Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Riigid üritasid leida lahendusi ning teha koostööd. Üliriigid oli kurnatud pikkadest sõdadest ning majandus- ja elutase kannatasid selle all. Inimesed olid rahulolematud ja hirmul, et võib puhkeda uus sõda. Pingelõdvendus sai võimalikuks seoses sellega, et inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõja ohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu Euroopas ja kogu maailmas. NSVL majandus oli üles ehitatud sõjavarustuse tootmisele. Eelkõige tajuti tuumasõja ohtu Kariibi kriisi tõttu. Inimesed olid hirmul ja segaduses. USA ja NSV Liidu vahel sõlmiti mitu lepingut, mis pidid piirama tuumasõja puhkemise ohtu. Järjest rohkem hakkas avalduma vastuolu Nõukogude riigi välise sõjalise võimsuse ja üha enam ilmneva sisemise nõrkuse vahel
keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid.
Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid.
kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale USA nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad President Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega ning ootas sõjalist vastasseisu Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis pidavat tuumasõja kuristikku ajama" Kuuba kriisi lõpp Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele Avalikult lammutas NSV Liit pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO
1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad. NSVL andis järele, tunnustas kontrolljoont ja Hruštšov teates, et likviteeritakse RB. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada ehk C režiim jäi püsima. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub juuksekarva otsas. 1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule
raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine On olemas ka nn. kildtuumapommid, mis on võimelised kandma mitut tuumalõhkepead ning saatma need eri sihtkohtadesse Tuumasõja takistamine Strateegia, kus tuumarelva kasutada plaanivat riiki ähvardatakse tuumasõjaga. Üritatakse alati hoida vasturünnaku ning võimalusel ka esimese rünnaku võimalust. Tuumasõja takistamine Erinevad tuumarelvade kohaletoimetamise viisid lubavad luua erinevaid strateegiaid. Põhimõtteks jääb ikka see, et üritatakse vaenlasele teha võimalikult raskeks korraldada ennetav rünnak. Tuumarelvade kontroll Tuumarelvade ohtlikkuse tõttu on
oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuubal aga valitses reaalne tuumasõja oht. See oli kahe riigi vaheline suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed, koos tuumarelvadega olid valmis iga hetk sõjategevust alustama. USA president Kennedy ja NSV Liidu liider Hrutstsov vahetasid aga läkitusi ning see kas alustatakse sõjategevust või maailmas püsib rahu, oli kahe riigi otsustada. Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas
Kuigi 20. sajandil loodi mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone, mis oleksid justkui pidanud vähendama riikidevahelisi konflikte, ei ole nende eesmärk täielikult vilja kandnud. Igal mandril on suuremal või vähemal määral piirkondi, kus esineb rahvaste- või rahvustevahelisi kokkupõrkeid ja sõjategevust. Teise maailmasõja lõpust alates on küll suudetud vältida suuremate sõdade puhkemist, kuid selle peamiseks põhjuseks arvatakse olevat hirm tuumasõja ees. Pea kõigil maailma suurriikidel on oma tuumarelvaarsenal. Nendele lisaks on niivõrd ohtliku relva omanikuks ka selline riik nagu Pakistan, kes ei kuulu just kõige stabiilsemate riikide sekka. 1962. aastal toimunud Kuuba raketikriis viis selleaegsed superriigid USA ja NSVL tuumasõja ääreni, kuid samas oli just hirm see, mis hoidis ära reaalse sõjaolukorra kujunemise. Tuumarelv on vaieldamatult riigi suhtes
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis
SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis kaasa tuua kohutavate tagajärgedega sõja. Eelkõige oli selle ohu algallikad külm sõda ja selles kulmineerunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhted. 1962. aasta oktoobris jõutigi nii kaugele, et maailm seisis tuumasõja lävel. Kuuba kriis1 oli kahe suurriigi välispoliitiline kokkupõrge, mis aga mõjutas kogu maailma julgeolekut ning millega tuli väga delikaatselt tegeleda. USA tundis end esimest korda külmas sõjas ohustatuna ning Nõukogude Liit oli samal ajal rakettide paigutamisega Kuubale saanud välispoliitiliselt hea positsiooni, mille najal sai teistes küsimustes Ühendriike pitsitada. Oli selge, et olukorrale reageerima peab kõigepealt USA, kus presidendiks oli tollal John F. Kennedy
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6
füüsikaga võib kaasneda ka veel see ,et inimesed kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. Osooniaugu tekkimise taga on samuti suuresti just füüsika areng.Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Aga üldiselt on füüsika meile väga vajalik. Koostaja: Riho Sagor Juhendaja: Laur Leetjõe Kool: Jüri Gümnaasium Klass: 10 kultuur
INTERNETI LEIUTAMINE Andra Kaldmaa Piia Pohlak Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. § 1993 formuleeris ta oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nimetuse. § Samal ...
seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid
osa) (komm. diktatuur) ja asemele tuli J. Kadar) 2)Eg. hakkas arenema sots. 2)Lääne-Sksm. arenes Lõuna-Koreaks (läänelik ja 2) 200 000 in. põgenes suunas, kuid 70ndatel läänemudeli järgi kriisi ajal majanduses arenenum ning läände 3)peatati põllumaj.- loobuti (islam ja komm. ei tekkis tuumasõja oht kui edukam) reform sobinud kokku) 3)Ingl., Pr. NSVL teatas oma mõju maailmapoliitikas tuumapommist. hakkas vähenema
ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Algas pingelõdvendus. 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti
1.Lähis-Idas tekitad pingeid eelkõige Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanasde vastuolude teravnemise. 1947. a otsustas ÜRO luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riigi ning seal elanud araablastele Palestiina riigi.14.mai 1948. kuulutati juutide riik välja, kuid palestiina araablased ja araabia riigid ei olnud nõus palestiinat juutidega jagama ja ründasid juba järg. päeval iisraeli.Juudid olid sõjas edukamad ja hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast,ülejäänud liideti Jordaaniaga.1949. sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid siiski püsima. Aasias süvenesid samuti vastuolud. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki.Põhja-Koreas seadis NSVL võimule oma käsilased,Lõuna-Korea üritas üles ehitada demokraatiat.Euroopas jätkus ka pinevus. NSVL ikestatud riigid ootasid võimalust vabanemiseks.Avalikult ei julgetud kommunistlikku ...
Kuuba kriis Millal? 1962 Põhjused? 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro - kukutades USA-meelse diktaatori Batista. Suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. Osalejad? NSVL USA VLO Tulemused? Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. Vietnami sõda Millal? 19591973 Põhjused?
Tuumapommi plahvatuse korral lisanduvad mehaanilistele purustustele arvukad tulekahjud ja atmosfäär saastub seninähtamatus ulatuses põlemisel eralduvate gaaside ja tahmaga. Põleksid metsad ning kõik muu põlemiskõlblik materjal. Tahma ja tolmu juurdevool atmosfääri kestaks mitu nädalat. Samal ajal süveneks ka atmosfääri ja pinnase radioaktiivne saastumine, mille ulatus ületaks palju kordi Tðernobõli katastroofi oma. Tuumasõja käigus saastuks kogu põhjapoolkera radioaktiivsete isotoopidega. Saastumise peamised põhjustajad oleksid pommidega pihta saanud tuumaelektrijaamad ja tuumakütusehoidlad, kus pika poolestusajaga isotoobid on kogunenud. Üsna korraga toimuks õige mitu Tðernobõli katastroofi ulatusega sündmust. Tuumarelvastust omavate maade arvu võimalik suurenemine kujutab endast kahtlemata üht suurimat tuumaenergeetika arendamisega kaasnevat ohtu. Enamik maailma riike on
tervis seda ei võimalda. Kuuba kriis 1962 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Oktoobris seati need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962, USA president J. Kennedy avaldus. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kulminatsioon ja lahendus USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht John Kennedy ja NSV Liidu liider Nikita Hruštšov vahetasid läkitusi 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://et.wikipedia.org/wiki/Fidel_Castro http://annaabi.ee/fidel%20castro-o.html http://annaabi.ee/kuuba%20kriis-o.html https://www.google.ee/search?
NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Trumani poolt esitatud teooria, milles ta ütleb, et vabu rahvaid peab toetama nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan on samal ajal George Marshalli poolt loodud kava, mis pidi andma Euroopas ulatuslikult kannatada saanud riikidele abi.
neegrid USAs). See põhjustas ka selle, et üliõpilaskond muutus palju kriitilisemaks ühiskonna suhtes. Tudengite seas hakkasid levima mitmesugused poliitilised õpetused (vasakpoolsed enamasti). 5. Kas tuumaenergia kasutamine oli positiivne või negatiivne? + USAs ehitati tuumajõul töötav sõjaallveelaev. + 1950. a. lõpul ehitati NSVLis tuumajõul töötav jäämurdja. + Tuumaenergia pakkus tohutuid võimalusi sõjatehnika, elektrienergia ja transpordivahendite tootmises. - Tuumasõja oht - Tuumaenergia plahvatused - Kahjulik tervisele Ma arvan, et tuumaenergia on negatiivne, sest väiksemgi eksitus võib põhjustada katastroofi. 6. Kirjelda USA ja NSVLi võidujooksu kosmose vallutamisel. 20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. a. saadeti NSVLis kosmosesse esimene tehiskaaslane. Paljud teadlased lootsid leida Marsilt elu. Ilmus palju ulmekirjandust ja -filme. 1960. a. oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSVL
Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri. Peamiselt toodet suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLil paigutada kuubale raketid, millega oleks vajadusel saadus pommitada USA tähtsaid rajoone. 1962 toodi raketid Kuubale ja selle peale kuulutas USA välja riigi suhtes majandusblokaadi. Suhted USA ja NSVL vahel teravnesid. NSVL lubas kogu Kuuba suhkru ära osta, et toetada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva surve 1962 kohtusid 2e suurriigi liidrid. Kennedy & Hrustsov leppisid edaspidise suhtes kokku. 1) NSVL viib oma raketid Kuubalt ära, kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse. 2) seati sisse telefoni otseside Washingtoni ja Moskva vahel. 3) Sõlmiti I tuumarelva katsestusi piirav leping 1963. 4.rliini kriis: põhjused: 1) Saksa DV-st põgenesid noored jätkuvalt Saksa LV-sse, kus oli kõrgem elatustase ( SDV- 18 milj. Elanikku; SLV-s -50milj elanikku)
miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on päiksekiirguse puudumine tänu tolmule ja muu sodi lendumine taevasse, mis võib hõljuda seal kuni 10 aastat. Päikesekiirguse kadumise tagajärjel surevad kõigepealt taimed, siis loomad ning seejärel inimesed. Ülerahvastumine on üks neist suurtest probleemidest, millest inimkond peab võitu saama,
marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik kaudu ning kehtestasid Kuubale ründerelvad Kuubal ja viis need revolutsioon. Washington katkestas sõjalise karantiini. tagasi Nõukogude Liitu, kui Havannaga diplomaatilised suhted ja Maailm seisis tuumasõja lävel. ÜRO andis garantii USA kuulutas välja majandusblokaadi. avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata.
sekretäri koha sai Leonid Brezniv, kelle juhtimisel NSV Liit hiljem lõpliku mandumiseni jõudis.Berliini müür-1961.august.13. Rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüsi, mis Lääne-Berliini sulges.müürist sai külmasõja sümbol.Kuuba(e.Kariibi)kriis:1959 tuli Kuubal võimule Fidel Castro, kes kehtestas diktatuuri.Suurmaavaldus likvideeriti,alustati pahempoolseid ümberkorraldusi,suhted USAga halvenesid. Kuubas toimus sotsialistlik revolutsioon.Maailm seisis tuumasõja lävel, sest Usa ei suutnud siluda suhteid Kuubaga.Venemaa pidi likvideerima oma raketibaasid.Usa ei vallutanud Kuubat.Vietnami sõda:Riik oli jagatud kaheks, Põhja-Vietnami toetas NsvLiit ja Hiina, L-V aga Usa.P-V olid võimul punapardid-vietkongid, kelle vastu USA astus 1964.a.1973.a. Sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma.Kodusõda kestis edasi L-v sai lüüa, kehtestati range kommunistlik reziim
Arvutite ja interneti ajalugu Gert Metsis ja Karro Koronen 12.A Ajalugu (arvutuslaud) Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 A...
alles siis, kui radioaktiivsete osakeste leidmine ühe Rootsi tuumajaama töötajate riietelt ajendas käivitama kiirgusallika otsinguid. Tänapäeva ühiskonnas on sellised infoaugud mõeldamatud. Fukushima näitel oli inimeste informeerimine kiire, teadvustati tõsiseid ohte ning tehti kõik et neid ära hoida. Arvan, et tehnoloogia on jõudnud niikaugele, et võib väita küll, et tuumaenergia kasutamine on ohutu, muidugi loodusjõudude vastu ei saa keegi. Tuumasõja oht ei kao samuti kuhugi, kuigi erinevalt külma sõja aegsest ajast peetakse seda ohtu küll minimaalseks. Tuumaenergia kasutamine energia tootmiseks on seega põhjendatud. Ka Eestis oleks minu arvates otstarbekas võtta kasutusele tuumaenergia. Eesti praegune garantii on oma põlevkivi, kuid selle kasutamine elektri tootmises on väga ebasõbralik keskkonna suhtes, tuumajaam lahendaks selle probleemi. Tuumaenergiat saaks ka eksportida, mis omakorda tooks kasu Eesti riigile
keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. See on esimene ja viimane reaalne, tõsine ja väga lähedane oht tuumasõja puhkemiseks, sest see oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Mõlema vasaspoole väed olid iga hetk valmis sõtta astuma, ning mõlemad vastaspooled omasid suurtes kogusets tuumarelvi. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära (28.09.62) USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn
kasvas üles Sharonis, Massachusettsis ja õppis Deerfieldi akadeemias. Ta astus 1945. aastal USA kaupmeeste mereakadeemiasse ja teenis talvel 1945 - 1946 vägede transpordil Põhja Atlandil. Ta ema on Evelyn Way Kendall ja isa oli Henry Kendall ta oli ärimees. Kendall oli üks murelike teadlaste liidu (UCS) asutajaliikmeid 1969. aastal. Ta oli UCSi esimees alates 1974. aastast kuni surmani 1999. aastal. Tema avaliku poliitika huvide hulka kuulusid tuumasõja vältimine, strateegilise kaitse algatus, B2-pommitus, tuumareaktorite ohutus ja globaalne soojenemine.Ta oli ka JASONi kaitseministeeriumi nõuanderühma liige. 3 Avastused Ta oli Ameerika osakeste füüsik, kes võitis koos Jerome Isaac Friedmani ja Richard E. Tayloriga 1990. aastal Nobeli füüsikapreemia "nende teerajaja uurimise eest, mis käsitles
Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis, sest: Paremal oleval mehel Kennedy nägu( pealejäämine Kuuba kriisis, välisp saaavutus), mõlemad mehed istuvad tuumapommide otsas(kriis sai alguse sellest, et NSVL tõi raketid Kuubale ja tõenäoline oli tuumasõja puhkemine), Karikatuurilt näha, et Kennedy on võitmas ja on valmis esimesena oma raketi õhku laskma, kui vastane ei tagane(USA jäi peale oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5. NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA leppis, et Kuuba kommunistlik ja ei ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla. 1) de Gaulle’i võimuletulek
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse
Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlasti ei jäta kedagi külmaks ka templi ees olevad kolosaalsed Ramsese kujud
Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis panevad mõtlema, miks mitte keegi ei aita neid inimesi. Miks siis keegi ei taha või isegi et ei julge midagi ette võtta? Põhja- Korea armees teenib 1,2 miljonit sõdurit. Armee muudab suhteliselt tegevusvõimetuks kehv varustus. Ka ei pidavat Põhja Koreal sõja pidamiseks bensiini jätkuma. Kuid nende plutooniumi varud on suured ning samuti on neil palju eri tüüpi rakette. Põhja Korea peamiseks ähvarduseks ongi tuumasõja alustamine. Ainus riik, kes suudaks Põhja-Koread vähegi talitseda, on Hiina. Samas on hiinlased hoidnud madalat profiili. Sõda Põhja Korega välditakse. Hiinlaste poolt ilmselt sellepärast, et see tähendaks tõsist negatiivset mõju rahvusvahelisele majandusele. Hiina Rahvavabariigi olulise arengu tulemusena paraneks inimõiguste olukord ka Tiibetis. Olukorra parandamiseks on välja pakutud järgnevaid võimalusi: arandada info kättesaadavust
Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas Tehniliste vigade tõttu toimus seal, plahvatus sellele järnes tulekahju, ning õhku paiskus radioaktiivset ainet, mis hiljem saastas mitmeid Ukraina, Valgevene ja Venemaa alasid. Väiksemaid avariisi on toimunud paljudes aatomielektrijaamades üle kogu maailma,
Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 194...
Need muutused olid : Berliini müüri lagunemine, Ida-Saksa alade liitmine Saksamaa Liitvabariigiga, Nõukogude Liidu lagunemine, Tsehhi ja Slovakkia riikide tekkimine. Peale Teist maailmasõda oli maailmakorraldus muutumas. Kahepooluseline maailm algul nõrgenes, lõpuks kadus sootuks. Kommunistlikud diktatuurid lagunesid ning Ida- Euroopas tekkisid mitmed uued riigid. Tekkisid lootused uue maailmakorralduse loomiseks. Loodeti demokraatia valitsemisele ja tuumasõja ohu kadumisele. Inimesed lootsid, et lahkhelisid ja tülisid saab lahendada ilma vägivallata, kuid varsti selgus, et see lootus oli olnud asjatu. Esimene vägivallaline konflikt tekkis Jugoslaavia lagunemisel 1989. aastal. Riigid, kes kuulusid Jugoslaavia koosseisu, hakkasid iseseisvust nõudma. Selle riigi lagunemine näitas, et ülemaailmse rahu saabumisest lootmine on asjatu. Enamus riigid saavutasid oma iseseisvuse sõjaliste konfliktidega. Rahumeelselt suutis
ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele väga halvasti, näitas, et sotsialism on vangla. · Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus.
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hos...
kui jõuti teisele poole Tagajärjed: - Põgenikevool peatus - Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised 1973 viis USA oma väed Vietnamist välja Tagajärjed USA-le: - 55 000 hukkunut - 300 000 haavatut - 200 miljardit dollarit kulutusi - Moraalne kahju Võidurelvastumine 1950-1980
kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. Tehniliste vigade tõttu toimus seal plahvatus, sellele järgnes tulekahju ning õhku paiskus radioaktiivset ainet, mis hiljem saastas mitmeid Ukraina ,Valgevene ja Venemaa alasid Väiksemaid avariisid on toimunud paljudes aatomielektrijaamades üle kogu maailma, nende jaamade
turumajanduseks, toimus piiride muutus, ning mis kõige tähtsam, riigid iseseisvusid ning said demokraatliku riigikorra. Samal ajal, kui Euroopas enamus riigid saavutasid Iseseisvuse ning vabanesid Venemaa võimu alt, oli Lõuna Euroopa riikides olukord veel pingeline. Toimusid relvastatud kokkupõrked Horvaatias, Serbias Bosnia-Hertsogoviians iseseisvuse taotlemise põhjustel. Ka Indias ja Pakistanis oli õhkond pingeline ning ärevust tekitas tuumasõja oht. Aafrikas aga toimus riigipööre ning hõimudevaheline sõda, mis tõi endaga kaasa näljahäda. Kui mõelda terrorismile, siis eelnimetatud vastasseisud võib sinna alla liigendada küll. Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal,
kinnipeetud, ent nende kommunistlikuks, stagnatsioon Reykjavikis relvade jutustused terrorist tekitasid süvenes. strateegilist veel rohkemgi segadust. Praha kevad. vähendamist, ● Viis maailma tuumasõja ääre saavutamata olulisi peale (Kuuba kriis) edusamme. ● Esimene NSV Liidu riigijuht, kes Ameerika Ühendriikide ● 1987. aasta hilissuvel presidendi Dwight Eisenhoweri arutas Nõukogude Liit
5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida-Euroopale appi – Ungari ülestõus 3. Kriis Ameerikas, mille käigus oldi kõige lähemal tuumasõja ohule – Kuuba kriis 4. Järjestikused kriisid juutide ja moslemite vahel, mis ei ole tänapäevani lahenenud – Lähis-Ida kriisid 5. Kriis Aasias, mille tagajärjel jäi ühtne etniline piirkond jagatuks kahe riigi vahel ka on seda tänapäevani – Korea sõda 6. Kriis Euroopas 1968. a, mille tagajärjel kehtestati Brežnevi doktriin – Praha kevad 7. Kõige pikemaajalisem kriis, mis lõppes USA kaotuse ja suure rahvusvahelise häbiga – Vietnami sõda 8
NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. 4. Kuuba kriis a. 1962 Kriisi aastad- 1962 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Kuuba Kriisi põhjused- NL viis Kuubale raketid ja USA märkas seda. Konfliktis osalevad riigid- Kuuba ja NL, USA, Suurbritannia, Itaalia, Türgi. Konflikti lahendus- NL viis raketid Kuubalt ära ja USA tõi Itaaliast ja Türgist jne raketid ära. Tulemused ja mõju- Oli hetk, kus saadi aru, et see võib olla reaalne tuumasõja oht. Võimalik, et tuumarelvade keelud jms on mõjutatud sellest hetkest. 5. Vietnami sõda a.1964-1975 Kriisi aastad- 1964-1975 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Vietnam Kriisi põhjused- Põhja-Vietnami ehk Vietnami demokraatliku vabariigi soov (Vietnami demokraatlik vabariik oli NL poolt mõjutatud ehk kommunistlik) kukutada Lõuna-Vietnami valitsus, kommunismi leviku takistamine, doominoefekti vältimine, Demokraatia levitamine, Vietnami DV ei nõustunud riigi kaheks jagamisega
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta...
USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks. Kuuba kriis tekitas maailmale tuumasõja ohtu. Kriis lahendati 1963.aastal, kui kirjutati Moskvas alla tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tehti ka kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta. 2. Korea sõda. Toimus 1950-1959.aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See mõjus USA majandusele halvasti, sest kaitse eelarve suurenes ning ameerika pidi muid riiklike kulutusi kärpima. Sõjas said paljud surma ning nad ei pooldanud seda. 3. Vietnami sõda. Toimus 1960-1970.aastal. Sõjas osalesid Põhja- ja Lõuna-Vietnam.
kinkida. Need auhinnad on oma käsitlusalalt sarnased ja on tavaliselt tunnustanud ainult industrialiseeritud maade teadmisi ning töid. Jakob von Uexküll tundis, et see ei ole adekvaatne reageerimine nendele suurtele väljakutsetele, millega inimkond silmitsi seisab. Ta tahtis ,,tunnustada nende jõupingutusi, kes võtavad käsile neid probleeme otseselt, leiavad praktilisi lahendusi sellistele väljakutsetele nagu õhu saastatus, pinnas ja vesi, tuumasõja oht, inimõiguste rikkumine, vaeste viletsus ja kannatus ning jõukate liigtarbimine ja vaimne vaesus". Von Uexküll lähenes esialgu Nobeli Sihtasutusele ettepanekuga luua kaks uut auhinda, millest üks oleks ökoloogiale ja üks, mis on oluline maailma rahvastiku vaeste vähemuse heaolule. Ta pakkus välja finantsilise panuse, kuid tema ettepanekule öeldi ära. 3
oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjat-egevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Vasakpoolsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
