Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi
Emil Tode ja ta homoseksuaalsed seiklused romaanis ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode romaani ,,Piiririik" ja analüüsin seda Helena Hodanjonoki arvustuse põhjal. Abiturient Helena Hodanjonok annab oma arvustuses raamatust ,,Piiririik" mõista, et teost uurides ja lugedes pole isegi teose lõpus aru saada, kas peategelane on mees või naine. Sedasi kirjutamine nõuab suhteliselt omapärast ja võimekat talenti ja nagu näha siis seda Emil Todel alias Tõnu Õnnepalul ka on. Samuti toob see välja, et loodu on modernne kirjandus. Lugedes raamatut jäi ka minul mõistmatuks peategelase sugu. Ainuke, mida võib peategelase kohta väita on see, et ta on ametilt tõlkija ja et ta elab Pariisis
aastal töötas ta ajakirja vikerkaar toimetuses. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema käe all on valminud nii müningad teosed nagu ,,Hind", ,,Printsess" kuid ka luulekogusi ,,Sel maal", ,,Mõõt" ja paljud paljud teised. TEGELASED Minategelane- väga Lääne-Euroopa vastane, eneseotsiv, pärit Eestist, ei tea täpselt mida tahab,rikkust põlgav Franz- Tavaline Lääne-Eurooplane TEOSE PÕHIPROBLEEMID Leida see õige koht see niinimetatud piiririik ehk koduukoht ja kodulinn, kus tunda end koduselt. Kaotada lääneline mõtlemine SISU KOKKUVÕTE Piirikirik on just selline kirjandusteos, mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust. See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks
Arvustus raamatust „Piiririik“ Teose nimi mida lugesin oli „Piiririik“, autoriks Emil Tode, õige nimega Tõnu Õnnepalu. Teose žanriks on romaan. Teos oli minu jaoks üsna mõttetu sisuga. Raamatu lõppu jõudes ei saanud ma ikka aru kas peategela on mees või naine, nii palju kui mina aru sain siis oli ta homoseksuaal. Kohvikus astus ligi mees ja siis peategelane ütles, et tahaks teda suudelda, ehk siis ta kas oli naine või homoseksuaal. Riietuse järgi mis raamatus välja tuli võiks õelda, et
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maa...
F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule.
"Kõige imelikum on see, et ma ei taha midagi. Ma ei vaja midagi ega kedagi, jah, mitte kedagi, ma ei tunne kellestki puudust. Isegi sinust mitte, Angelo. Sinust muidugi mitte, sest sinuga ma räägin kogu aeg, kas ma saaksin seda teha kui sa siin oleksid?" Romaan "Piiririik" on kirjutatud kirja vormis, kellelegi, kes kõigub reaalsuse ja ebareaalsuse piirimail. Lugedes tekkis tunne, et seda erilist isikut, kellele kirja kirjutati, on võib-olla kuskil kohatud, ei tea siis, kas unenäos, unistustes või mõnes kohvikus, kus temast on looma hakatud kedagi erilist ja vajalikku, kedagi kellega rääkida ning keda mõnes mõttes oma kaitseingliks pidada. Ilmselt sellest ka kirjasaaja salapärane nimi Angelo
Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu
13.septembril 1962.aastal. On eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Kasutab kirjanikunime Emil Tode. Õppis Tartu Ülikoolis botaanikat ja ökoloogiat. Tõnu Õnnepalu Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988)
Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega
· Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine" "Elu alles ees" "Endise aja nooruk" "Ameerika: valik "Daam ja auto, luuletusi 1947- päikeseprillid ja 1996" püss" "Taasleitud aeg"
1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani: 1993 "Piiririik" - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis pälvis 1994. a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt Eestist) pärit homoseksuaalsest stipendiaadist, kes terve raamatu vältel üritab ennast alles leida või siis määratleda, kuid mis on väga keeruline, sest samal ajal tegeleb ta usinalt ja pühendunult oma Ida- Euroopa päritolu mahasalgamisega
Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 1989 1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta alustas kirjaniku karjääri luuletajana aastal 1985. Aastal 1993 avaldati talle rahvusvahelist tähelepanu kui tema romaani Piiririik (inglise tõlge: "Border State") ilmus tema Hüüdnime "Emil Tode" all. Raamat on tõlgitud 14 eri keelde ja sai kõige tõlgitum eesti raamat 1990. Sel aastal sai ta aastase kirjandusliku auhinna Balti Assambleelt. Teosed Romaanid: · "Piiririik" (1993) · "Hind" (1995) · "Printsess" (1997) · "Raadio" (2002) · "Flandria päevik Luulekogud · "Jõeäärne maja" (1985) · "Ithaka" (1988) · "Sel maal" (1990) · "Mõõt" (1996)
· 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetajana · 1993. aastal kirjastuses Tuum ja Eesti Vabariigi välisministeeriumis Looming · Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid · Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest
Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks Mustamäe projekteerija; sveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha. See romaan näitab, kuidas inimesed elavad igaüks omas maailmas ega mõista sageli üksteist. Tõnu Õnnepalu ehk Emil Tode Tema tuntuim teos on romaan ,,Piiririik" (1993). Teos oli omal ajal väga uuenduslik eesti kirjanduses. Teos on postmodernistlik, tegevus toimub Pariisis. Teoses on homoseksuaalsuse teema. Peategelane on mees, kes mõrvab lõpuks oma meespartneri, kuna too üritab tema elu liialt kontrollida. Piiririik on Eesti, mis paikneb Ida-Euroopa ja lääneliku Euroopa piiril. Meie kultuur ja vaimsed väärtused on euroopalikud, aga Lääne Euroopa suhtub meisse üleolevalt ja kahtlustavalt kui endisesse nõukogude rahvasse
Oleks vaid keegi mulle öelnud, kui jube see on,ma poleks hakanudki kirjutama." Mis on Kaur Kenderi meelest ebanormaalsus? ,,Kõik, mis ei ole tülgastav ega igav. Kõik, mis on eriline ja paneb silma särama. Reeglite peale sülitamine." Kas Sa loodad, et Sinu raamatud muudavad maailma? Ma jubedalt loodan. Kui kas või üks inimene läheb ja kallistab peale minu raamatu lugemist endale kallist inimest... Raamat peab avama silmad, nii nagu minu omad avas Õnnepalu "Piiririik". Iseseisvuspäev Kenderi esimene romaan ropp ja primitiivne kirjutatud lühilausetega moodsas kuues kriitiline realism võitis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Peategelasteks on Karl Pajupuu, Marks ja Aive Simson. Teos räägib kahe mehe igapäevaelust 90. Eestis. Sõbrad joovad enamuse ajast ja püüavad raha kokku ajada (näiteks värvates naisi pornofilmi). Kumbki neist ei käi tööl ja Karl elab Simsoni
võimalik. Ei oskagi öelda, kas see annab meile ka mingeid eeliseid või näitab fakti, et riik ei suuda ise mõelda, kuid kindlasti pole see neutraliteedi märk. Kas on nii oluline olla pidevalt eesrindlik tänapäeva maailmas. Arvan, et kõigile meeldimine ei tõsta meie väärtust teiste riikide silmis, sest olles kõigi sõber, ei olda tegelikult ju kellegi sõber. Me võiks vaikselt oma "rida" ajada ja mitte huvituda niivõrd teiste arvamusest. Oleme Euroopa Liidu piiririik ja peaksime keskenduma rohkem oma riigi kaitsele. Ajades oma riigile tõeliselt tähtsat poliitikat, võime rohkem sümpatiseerud. Loomulikult on see üks võimalus välja paista ja sellega ka elandada võõrkapitali sissevoolu, aga leidub ka muid võimalusi. Väikeriikide sõltumatus väheneb kosmilise kiirusega ja kasvab sõltuvus suurriikide ettevõtetest, seega suureneb ka oht sõja ajal marionett-riigiks saada. Kuid omariikluse säilimine vajab meie kõigi kaitset ja hoolt
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri
Luules esines koomik Draama aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge. Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas rikutakse tegelikkuseilusiooni,
IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Tipud kaasaegsest eesti kirjandusest · Kristiina Ehin · Jürgen Rooste · Tõnu Õnnepalu Emil Tode ,,Piiririik" · Andrus Kivirähk · ,,Rehepapp" · ,,Mees, kes teadis ussisõnu"
ühiskonnateadustest - Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes - Lai ring uurimisteemasid - Uurimissuunad - Linna- ja rahvastikugeograafia - Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas" - Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema - Mõnikord: kehvemapoolse kliimaga Majanduslik asend ja positsioon: - Euroopa ääremaa - Väike - Suhteliselt vaene ja investeerimissuutmatu riik ja ühiskond - Osaliselt aegunud majandusstruktuur - Asend ei ole paranenud
Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid. Autor hakkab tekstides hajuma, kõnelevad mitu tegelast. Pendeldamine oma ja võõra teksti vahel. Ühelt poolt peegeldaks nagu igapäevast maailma, aga samas teeb kogu aeg midagi muud. 28. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigovi) looming („Piiririik” jm). „Piiririik“. Väga ilus keelekasutus, kuigi kirjutamisteemad on kahtlased. Alustab 80.-te teisel poolel kriitiku ja luuletajana, aga ei ole juhtautor. Traditsiooniline ja lüüriline luule. Mingil hetkel läheb proosale üle. Luuserproosa; peategelane ei viitsi tööl käia, magab poole päevani ja mõtleb põhiliselt riietele. Väga peen stiilitunnetus. Ümberkirjutav hoiak – tekst on mingis mõttes uus, aga samas kirjutatakse vanu traditsioone teistsuguseks. 29
Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. 3 Austria kultuur Muusika Austria oli ja on jäänud tänaseni maailmakuulsaks muusikakoldeks. Muusikaelu on Austrias alati olnud tihedalt seotud Saksamaa omaga, samuti Habsburgide keisririigiga. Vanasse Viini
julgeolekuaparaat. Nüüdisaeg on Saatana iseseisva kujuna kirjasõnas tagaplaanile tõrjunud, kuid inimeste vaimust ja mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida-Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks.
Kask, arhitekt Maurer, ettevõtlik ja moraalivaba restorani uksehoidja Theo, luuletaja Eero).Algul kulgeks nagu igaühe elu eraldi ja kõiki vaevab mingil määral üksindus. Romaani jooksul puutuvad nende elud kokku ja nad mõjutavad üksteist. Romaan näitab, kuidas ka paljude inimeste seas võib inimene jääda üksikuks ja tunda, et teda ei mõisteta. Linnakeskkonnas on inimesed tihti võõramad, kui maal või külades. Emil Tode Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Seda saab võrrelda ka Ida-Lääne kui ka armastamis-vihkamis suhtena. Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat. Mitte piiririiki ega Euroopasse. Kuigi lääneriikides on kõik
alpi vines ikka magatan kanada maria su teel leetu sai ramadan akna taga makki lalla kanal paprikakirp aplana kallal neeva sildu teen sinuga vagunis neetud lisaveen Enamik Contra luuletustest leidsin tema blogist (http://konnulacontra.blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud
kümneks aastaks okupeerituks nelja suurriigi (Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide) sõjaväe poolt. 1955. aastal jõudis Austria täieliku suveräänsuseni. 26. oktoobril samal aastal (sellest alates peetakse seda riigi rahvuspühaks) langetas Rahvusnõukogu otsuse, et Austria jääb igevesti neutraalseks riigiks. Külma sõja lõppemisega on Austria kui senine "ida" ja "lääne"-vaheline piiririik omandanud taas positsiooni Euroopa keskosas. Ida-lääne konflikti asemel, mis oli määravaks faktoriks kuni Nõukogude Liidu lagunemise ning kommunismi kokkuvarisemiseni, arenevad nüüd Euroopas partnerluse ja koostöö uued vormid. Sellel pinnal on Austria läbinud ka uue etapi: alates 1. jaanuarist 1995 on Austria Euroopa Liidu liige ning Lääne-Euroopa Liidu (WEU) vaatlejaliige. 1995. aasta veebruaris ühines Austria NATO poolt pakutud partnerlusprogrammiga. Need sammud
,,Nagu härjale punane kärbseseen" (1996) suurte mängude oluline vahekokkuvõte. Peaaegu kõik tekstid, mis selleks ajaks jõudis kirjutada. Uus periood algas 00ndate alguses: ,,Päike, mida sa õhtul teed" (2003). ,,Sumo" (2007) märgiline, olles eesti kirjanduse skandaliste, sai ikkagi auhinna. Jätkanud luuletoodangut, kuid tekstid on ebaühtlasemad. 29. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigovi) looming (,,Piiririik" jm). Keerulisemad, ajatumad taustad, seostub vahetu kaasajaga. 1980ndatel tuli kirjandusse luulega (loodussõbralik luuletaja). 1980-90ndate vahetusel midagi enamat tema luuletustest. Proosasse sisenes romaaniga ,,Piiririik" (1993) kõige tõlkemenukam teos 1990ndatel aastatel. Õige tekst, õigel ajal õiges kohas. Hästi kirjutatud ja tugev tekst. Suudab erinevaid teemasid tihkelt sünteesida. Räägib arvatavasti Eestist, kuid ei maini seda kordagi
Nimekiri aitaks antud teema juures jõuda järeldusele, et miks on päev pikem kui sajand. 7. Taevatäht, kirjatäht, rahatäht kasutaksin skeemi meetodit. Skeem aitaks jällegi tuua selgust, et missugune on nende tähtede vahe ja milline peaks ola kirjandi sisu. 8. Kas demokraatiasse tasub uskuda? kasutaksin nimekirja meetodit. Hakkaksin järjest sellele küsimusele vastama, et leida parimad punktid. 9. Igaüks meist on piiririik kasutaksin nimekirja meetodit. Esitaksin esmalt küsimuse, et mis piiririigid me oleme ja seejärel hakkaks järjest vastama sellele. 10. Väikesed sulid võllas, suured sulid tõllas teeksin endale esmalt skeemi. Just sellepärast, et leida nende kahe inimesetüübi vahe ja see kokkusobitada. 30: Poliitilises diskussioonis on taas üles tõusnud surmanuhtluse lubatavuse teema. Oled otsustanud diskussiooniga liituda ja sellel teemal kirjutada
positsioonide taastamiseks. Pärtliöö 1572! Henri IV andis välja Nantes edikti, mis andis hugenottidele usuvabaduse aga kehtestas k usu francis. Inglismaal oli anglikaani kirik, Sveitsis kalvinism ja Sotimaal presbüterlus. HOLLANDI ISESEISVUMINE, 30-AASTANE SÕDA JA INGLISE KODUSÕDA. 2.12 Ida-Euroopa 15.-18. saj 1453. vallutas Türgi sultan Mehmed II tormijooksuga konstatinoopoli ja tappis Bütsantsi. “Pigem sultani turban kui kardinali müts” Austriast sai Lääne-Euroopa piiririik. Venemaa oli vürstiriikide kogum, kuid 14. saj algas Moskva vürstiriigi laienemine ja hakati liitma teisi sellega. 1380. aastal löödi esmakordselt mongoli-tatari väge Dmitri Donskoi poolt (Kulikovo lahing). Tsaar Ivan Julm pidas end piisavalt tugevaks, et vallutada Vana-Liivimaa ja algatas liivi sõja. Ukraina kasakate ja Krimmi tatarlaste rüüsteretked ja ootmatud vallutused hoidsid Türgi - Poola-Leedu suhteid pidevas sõjaseisundis. Tänu sellele nõrgenes Türgi surve Austriale
ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. [3. ] Austria kultuur 4 Muusika Austria oli ja on jäänud tänaseni maailmakuulsaks muusikakoldeks. Muusikaelu on Austrias alati olnud tihedalt seotud Saksamaa omaga, samuti Habsburgide keisririigiga. Vanasse Viini koolkonda kuuluvad heliloojad aitasid
luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige suurema osakaalu maastikus on viimase poolesaja aastaga omandanud metsad. Säilinud on ulatuslikud metsaalad, nagu näiteks Kõrvemaa ja 72 500 hektariline
Nüüdisaeg on Saatana iseseisva kujuna kirjasõnas tagaplaanile tõrjunud, kuid inimeste vaimust ja mõtetest pole ta siiski kadunud. Ida filosoofid pooldavad seisukohta, et otsige iseendas ja te leiate kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida- Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks
religioon, tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat (jäljendus, hübriidsus)? Kuidas on tekstis kujutatud koloniaalvõimu (ideoloogiat) ja selle vahendeid (nt vägivald)? J. Liiv „Vari“ E. Vilde „Mahtra sõda“, „Mäeküla piimamees“ A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast“ E. Tode „Piiririik“ A. Kivirähk „Rehepapp“
Sauteri puhul on üleva madaldamise haripunkt ,,Lauakõne" pühendatud vabariigi aastapäevale. Palju roppusi. Raul Meel trükkis ära sini-must-valgele selle, palju poleemikat. 9. Tõnu Õnnepalu loomingu põhiteemad ja kujundid. Piiririigi võiks lugeda osaks triloogias. Peale seda ilmuvad romaanid Hind ja Printsess. Kõik kolm käsitlevad sarnaseid teemasid ning kasutavad ühtset kujundisüsteemi. Üsna sarnased probleemid, üsna sarnane loogika. ,,Piiririik": Ida-Lääne problemaatika. Palju kujundeid, mis viitavad ühele või teisele maale. Lääne-Euroopat kujutatakse kui Ida õpetajat, süünanäitajat ja metsikuse tsiviliseerijat. Minategelase ja Franzi suhe on lääne-ida suhe (vt juba Franzi nime). + seksuaalsuse ja kehaga seotud teemad (nimetatud eesti esimeseks geiromaaniks), Louvre'is oleva skulptuuriga ,,Magav hermafrodiit" rõhutatakse androgüünsust (mõlemasoolisus). Soo ja rahvuse
7. Sarnasus- vähe tegelasi, keskendub ühele teemale Erinevus- puudub kulminatsioon, tihe sündmustik, teemaarendus, pole ebatavaline sündmus Tõnu Õnnepalu (s. 1962) Pseudonüümid Anton Nigov ja Emil Tode Kirjanik, tõlkija Töötanud bioloogia ja keemia õpetajana Romaanid lüürilise moega, inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „Piiririik“ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002) Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema) Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus Jaan Kross „Paigallend“- EV teke ja hukk, lähiajalugu, Euroopa reetmine Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“- ajaloolised üldistused, reetmine,
Juhan Viiding: Mis on see luuletaja luule? Tipud kaasaegsest eesti kirjandusest: See on: kui mõtled elule ● Kristiina Ehin; ja millelegi muule. ● Jürgen Rooste; Mis on see inimese osa ● Tõnu Õnnepalu; ○ Emil Tode „Piiririik“. siin laias ilmas? ● Andrus Kivirähk; End mitte ära magada. ○ „Rehepapp“; Pea seda silmas. ○ „Mees, kes teadis ussisõnu“. Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu
vanemaid inimesi üldiselt austati ja peeti oluliseks. - tekkis kirjaniku ja kunstniku amet (tänapäevases mõistes), enne oli kirjanikul teine amet, alles siis oli ta kirjanik. (Kreutzwald-arst). -Suits tutvustab K.J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks. -Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast). -Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis). (PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode ,,Piiririik") (NB: Lutsu ,,Soo" peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha
- 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade) - ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem samaaegne jutustamine: põimitud jututstamine: ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (meta)hüpodiegeetiline --II-- - "vanamees", kes röögib uuest, sügavamast tasandist. jutustajate tüpoloogiad: heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) homodiegeetiline jut
kohvikutes, naeratan inimestele ja nemad naeratavad mulle ja keegi ei saa mind sealt kätte, ei vanaema ega õpetajad ega mu oma elu. Nüüd olen ma siin, selles turiste täis ja ebasõbralikus linnas, vaevlen kuumuse käes, laman poole päevani oma urus ja ei tea enam, millest unistada. Ei viitsigi enam millestki unistada. Ja ära pääsenud pole ma millestki, see kõik on minuga kaasas, mu oma elu, vanaema, lapsepõlve umbne korter..."(Emil Tode: Piiririik. Tln, 1993) Gadameri meetod on ajalooline hermeneutika, mille ta esitab läbi eelneva traditsiooni analüüsi. Olulised on ajalooline ja sotsiaalne aspekt. Esitab oma õpetuse läbi eelkäijate kriitika; Scheiermacheri romantilise hermeneutika ja Dilthey ajaloolise ja psühholoogilise hermeneutika kriitika, lähtub Heideggerist. Arendab edasi tema ideid. Põhiteos koosneb kolmes osast: I "Tõe
Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi konseptsioon), sest polnud vahet, kus sa oled ja see pole mingi eriline paik. Raamatu kõrgpunktiks tema poja enesetapp. Sauter on nüüdskirjanduse klassik... teine klassik on *Tõnu Õnnepalu Alustas luuletajana 80ndate tp juba...üks osaline luulekeele uuendustes sel ajal. Tema ’lemmik’ osa enda loomest ongi luule. 90ndatel avaldab ta 3 romaani: „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“. 2 põhiideed: Enese mina kaotsi mineku probleem ja enese leidmise võimalikkus. Katusteemana Ida-ja Lääne-Euroopa omavaheline suhe. Piiride lagunemise aeg, uue identiteedi ülesehitamine. Tegemist Eesti esimese geiromaaniga vb, kuid mitte traditsiooniline, pigem androgüüni romaan. Läbiv on ka religioossne motiiv. Rõhutab, et see, mis ta teeb, on kirjutamine, mitte effekti loomine vms. Näitab ka tarbimisühiskona, asjade asendab vaimsuse jm.
märgiliselt tähenduslikuks. Elu enda kirjutamise taotlus on tal kindlasti seal sees, see on ühte pidi seotus realismisõbraliku hoiakuga, teisalt on taustaks Ameerika tippkirjandus. Beatkirjanduse tulek eesti kirjandusse (proosasse ja luulesse) hakkab teatavat rolli mängima. Sauteril ei ole algselt mingit irriteerimistaotlust näha, aga hilisemalt see süveneb. Eriti hea võimalus selleks avaneb 90ndate lõpus. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigov) (S. 1962) 1993 Piiririik 1995 Hind 1997 Printsess – Õnnepalu väidab, et see on kõige puhtamal moel välja mõeldud romaan ja tema arvates ebaõnnestunud romaan. 2002 Raadio 2002 Harjutused o 2005 Enne heinaaega ja hilje o 2009 Kevad ja suvi ja – luulepäevik, kus ta dokumenteerib ühte ajalõiku ja dokumenteerib värssides. 2009 Paradiis – dokumentaalkirjanduslik poolus 2012 Mandala – ilukirjanduslik poolus
3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) sh järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem sh ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem sh samaaegne jutustamine ja põimitud jututstamine: (1) ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (2) (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (3) heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) (4) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses)
isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) Ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat ja jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? Eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) sh järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem sh ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem sh samaaegne jutustamine ja põimitud jutustamine: (1) ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (2) (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand (3) heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevustes) (4) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses)
Probleemi lahendamine "iga hinna eest" on nüüd tagaplaanile nihkumas. Enam soositakse situatsioonile-adekvaatset strateegiat 26 Isikutevahelise konflikti stiilid 1. ühendav 2. kuuletuv 3. domineeriv 4. vältiv 5. kompromissi taotlev Kolmandate osapoolt kaasamine - vahendaja kasutamine (Jaapanis väga levinud, USA-s palju vähem) näiteid: ühine ülemus, kolmas piiririik... V võib sekkuda ka omal initsiatiivil: kaklevate laste vanem, - tsiviilkohtud - nõustajad (peretülid jne) - töötülide komisjon - kaebusi uurivad instantsid Jaotava kauplemise strateegia · Põhitaotlus: kaksikvõit · Konflikti püütakse minimiseerida · Tulemis sisu ja ulatus (mida kumbki pool võiks tehinguga võita) püütakse maksimaalselt lahti
juhtpositsioon – nad allusid Moskva korraldustele Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse, kollektiviseerisid põllumajandus (kollektiviseerimine – eramajandite ehk talude vägivaldne ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks) Euroopas saadi võim nt Poolas, Tšehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida-SMl (Saksa DV) Saksa DV arengule pöörati tähelepanu, sest see oli piiririik Läänega ning pidi tõestama NLi süsteemi üleolekut I-ja K-E kommunitlike riikide koostöövormiks oli sõjalisel alal VLO ja majanduse alal VMN, Marshalli plaaniga polnud lubatud ühineda 1968 Brežnevi doktriin – sai alguse Praha kevadest, kohustas teisi sotsialismi riike sõjaliselt sekkuma, kui ühes on sotsialismi saavutused ohtu sattumas; liikmesriigid toetasid seda, sest kartsid, et muidu rahutuste levik võib ka neid võimult tõugata
esikohale seda, mida neile on pähe tambitud. Need, kes kirjandust ise otsivad ja leiavad, on hoopis teiste maitsete ja arusaamadega. -- Lõpuks milline on hea kirjandus? -- Mulle ei meeldi see, mis parasjagu moes on, destruktiivsus, ropendamine, mingid perverssused... Ma olen ikka toonud võrdluseks Romain Gary, kes kirjutas oma teoses "Elu alles ees" araablaste tohutult vaestest oludest Pariisis, aga millisest headusest oli see romaan kantud! Umbes samal ajal ilmus Emil Tode "Piiririik", mida paljud peavad heaks, aga mitte mina. Ta on hästi k i r j u t a t u d, kuid minu jaoks see kurjus, mis seal sees on, ei ole in. Aga paljude jaoks on. Minu meelest peaks kirjandus olema suunatud inimeses headuse esilekutsumisele ja heade mõtete, positiivse suhtumise väljendamisele ja õhutamisele. Inimese neli kõige tähtsamat omadust on headus, tarkus, ausus ja julgus. Nad on kõik omavahel seotud. Kurja tarkust ei saa minu meelest olla. Kui inimene on
kirjanduse ajalukku jäänud nähtus, ka tema otsib uusi viise, kuidas luua kirjandust nii, et see oleks mõjukas, huvitav ja võimaldaks probleeme esile tõsta teravamalt, vahetumalt jne. See on viinud Õnnepalu klassikalisest fiktsioonist eemale. Sel sajandil autobiograafilise kallakuga proosa, päevikud, kirjad, isiklik essee jms. Puudutab pigem neid intiimsemaid asju ja räägib nendest asjadest, mis tema elu puudutab, mitte kõikide kolhoosnike elusid. Läbimurdeteos ,,Piiririik" (1993) tuntumaid raamatuid 90ndatel, tõlgitud paljudesse maailma keeltesse (25 keelde tõlgitud). Üleminekuaja eestlaste, Ida-Euroopa defektselt portreteeritud raamatromaan, mille põhikujund on piirikujundajad. Piiri mõistet, olemust ja tähendust mängitakse ja mõeldakse läbi erinevate nähtuste taustal. Tuleb välja, et tugevamad piirid on enda sees (psühholoogilised piirid). Teemad Õnnepalu raamatutes: Lääne-ja Ida-Euroopa. Religioon, usk, lunastus, süü. Piiride
staatust eakaaslastega asukohariigis. Väljapakutakse ka seda, et teise põlve ja märksa enam kolmanda põlve juures on märgata, et nende üleskasvamise ajal nad juba on perekonnas, kus vanemad ei käi tööl ning vanemad juba elavadki sotsiaalsetest abirahadest. Nendel ei kujune välja hoiakut, et elus edasiminemise võti on aktiivses osalemises ühiskonna tööelus. Eestis ilmselt ei ole väga suuri raskusi näha, et kultuurikonflikti situatsioonid on Eestis kõik olemas. Oleme selgelt piiririik ning mitte ainult riigipiiri tõttu, vaid on ka piir usulises mõttes. Eestis on näha ka, et vallutajate kultuuri omaksvõtmine võtab kaua aega. Vähem oleme näinud moslemi immigrantide (uue laine) kultuurikonflikti. Kas Eesti ja Vene vahel on kultuurikonflikti? Kuritegude poole pealt tundub, et siiski kõik mõistame norme ühtemoodi. Kuidas võiks ajalisel skaalal kultuurikonfliktide hulk muutuda? Hetkel kontaktid teiste
annaabi.ee 
