Ajalugu KT külm sõda (0)

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II   MS   muutis   mitmel   pool   maailmas   jõudude   vahekorda,   riikidevahelisi   suhteid,   riikide   piire   ja
inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada
demokraatiat   ja   kommunismi   peatada;   Kommunistlik   NSVL,   kes   tahtis   kommunismi   levitada   ja
maailma   juhtida.   Nende   vaheline   suhete   pingestumine   sai   alguse   juba   II   MS   lõpul.   Suhete
pingestumistest sai alguse külm sõda.  ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus-  külmaks   sõjaks   nimetatakse   poliitilist,   ideoloogilist   ja   majanduslikku   vastasseisu
kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini
osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises
(VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ei põrka, sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu/üksteise vaenlasele sõjalist ja majanduslikku abi andes.)
Eesmärgid-  NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja
parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv
maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel.
Põhjused-  Stalini   soov   kommunismi   levitada,   lääneriikide   soov   seda   peatada,   seega   pigestusid
nendevahelised suhted. Algus-  sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis
esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas
inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma
sõja alguseks Berliini kriisi.  ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart RAUDNE   EESRIIE-   NSVL   poliitiline   üritus   kaitsta   oma   poliitilist   mõjuala   võõrmõjutuste   eest,
tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega. ● Idablokk   (kommunismileer),   sinna   kuulunud   riigid,   riiklikku   ja   ühiskondlikku   korda iseloomustavad jooned KUULUSID:   NSVL,   Poola,   Jugoslaavia,   Rumeenia,   SDV,   Tšehhoslovakkia,   Ungari,   Bulgaaria,
Albaania,   Hiina,   Põhja-Vietnam,   Põhja-Korea,   Mongoolia.   Kõik   allusid   Moskva   diktaadile   (v.a
Jugoslaavia).
ISELOOMUSTAVAD JOONED:  ● võim riigis koondatud ühe kommunistliku partei kätte
● kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused
● kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis- kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne ● võim oli julgeolekuorganil, võim püsis terrori ja hirmu abil
● majandus,   tööstus,   kaubandus   olid   riigistatud-   majanduse   juhtimine   oli   tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus ● suured kulutused riigikaitsele, seetõttu ka elanike elatustase madal ● Marshalli plaan (1947) Plaan   oli   USA   (1947)   algatatud   abiprogramm   sõjas   laastatud   Euroopa   riikide   aitamiseks   ja


kommunismi   pealetungi   ennetamiseks.   Abi   sai   17   Euroopa   riiki,   13   mld   dollari   väärtuses   nii
majanduslikku kui ka tehnilist. USA eesmärgid: maailmamajanduse taastamine; ühiskondlike ning
poliitiliste   suhete   loomine   e   demokraatia   kaitsmine.   NSVL   eesmärgid:   Euroopa   maade
demokratiseerimise   pidurdamine;   Euroopa   lõhestamine;   allutada   Euroopa   majanduslikule   ning
poliitilisele kontrollile.
Marshalli   plaan   oli   osa   Trumani   doktriinist.   Ühendriigid   pakkusid   abi   ka   NSVL   ja   Ida-Euroopa
riikidele, millest need loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. ● Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mille eesmärgiks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve
vastu (peeti  silmas  kommunistide   võimuhaaramiskatseid).   USA  eesmärk:   riikidele   abi   osutamine,
kuid NSVL silmis oli see USA ettekääne, et riike majanduslikult ja poliitiliselt oma võimule allutada.
Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. ● Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSVL (1949) koos
endast   sõltuvate   nn   rahvademokraatiamaadega   Vastastikuse   Majandusabi   Nõukogu   (VMN).
Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai
sellega   enesele   ka   parema   kontrollmehhanismi   nende   riikide   üle.   LIIKMED:   Bulgaaria,   Kuuba,
Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-SM, Tšehhoslovakkia, Ungari, Vietnam ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) (1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale
koostööle. 1949 aastal loodi NATO, mille tegevuse aluseks põhimõte: rünnak ühe liikmesriigi vastu
on rünnak kõigi vastu. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksenburg, Norra,
Portugal, PM, SB, Taani Pariisi kokkulepped ● 1952. aastal asustasid PM ja SM Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
● 1954. aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus)
● SLVs kaotati okupatsioonirežiim, võeti NATO liikmeks
● SLV oli NATO kontrolli all ❖ Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide
sõjalis-poliitiline   organisatsioon.   Ajendiks   oli   SLV   liitumine   NATOga.   LIIKMED:   Albaania,
Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari. ❖ Berliini kriis ja SM lõhestumine (SDV, SLV) SM   jagunes   kaheks:   SDV   ja   SLV.   SDVd   kontrollis   NSVL.   SLVd   lääneriigid   (USA,   SB,   PM).
Olukord SM oli pingeline, sest NSVL ei meeldinud, et lääneriikide väed paiknesid Lääne-Berliinis.
See ei meeldinud NSVL, sest ta tahtis SDVd ja SLVd liita oma võimu alla, aga lääneriikide väed
takistasid seda. SLV ei tunnistanud idaosa eraldamist ning SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika
aluseks   oli  Hallsteini   doktriin-  kõiki   neid   riike,   kes   sõlmivad   diplomaatilisi   suhteid   SDV-ga,
käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Suhteid pingestas
veelgi   pidev   idasakslaste   põgenemine   ‘’kommunistlikust   paradiisist’’   Lääne-SMle.   Selle
takistamiseks ehitati (1961) Berliini müür, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See
sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe SM vahel.


❖ Võidurelvastumine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi
ja   võimsamaid   relvi,   millega   loodeti   ära   hoida   vastase   võimalik   rünnak.   NSVL   kuulus   ülekaal
tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl see vastu oli tollase maailma kõige võimsam
relv- tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid,
1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk
termotuumapomm,   seda   sama   katsetas   ka   NSVL.   Algselt   mõeldi   tuumapomme   kohale   toimetada
lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse
maailma  nurka.  Nende  relvadega  likvideeris NSVL  oma  mahajäämise  tuumarelvastuses,  USA  jäi
kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis
nende olemasolu ära kolmanda MS puhkemise. ❖ Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad-  (1948-1949).  Rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lääne-Berliini.
Läänes  usuti,   et   Stalinit   on  võimalik  rahustada.   Nende   silmad  avab  Stalini   katse   hõivata   Lääne-
Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud
rahareform.   NSVL   ei   saanud   seda   linnaosa   siduda   majanduslikult   enda   piirkonnaga.   1948   aastal
alanud   Berliini   blokaadi   käigus   lõikas   NSVL   Lääne-Berliini   ära   välismaailmast   (elekter,   kütus,
toiduained), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis
õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast oli NSVL sunnitud blokaadi
lõpetama. Blokaad tekitas SM lõpliku lõhestumise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides
SDV. (NSVL, USA, Berliin) -> Avaliku külma sõja algus; 2 saksamaad; Brüsseli pakt ja NATO Korea sõda- (1950-1953). Korea lõhestatud, P-Korea tahtis kogu riiki oma võimu alla. Sõjaline
kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel
Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist.
ÜRO   vägedel   anti   käsk   agressioon   peatada.   Väed   viidi   Põhja-Korea   tagalasse,   lõigates   sügavale
Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. See risk tasus end ära, sest Põhja-Korea väed
taganesid.   Põhja-Korea   ja   Lõuna-Korea   kokkuvarisemine   tähendaks   aga   kommunistliku   Hiina
sekkumist. 1950. aasta lõpul tungisid NSVL relvadega varustatud Hiina üksuse ÜRO vägedele kallale,
ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid 1951. aastal pandi raskes lahingus hiinlaste edasitund seisma. 1953.
aastal   sõlmiti   vaherahu.   Suurimaks  kaotajaks  oli   NSVL,   kelle   autoriteet   Aasias  kui   ka   Euroopas
kahanes. ->  suured inimkaotused; kardeti selliste sündmuste juhtumist. Sõlmiti Pariisi lepped.
SM astus 1954 NATOsse, Ida blokk lõi VLO (1955) Berliini ülestõus- (1953). NSVL puhkes võimuvõitlus, sakslastel tekkis lootus, et saavad pääseda
võõra võimu alt.  Rahulolematus lõppes 1953 avaliku vastuhakuga. Meeleavaldus haaras kogu Ida-
SM. (Lääneriigid, NSVL, Berliin). Kuulutati välja sõjaseisukord, tankid tänavatele. -> Hukkus palju
inimesi, rahulolematus jäi hõõguma, NSVL ei suutnud muuta olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas. Suessi kriis- (1956). Egiptuses toimus 1952 riigipööre. Suessi kriisi ajendiks võib lugeda Egiptuse
kuninga kukutamist ja ohvitseride võimule tulekut, mille tõttu hakkas Egiptus lähenema NSVLe ja
teistele   sotsialistlikele   riikidele,   sest   sai   sealt   sõjalist   ja   majanduslikku   abi,   mis   aga   omakorda
põhjustas suhete teravnemist  lääneriikidega. Uus valitsus riigistas Suessi kanali, mis tõi konflikti
lääneriikidega.   (NSVL,   SB,   USA,   PM,   Iisrael,   Egiptus).   Kaasa   ei   aidanud   ka   Suessi   kanali
natsionaliseerimine. 1956. aasta lõpu poole ründas Egiptust Iisrael (inglaste mahitusel), sõtta astusid
Iisraeli poolel ka SB ja PM, sest loodeti taastada kontroll Suessi kanali üle. ÜRO, USA ning NSVL


sundisid   sõdivaid   pooli   sõjategevust   lõpetama.   Suessi   kriisi   tagajärjel   vähenes   SB   ja   PM   mõju
maailmas ning suurenes NSVL mõju Lähis-Idas. Ungari   ülestõus-  (1956)  Kesk-   ja   Ida-Euroopas   oli   kriis,   juunis   olid   Poolas   streigid   jms,
mässulised   jõudsid   Ungarisse.  (Ungari,   NSVL).   1956.   aasta   oktoobris   toimus   Budapestis
meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Nõukogude tankid ei suutnud vastuhakku maha
suruda, samal ajal tuli ametisse Imre Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida
kokkuleppe   NSVL   relvajõudude   väljaviimiseks   Budapestist.   Toimuv   äratas   vastukaja   ka   teistes
maades ning tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Kuna lääneriigid olid Suessi kriisiga
hõivatud, siis NSVL tekkis võimalus ülestõus Ungaris maha suruda. Ungarlased osutasid vastupanu ja
pöördusid   abipalvega   ÜRO   poole.   Vastupanu   suruti   maha   novembris   1956.   ->  Hukkus   u   3000
inimest, 20 000 vahistati, Nagy arreteeriti, ta ei olnud nõus avalikult ülestõusu hukka mõistma
ning 1958.a poodi ta üles. Berliini   kriis-  (1958-1961).  Suur   põgenikehulk   idast   läände,   Hruštšov   nõudis,   et   Berliin
muudetaks neutraalseks, lääneliitlased viigu väed ära.  (SM, SB, USA, PM, NSVL). NSVL oli
saanud üheks maailma kahest üliriigist. Eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu
maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. SLV ning kogu demokraatlik
maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsooni ning NSVL ei suutnud alla
neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände.
1961. aastal rajas Hruštšov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad kohe
maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. ->Berliini müür 1961.a.
Lääne-Berliin kujunes demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963. Kariibi ehk Kuuba kriis- (1962). NSVL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. (NSVL, USA,
Kuuba). 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Castro tahtis kehtestada
omaenda  diktatuuri.  Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga  ning lähendasid
suhteid NSVLga. Hruštšov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus
USAst, Hruštšov ise kinnitas, et tegemist ei ole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning
teavitasid   sellest   kogu   maailma   ning   kuulutasid   bälja   kontrolljoone   merel.   Kennedy   nõudis
raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva
järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei
ründa Kuubat. Castro režiim jäi püsima. ->  NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA Türgist,
tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised. Hruštšovile pandi siseriiklikult pahaks allaandmist,
mis viis ta tagandamiseni. Praha kevad- (1968). Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus, uus juhtkond kuulutas välja uue
kursi,   mis   Moskvale   ei   meeldinud.  Tšehhoslovakkias   olid   rahulolematused   presidendi   Antonin
Novotnyga.   Novotny   sunniti   tagasi   astuma,   partei   uus   juhtkond   (eesotsas   Alexander   Dubeck),
kuulutas välja  uue  kursi,  nn inimnäolise  sotsialismi  rajamise  paika  Dubecki  reformikaja  sisendas
lootust.   Sotsialismi   alustalad   jäid,   lisati   aga   näiteks   väikeettevõtlus,   kaotati   tsensuur   ning
ideoloogiline järelvalve. Moskva otsustas aga Tšehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSVL
ei   meeldinud,   et   tema   võimualal   asub   piirkond,   kus   igaüks   võib   mõelda   ja   öelda,   mida   tahab.
Sõjavägede   teele   saatmise   puhul   kuulutas   Leonid   Brežnev,   et   NSVL   on   õigus   ja   kohus   kaitsta
sotsialismi   kõikjal,   see   avaldus   läks   ajalukku   kui  Brežnevi   doktriin.  Prahasse   sisenesid   tankid.
Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning, et maailm tüdineb
sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. NSVL diktaadi järgi seati ametisse
uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile,


kes   olid   lootnud,   et   nõukogude   režiim   muutub   mõistlikumaks.   ->  Pettumuse   avalduseks   oli
dissidentluse tugevnemine. Vietnami   sõda-   (2975).   Riik   jagatud   kaheks,   põhi   kommunistlik,   lõuna   läänemeelne.  Nixon
alustas   sõja   vietnamiseerimist   ja   rahuläbirääkimisi.   Vietnami   sõda   osutus   USA   jaoks   suurimaks
läbikukkumiseks külma sõja vältel. 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks: NSVL ja Hiina toetusel
moodustatud Põhja-Vietnam ja USA mõjualuseks kujunenud Lõuna-Vietnam. Lõuna-Vietnami režiim
oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide
mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam.
Ametlikult   astus   USA   vietkongide   vastu   sõtta   1964.   aastal.   Põhja-Vietnamit   pommitati,   kuid
vägedega sisse ei tungitud. USAl oli hirm, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna-Vietnamis, siis
tekib ahelreaktsioon ning Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli väga verine. 1973. aastal
sõlmiti   Pariisi   rahuleping,   mille   alusel   pidi   sõjategevus   lõppema   ja   ameeriklased   lahkuma.
Ameeriklased lahkusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa
ning seal kehtestati jäik kommunistlik režiim. 1976. aastal Vietnami kaks poolt ühendati. ->  1973
Pariisi   rahulepinguga   jäi   riik   endiselt   jagatuks.   1976   liideti.   Ühtne   sotsialistlik   riik.
Keskkonnakahju (kemikaalid, napalm). Ungari ja Tšehhoslovakkia kriiside võrdlus:
Mõlemas riigis hakkasid juba kõrgemad tegelased rahvaste olukorda leevendama, režiim muudeti
demokraatlikumaks.   Mõlemas   riigis   olid   inimesed   rahulolematud   ning   korraldasid   meeleavaldusi.
Tšehhoslovakkia   lootis   sõdadega   võita   võõra   väe,   kuid   seda   ei   juhtunud,   nii   Ungari   kui   ka
Tšehhoslovakkia   kriisid   lõppesid   NSV   Liiduga.   Mõlemal   riigil   sunniti   eelnevad   juhid   lahkuma.
Ungaris poodi isegi üles. ❖ Brežnevi doktriin, mõju Brežnevi doktriini all tuntakse Leonid Brežnevi avaldust, kes kuulutas, et NSVL on õigus ja kohus
kaitsta   sotsialismi   kõikjal   ning   et   NSVL   kavatseb   seda   teha   ka   tulevikus.   Brežnevi   doktriin   oli
masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et NK režiim muutub mõistlikumaks. Pettumuse
avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine. ❖ Pingelõdvendus 1970.   aastate   alguseks   oli   Lääne   välispoliitika   jõudnud   ummikusse.   Sõnadega   oli   kommunismi
levikule ägedalt vastu seistud, kuid tegelikult ei suudetud kommunismi levikut peatada. Lääneriikides
levis seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb leppida sellega
koos eksisteerima. Lääs oli saanud mitmeid tagasilööke, majanduslik olukord oli halb, NSVL tundus
tugevnevat.   Pandi   algus   pingelõdvendusele   ehk   suhted   NSVL   ja   lääneriikide   vahel   hakkasid
paranema. Esimesena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid.
Esimesena PM, kes astus välja ka NATOst. PM abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada.
NSVL ja PM vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. Paranesid ka NSVL suhted
Lääne-SMga, kus võimule oli tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus. 1970. aastal sõlmis Lääne-SM
NSVL   ja   Poolaga   idalepingud,   tunnustades   SM   (SDV)   idapiirina   Oder-NEISSe   jõge.   Lääne-SM
hakkas tunnustama SDVd. Uus USA president Richard Nixon hakkas häid suhteid looma NSVL ja
Hiina   Rahvavabariigiga,   selle   tulemusel   lahkusid   USA   väed   Vietnamist,   normaliseeriti   suhted
Pekingiga. Seoses USA ja NSVL suhete paranemisele, korraldati strateegilise relvastuse piiramise
lepinguid: 1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi; 1972 NL ja USA ei ehita
juurde (5 aastat) ühtegi tuumarelvakandurit. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa
julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. 1. augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa


riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ‘’Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel’’.
Lõppdokument koosnes kolmest osast: esimeseks oli Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa
riikide piiride vääramatust. Teine oli pühendatud majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalasele
koostööle.   Kolmas   oli   koostöö   humanitaaraladel   ning   inimõiguste   vallas.   Helsingi   nõupidamise
lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE.  Pingelõdvenduse   tulemused:   tihedam   läbikäimine   idabloki   ja   lääneriikide   vahel-   turism;   tihenes
kultuuri   ja   teadusalane   suhtlemine;   õõnestas   idablokki   seest   poolt-   ebaotstarbekad   laenud   viisid
läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme. SAKSAMAA   LÄBI   KÜLMA   SÕJA:   Saksamaa   oli   lõhestunud.   II   MS   järel   oli   tekkinud   kaks
vastandlikku leeri. Potsdami konverentsil jagati SM ja Berliin nelja riigi vahel (NL, USA, PM, SB)
okupatsioonitsooniks.   Selle   põhjuseks   oli   rahareform   läänetsoonides   ja   selle   laiendamine   Lääne-
Berliini. Lääne riigid tahtsid SM taastada demokraatia, NL seevastu tahtis jätta SM idaosa Berliiniga
oma mõjusfääri ja alustas sovetiseerimist. See oli eelduseks Berliini blokaadi tekkes. NL blokeeris
Lääne-Berliini ühendusteed Läänetsooniga, vastu loovad USA ja SB õhusilla. Siit sai alguse külm
sõda ja kahe SM kujunemine (SLV, SDV). Brežnevi doktriin seisnes selles, et NL on õigus ja kohus
levitada kommunismi. Berliini kriis tekkis, kuna paljud SM elanikud põgenesid idast läände. Selle
takistamiseks   ehitati   Berliini   müür.   SLV   välispoliitika   aluseks   sai   Hallsteini   doktriin-   ei   tunnista
SDVd,   kõik,   kes   sõlmivad   temaga   lepingu,   käsitletakse   SLV   vaenlastena,   suhted   lõpetatakse.
Vahepeal toimusid pingelõdvendused, suhted SLV ja SDV vahel paranesid. Idabloki lagunedes külma
sõja lõpul liideti SM üheks (1990). SM astus ka NATOsse. PINGELÕDVENDUS:   Lääneriikide   välispoliitika   ummikus,   vajati   hingetõmbeaega.   NL   ja
Lääneriikide suhete paranemine. Esmalt arenes NL ja PM suhted. Idalepingud (1970)- Lääne-SM,
NL,   Poola   ->  tunnustati   Saksa   DV   idapiirina   Oder-Neisse   jõge.  Brežnev   allkirjastas   SLV
koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majandusevallas. 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti ‘’NSVL ja
USA suhete alused’’, mille järgi pidid liidrid korrapäraselt kiohtuma hakkama. Järgnevatel visiitidel
sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, jms kokkuleppeid. Relvastuse piiramise lepingud: NL ja
USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi; NL ja USA ei ehita juurde 5 a jooksul tuumarelva
kandureid; 1973 läbirääkimised tuumarelva kandurite vähendamiseks.  Helsingi protsess-  Euroopa
julgeoleku ja koostöönõupidamine. ‘’Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel’’, mille sisuks majandus-,
teadus-,   jms   alane   koostöö,   Eu   julgeolek   ja   Eu   piiride   vääramatus;   OSCE-   EU   julgeoleku   ja
koostööprogramm.  SM ühinemise  probleemid:  takistas seda  algselt  Berliini  müür,  NL  soov sovetiseerida  Ida-SM  ja
Berliin. Ühinenud SMst sai EU mõjuvõimsaim riik. RICHARD NIXON- 1953-1961 Dwight Eisenhower asepresident, 1969-1974 USA president. Ametist
astus tagasi 1974 Watergate’i afääri tõttu. Ta vähendas USA vägesid Vietnamis, neid välja tuues
korraldas ta salajasi pommitamisi Laoses ja Kambodžas, et aidata Lõuna-Vietnami demokraatlikel
vägedel   võita.   Selle   avalikuks   tulek   langetas   Nixoni   populaarsust.   Alustas   pingelõdvensusega,   et
vähendada USA ja NSVL vahelisi pingeid. Ta uskus, et kui peaks puhkema III MS, siis USA seda ei
võidaks ning otsustas muuta USA poliitika realistlikumaks. 1972 käis Nixon välisvisiidil -> USA ja
Hiina   sõlmisid   diplomaatilised   suhted  ->   aluse   USA   majanduslikule   edule.   Nixoni   eestvedamisel
sõlmiti  mitmeid lepinguid. Ta  lasi oma alluvatel pealt  kuulata riigi aparaati, kontoreid ja seeläbi
rikkus seadust. See tuli avalikuks kui Watergate’i afäär ning ta astus ametist tagasi. Kohtus ka Mao
Zedongiga.


● Harry Truman-  USA president,  nägemine  halb, Trumani  doktriin,  Marshalli plaan, Korea sõda. ● Jossif   Stalin-   julm,   paranoiline,   NSVL   juht,   stalinism,   massiterror,   Berliini   blokaad   ja ülestõus. ● Dwight   Eisenhower-   USA   president,   ‘’sõjakangelane’’,   lootis   edu   tulevat   tööst.   NATO ülemjuhataja, lõpetas Korea sõja. Tuumarelvade areng, majanduslik areng.  ● John F. Kennedy- demokraat, isemeelne.  Sigade lahe dessant, Kuuba kriis.
● Leonid Brežnev- Brežnevi doktriin, allkirjastas SLV koostöölepingud, pingelõdvendus
● Richard Nixon- lõpetas Vietnami sõja, hoida suhted head kommunistlike riikidega
● Ronald Reagan- kärpis sotsiaalprogramme, tugines eraalgatustele, reagonoomia- tööpuudus. Lõppes pingelõdvendus. ‘’Tähtede sõja programm’’. ● Mihhail Gorbatšov- perestroika (senise sõjalistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikus   kriisist).   Glasnost   ehk   avalikustamine.   Eesmärgiks   ei   olnud   sotsialistliku
süsteemi lagunemine, kuid see juhtus. Idabloki lagunemine. 1945-1950 ● Berliini blokaad
● Trumani doktriin + Marshalli plaan
● Hiina kodusõda
● NATO- algas põhja-Atlandi lepinguga 
● VLO NATOle vastukaaluks (Varssavi lepingu org)
● ÜRO (kasvas rahvaste liidust) 1950-1960 ● Berliini müür
● vesiniku pommi arendamine
● Korea sõda
● Stalini   surm-   NSVL   staliniseerimine   (pärast   Hruštšovi   SULA->   suhteid   parandama, AMNESTIA- karistus leevendatakse/kaob, patt jääb) ● I tuumaenergia allveelaev
● Marshalli plaani lõpp
● tuumarelvade testimine
● Hruštšov tõusis poliitikas, laitis Stalinit
● Suessi kriis (NL võit)
● Ungari kriis, Ungari ülestõus
● Berliini ülestõus
● Poola ülestõus
● Hallsteini doktriin- SLV ei tunnista SDVd 1960-1970 ● kosmos- kuu, avakosmos, Gagarin, võidujooks
● Kuuba kriis
● USA sekkus 1964 Vietnami sõtta
● Pingelõdvendus (Nixon), algatas keskkonna kaitseks lepinguid
● Alguse sai hipiliikumine (Vietnami sõja vastu) 1970-1980 ● 1973 USA väed Vietnamist välja
● genotsiid (L-Vietnamlasi tapma)
● pingelõdvendus (Helsingi protsess, OSCE)


● soodustati dissidentide tegevust (olukord pehmenes), Brežnev
● Brežnevi doktriin- eesmärk kaitsta kommunismi
● stagnatsioon- seisak ÜK peaaegu kõikides valdkondades
● Praha kevad (1968) 1980-1990 ● NL saavutanud 1980 tuumajõus ülekaalu
● 1980 sisepoliitiline olukord Poolas teravnes, ‘’Solidaarsus’’
● Tähtedesõjaprogramm- militaliseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp
● USA alustas taas relvastuse kiirendamist -> uus võidurelvastumine
● Gorbatšov- glasnost, perestroika
● Idabloki lagunemine
● SM ühendamine NL oli parem elada, kuna naistel ja lastel olid elutingimused paremad (lastetoetus, naised said tööl
käie, osaleda poliitikas). NL üritas luua ühtsust ja võrdsust, polnud tööpuudust, meditsiin oli lastele
tasuta ja jätkus kõigile. Sõja alguses oli tavarelvastus ülekaalus. Haridus oli kõigile tasuta ja lihtsasti
kättesaadav. Esimene elusolend kosmoses (Laika). Hoolitseti kaubatranspordi eest, esimene kaubatee
Baikali   ekspress.   NL   rohkem   vendlust   ja   armastust.   Tööliskorter   võimalik   saada.   Polnud
abordivastasust. USAs oli parem elada, kuna seal on tervishoid arenenum (edukas südameoperatsioon). USAs oli palju
koostööd, aitasid teisi riike. Moeelu arenes samuti USAs kiiremini. 1969 käis Apollo 11 kuu peal,
esimene   inimene   kuul   Tehnoloogilised   saavutused   paremad   (arvutihiir,   töötav   laser).   USAs   oli
tuumarelvastus ülekaalus, põllumajandus toimis paremini. NL seevastu kasutas palju palju väetist. NL
majandustalaks oli inimõiguste piiramine (töötu olemine on illegaalne). USA panustas keskkonna
probleemide   lahendamisele,   nt   mereimetajate   kaitseseadus,   aga   NL   sõjategevus   põhjustas
jääkreostust. NL oli arstiabi kehvake ja suremus kõrge. KOLMAS MAAILM-  need riigid, mis ei olnud USA, NSVL ega nende liitlased.