Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kuno" - 61 õppematerjali

Kuno

Kasutaja: Kuno

Faile: 1
thumbnail
6
doc

Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest

novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põlvamaal Ahjal elava Kuno Ojala mälestusi 50-ndate aastate kohta. Sündinud 1932.aastal Tartus, saatis ta ka oma esimesed eluaastad seal mööda. Kuno elas emaga Mäe tänaval ning siiamaani mäletab selgelt, kui 1940.aasta suvel Punaarmee linna sisse marssis. Järgnes koolitee, millest paar klassi läbi ta ka Ahjal onu juures elades. Keskkoolis käis ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis (kuigi tollal oli kooli nimi Tartu I keskkool, kutsusid Kuno ja tema klassikaaslased seda ikkagi Treffneri nimega)...

Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti kunst

EESTI KUNST Paul Raud 1865­1930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 1865­1943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 1866­1942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 1892­1917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 1878­1925 sündis tartumaal võttis osa kunstiühingu PALLAS asutamisel 1918 ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisel esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja e...

Eesti kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti muusika

aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas olid Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas...

Muusika
136 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud...

Muusika
144 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Gustav Ernesaks

Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Loomingust Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile...

Muusika
196 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gustav Ernesaks

aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile...

Muusikaajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gustav Ernesaks - elulugu

aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor...

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Retsensioon "Ram & Metsatöll"

Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (1964­1991), Kuno Areng (1966­1990), Ants Üleoja (1991­1997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist. Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5800 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Kontserdi kava 1. Veresulaste koor 2. Merepojad 3. Meeste laul 4. Saaremaa vägimees 5. Pikse litaania 6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10...

Muusika
71 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

Oli üldlaulupidud e liikumis e üks pe a mi si e e stv e d aj aid, teda on nim etatud "vaikivate ae g a d e " rahvajuhiks ning ühek s 20. sajandi Eestima a juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Erne s ak s Tallinna Kons e rv atooriu mi s koorijuhtimisprofe s s o rina. Te m a õpilaste hulga s olid Jüri Variste , Harald Uibo , Kuno Areng , Olev Oja , Eri Klas ja paljud teis e d . Gustav Erne s ak s a looming on väga ulatuslik. Põhio s a selle st mo o d u stav a d koorilaulud , neist "Mu isa m a a on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud oma ette rahvusliku säilivus e sü m b oliks. Erne s ak s a loomingu s s e kuuluvad ka viis oop erit , neist " Tormid e randa " on ka korduvalt lavastatud....

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Islandi Vabariik

,,Tänaseks on olukord selline, et võime seda valuutat müüa, kuid ei hakka seda vastu võtma. Põhjus on lihtne: olukord riigis on ebaselge, kurss hüpleb 50% sinna-tänna ja kogu maailmas on juba loobutud Islandi valuuta vastuvõtmisest," selgitas Tavidi juht Kuno Rääk. Ta kinnitas, et ta pole märganud viimasel ajal suurenenud ostmist või müüki. Ka pankadele ei saa loota, SEB ja Swedbanki valuutatabelites Islandi krooni ei leidu. ,,Me pole üldse kunagi Islandi krooni vahetanud", räägib Swedbanki pressisekretär Kristi Künnapas. Islandi pangas arvet omav inimene saab aga kõigist Eesti pangaautomaatidest raha võtta. ,,Kui ta võtab SEB pangaautomaadist välja 100 krooni, esitab pank hiljem...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
615
doc

Europarlamenti kandideeriad

ee/?c=3&id=36" #1. Anto Liivat# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=77" #2. Karel Rtli# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=78" #3. Jekaterina Golubtsova# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=79" #4. Aivar Soop# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=80" #5. Ulrika Hurt# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=81" #6. Juhan Srgava# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=82" #7. Kuno Erkmann# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=83" #8. Olav Hoop# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=84" #9. Janek Nelson# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=85" #10. Monika Kuzmina# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=86" #11. Lauri Lnemets# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=87" #12. Kajar Lember# HENDATUD VASAKPARTEI # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=192" #1. Georgi Bstrov# # "http://valimised...

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta...

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
1
odt

"Mahtra sõda" kokkuvõte

Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omak...

Kirjandus
468 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

Mälestusmärki ümbritseb tsementplokkidele toetuv raudkett. Mälestusmärk avati pidulikult 30. augustil 1925. 21. oktoobri öösel 1940, pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni algust, õhati sammas punavõimu poolt. Ausambamägi jäi alles ja kaua aega viidi öösiti samba alusele lilli. 30. augustil 1992 avati samas paigas mälestussamba koopia, skulptoriks virulane Lembit Palm ja arhitektiks samuti virulane Kuno Raude. Aastal 1999 lisati ausamba põhjakülge mälestustahvel 32 soome vabatahtliku nimega, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918-1920) Virumaal. 2004. aasta Võidupüha paraadiks puhastati mälestusmärk ning muudeti ilmastikukindlamaks.6 6 http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009 Huvitavamaid hooneid Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317 Rakvere esimene lasteaiahoone Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul...

Turism
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Näituse Retsensioon

See on püsiväljapanek. Eesti kunsti klassika 17. Sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Näitusel saab näha nii Eesti Kunstnikkude Rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kireva...

Kunstiajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Riiklik Akadeemiline Meeskoor

RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (1964­1991), Kuno Areng (1966­1990), Ants Üleoja (1991­1997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003)....

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

Konflikt ­ suurelt jaolt põlvkondlik. Noored vaat et jäägitu vaimustus; ametlik ajakirjandus ­ vähe arvustusi (ülikooli ajalehtedes leidus). Vanemad ­ skepsis, nördimus jne. Eeskätt probleemid vormiga ­ modernistliku kunsti/teatri vormis. ,,eesti rahvusliku traditsiooni langus" III - Kitzberg ,,Laseb käele suud anda" Vanemuine, lavastas Jaan Tooming. Kunstnikud Meeri Säre, Andres Tolts. Evald Aavik (Ants), Raine Loo (mõisaproua), Kuno Otsus, Herta Elviste, Jaan Kiho, Raivo Adlas, Mare Puusepp jt. ,,Enne kukke ja koitu" ­ originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest....

Üldine teatriajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mahtra sõda kokkuvõte

Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno , ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina Päärn nägi, et keegi ootab teda tee peal...

Kirjandus
494 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun