rünnak Egiptusele Suurbritannia,Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoobril 1956.[5][6] Ungari ülestõus- Berliini kriis Kuuba kriis Tšehhoslavakkia kriis Vietnami sõda tekkimise põhjused, osalejate taotlused ja tulemused. Kriiside toimumise aeg. Rahvusvahelise olukorra muutumine külma sõja ajal- pingelõdvendus ja külma sõja teravnemine 1970.-1980.aastatel. Pingelõdvendus oli külma sõja poliitikas suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Lähis Ida pingekolle 1948. aastal kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi, mis põhjustas Araabiamaades vastuseisu ja sõdu. 1949 loodi PõhjaAtlandi lepinguorganisatsioon ehk NATO, Lääneriikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 1955 loodi Varssavi lepinguorganisatsioon, NSVLi ja IdaEuroopa sotsialistlike riikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 4. Mis on pingelõdvendus ja milles see väljendus? Pingelõdvendus Kommunistlike riikide ja Lääneriikide suhete parandamine Väljendus NSVL, USA ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise leping. ( Pole lubatud: atmosfääris, kosmos, vee all; lubatuks ainult maalaused katsetused) 5. Nimeta heaolu ühiskonna tunnused! kõrge elatustase sotsiaalse turvalisuse kasv arenenud riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiu ja sotsiaalsüsteem toetus ja abirahade kehtestamine
7.ÜRO(seletus, aeg, eesmärgid)? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võiduriikide, s.o. USA, SBR, NSVL ja Prantsusmaa vahel. 9. NATO(seletus, aeg, eesmärgid)? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal. Eesmärk: et toimuks majanduslik, poliitilineja sõjaline koostöö liikmesriikide vahel 10. Mida tähendab pingelõdvendus? Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. 11. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks.
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimuste vastused 1) Kuidas toimus pingelõdvendus? pingelõdvendus sai alguse sellest,et 1970a. oli Lääne riikide välispoliitika jooksnud ummikusse. NSVL tundus liiga kõva vastane,et kommunistlikut levikut peatada. Lääs vajas hingetõmbe aega ning otsustasid alustada suhete silumist kommunistliku maailmaga. Alustati vastastikuseid riigivisiite. Kõigepealt prantsuse president Ch. de Gauelle ja NSVL seejärel Ameerika president K. Nixon 2) Selgita Helsingi lepete sisu Pingelõdvenduse sümboliks kujunes Euroopas Helsingi protsess ehk Euroopa
60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombinaadid. 1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandum- nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja Nõukogude võimu välja viimist
paigutatud raketid. *Berliin 1960 Euroopa jagunemine kaheks. *Afganistan 1979 Lääneriigid said innustust võitma külma sõda. Üldine põhjus kõigil neil kriisidel oli külma sõja käik, mille läbi üritasid vaenutsevad pooled suurendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ning Euroopas. Kriisid ei lahendanud riikide vastasseisu, pigem süvendasid seda, kuna ühelegi kriisile rahumeelset lahendust ei leitud. 6. Pingelõdvendus PÕHJUSED: lootus parandada USA ja NSVLi suhteid. EESMÄRK: võidurelvastumise ning poliitilise ning majandusliku võitluse lõpetamine maailmas. TULEMUSED: leping, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ja vee all. Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. 7. Watergate'i juhtum Ameerika poliitiline skandaal, kus Richard Nixon kasutas ebaseaduslikke võtteid poliitilises võimuvõitluses.
e Afganistani 1979 - 1989 NSVL + Sissisõda 1989 tõi sõda afgaanid – 1988 Genfis NSVL oma modžaheed kokkulepetele väed (vastupanuvõitl alla kirjutamine Afganistanist ejad) + USA välja Pingelõdvendus (millal, põhjused, suhete soojenemine) Millal: 1960 II pool – 1979 Põhjused: Lääs pidi külmas sõjas tagasi tõmbama NSVL ja sotsialismimaad olid tugevamad Leppimus kommunismi ja demokraatia vahel Majanduskriis läänes Lootused sõlmida lepinguid, mis mõlemale poolele kasulikud Leppimine II maailmasõja tulemustega USA ja NSVL suhete soojenemine
maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks.
Tänu sellele hakkas majandus kiiremini kasvama ja vähenes tööpuudus. Usas hakkas Reagan samuti makes kärpima. Tööpuudus langes ja sissetulekud suurenesid. 6) I ja II maailma suhete soojenemine Lane riikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis nsvl tugevnevat läänerigid vajasid hingetõmbeaega - algas pingelõdvendus. 7) mida tähendas venestamine ja stagnatsioon baltiriikidele Majanduse taandarengut. Baltiriigid jäid järjest rohkem tootlikuselt maha lääneriikidele. Baltikumi ökoloogiline seisund halvenes. U 50% põllumaj toodangust viidi välja. Stagnatsiooniga kaasnes uus venestamiskampaania. Baltikumi suunati hiigel arv vene töötajaid. Koolides hakati kasvatama nn nõukogude inimest. p
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse
5. Tulemused. Pingelõdvendusele on antud erinevad hinnangud. Valige alljärgnevatest väidetest üks ja tooge näiteid selle väite tõestuseks: · See oli kasulik peamiselt Nõukogude Liidule · Pingelõdvenduse peamine dokument, Helsingi lõppakt, aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSV Liitu seestpoolt · Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel
Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Algas pingelõdvendus. 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu
Pingelõdvendus-Lääne-Euroopa riikide ja NSV ja sotsialismimaade vaheliste suhete soojenemine tulemused/tagajärjed: NSV positsiooni paranemine, saavutas kõik eesmärgid kuid Lääs mitte, dissidentlus (teisitimõtlemine), koostöö paranemine pea igas sfääris SRP-1-leping USA ja Nli vahel, mille järgi strateegilist relvastust piirati, tuumarelvi ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu ...
1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda. Saksa LV-Saksa DV Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida- Saksamaa ja teiste sotsialistlike riikidega. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud tunnustades Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini küsimuses neljapoolne kokkulepe mis lõpetas ummikseisu (Saksa LV-l on õigus esindada Lääne Berliini, aga seda ei liideta Saksa LV-ga.
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ KOHTA (TEEMAD 37-42) 1.Seletage mõisted: détente, stagnatsioon, Helsingi protsess, Watergate’i skandaal détente – pingelõdvendus, võidurelvastumise pidurdamine. Stagnatsioon - seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis?
maailmas keskmiselt Kommunistliku võimu kehtestamine: *moodustati Ajutine Valitsus kommunistidest *ümberkorraldused- maareform, sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine *korraldati valimised- moodustus rahvarinne, kom. juhtpositsioon *alluti Moskva korraldustele *natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus * likvideeriti opositsioon valitsusest 1953 Beria NSV L juht - toimus pingelõdvendus- lasti maha 1953 Nikita Hrustsov NSV Liidus võimul- algab ühiskonna teatav liberaliseeerimine 1947 ÜRO otsustas Palestiinas elanud juutidele luua riigi Iisraeli ja Paletiinas elanud araablastele luua Palestiina riigi. 1948 kuulutati välja Iisrael. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama. Juudid olid edukad. Iisraelile vallutati juurde veel killuke Jordaaniat. KOREA SÕDA Aeg: 1950-1953 Osalejad: Põhja- Korea (kommunistid)- NSV L ja Hiina vs Lõuna- Korea
naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu tema oskuslikule juhtimisele. Keskendus eelkõige majanduse arendamisele ja sisepoliitikale, seetõttu ei saanud ta hakkama ka külas sõjas NSV Liidu takistamisega. Kennedy (61-63)- teda on nimetatud hipipresidendiks, kuna ta oli
Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud. Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). Pingelõdvendus: Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. 1985.a
1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G.Ford VP ei valitud presidendiks ega asepresidendiks 1977-81 J.Carter DP suunab tähelepanu Lähis-Ida separaatrahu läbirääkimistele, kriis USA ja islamimaade
omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning Tsehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Breznev kehtestas ruttu ka Breznevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid. 1970te algus Pingelõdvendus (détente) lääs mõistis, et jõud ei käi NSV Liidust üle ja üritati omavahel suhteid parandada. Olulised lepped sõlmiti USA ja NSVL vahel. 1972 lõpiti kokku, et kumbki pool ei ehita raketitõrjesüsteeme. Strateegilise relvastuse piiramine SRP1 ja SRP2. 1979 oli pingelõdvendus lõppenud. 1973-75 Helsingi protsess oli pingelõdvenduse sümboliks ehk Euroopa jõugeoleku ja koostöönõupidamine. Selle allkirjastasid 33Euroopa riiki, USA ja Kanada. 1.Euroopa julgeolek, 2
vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA
NSVL andis järgi ja Hrustsov lubas raketibaasid eemaldada. Vietnami sõda:1946-1954 Indo-Hiina sõda, Tekib 2 Vietnami. Partisani sõda. Vietnam oli Prantsusmaa koloonia, peale II ms kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik. Prantsusmaale see ei meeldinud. II etapp, 1964-1973, P-V(NSVL) ja L-V(USA). Sõlmiti Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ning USA oma väed välja viima. Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism. 7) Pingelõdvendus (tähendus, olulised lepingud ja nende mõjud, pingelõdvenduse tulemus ja tagajärjed) Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama. Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"
Aleksander šolženitšon-mitteingliskeelne menukirjanik, sai nobeli kirjanudspreemia Millega tegeleb küberneetika:tegeleb juhtimise, side, infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Arstiteadus-esimene südame siirdamine , kosmonautika-esimene inimene kuul Andy warhol pani aluse popkunstile.(agresiivne reklaam, graafikud) . Televisioon muutus mandritevaheliskes.Mood muutus räpakaks PINGELÕDVENDUS:1960 a lõpust kuini afganistani sõja alguseni1979 Pingelõdvendus?-Lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. Mis sundis lääneriike parandama suhetid kommunistlike riikidega? näited–levis seisukoht et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks.lääs vajas hingetõmbehetke.1970.a sõlmis Lääne-saksamaa , nsvl ja poola idalepingud-Riigid tunnustasid saksa idapiirina Oder-Neisse jõge..Prantsusmaa president külastas moskvat. NT:Prantsusmaa astus natost välja, helsingi protsess Suhted NSVL liidu ja prantsusmaa vahel
Berliini blokaad). Saksamaa lõhenes:Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik,Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Iseloomusta Külmasõja valdkondi-Vaenutsejad NSVL ja USA üritasid vastast ületrumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne. Pingelõdvendus-Tehti leping mis piiras tuumariikide võidurelvastumist. Hiina ja Prantsusmaa ei ühinenud sellega ainukeste tuumarelva omavate riikidena. Lubatud oli maa-alused tuumakatsetused Keelati kosmoses, atmosfääris ja vee all katsetused. 1960. aastate lõpul hakti taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. NSVL tungis sisse Tsehhoslovakkiasse mis näitas et Moskva pole oma sõjakast poliitikast loobunud. USA kaotas edutu ja mõttetu sõja Vietnamis ja kahjustas oma mainet
1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival Hipiliikumine, neegerliikumine, võidrelvastumine, pingelõdvendus, tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1971-1980 Presidendid: Richard M. Nixon (1969-1974) Gerald Ford (1974-1977) Jimmy Carter (1977-1981) 1970. algus - energiakriis 1972 Maailma Kaubanduskeskuse esimene torn 1974 Ülemaailmne majanduskriis 1979 Afganistani sõja algus Margaret Thatcher sai peaministriks naftakriis 1981-1990 President Ronald Reagan (1981-1989) Reaganoomika Ronald Reagani majanduskava 1980ndatel tähesõdade kava väljatöötamine
välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL poliitile üritus kaitsta oma mõjuala võõrmõjutuste eest. Pingelõdvendus – Pärast Stalini surma 1953 tekkis lootus et USA ja NL suhted võivad paraneda. Sõlmiti USA ja NL vahel mitmeid tähtsaid lepinguid. 4.Külm sõda : mõiste, dateering, liiderriigid, teised osapooled (poliitiline sõda) Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt II ms järgsel rahuperioodil. Peale II ms kuni 1980 kui idablokaad hakkas lagunema. Liiderriigid olid USA ja NSVL Teised osapooled Inglismaa , Jaapan, Prantsusmaa 5
7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8.massihävitusrelv Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksenburg, Norra, Taani, Island, Portugal). Eesmärk oli kaitsta ja abistada liikmesriike sõja olukorras 13.Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955. aastal NSV Liidu ja tema Ida-Euroopa liitlaste
1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis.
1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu (sõjategevus pidi lõppema, ameeriklased lahkuma). Vietnami sõda muutus kodusõjaks (vietnamiseerumine), mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus 1970ndate aastate algul NSVL ja lääneriikide suhete paranemine. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin
,,IDABLOKI KUJUNEMINE, ARENG JA LAGUNEMINE" ,,VÕIDURELVASTUMINE JA PINGELÕDVENDUS" KOOSTAJA ------------------------------------- VASTAJA ------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt m...
mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.Pingete uus teravnemine:1979 tungisid NSVL väed Afganistani.USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.
Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Riigid üritasid leida lahendusi ning teha koostööd. Üliriigid oli kurnatud pikkadest sõdadest ning majandus- ja elutase kannatasid selle all. Inimesed olid rahulolematud ja hirmul, et võib puhkeda uus sõda. Pingelõdvendus sai võimalikuks seoses sellega, et inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõja ohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu Euroopas ja kogu maailmas. NSVL majandus oli üles ehitatud sõjavarustuse tootmisele. Eelkõige tajuti tuumasõja ohtu Kariibi kriisi tõttu. Inimesed olid hirmul ja segaduses. USA ja NSV Liidu vahel sõlmiti mitu lepingut, mis pidid piirama tuumasõja puhkemise ohtu. Järjest rohkem hakkas avalduma vastuolu Nõukogude riigi välise sõjalise võimsuse ja üha
Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine. Majanduslik integratsioon- Eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt
1948/49 ehitati. 9) Miks ja millal loodi NATO? - 1949.aastal loodi 10 Euroopa riigi ning USA ja Kanada vahel NSV Liidu vastu, eriti pärast seda kui NSVL muretses omale tuumapommi. 10) Iseloomusta võidurelvastumist! - poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline vastasseis kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. 11) Miks muutus võidurelvastumine mõtetuks? - raha, mis kulus relvastumisele ja ebavajalikele asjadele oleks olnud vajalik rahva heaoluks. 12) Milles seisnes pingelõdvendus? - 1953-1963a, Moskvas sõlmitud tuumakatsetuste keelustamise leping, millega USA,NSV Liit ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses või vee all. 13) Mis on Raudne Eesriie? - mõtteline joon Lääne demokraatia ja kommunistliku maailmasüsteemi vahel. 14) Nimeta sotsialismileeri riike! - Poola, Jugoslaavia, NSVL, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari. 15) Mis on ÜRO ja milleks see loodi?
Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab purustusi ja ohvreid(tuumapomm) 3. Milles väljendus külm sõda? Võidurelvastumine, propaganda ja mõjuvõimu laiendamine Euroopas ja kolmandas maailmas. 4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja USA ning Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami vahel. Kuuba kriis- Kuuba kommunistliku diktaktuuri kehtestaja Fidel Castro sõlmis
majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA hakkas parandama suhteid NSVL ja Hiinaga. Selle tagajärjel lahkusid nad Vietnamist, paranes suhe Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e. Helisingi protsess. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Läänesuhtumine muutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö nõrgendab kommunismi, asusid lääneriigid sellise nõupidamise kokkukutsumist toetama.EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi
kohtuasju rassieralduspoliitika lõpetamiseks koolides ja lubas föderaalvalitsusel katkestada diskrimineerivate ettevõtete või osariikide riiklik rahastamine ja jäädvustada hääletusõiguste rikkumised. See silmapaistva tähtsusega õigusakt aitas suuresti kaasa meie varasemate eksimuste heastamisele ja USA saamisele üleilmseks vabaduse ja võrdsuse etaloniks. USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga. Nixoni doktriin lubas lõpetada ''lubaduste inflatsiooni'' ning muute Ühendriikide välispoliitika realistlikuks. Heade suhete nurgakiviks oli suhete parandamine NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Selle tulemusena lahkusid Ühendriigid Vietnamis, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Shanghai kommünikee (1972)
○ ettevõtete iseseisvus -> majandus elavnes ★ Defitsiit ★ Brežnevi pakid DEFITSIIT ★Näts ★Mustlased ja ühe säärega teksapüksid VÄLISPOLIITIKA ★Kosmose võidujooks Brezhnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brezhnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel." ★Praha kevad 1968 -> Brežnevi doktriin ★pingelõdvendus "Teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev- tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane SOTSIALISTLIK VENNALIK SUUDLUS BREŽNEVI SURM 10.11.1982 ENSV lõik ★alkohoolik : “Teie Leonid Iljitš, olete ära joonud kõik, mis ette oli nähtud, las nüüd joovad teised. Kui teie aga hakkate jooma seda, mis peaks kuuluma teistele, siis jääb teil elada üpris vähe.”
(raske- ja sõjatööstused), ühiskonnas olid ebavõrdsused ning elatustase oli keskmine ja jäi maha esimesest maailmast. Kolmandasse maailma kuulusid vaesemad riigid. Majandus oli väga nõrk, ühiskond oli maha jäänud ning elatustase oli madal ja esines vaesust. 10. Heaoluühiskonna tunnused. a) kõrge elatustase; b) sotsiaalne turvalisus (toetused, pensionid jm) c) Majanduslik turvalisus 11. Mõisted. Raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine. (Relvastuse ja katsetuste vähendamine, piirati tuumarelvade tootmist). Patsifism- Sõja vastane liikumine peale Vietnami sõda. Tekkis hipiliikumine.
ARAABIA LIIGA 1945. a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO Palestiina Vabastus Organisatsioon 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema...
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,...
Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üli riigi vahel puhkes ka vastas seis Ladina-Ameerikas, mida nimetati Kuuba raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV liidu kui ka USA juhte. Raketid viidi ära, Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt Pingelõdvendus: pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootud et USA ja NSV liidu suhted võivad paraneda. Varsti pärast Kuuba kriisi lahenemist sõlmiti leping millega NSV liit,USA ja Sbr kohustusid mitte katsetama tuumarelvi: atmosfääris, kosmoses ja veeall. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millel kirjutas alla 100 riiki. Heaoluühiskond: tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950-60
a 8 slovak tahtis Prahas, keva kia, inimnäoli vabadusel d NSVL st eek sotsialism lämmatati i, NLKP , Breznevi otsustab doktriin veretu ülestõusu maha suruda Afga 197 Afgani Valitseva nista 9- stan, partei ni 198 NSVL, vastu sõda 9 Pakista alustati n vastupanu . Détente ehk pingelõdvendus Ida-Laane suhete ajutine soojenemine, Voidurelvastumise piiramine I algas Stalini surmaga 1953 55- Austria okupatsioon lopetati NSVL tunnustas Jugoslaavia oigust neutraalsusega Tunnustati Saksa LV-d II peale Kuuba kriisi 63- tuumarelvakatsetuse keelamise leping atmosfaaris SALT I ja II ( SRP 1 ja SRP 2)- Strateegiline tuumarelvastuse raketitorjesusteemide labiraakimised Bresnev ja Nixon Helsingi protsess- 75, Euroopa Julgeoleku ja koostoo noupidamine Loodi CSCE (hiljem OSCE)
>> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a
lk. 14). Võidurelvastumine- riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine Rahvademokraatia- külma sja ajal kommunistide ainuvõimu NSVL satellriikides, kus demokraatia oli näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk
annaabi.ee 
