aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa säilinud krematooriumi ees üles Teada on vähemalt 700 põgenemiskatset, millest 300 olid edukad Muuseum Arst Josef Mengele eksperimenteeris identsete kaksikutega Uuris kääbikuid Nakatades vange erinevatesse haigustesse, et uurida tagajärgi
Jalta konverents Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus 4. kuni 11. veebruar 1945 Kus osalesid NSVL, USA ja Suurbritannia. Konverentsil jaotati ära Teise Maailmasõja järgne Euroopa ja Aasia. Suurbritannia esindaja Winston Churchill, USA esindaja Franklin Delano Roosevelt ja NSVL esindaja Jossif Stalin. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti etteSaksamaa ja Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks.Paika pandi ka see, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma. Paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit...
ühendada see endaga Kommunismi levitamine Kui sõjaline edu oli selge, 1953- VAHERAHU leping siis sekkusid Hiina RV ja NSVL USA otsus seda sõjalise ÜRO taandus,sõjategevus sekkumisega takistada püsis 38.ndal laiuskraadil Berliini Kriis(1958-1961) Põhjused Kulg Tagajärjed NSVL tahtis kehtestada NSVL ja Lääneliitlased olid Lääne-Berliin püsis kommunismi kogu valmis oma positiivse eraldiseisvana maailmas; LÄÄNE jõuga kaitsma lääneliitlaste kaitse all BERLIIN Saksamaade ei tohtinud olla erand ühinemiseni(1990) USA lääneliitlased ei olnud 1961-NSVL ehitas Lääne valmis sõjaväge välja Berliini ümber müüri, et
marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis.
aastaks. 1940.a. liitusid Saksa-Itaalia-Jaapani Kolmikpaktiga Ungari, Bulgaaria, Rumeenia. Koostöös vallutati Jugoslaavia ja Kreeka. Aafrikas alustas Iaalia Liibüast rümmakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi (kõrberebane E.Rommel). britid sattusid Aafrikas keerulisse olukorda. Merel alustas Hitler 1940. aktiivset allveesõda, mis tänu inglise õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see lääneliitlastele suurt ohtu ja lääneliitlased suutsid rohkem kaubalaevu ehitada kui sakslased neid uputada. Balti riikide okupeerimine Lääneriigid olid hõivatud II MS sündmuste ja enda kaitsemisega ning Balti riigid jäid üksi. 28. septembril 1939 sõlmis NL Eestiga baaside lepingu ja alustas punaarmee üksuste paigutamist Eestisse. Sama leping sõlmiti ka Läti ja Leeduga (sai lepingu eest tagasi Vilniuse, ,,Võitsime Vilniuse, kaotasime Leedu"). Balti riigid püütsid NL-ga konflikte vältida, kuid suhted järjest halvenesid
Normalndias NSVL võttis endale kohustuseks kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda 1944 alustas NSVL pealetungi piki NSVL- Saksamaa rindejoont Lääneliitlased vallutasid IT pealinna 6 jun 1944 maabusid USA, Sbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Alustati liikumist Saksa poole Edu vastupanuliikumistes Saksamaa poolt okup. Riikides 1944 vabastasid lääneliitlased kogu Pr. Jõuti Saksa piirile Venelases jõuavad Ida-Preisimaa PIIRINI SEPT Sooma-NSVL vaherahu Sept-okt vallutab NSVL eesti ja Lätit 1945 - NSVL vallutab Varssavi, tungib saksa aladele 1945 veb Jaltas konverents (Stalin, Churchill, Roosevelt) kooskõlastati, kuidas Saksat lõplikult purustaa. Määrati ka Ühinenud Rahvaste Org asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 apr-jun San Franciscos) kirjutati alla ÜRO põhikirjale ÜRO sünnipäev 24 okt 1945
12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis? 1940-1941- NL I okupatsioon. 1941-1944- Saksamaa okupatsioon. 1944-1991-NL II okupatsioon. 17)Millise jõe ääres kohtusid lääneliitlased, et alistada saksamaa? Elbe jõe ääres. 18)Missugused sündmused jäid veel II MS lõpetama Kaug-Idas? USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile. 19)Jalta-1945.a.veebruaris.Plaaniti kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Potsdam-1945.a.juulis-augustis.Sõjaroimarid kohtu alla. Teheran-1943.aasta lõpul.Avatakse Teine rinne, pealetund saksamaa vastu. Atandi harta-1941.a.aug.-eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorrald.eesmärgid. Kolmikpakt-1940
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soome , Rootsi, läände1944 jan-jul: Narva lahingud 1944: avati II rinne Hitleri-vastase koalitsiooni vägede poolt Prantsusmaal Normandias 6.06.1944: Operatsioon Overlord: II rinde avamine, Saksa- vastane tegevus. Liitlasväed vallutasid Rooma. Maabusid Usa, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal 1994 aug: Sinimägede lahingud 1944 suvi: Saksa okupatsioon lõppes ja NSVL hakkas. 25.08.1944: lääneliitlased deGaullega vabastasid Pariisi, Tartu lages Punaarmee kätte 18.08.1944: katse taastada Eesti iseseisvust 22.09.1944:"Tallinna vabastamine" Lõppes IIMA Eestis 1945: mülemad liitlased kohtusid Elbe jõel 8.05.1945: kirjutati alla Saksamaa kapituleerumisaktile 6. ja 9. aug 1945: USA viskas Jaapanile 2 tuumapommi (Hiroshimale, Nagasakile) Komikpakt(1940 sügis. Atlandi harta(1941 august) Ühinenud Rahvaste dekl.(1942) Hitleri-vastane liit kohustus kasutama vaenlase vastu kogu oma jõudu
Itaalia kuulutas Saksale sõja. *1943 toimus Iraani pealinnas Tehranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Otsustati, et USA ja Sb avavad Prantsusmaal teise rinde ja alustavad pealetungi saksa vastu Normandias. NL pidi toetama lääneliitlasi idast. NL pidi ka kuulutama sõja Jaapanile. Jõuti kokkuleppele Saksa jaotamise ja Poola piiride suhtes. Baltimaadele tähendas see taaskord Moskva võimu. *1944. Alustas NL pealetungi Nõukogude-Saksa rindejoonel. Lääneliitlased vallutasid Rooma. 6. Juuni 1944 maabusid USA, Sb, Kanada ja Poola sõjajõud Normandiasse.Saksa lüüasaamine paratamatu. *1944 vabastasid lääneliitlased kogu Prantsusmaa *1945 alustas Punaarmee uut pealetungi , vallutas Varssavi ja tungis Saksa. Jalta konverents 1945. Musta mere ääres . Osa võtsid Churchill, Stalin ja Roosevelt. Arutati Saksamaa lõplikku purustamist. Määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsi aeg ja koht. ÜRO 24.okt 1945.
NSVL riikide iseseisvus taastada. USA Teherani konverents 1943 Suurbritannia Otsustati, et lääneliitlased USA avavad teise rinde NSVL Prantsusmaal, NSVL lubas pärast Saksamaa purustamist
suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu? Millised olid selle tagajärjed? Eesmärk oli juba saavutatud, kuid sõditi edasi. Tagajärjed Hussein jäi edasi diktaatoriks. MAAILM KÜLMA SÕJA JÄREL LK 150-151, 156-157. 1. Selgitage F-Fukuyama väljend ,,ajaloo lõpp"?
a. s uvel võimas tankilahing Kurski kaarel. Tulemus: oli toimunud suur murrang sõjas. Wehrmacht hakkas taganema. Saksamaal ei läinud enam hästi ka mujal rinnetel. Stalingradi lahingu ajal oli liitlaste (USA ja Briti) vägedel võimalus alustada dessanti Põhja- Aafrika lääneossa. Selle operatsiooni tulemuseks oli Rommeli vägede kaotus, veerand miljonit teljeriigi võitlejat andsid end vangi, Saksa-Itaalia tugiala Põhja-Aafrikas oli likvideeritud. 1943.a.suvel tegid lääneliitlased dessandi Sitsiiliasse, jõudes sellega Itaalia territooriumile. 25.juulil tagandas Itaalia kuningas Mussolini võimult. Sõlmiti vaherahu. Saksamaa aga hõivas Põhja-ja Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas sõja Saksamaale. Olukord hakkas muutuma ka Leningradi ümbruses. Murti läbi blokaadi rõngas, kuigi blokaad jäi püsima veel 1944.a.jaanuarini. Al-Alameini lahing toimus 1942.a. suvel. See oli üks Põhja-Aafrikas Saksamaa Itaalia poolt läbiviidava operatsiooni lahingutest
massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda tekitada. NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid, piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941
Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6. juuni - USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabuvad Normandias, algab liikumine Saksamaa poole. Teine pool - Lääneliitlased vabastavad Prantsusmaa, jõuavad Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung jõuab Ida-Preisimaa piirle. September - Sõlmitakse Nõukogude-Soome vaherahu. Punaarmee vallutab Eesti ja Läti. 1945: Jaanuar - Punarmee vallutab Varssavi ja tungib Saksa aladele. Veebruar - Jalta konverents. Kooskõlatatakse sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO konverents. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos)
1. Loetlege Esimese maailmasõja tulemused. Milliseid neist võiks pidada positiivseteks, millised negatiivseteks? Miks te nii arvate? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti im...
● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks ● Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ● Vaenutsevad pooled üritasid oma üleolekut maksma panna majanduses, poliitikas, kultuuri-ja teaduselus Berliin pärast teist maailmasõda https://www.opiq
kapituleerumiseks. Hävitati lõplikult natsionaalsotsialistide partei. Mis tulemus oli? Kõrgeim võim läks liitlaste kontrollnõukogule ning kaotati natsionaalsotsialistide võim Euroopas. Jalta konverents: Kes osalesid? NSVL (Stalin), USA (Roosvelt) ja Suurbritannia (Churchill). Mis kokkulepiti? Jaotati ära Teise maailmasõjajärgse Euroopa ja Aasia. Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg. Lepiti kokku Saksamaa jagamine okupatsiooni tsoonideks. Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma. Lepiti kokku ka Korea ühise okupeerimise suhtes. Mis tulemus oli? Pandi algus siiamaani tegutsevale organisatsioonile (ÜRO). NSVLi liitu naasnud nõukogude võimu vastu võidelnud emigrandid, kas tapeti või saadeti sunnitööle, kus ka enamik inimesi hukkus. Korea okupeerimine viis Korea lõhenemiseni sõja tulemusena.
Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse
NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja. 3 liidrit jõudsid kokkuleppele Saksa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. USA ja Suurbritannia ei olnud vastu Stalini nõudmisele tunnustada NSV liitu 1941.a piirdes. Eestile, Lätile ja Leedule tähendas see sakslaste väljatõrjumise järel taas Moskva võimu alla minekut. SÕJATEGEVUS 1944.a 1944.a 1-l poolel alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude-Saksa rindejoont. Lääneliitlased vallutasid Rooma. 6.juunil 1944.a maabusid USA, Suurbritannia, Kanada, Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandis. Liitlasvägede saabumine Normandisse muutis saksa lüüasaamise paratamatuks. Esialgu õnenstus saksa vägedel liitlaste pealetungi küll piirata kuid pärast hakkas saksa kaitse lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist saksa poole. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu aitas kaasa ka vastupanuliikumise poolt okupeeritud riikides. 1944
Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa c) Lahing Inglismaa pärast:
Euroopas hakkas levima nn ,,hispaania gripp", mis kahjustas Saksa armeed. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Juurde saabus ka järjest USA üksusi. 18. juuli 1918 andsid liitlasväed Pariisi all vasturünnaku ja paiskasid nn Teises Marne´i lahingus sakslased tagasi. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Saavutati tehniline ülekaal. 8. augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Seda nimetati Saksamaa mustaks päevaks. Saksa väed tõmbusid tagasi nn Hindenburgi liinile ehk endisele läänerindele. Saksa sõdurite võitlusvaim oli murtud, USA sõdureid oli palju. Saksa sõdurid mõistsid, et nad ei suuda sõda võita. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et
Konverent Aasta Tähtsamad otsused Teheran 1943 Avati II rinne Jalta 1945 Kuidas Saksamaa purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus Potsdam 1945 Anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimused 3. Millised järelandmisi tegid lääneliitlased NSVL-ile? NSVL sai Eesti, läti, Leedu ja osake Poolast 4. Kuidas muutus II ms vahekord maailmas? NSVL ja USA tugevnesid, NSVL- majanduslikult ja poliitilised, USA- poliitiliselt 5. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Alistumisettepanekud lükkas Jaapan tagasi Kas see otsus oli õigutatud? Põhjenda! USA arvates-Jah et lõpetada kiiresti sõda Jaapani arvates- EI sest paljud süütud elanikud hukkusid Sinu arvates- Ja sest muidu oleks rohkem hukkunuid tulnud. 6
Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://ww...
SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wroclaw, Stettin - poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa,
,USA). · Saksa väe kokkuvarisemine, 25. august 1944 vabastati pariis liitlaste poolt. 7. Hitleri vastase koalitsiooni koostöö. Atlandi harta · 1941.a. 14.aug. Atlandi ookeanis sõjalaeva pardal · Roosevelt ja Churchill (Stalin) · tähtsamad otsustajad- kõigis riikides taastada söjas okupeeritud iseseisvus v.a. MRP-ga NSVL eraldatud alad. Teheran 28.okt-1.dets. 1943.a. · Teheranis(Iraanis) · lääneliitlased ja NSVL Roosevelt, Stalin, Churchill. · Otsused: Stalinile tehti järjekordsed järeleandmised, tunnistades NSVL 1941.a. Piire ( kuid lääne riigid keeldusid Balti riikide annekfeeri. · Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres · Stalin, Churchill, Roosevelt · otsused: 1945.a. Kevadel luuakse San Franciscos ÜRO, liitlased kesk-ja ida- euroopa maad. · Moskva meelevalla jätta ( NSVL võimu all)
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, k...
ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Milline oli Stalini käitumine? Usuti, et Stalin on võimalik maha rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. NSV Liidu saavutuseks oli vaid see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ning idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Berliini ülestõus toimus aastal 1953
JALTA 1945 Stalin, Churchill ja Roosevelt veebruar Kooskõlastati Saksamaa purustamine ÜRO moodustamine POTSDAM 1945 Arutleti USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide seas sõjajärgse haldamise küsimusi. juuli- august 3. Milliseid järelandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? Tunnetati piire mis asusid 1941. aastal. Nsv liidule tagastati alasid. 4. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Pärast Saksamaa purustamist muutus olukord Jaapanile lootusetuks, kuid kapitulatsiooni ettepanekut lükati tagasi, 5. Miks nimetatakse Teist maailmasõda Totaalseks sõjaks? Sõda haaras kogu maailma, tegemist oli rahutu sõjaga. võidu tagasid rindel väeüksused, vastupanu liikumine, töölised, talunikud, teadlased jt. 6
Göring – Saksamaa poliitik ja sõjaväelane Paulus – 6.armee juht (200-300tuhat meest) Rommel – kõrberebane; Saksamaa kindral G. Žukov - vene väejuht Eisenhower – USA kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. MacArthur – USA kindral Saksa väed Wehrmacht – Saksa sõjavägi Luftwaffe – Saksamaa lennuvägi 3 konverentsi Jalta – (Veebruar 1945) Churchill, Roosevelt, Stalin. Saksa lõplik purustamine, poola piirid peale 2.ms, NSVL vs lääneliitlased Teheran – (Dets 1943) Churchill, Roosevelt, Stalin. Teise rinde avamine Potstam – (juuli-aug 1945) Churchill/Attlee, Rosevelt/Truman, Stalin. Jaapani purustamine, Saksamaa jagamine 4ks; 4 de-d Tähtsamad lahingud Stalingradi lahing - 19.nov 1942 – 2. Veb 1943 – Saksa vs Vene (Saksale esitati ultimaatum) El-Alameini lahing - 1943 suvi – Saksa vs Egiptus (Purustati Saksa väed) Midway lahing – 1942 juuni – Jaapan vs USA (Jaapan sai USAlt tappa) Pearl Harbour – 1941 7
11. Suurbritannia peamised sisepoliitilised probleemid? *Põhja-Iirimaa probleem *Iirlaste poliitiline diskrimineerimine *Põhja-Iirimaa oli Iirimaal mahajäänuim osa 12. Mida tähendab ,,Inglise haigus" 13. Saksamaa jagunemine. Millal ja kuidas toimus? Millised riigid tekkisid? 1948-1949 Berliini kriis. SLV-lääneriikidele ja SDV-NKL võimu all. NKL alustas tsooni piiride ja Berliini läänesektori blokeerismist, ettekäändeks rahareform ja eesmärk oli sundida lääneliitlased Berliinist loobuma. Lääne-Berliinis nälg. 1949 andis NKL järele ja blokaad lõpetati 14. NLKP peasekretärid 1945-1991 *L.Beria *G.Malenka *N.Hrustsov *V.Molotov *M.Gorbatsov 15. Osata iseloomustada NLi külma sõja erinevatel perioodidel
o Saksa ja Inglise-USA laevastike vaheline o Juunis ka Norra mõõduvõtt Atlandil o Aasta lõpuks Põhja-Aafrikas o Kestis läbi terve sõja · NSVL okupeeris juuniks kolm Balti riiki o Eelkõige allveesõda · Sõtta sekkus ka Itaalia o Lääneliitlased kasutasid ka lainereid o Queen Mary · Ettevalmistused NSVL ründamiseks o Queen Elizabeth o 18.12 kinnitas Hitler Barbarossa plaani o Lõppes liitlaste kindla võiduga · 27.12 sõlmisid Saksa-Itaalia-Jaapan Kolmikpakti
Jalta konverents (Krimmi konverents) 4. 11. veebruar 1945 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) · NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. · nõuti Saksamaa tingimusteta kapituleerumist ja pärast sõda okupatsioonitsoonideks jagamist · määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. apr. 1945 ... lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes ... lääneliitlased pidid üle 5 miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Sõja lõpp · dets. 1944 Ardennide lahing - liitlased peatasid sakslaste vastupealetungikatse · Jätkus õhusõda (Inglismaa, Dresdeni pommitamine) · jaan. 1945 Punaarmee pealetung, edu · apr. 1945 pealetung Oderil, 24. 04. Berliini · 25.04.1945 liitlaste ja Punaarmee kohtumine Elbe jõel · 02.04.1945 Hitleri enesetapp · 08.05
Lisaks Churchillile ja Rooseveltile osales konverentsil ka Hiina Vabariigi liider Jiang Jieshi. 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimunud Teherani konverentsi põhiteemaks kujunes teise rinde avamine Euroopas. Konverentsil avaldusid selged erimeelsused Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel küsimuses, kus seda tuleks teha. Churchill soovis alustada rünnakut Saksa positsioonidele Balkanilt. Sellele seisis jäigalt vastu Stalin, kes tahtis allutada Kesk-Euroopa Punaarmee kontrollile. Lääneliitlased andsid Stalinile järele. Otsustati, et teine rinne avatakse Prantsusmaal, saades vastutasuks lubaduse, et Nõukogude Liit astub kuus kuud pärast sõja lõppu Euroopas sõtta Jaapani vastu. Samal ajal kui lääneliitlased kooskõlastasid oma tegevust Nõukogude Liiduga, ilmutas viimane suurt aktiivsust, otsides võimalusi separaatrahuks Saksamaaga. Rahusondeerimised leidsid aset neutraalsete riikide pinnal, eriti Sveitsis, Rootsis ja Portugalis. Pärast edutut 1942. aastat suurenes ka
Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides.
kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased tõmbusid ida poole ning eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud : sakslased löödi Võnnus(23.juuni Võidupüha) puruks, Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks rahu sobitanud(3.juuli). Lätis tuli tagasi Ulmanise valitsus, sakslased tegid okt. uue katse tungiti vene sõdurite ja ohvitseridega (eesotsas P.Bermondt-Avalov) Riiga (eesti soomusrongid saabusid appi ja päästsid Riia). Rahukõnelused : Vene valgete Loodearmee tõmbus PA-ga tagasi Eesti poole Vene aladel kehtestati hirmuvalitsus (Eestit peeti ajutiseks ,,kartulivabariigiks", eesti sõdurid ei tahtnud nende poolel võidelda). Loodearmeed toetasid lääneliitlased
vaherahu. Sama aasta sügisel jõudsid liitlasväed Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksamaa ei saanud oma liitlast, kes oli fasistlik Itaalia eesotsas Mussoliniga unarusse jätta ja seetõttu hõivasid ka Saksa jõud Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi. Sõja lõpuaastad olid Saksamaale õnnetud. 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Siis sai Saksamaa vaenlastest ümber piiratud ja tema kaotus oli juba ette nähtav. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents kus kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile
vahendeid. Kõigele vaatamata usuti, et Stalinit on võimalik rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, see tähendab elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Lääne-Berliin aga ei andnud alla, USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Korea sõda toimus aastatel 1950-1953
esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu- enamlased ja vasakpoolsed esseerid. Enamlased ei tulnud siiski veel Venemaal võimule, pidid siiski arvestama teiste parteidega. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3. Saksamaa kokkuvaresemine, sõja lõpetamine ja Saksamaa lüüasaamise põhjused. 1918.aasta juuli lõpuks lõppes sakslaste jõud ning lääneliitlased alustasid vastupealetungi tehnilise ülekaaluga. 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi, pärast mida sakslased hakkasid mõistma, et ei suuda sõda võita ning 28.septembril tegi Saksamaa keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Lisaks Saksamaa sõjalisele kokkuvarisemisele varisesid kokku ka tema liitlased. Saksamaa oli jäänud üksi. Lüüasaamise mõjul tekkinud rahulolematus kasvas 1918 aasta novembris
Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt) Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale Osapooled: NSVL, USA, Kuuba Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist
Usas levisid saksa vastased meeleolud ja USA-le ei meeldinud Saksamaa käitumine Belgias - kus Saksamaa tappis palju inimesi, allveesõda - Saksamaa oli muutumas liiga tugevaks ja osutas liigset vastupanu Suurbritanniale, kus nad tapsid palju inimesi ja rikkusid kaubitsemist. USA oli andnud palju laene ja tal ei olnud kaotada midagi. Miks toimus 1918.a. saksamaa sõjaline kokkuvarisemine? Liitlaste väljumine sõjast. Sakslastel oli läänerindel jõud otsas ja seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Prantsusmaa ja inglise tangitööstus andis suure hoobi sakslaste väljaarenematule tankitöösutele. Millised olid usa presidendi wilsoni rahuettepanekud ja mis neist sai? Sõlmida õiglane rahu, kuid saksa lükkas wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud et suudab enda kasuks pöörata sõjategevuse ja asus läänerindele vägesid koondama Millised olulisemad maailma poliitikat puudutavad küsimused lahendati pariisi rahukonverentsil
P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja "hakklihamasinas" jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu. Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke.Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. (http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm 10.04.08 22:50) Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburi ja Belgiasse. Kuid oodatud läbimurret ei tulnud, sest Belgia kindlused osutasdi Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal augusti lõpul toimus 250km pikkusel rindel nn piirilahing, kus prantuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema
Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida, demonteerida. Sõjaroimarid läksid kohtu alla. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud
seadusliku valitsuse. 1945: · jaanuar Punaarmee pealetung S-le, lõigates läbi ühenduse selle ja Ida-Preisi vahel, kus olid meeleheitlikud lahingud 1945. a aprillini. VAIKSE OOKEANI RINNE: 1941: · 7. 12 ründas Jaapan USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, kus saavutas ülekaalu. S ja It teatasid vaensut USA vastu. Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid Kesk-Aasias. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945: · USA rünnaks Jaapani saarte vastu, Iwo Jima ja Okinawa saarte hõivamine. · 5. 08 teatas NSVL, et on sõjas Jaapaniga, ründas mõne päeva pärast Mandzuuriat, Jaapan keeldus alistumast. · 6. 08 USA heitis Jaapanile Hiroshimasse tuumapommi. · 9
muudatustega, kui see on vastuolus rahva sooviga, austatakse rahvaste õigust iseseisvusele ja vabalt valitud valitsemisvormile). Järgmisel kuul ühines Atlandi hartaga ka NSV Liit. 14.Saksamaa purustamine & kapituleerumine 1945.a:Jalta konverentsil vormistati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 1945.a.jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse, märtsis alustati uut ja lõplikku pealetungi. Ühteaegu ületasid lääneliitlased Reini jõe. 25.apr. kohtusid NSV Liit ja USA väed Elbe jõel. Samal päeval oli Punaarmee võtnud marssal Zhukovi juhtimisel Berliini piiramisrõngasse. Viimane alistus 2.mail. 30.apr. sooritas Hitler enesetapu, kaks päeva varem oli hukatud Mussolini. 8.mail Saksamaa kapituleerus. Sõda Euroopas oli lõppenud. 15.Jaapani purustamine & kapituleerumine 1945.a:Kuna taganevad Jaapani väed osutasid tulist vastupanu USA vägedele, siis olid viimased Filipiinidest Jalta konverentsiks veel kaugel
Nõukogude Venemaa sündis oktoober november 1917. aastal. Kukutati Ajutine Valitsus eesotsas A. Kerenskiga Kodusõda 1917 1920 · Punaste siht oli kaitsta bolsevike revolutsiooni ja võtta võim kogu Venemaal. · Valgete eesmärk oli bolsevike võim kukutada ning taastada vana kord. o Haritlased, vaimulikud, mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, sotsialistlikud parteid, kõrgemad sõjaväelased. Miks sekkusid välisriigid kodusõtta? · Lääneliitlased tahtsid Venemaad uuesti Saksamaa vastu sõtta sundida. · Loodeti taastada valitsus, mis tunnistaks Tsaari-Venemaa vigu. · Kommunismiohu kõrvaldamine ühtlasi ülejäänud Euroopas. Miks bolsevikud võitsid kodusõja? · Valged tegid märkimisväärseid vigu. · Punaarmee. · Sisemaised sidekanalid. Fasistlik Itaalia Miks? · Siseriiklik olukord üsna keeruline valitsused vahetusid tihti, parteide vaheline võimuvõitlus inimeste rahulolematus võimulolijate suhtes.
· Kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla DDD desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine), demilitariseerimine (mingil teatud maa-alal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine), demokratiseerimine (rahvavõimu moodustamine). Nürnbergi kohtu otsus · Milliseid järeleandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? - Nad tunnustasid piire, mis olid 1941. aastal; NSV Liidule tagastati alasid. 4. Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vahekorda maailmas? Saksamaa lüüasaamine näitas maailmale, et ka Kolmikpakti riikidega (Jaapan, Saksamaa, Itaalia) on võimalik edukalt võidelda; sõjaedu hakkas kalduma Hitleri-vastase liidu poole. 5.Kriipsuta alla õige(d) vastus(ed). 1. Saksamaa tungis NSV Liidule kallale a) 1939. aastal, b) 1940. aastal, c) 1941. aastal. 2
sõjategevust Jaapani vastu Jalta konverents (Krimmi konverents) 4. 11. veebruar 1945 Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. nõuti Saksamaa tingimusteta kapituleerumist ja pärast sõda okupatsioonitsoonideks jagamist määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. apr. 1945 ... lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes ... lääneliitlased pidid üle 5 miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Koostöö I · Aprill-juuni 1945 San Fransisco konverents, ÜRO · Julgeolekunõukogus 5 alalist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 7 ajutist liiget, konsensus · Majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus Koostöö II 17. juuli 2. aug Potsdami konverents
Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Sõjategevus 1944 · 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanda ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides.
Sakslased osutasid Normandias vihast vastupanu. Näiteks kulus liitlastel ühe olulisema liiklussõlme Caeni linna vallutamiseks planeeritust 33 päeva kauem. Kummalisel kombel ei teinud nende elu põrguks mitte staaikad saksa võitlejad, vaid 12. SS-tankidiviisi Hitlerjugend, nn titediviis, kes oli sõjaväkke värvatud 16aastasena otse natslikust noorteorganisatsioonist. Kuid kokkuvõttes ületasid lääneliitlased Seine'i siiski 15 päeva varem kui plaanitud, ning Pariis vabastati 25. augustil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
