rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti
Täitevkomitee). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 16 Enamlased ajasid Maapäeva nõupidamise jõuga laiali. Esialgu rahva hulgas suhtelist populaarsust nautinud enamlased hakkasid üha enam rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. 3.7. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon: 1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma. Demoraliseerunud
Täitevkomitee). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 16 Enamlased ajasid Maapäeva nõupidamise jõuga laiali. Esialgu rahva hulgas suhtelist populaarsust nautinud enamlased hakkasid üha enam rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. 3.7. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon: 1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma. Demoraliseerunud
Kommunism oli laialt levinud mitte selle pärast, et vaesus sigitab kommunismi, vaid sest vaesematel maadel pole piisavalt jõudu kommunistlikele võimuhaaramistele vastu seista, puuduvad institutsioonid, mis nurjaksid radikaalsete diktaatorite võimulepürgimise. Samas oli kommunistlikus riigis odav arstiavija haridus, huvialadega tegelemine oli odav. Ka tööpuudust oli vähem, kõigil oli võimalus ära elada Kuigi idablokki kuulus vägagi erinevaid riike, olid valitsemismeetodid üldjoontes samad: o Võim riigis oli koondatud ühe, olemuselt kommunistliku partei kätte. Kodanikel polnud demokraatlikke vabadusi ega õigusi. Teistel parteidel võimu polnud o Komparteile oli allutatud kogu elu riigis – seekontrollid riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kultuurielu. Kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kommunistid või nende poolt ametisse määratud
ühiskondliku olemise vormidesse. Instrument selleks on õigus. Üldiselt püütakse käituda ennekõike võimu omava ühiskonnakihi huvides. See pole aga paratamatu. Nimelt globaalsusega kaasneb see, et riigi ülimusliku ainusubjektsuse aeg hakkab läbi saama. Raske, kui mitte päris võimatu on kujutada ette ka mingi globaalse üliriigi tekkimist, mis täiel määral suudaks üle võtta seni rahvusriikidele kuulunud ülesanded ja valitsemismeetodid. Õigusloome tuleks viia sõna otseses mõttes teaduslikule alusele, et saada sotsiaalselt adekvaatne õigus. Globaliseeruvas ühiskonnas, kus rahvuslik-riiklikud kooslused tormiliselt väljuvad tavapäraselt kontrollitavatest piiridest, võib saavutada kvalitatiivselt uuel tasemel kontrolliarengute üle just polüsubjektsuse sihikindla arendamisega, inimeste ühiskondlikus kooselus polüsubjektse eneseregulatsiooni ala otsustava laiendamisega. See tähendab
arengurööbastele, mis viivad uutesse, kuid elujõulisematesse ühiskondliku olemise vormidesse. Instrument selleks on õigus. Üldiselt püütakse käituda ennekõike võimu omava ühiskonnakihi huvides. See pole aga paratamatu. Nimelt globaalsusega kaasneb see, et riigi ülimusliku ainusubjektsuse aeg hakkab läbi saama. Raske, kui mitte päris võimatu on kujutada ette ka mingi globaalse üliriigi tekkimist, mis täiel määral suudaks üle võtta seni rahvusriikidele kuulunud ülesanded ja valitsemismeetodid. Õigusloome tuleks viia sõna otseses mõttes teaduslikule alusele, et saada sotsiaalselt adekvaatne õigus. Globaliseeruvas ühiskonnas, kus rahvuslik-riiklikud kooslused tormiliselt väljuvad tavapäraselt kontrollitavatest piiridest, võib saavutada kvalitatiivselt uuel tasemel kontrolliarengute üle just polüsubjektsuse sihikindla arendamisega, inimeste ühiskondlikus kooselus polüsubjektse eneseregulatsiooni ala otsustava laiendamisega. See tähendab orienteerumist ühiselu