esimesena. 1957 nsvl sputnik; 1960 nsvl'i koerad kosmoses (laika, belka, stelka); 1961 essa inimene nsvl Juri gagarin; 1969 usa kuul (neil armstrong&aldrin) 12. SLV saksa liit vabariik (lääne) SDV saksa demokraatlik vabariik (ida) saksamaa jagati kaheks lääne ja ida, ida läks nsvl ja lääne usa, uk, fr jagamisele, samamoodi jagati ka berliin. 13. berliin oli konflikti piirkond, seda kasutati nsvlist põgenemiseks lääneriikidesse. Berliin ei tahtnud olla nsvl's ja taheti selle jõust vabaneda. Veel ei meeldinud raudne eesriie. NSVL ei saanud seda kuidagi moodi ise takistada,
10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse,
NASA on oma eesmärgiks seadnud koduplaneedi mõistma õppimise ja kaitsmise, universumi uurimise ja väljaspoolt koduplaneeti elu leidmise. Apollo oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961-1975, mille käigus sooritati 6 edukat lendu Kuule. Apollo programmi ülesandeks oli täita John F. Kennedy lubadus viia ameeriklane Kuule enne kümnendi lõppu. Lubadusest peeti kinni ja juba 20. juulil 1969 astusid esimesed ameeriklased (Neil Armstrong ja Buzz Aldrin) Kuule. Kokku käis Kuu pinnal 12 astronauti. Apollo kosmoselaev koosnes kahest põhiosast - juhtimismoodulist ja kuumoodulist. Testlendudel kasutati kanderaketina kaheastmelist Saturn IB, mehitatud lendudel aga kolmeastmelist Saturn V. Apollo programmi käigus toodi 381,7 kg kivimiproove. Programmi kuludeks hinnatakse 135 miljardit dollarit . http://www.lpi.usra.edu/lunar/missions/apollo/images/site_map.jpg Saturn V Apollo programm käivitati 25
inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule- Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal
Okupatsioon lõpetati ja ta astus NATOsse. * 1955 sõlmis Moskvas kokkuleppe, millega tõi kodumaale sakslastest sõjavangid. Vastutasuks tunnustas Ida-Saksamaad riigina. * Ludwig Erhard veenis USA, et tuleb teha turumajandus. * 21. juuni 1948 radikaalne rahareform- must turg kadus ja inflatsioon peatati. * 1969 sai kantsleriks Willy Brandt, endine linnapea. 1957 laseb NSVL esimesena üles sputniku 1961 läks kosmosesse Juri Gagarin 1969 Neil Armstrong ja Buzz Aldrin laskusid rohkem kui 2h Kuu pinnale 1970 sai Tšiilis presidendiks Salvador Allende
kuupinnale? 7 $4,000 6 $2,000 5 $1,000 4 $500 3 $300 50:50 2 $200 1 $100 A: Michael Collins B: Edwin Aldrin C: Neil Armstrong D: Pete Conrad © Mark E. Damon - All Rights Reserved 15 $1 Million 14 $500,000 13 $250,000 12 $125,000 11 $64,000 10 $32,000 9 $16,000
Et isoleerida uurimisobjekti kosmilisest kiirgusest, paigutatakse inimene raudkambrisse mõõtmetega 2,4 X 1,8 X 1,93 m. Seinte ja põranda paksus on umbes 0,6 m. Kui 1940. aastate algul põhjustasid inimkeha radioaktiivsust peamiselt kaaliumi40 ühendid, siis pärast aatomipommide katsetamist avastati inimorganismis radioaktiivseid isotoope tseesium137, strontsium90 jt. Kuu pinnal avastati uus mineraal, mida kolme USA astronaudi järgi nimetatakse armalkoliidiks (N. Armstrong, E. Aldrin, M. Collins). Keemiliselt on see raudmangaantitanaat. Kasli malmivalutehas Uraalis (asut. 1747. a.) sai 19. sajandi algul kuulsaks suurepäraste malmivalutöödega. Seal tehti arhitektuurseid ilustusi, aiaväravaid, vaase, pinke, skulptuure. Tehase eksponaadid pälvisid Pariisi, Viini, Philadelphia, Peterburi, Moskva, Kopenhaageni ja Stockholmi näitustel suurt tähelepanu ja said auhindu. Pariisi 1900. a. maailmanäitusel oli üheks shedöövriks enam kui tuhandest
soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. · Kuu eksisteerimise algetappidel oli Kuu Maale palju lähemal kui praegu. Ning just Maa ookeanide olemasolu tõttu hakkas Maa ja Kuu vahekaugus kasvama. Niisugune protsess on kestnud juba vähemalt neli miljardit aastat ja jätkub praegugi. · Esimeste inimestena astusid 21. juulil 1969 Apollo programmi raames Kuule USA astronaudid Neil Armstrong ja Edwin Buzz Aldrin. Viimati käis inimene Kuul 1972. aasta detsembris. Kokku jõudis Apollo programmiga Kuul käia 12 inimest. Kuid alates esimesest Kuul käigust on ringi liikunud vandenõuteooriaid, mille kohaselt inimeste Maa loodusliku kaaslase pinnale astumine oli tegelikult suur lavastatud pettus. Põhjust spekuleerimiseks annab põhiliselt teadmine, et Kuul käimine oli eelkõige poliitiline võidujooks kahe suurriigi vahel ning tegelikult polnud tolleaegne tehnika seda
o Seejärel viidi kosmosesse koerad Belka ja Laika o 12. aprill 1961 – esimese inimesena jõudis kosmosesse Juri Gagarin 1961-> tõstis kommunistliku süsteemi autoriteeti veelgi o VM keskendus kiirusele, mitte kvaliteedile o USA pidas olulisemaks kvaliteeti, Apollo programmi raames viidi inimene kosmosesse paar kuud peale VMd, inimene saadeti Kuule aga enne VMd (1969: Neil Armstrong ja Buzz Aldrin) 6 Kosmosevõidujooks avardas teadmisi universumist, edendas raketiteadust, aitas kaasa laiema tehnilise revolutsiooni spnnile ja juhatas sisse USA tehnoloogilise ülemvõimu ajastu Taheti üleolekut spordis – see muutus poliitka osaks o Edu males pidi näitama ühe või teise süsteemi vaimset üleolekut (USA: Bobby Ficher; NSVL: Anatoli Karpov)
1962 - kosmosesse saadeti esimne astronaut John Glenn. 1963 - kosmosesse saadeti esimene naiskosmonaut Valentiina Nikolajeva Tereskova. 1965 Leonov väljus esimese inimesena avakosmosesse. Nõukogude Liidu rakette konstrueeris peamiselt Sergei Koroljov. USAs aga Werner von Brown. 1967 - Lõuna Aafrika Vabariigis toimus esimene südame siirdamine. Patsient elas peale seda veel kaks nädalat. 20.06.1969 Neil Armastrong ja James Aldrin astusid esimeste inimestena kuule. 12.04.1981 - Kosmosesse lennutati esimene kosmosesüstik. 1981 - avastati AIDS. 1960ndatel algas hipiliikumine. "Flower power" jt. 1970ndatel rajati diskoteegid ja tulid kasutusse videomagnetofonid. Arenenud tööstusriikides hakati 70ndatel rääkima postindustriaalsest ühiskonnast. 80ndatel aga infoühiskonnast. 9. GLOBAAL PROBLEEMID 1968 asutati nn Rooma Klubi. See oli ülemaailmne tarkade klubi, mille eesmärgiks oli vastavalt
annaabi.ee 
