Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks
vähenemisega suureneb narkootikumide tarvitamine. „Illegaalne ja võltsitud alkohol on kindlasti tõsiseks probleemiks, mida võimendavad raskesti kontrollitavad piirid, aga ka ühiskonna tolerantsus võltsingute suhtes. Kindlasti ei ole siin lahendus pelgalt vanuse tõstmine ostmisel või poodide varasem kinnipaneku aeg.“ Vaid vanuse tõstmisest ostmisel ning poodide varasemast kinnipaneku ajast ei ole tõepoolest salaalkoholi leviku tõkestamisel kasu. Alkoholipoliitika rohelises raamatus on toodud mitmed erinevad meetmed salaalkoholi leviku tõkestamiseks. Nende seas on näiteks: Arendada piiriülest koostööd Venemaaga Moodsa tollitehnika hankimine salakaubaveo avastamiseks Mõjutada tarbijat salaalkoholist loobuma – informeerida avalikkust salaalkoholi ohtlikkusest Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes
Alkoholi tootmisel ja turustamisel on samas ka märgatav roll riikide majanduses. Alkoholi liigtarbimisest 2 põhjustatud majanduslik kahju, /.../ võib uletada selle majandusharu poolt toodetud tulu. Alkoholi tarbimine samas põhjustab teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu uhiskonna jaoks. (Riiklik alkoholipoliitika, 2009:1) Käesolev referaadi eesmärgiks on avada alkoholipoliitika olemus ning kirjeldada alkoholi tarbimisega seotud tendentse Euroopa riikides. Alkoholipoliitika lahutamatu osa on hinnakujundus ning selle regulatsioon. Seetõttu on referaadis keskendutud ka hinnapoliitikale ja erinevatele meetmetele alkoholituru reguleerimisele. Referaadis on kajastatud erinevate empiiriliste uuringute kokkuvõtted, mis on uurinud alkoholi hinna mõju tarbimisele ja sotsiaalsetele tagajärgedele.
Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika osa, eesmärgiga toetada väikepõllumeest ja soodustada veini odavat hinda. Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele koolilõuna juurde veini kuni 1960ndate lõpuni.
2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni Ossinovski hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist.
2,5% SKP-st, siia lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimine, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Kõigel sellel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. (Sotsiaalministeerium, 2014) Tänu ühiskonnas kehtivale alkoholi soosivale hoiakule on riikliku alkoholipoliitika elluviimine raskendatud. Üldtuntud on ütlus, et see valitsus ei püsi kaua, kes õllehinda tõstab. Samuti on võrreldud alkoholi riiklikku keelustamist poliitilise enesetapuga. Vastuseisu alkoholipoliitika rakendamisele kohtab ka ettevõtjate poolt, eelkõige alkoholitootjate poolt, kelle väitel jääb palju inimesi töötuks, kui alkoholi tootmist vähendada. Taaskord sotsiaaleetiline probleem alkoholismi otsesed jakaudsed mõjud vs tööhõive. Kas on õige turgutada
..1 1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID.....................................3 2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD.........................................4 3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU........................................................................... 4 4. ALKOHOLI TARVITAMISE HARJUMUSED ............................................................ 5 5. ALKOHOLI MÕJU EUROOPALE.................................................................................6 6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA..............................................................................7 7. KOKKUVÕTE.................................................................................................................8 Lisa 1. Absoluutalkoholi tarbimise võrdlus aastatel 1997 ja 2003 ..................................9 Lisa 2. Täiskarsklaste protsent riigiti 2006. aasta andmetel..........................................10 Lisa 3. Alkoholi tarbimine viimase 12 kuu jooksul 2006. aasta andmetel......
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .............................................................................................13 4.1. Alkoholismi farmakoteraapia................................................................................13 4.1.2.Võõrutusseisundite ravi.......................................................................................13 4.2.Alkoholiprobleemidega noorukite ravi.........
Muidugi tuleks igasuguste piirangute kehtestamisel arutleda, kas millegi ära keelamine on antud olukorras just parim võimalus. Kas keelamine aitab saavutada vajalikku eesmärki? Milliseid muutusi toob keeld teistes eluvaldkondades? Kumb on siis ikkagi suurem- kas kasu või kahju? Vastuse saamiseks tuleb veidi oodata, kui majandusteadlased on näiteks asja põhjalikult analüüsinud. Arvan, et keeld väga suurt edu ei too.Puudub ju vabariigis ühtne alkoholipoliitika. Ühes linnas ei saa pärast kaheksat alkoholi kätte, aga linnalähedasest vallast küll. Autosid on meil küllaga, sellepärast ei jää vajalik pudel toomata. Mine tea, äkki avatakse juba pudel autos ja juhtki kustutab janu. Kas kasu või kahju? Sotsiaalministeeriumi hinnangul tarbib 22 protsenti kogu täiskasvanud elanikkonnast alkoholi tervist kahjustavas koguses. Eesti Konjunktuuriinstituudi(asutus mis uurib inimeste arvamusi) hiljutise küsitluse
3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria) elektrooniline seade, mis ei lase autot käivitada, kui väljahingatavas õhus on promille. Veapunktisüsteem inimese rikkumised summeeritakse, kui mingi arv saab täis, järgneb karistus (lubadest ilmajäämine, uus eksam, vms). Autode arv 1000 elaniku kohta Eestis 2001 353, USAs 2001 765, Lätis 214 , Leedus 267 Alkoholipoliitika Riiklik alkoholipoliitika 2009 Liberaalne alkoholipoliitika alkoholi liigtarbimine, 10-11 l puhast alkoholi 1 inimese kohta. (4- liikmeline pere tarbib aastas 250 pudelit viina) Alkoholiseadus riik püüab reguleerida alkoholi tarbimist Aktsiisid, mis lähevad riigieelarvesse Alkoholi kättesaadavuse piiramine müügiajad, -kohad, degusteerimise keelamine müüa ei tohi: koolides, noortelaagrites, tervishoiuasutustes, kaitseväeasutustes,
Andrus Kivirähk ,,Joodikute edetabel" Autori arvates ei saa ,,joodiku edetabelit" täie tõsidusega võtta sest väidetavalt on riigis tarbitud alkoholikogusest lahutatud turistide poolt kaasa viidu. Sellega mõtles autor seda, et näiteks joovad meie naabrid soomlased väga palju alkoholi ja käies Eestis turismireisil siis tarbivad nad siin ka suuri koguseid ning seega ,,ajavad nad kõik eestlaste kraesse". Veel arvas autor, et teistes riikides, näiteks Norras ja Rootsis, on viidud alkoholipoliitika äärmusliku karmuseni ning võrreldes Vahemere- äärseid riike siis ei tohiks need eestlastest väga maha jääda kunas seal tarbitakse veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik selles edetabelis seisab - tähtis on see, et inimesed ei jooks ennast alkoholist lolliks. Minu arvates võib lõpulauset lahti seletada nii, et alkoholi tarbimist ümbritseb mingi humoorikuse ja muheduse vatt, mis omakorda tähendab seda, et pigem juua
Ühendatud valuuta- ja fiskaalpoliitikaga liit peab sündima loomulikult. Euroopa Liidu tihe koostöö majanduskoostöö viiks mõne aastakümne jooksul niikuinii ühtlustumiseni. Kui intressid ja maksupoliitika on kokkulepete tõttu sarnased, on see väga lihtne. Praegu on see orgaaniline areng poliitiliste otsustega rikutud ja lahknemine tõenäoliselt vältimatu. Olaf Suuder: aidake eelarve täis juua! (Postimees, 16.11.17) Eesti praeguse alkoholipoliitika peaarhitekt Jevgeni Ossinovski on oma algatuse üle ammu kontrolli kaotanud, leiab ajakirjanik Olaf Suuder. Kas mitte selliseks ei kujune meie riigi uus tunnuslause praeguse koalitsiooni jõulise aktsiisipoliitika tingimustes? Kui Eesti statistiline alkoholitarbimine väheneb, soomlased siit jooki enam kõrgete hindade tõttu kaasa ei osta ja oma rahvas toob vajamineva kraami Lätist, on vaja arvestatava januga lisajõudu, mis tagaks kümnete miljonite eurode ulatuses riigieelarvesse
URL: http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-onnetused (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkohol ja selle mõju. 2011. URL: http://alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkohol (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012) · Alkohol ja sport s.a. JooTargalt. URL: http://www.jootargalt.ee/alkohol-ja-sport (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkohol ja tervis s.a. JooTargalt. URL: http://www.jootargalt.ee/tervis (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkoholipoliitika Roheline Raamat 2011. Sotsiaalministeerium. URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika /Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf · Alkoholiseadus, 2002. Riigikogu. URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/13342566 (viimati vaadatud 22. mail 2013) · Alkoholism s.a. URL: http://pood.alkomeeter.com/alkoholist (viimati vaadatud 29. Mail 2013) · Gabor, R. Koppel, S. Linnas, H. Viksi, L. 2011
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku ko...
isiku kohta. Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ~10% ehk laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. Meestel peamised alkoholiga seotud tervisekaotuse põhjused: südame isheemiatõbi, maksatsirroos ja insult. Naistel: maksatsirroos, insult, rinnavähk. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaos. Kättesaadavus: 207 kange alkoholi müügokohta 100000 el. kohta. Soomes 6,4; Norras 5,7. Eesti alkoholipoliitika on liberaalne. Alkoholi ennetus käib projektipõhiselt ja on suuresti pühendunud inimeste entusiasmile põhinev. "SÜDAME JA VERESOONKONNAHAIGUSTE ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA 2005–2020" Projekti kaugeesmärgiks oli vähendada alla 65 aastaste elanike suremuskordajat. Võrreldes 2002. aastaga suremuskordaja vähenenud 27%. Ennetustegevuse tulemusel võimalik 3564 aastaste inimeste hulgas ära hoida ligi 500 enneaegset surma
hoolimata tahetakse aga maksimaalset renti, siis tekkinud olukorras tuleks firmal teha minimaalseid kulutusi, et saavutada vähemalt keskmine sanitaarolukord (ventilatsioon, küte jne ). Klientuur oleneb aga paljustki: Asukoht Hinnaklass Teenuse kvaliteet Reklaam Seega tuleb ära kasutada maksimaalselt olemas olevaid positiivseid külgi, need oleks: Hea asukoht Välja kujunenud klientuur Et püsida konkurentsis tuleb valida sobiv alkoholipoliitika ehk müüa odavamalt kui ümbruskaudsed kliendid Optimistliku stsenaariumi järgi: saada omale kindel klientuur, täiustada ettevõtet ning rajada järgmine haru ( uus tegevussuund ). Reaalse stsenaariumi järgi: saada omale kindel klientuur ning täiustada pakutavat teenust vastavalt klientide soovidele. Pikaajalised eesmärgid: Täiustada pidevalt teenuse kvaliteeti ja seega parandada klientide rahulolu.
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua ...
Hetkel on küll keskmine järjekorras seismise aeg lühike (4 minutit), aga tuleb arvestada ka lastega vanemaid ja eakamaid. Vaatlust saab edasi arendada, kui suurendada valimi mahtu ning vaatlust läbi viia erinevates linnades. Samuti tasub uurida taaraautomaadi kasutajate rahulolu. Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Eesti Konjunktuuriinstituut (01.2006). Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika. [www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/eki_alkoholiuuringud/Alkoholi_tar bimine_ja_alkoholipoliitika_2005.pdf]. 2. Eesti Pandipakend. (12.05.2008). Eesti Pandipakendi majandustulemused. [www.eestipandipakend.ee/est/news/press/Press2008/index.php?articleID=458]. 3. Koch, T. (28.01.2008). Seadus pani eestlased prügi sorteerima. [www.postimees.ee/280108/esileht/siseuudised/308633.php?seadus-pani-eestlased- prugi-sorteerima].
vanemad isegi ei aima seda ● vanemate eeskuju - 2-5.a. lastel kujuneb arusaam alkoholi osast ja üldisest toimest ● vanemate luba tarvitada sõltuvusaineid kodus - 84% lastest said esimese kogemuse kodus, kas siis kogemata või anti lihtsalt kellegi poolt lonks proovida ● eakaaslaste eeskuju, sõprade mõjutus - suurendab riski sõltuvusele 3-4x ● ühiskondlik arvamus, kultuur, noorte subkultuur ● riiklik alkoholipoliitika: reklaam, massiüritused, müügi piirangud, ravi süsteem, karskusliikumine Riski tegurid: ● eelsoodumus ● kinnistunud tegurid nt. isiksuse omadused ● püsivad tegurid nt. ümbritsev keskkond, perekond ● kaitsvate faktorite puudus Kaassõltuvus. Kaassõltlane - inimene, kes on võimaldanud teise inimese käitumisel ennast mõjutada ning kelle kinnisideeks on teise inimese kontrollimine. Selle käigus tekib obsessiivne mõtlemine,
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud ...
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Toimus alkoholipoliitika – hakati tootma vähem alkoholi ning selletõttu tekkis rohkem puskarit. Alkohol läks talongisüsteemi peale. Peale alkoholi ka viin, seep, kütus, suhkur, või, tangained jne. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest,
See oli eelõige tingitud majanduslikust ebastabiilsusest. Eriti kõrget tõusu võib märgata majanduslike kriisiaastatel (1932 – 1934). Kuritegevus hakkas vähenema majandusliku stabiilsuse saavutamisel. Käesolevale ajale on iseloomulik kuritegevuse kasv, mis on seotud ühiskonna varakapitalismile ja turumajandusele üleminekuga ja osa elanikkonnast elu rataste alla jäämisega. Ühiskonnas on palju negativismi, alkoholipoliitika on üliliberaalne, õiguse prestiiž on madal – kuritegude avastamine on madal ning karistused on liberaalsed. Hobused 1920a. - 1070 Autod 1993a. - 1205 1921a. - 310 1994a. - 1090 1922a. - 161 2005a. - 1625 1930a. - 21
pdf 3. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2012 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2012.pdf 4. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2011 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf 5. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2010 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2010.pdf 6. Alkoholipoliitika roheline raamat - https://www.tallinn.ee/est/g4276s73043 7. Alkoholiseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/13342566 8.Wikipedia alcohol - http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol 9.WHO-raport-SOOME http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/fin.pdf?ua=1 10.WHO-raport-EESTI http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/est.pdf?ua=1 11.WHO-raport-LÄTI http://www.who
Tervisenõukogude liikmete võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimub riiklike ja kohalike omavalitsuste vahenditest ja tahtest. Lahendamata probleeme on palju. Alljärgnevas loetelus on kokkuvõte mõnest eelpool kirjeldatud laste ja noorte valdkonna probleemist: • laste tervise valdkond pole riiklikul tasandil prioriteetne, plaanid on suuresti vaid paberil; • terviskäitumise trendid on negatiivsed; • Eesti alkoholipoliitika on liberaalne; • suureneb krooniliste haiguste ja riskitegurite esinemissagedus; • puudub laste tervise andmete seire ja monitooringusüsteem; • esmatasandi tervishoiuteenuse ja eriarstiabi ebaühtlane kättesaadavus; • sotsiaaltöötajate, lastepsühholoogide, logopeedide, lastepsühhiaatrite vähesus; • erivajadustega laste õppimis- ja ravivõimalused on praktikas lahendamata;
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
koholipoliitika saanud lausa saatuslikuks. Näiteks olid Soome rahvusluse ja riikluse rajajad põhiliselt rootsikeelsed germaani tõugu Soome kodanikud, kel oli veendumus, et soomeugrilastest lihtrahvas tuleks alkoholist eemal Väärikaile Bordeaux´ ja Burgundia veinidele lisavad keldriaastad dekadentlikku nõtkust. hoida. Nagu kinnitab Soome alkoholikultuuri uurija Satu Apo, ongi soom- laste kalduvus liigpruukimisele sellise õnnetu alkoholipoliitika tagajärg: joo- marlus kujunes härrastevastaseks protestivormiks. Ka Eestis on puhuti kuul- terve inimene üldse alkoholi tarvitama, sest see ei anna tema tervisele mi- da hääli, et siin ei saavat mõõdukat joomist propageerida, iga lonks viib ko- dagi juurde. Alates 35. eluaastast peaks alkoholi aga pruukima tõusvas he padujoomisele. Selline vaade on siiski puhtakujuline rassism. tempos, 80aastane mees võiks päris tublisti võtta
Augustis võtsid mitu liiduvabariiki vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdlesid iseseisvuse poole (ka Eesti) Septembris tunnustas NSVLi riiginõukogu ka baltiriikide iseseisvust 26. dets kuulutas Ülemnõukogu NLi ametlikult lagunenuks IME – Isemajandav Eesti - majanduse allutmine kohalikule juhtimisele ja eelarvele; turumajandus (1988), tagajärjeks oli inflatsioon NSVLi alkoholipoliitika – NLKP keskkomitee 1985 otsus vähendada alkoholismi, ei õnnestunud Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku Rahvademokraatlikku Afganistani Parteid (PDPA) toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudžahiidide vastu. Mudžahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Nõukogude väed sekkusid 1979
Üle 50-aastane naine teeks ennetustööd juba lapseeas. Ta ütles: „See (kriminaalne käitumine) hakkab pihta lapseeas kodus, lasteaias ja koolis. Lastele on vaja õpetada headust, andmist, jagamist ja andeksandmist. Lastele on vaja anda armastust ja hoolimist, nendega on vaja pidevalt tegeleda. Head ja armastavad suhted perekonnas on kõige tähtsamad asjad, mida ema ja isa saavad anda lapsele.“ Soovitati ka vähem vägivalda meedias. Rangem alkoholipoliitika. Korduvalt kuritegusid toime pannud inimesed tuleks pikemaks ajaks vangi panna, kui seda praegu tehakse. Kõige tähtsam on muidugi, et igal lapsel oleks korralik, soe ja armastav kodu, aga seda ei saa riiklikul tasemel garanteerida (v.a. üldine elatustaseme tõus jms. tegurid) 19-30-aastane naine ütles, et tuleks püüüda vähendada retsidiivsust ehk juba kord vangist vabanenud inimestele luua mingisugused sotsiaalsed elmaispinnad ja töökohad mõneks ajaks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
