Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine....
jääda, täiustati oma sõjatehnikat. 1949 a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) kuulus mitu Euroopa riiki ning USA ja Kanada. esialgu peaborganisatsioon pakkuma kaitset Saksamaa võimaliku rünnaku eest. 1955 a. sai Saksamaa LIitvabariik NATO liikmeks ning Moskva juhtimisel loodi sotsialistlikr riikide militaarne blokk - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Seega oli Ida-Lääne sõjaline ja poliitiline vastasseis lõplikult võrmistatud. 11. Külma sõja kriisikolded KRIISID JA KRIISIKOLDED KÜLMA SÕJA AJAL: 1. BERLIINI BLOKAAD juuni 1948-mai 1949 Põhjus: rahareform läänetsoonides ja selle laiendamie Lääne-Berliini NSVL blokeerib Lääne-Berliini ühendusteed Läänetsooniga, USA ja Suurbritannia loovad õhusilla. Tagajärg: Avaliku külma sõja algus kahe Saksa riigi loomine Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik vabariik, Lääne-Berliini ei liideta Ida- Saksamaaga; 1949.a. luukase lisaks Brüsseli paktile (1948) veel NATO - 1949 2
alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab purustusi ja ohvreid(tuumapomm) 3. Milles väljendus külm sõda? Võidurelvastumine, propaganda ja mõjuvõimu laiendamine Euroopas ja kolmandas maailmas. 4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja USA ning Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami vahel. Kuuba kriis- Kuuba kommunistliku diktaktuuri kehtestaja Fidel Castro sõlmis
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja ...
Nafta kontrolltööks kordamine 1. Millest on nafta tekkinud? 2. Tähtsamad leiukohad? 3. Mis on OPEC? 4. Nafta ja kriisikolded? 5. Nafta süsivesinike koostis? 6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4
" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
Enamike riikide iseseisvumine toimus rahumeelselt Kõige rängemlat kulges iseseisvumine Alzeerias Sisepoliitika Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast Hutude ja tutside vaheline sõda Tänapäev On säilinud mitmed kriisikolded Levinud majandusraskused, näljahädad, aids Probleemiks hõimusõjad Majandus Koloniaalvõimu tõttu looduslikud varad mõtetult raisatud Võimu alt vabanenud riikides oli majanud purustatud, vähestes riikides saavutati majandustõus Probleemid Bantud kasutasid võitluses apartheididega rahumeelseid ja ka relvastatud võtteid Bantude kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress Kesutatud materjalid Ajaloo õpik
3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 4. Mida nim. Trumani doktriiniks? Vabade rahvaste toetamine nii sise kui välisvaenlaste vastu. 5. Mis on massihävitusrelvad? Suure purustusjõuga relvad. Tuumapommid, neutronpommid. 6. Mida nim külmaks sõjaks? Lääne demokraatia (USA) kommunistliku maailmakorra (Vene) vastasseis poliitikas, majanduses ja kultuuris. 7. Nim tähtsamad kriisikolded maailmas (va Euroopa) 1950-1980. a Vietnami sõda Afganistani sõda Korea sõda
- Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Ning see mutus pea kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. 6. Leia kaardilt külma sõja aegsed kriisikolded kolmandas maailmas ning sõnasta iga kriisi puhemise põhjus. Kuuba Kriis, NSV soovis sinna oma rakteid viia ning USA oli selle vastu. Lähis-Ida NSV liit üritas seal saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli. Afganistani sõda Nõugukodue liit üritas jõuga kahtesdada seal talle meelepärast valitsust. Korea sõda Põhja- ja Lõuna korea vahel. Vietnami sõda Usa pidas seal sõda
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16. märtsil 2003 esitas USA president G...
2)Vastasseis Euroopas Eesmärk: Poliitilise ülekaalu saavutamine Euroopas.Kriisid Euroopa pinnal(nt Berliini blokaad)NSV Liit kaitses Euroopas kommunismi, USA aitas vabasid demokraatlike riike ja kaitses demokraatiat. Arvati, et jagatud Saksamaal võib puhkeda suur sõda Euroopas, mõlemad pooled hoidisd seal suuri väeüksuseid. 1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine. 3)Võitlus kolmanda maailma pärast. Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan.Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust. Külma sõja aegsed kriisid
ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude
ümberpiiratud. See toimus, kuna NSVL tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle blokaadi tagajärjeks oli NSVL ja lääneriikide suhted olid lõplikult rikutud. Ning Saksamaa lõhenes kaheks: Saksamaa Liitvabariigiks ja Saka Demokraatlikuks Vabariigiks. Berliini müür ehitati 1961.aastal, et inimesed ei saaks riigist põgeneda. See ehitati Lääne-Berliini ja Ida-Berliini vahele. 8. Kriisikolded Aasias ja Ameerikas: millised kriisikolded tekkisid Aasias 1950.-70. aastail, kuidas ja miks olid nendesse segatud USA ja NSVL; Kuuba kriis: millal (aastaarv), miks, mis toimus, selle tähtsus ja tulemused (lk 12-13) Korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Lähis-Ida piirkond, kus puhkesid Iisraeli ja Araabia riikide vahel. Indo-Hiino poolsaaar Kagu-Aasias, kus Lõuna-Vietnami sõdis Põhja-Vietnami vastu. Kuuba ehk Kariibi raketikriis.
Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a.
Samuti tänu sõdade tõttu arenenud arstiteadusesse, loodi 1863. aastal Rahvusvaheline Punane Rist, kus üritati reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Arvan, et muutustest, mis uusajal toimusid, mõjutas 20. sajandi sõdade puhkemist, olid uute poliitiliste maailmavaadete kujunemine. Kuna igas riigis võeti kasutusele erinevad põhimõtted ning mõned neist olid äärmiselt rahvusvähemuste vastu, tekkisidki vastasseisud ja kriisikolded ning olukord läks seeläbi ärevaks. Mõned õpetused pidasid tähtsaks, et riigis on üks juht, kes viib ellu vajalikud muudatused ning arvan, et võimu ahnus viiski riigid ja rahvused omavahel tülli.
Külma sõja võtjad ja kaotajad. Külmaks sõjaks nimetatakse perioodi peale teist maailmasõda. Külmas sõjas olid vastaseisusus Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit. See väljendus ideoloogias, kultuuris, majanduses ja sõjalisuses. Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid. Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine. Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus te...
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõ...
6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2. Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)? (pead maailmakaardil need üles leidma). Ühte kriisikollet pead oskama lahti seletada: kes ja miks osalesid, mis toimus, kuidas lõppes (tulemused ja tagajärjed). (õp. lk 14-16) Berliini blokaad (1948-1949) Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA Probleem: NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult.
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõda oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. VNSV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik vabariik alsustas ametlikult Külma sõda USAga kui 1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USAs aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSVga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega. Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi ...
tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad viiruste näol. Berliini müür 1960. aastatel puhkes euroopas tõsine kriis, mille takistamiseks sulgesid saksa DV võimud kahe saksamaa vahelise piiri, ehitades müüri, mis eraldas lääne-berliini ida-berliinist. Saksa dv piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritasid riigist põgeneda, selle tagajärjel suri palju süütuid inimesi. Berliini müür muutus kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. III maailma kriisikolded Korea, Lähis-ida, kagu-aasia, kuuba, ida-euroopa, afganistan Kariibimere kriis 1950ndate aastate lõpul toimus kuubal riigipööre ning võimule tuli fiedel castro, kes asus riigis kehtestama kommunistlikku diktatuuri ning sõlmis NK liiduga kokkuleppe, mille alusel toodi kuubasse tuumaraketid, seepeale kuulutas usa kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkes vastasseis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid kuuba kriis lahenes siiski läbirääkimiste teel rahumeelselt
b) Locarno lepped (Reini tagatispunkt) I. Saksamaa osalus võrdväärsena II. Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna III. garandid olid Inglismaa ja Itaalia 3) Saksamaalt võetavad reparatsioonid a) Dawesi plaaniga koostati maksegraafik Saksamaale ja Usa andis Saksamaale laenu 4) Olid väiksemad pinge- ja kriisikolded b) Eesti ja Läti piirid c) Vilniuse kriis Leedu ja Poola vahel (poolakad hõivasid Vilniuse linna) d) Ruhri kriis 1923 I. Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima. 5) Vene küsimus a) Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon II. enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis III
rahvusvahelist olukorda? Ruhri kriis kujutas endast olukorda, kus Prantsuse ja Belgia väed tungisid Saksamaale Ruhri tööstuspiirkonda, kust saada kätte maksmata jäänud reparatsioone. ruhri kriisist oleks võinud tekkida uus üleeuroopaline sõda. See jäi ära kuna USA laenas Saksamaale raha, et ta saaks reparatsiooni ära maksta. See sundis teisi riike reparatsiooni -ja võlaprobleemidele lahendust otsima. 7. Miks teravnes 1930. aastatel rahvusvaheline olukord? Nimeta peamised kriisikolded 1930. aastate maailmas ja nende põhjused. • Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Saksamaa tahtis sõjakaotust tasa teha. • I maailmasõjas Atandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata. • Pärast I maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid.
punaarmee läbi marssinud,aidati võimule kommunistid;riiki jäid nõukogude väeüksused ja instruktorid;alustati maj industrialiseerimist ja kollektiviseerimist Nõukogude mudeli järgi;vägivald teisitimõtlejate ja rahvuslaste vastu;demokraatia piiramine,demokraatlikult moodustatud valitsuste kõrvaldamine ja asendamine Moskva-meelsega;1960dad aastad:ebastabiilsuse ja konkurentsi jätkumine,koloniaalsüsteemi reaalne kokkuvarisemine, reaalsed kriisikolded üle maailma, desarmeerimise esimesed näited 60date a lõpust; Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a
Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. ...
lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). 2. Külma sõja kriisikolded 1940.-1950.aastatel: 2.1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas sovietiseerimist (e nõukogustamist) ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused o...
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus. III Kriisid ja kriisikolded 1) Korea sõda 1950-1953 Ajalugu: 1904-05 Vene-Jaapani sõjas okupeeris Jaapan Korea. Teises maailmasõjas otsustasid Jaapani vastu sõdivad riigid Korea suveräänsuse taastada. 1945 vabastati NSV Liidu abiga Jaapani käest Põhja-Korea, septembris 1945 hõivas USA Lõuna-Korea (kuni 38. paralleelini). Tänaseni eksisteerib 2 Koread Korea Rahvademokraatlik Vabariik ehk Põhja-Korea (tekkis 1945, kommunistlik diktatuur) ja Korea Vabariik ehk Lõuna-Korea (tekkis 1948, kapitalistlik)
valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise)
kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastand- likuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 3. Millised olid olulisemad külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini kriis, Vietnami sõda, Kariibi kriis)? Näita kaardil! Kriis Aasta Osalejad Põhjus Tagajärg/tulemus Berliini 1948.- Ida- ja Lääne-Saksamaal · Lääneriigid blokaad 1949. Lääne- läbi viidud hakkasid Berliini Saksamaa, rahareform varustama õhuteed Lääneriigid, kaudu,
.................................................................................17 Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel?.................................................................. 18 I MAAILMASÕDA (1914-1918)..................................................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 11.11.1918...........................................................................
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise)
aastal ühineda ja hakata tegema koostööd USAga tekkis Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (NATO)(Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Kui Saksamaa 1955. aastal NATOsse vastu võeti, otsustas NSV liit astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid NSV liit, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola, Saksa DV, Albaania (kuni 1968). Kriisid ja kriisikolded Kriis, Riigid Põhjus Tulemus/ tagajärg aasta Korea Põhja-Korea, NSV LIIT JA Hiina NSV liit kaotas, mistõttu tema sõda NSV liit, Lõuna- õhutasid Põhja-Koread autoriteet Euroopas ja Aasias (1950- Korea, USA, sõdima Lõuna-Koreaga langes; 1953 sõlmiti rahu, millega 1953) Hiina Korea jagati kaheks riigiks; umbes
91* kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle 92* tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) 93* plaani- ja käsumajandus 94* kultuuri ideologiseeritus 95* ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): 25* See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. 26* See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning
USA pakkus abi kogu Euroopale, kuid tingimusel, et loobutakse ettevõtete riigistamisest ja abi kasutamist kontrollitakse. Nõukogude Liit nimetas seda teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks ja koos Ida-Euroopa ning Soomega keelduti abist. 1949a asutasid Nõukogude Liit ja rahvademokraatia maad vastukaaluks VNN'I ehk Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, RUmeenia, Bulgaaria. Hiljem liitusid Saksa DV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam ja Albaania) Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal Berliini blokaad Saksa läänetsoonides kujunes mitme-partei-süsteem ja toimus erastamine. Idas koondus NSV Liidu ja sõjaväelaste survel võim kommunistliku partei kätte ja toimus riigistamine. Saksa riigimark oli väärtusetu, kuid NSV Liidu vastuseisu tõttu ei suudetud kokku leppida ühtse rahareformi suhtes. 21 juuni 1948 asendati Saksa läänetsoonides riigimark Saksa margaga ja mindi üle turumajandusele
Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati (kardeti, et muidu levib see ka teistesse riikidesse ja NSV ülemvõim kaob) o Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus o Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõitlikumaks ja et seda on võimalik parandada seestpoolt 5. Lähis-Ida kriisikolded Juudid hakkasid pöörduma tagasi oma kunagisele kodumaale, tagasipäärdumiine suurenes pärast I MS ja IIMS ajal ning pärast seda Juudid elasid kibutsites (külakogukondades), mille kõik liikmed moodustasid kohaliku enesekaitsejõu 1947 – ÜRO võttis vastu otsuse luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja araablastele Palestiina riik. Jeruusalemmast pidi saama rahvusvaheline linn mõlemale rahvusele
vastuvõtlikud kommunismi ideedele. Marshalli plaani realiseerimine toimus 1948 1950. Abistati 17 Euroopa riiki üle 13 miljardi dollari ulatuses. Abist keeldus Nõukogude Liit ja keelas ka oma satelliitriikidel abi vastuvõtmise (ka Soome). Nõukogude Liit asutas vastukaaluks Marshalli plaanile 1949. aastal VMN-i. 1952. aastaks oli Euroopa riikide tootmine saavutanud sõjaeelse taseme. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal Berliini blokaad Saksamaad okupeerivate riikide erineva okupatsioonipoliitika tõttu jäi saavutamata Potsdamis kavandatud poliitiline ühtsus. Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa <> NSV Liit Põhjused: 1. Nõukogude Liidu soov sundida lääneliitlasi Lääne-Berliini lahkuma. 27 2. Nõukogude Liit ise nimetas peapõhjuseks Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis läbi viidud rahareformi. Tulemused: 1
Teine probleem on elanikkonna sissetulekute ebavõrdsus – keskklassi puudumine on tõsiseks takistuseks demokraatiale. Samuti peab riik olema majanduslikult hästi toimiv, muidu tekitab demokraatia pigem konflikte. On väidetud, et erinevad etnilised inimrühmad põlistavad praegu enda territooriumeid – aga ka Euroopa riigid sõdisid nii uusajal päris palju. Demokraatiaks on aga vaja, et erinevad etnosed suudaks luua koalitsioonivalitsuse. 8. Aafrika sõjad ja kriisikolded iseseisvusperioodil Külm sõda Aafrika noored riigid sündisid väga halba ajastusse: iseseisvumine ja kujunemine külma sõja tingimustes tähendas, et rahvusvaheline poliitiline õhkkond pakkus vähe valikuid ja alternatiivse. Ka Aafrika jagunes ideoloogilisetesse mõjusfääridesse. Ideoloogiline polariseerumine ei soodustanud ka Aafrika ühtset kujunemist. Üleminek kolonialismilt iseseisvusele märkis konfliktide arvu suurenemist, Aafrika jaoks eriti 1960. aastad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
