tsioo ni Mida te himõ See m koht õõdab a k abil. . Töötab aalu ühe õ põhi mas mõt telis si ühiku Tööp elt v edru ad Inse n usal Sõid eritehni u mõõ kites kii as k t rend Dün miseks use, aam vibra Maa ilise tsioo värin kaug ni, t ate use tuva m Kasu stam õõtmis isek eks
Saksamaad ja kehtestada enda ülemvõim Euroopas. Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse - Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. - USAl oli võike maavägi kuid tugev laevastik. - Tähtsaim partner USAl Euroopas oli Inglismaa. Rahvusvahelised kriisid 20 saj algul - Balkani poolsaar oli ohtlik piirkond - Brugaallased, Makedoonlased, Serblased korraldasid Türgi vastu sõja. Tulemused: Türgi kaotas valdused Euroopas kuid säilitas Konstantinoopoli.
Vidurelvastumine ja desarmeerimine Vidurelvastumise all meldakse ksteise vidu relvastumist. Selle kigus ttati vlja uusi relvaliike ja tiustati olemasolevaid. Desarmeerimine thendab relvastuse vhendamist. Pingeldvendus - pti suhteid parandada liriikide vahel ja relvastust vhendada. Detente on pingeldvenduse rahvusvaheline nimetus prantsuse keeles. Lhimaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelu...
hakati tagakiusama Trumani doktriin usa välispoliitika eesmärgiks oli toetada vabasid rahvaid- ehk kommunismi vastane Eisenhoweri doktriin aidata aasia rahvaid, keda ähvardab kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda? Reaganoomika aitas usal majanduskriisist väljatulla, vähendati makse, riik sekkus vähem majandusse Briti Rahvaste Ühendus riikide ühendus, millest enamik on endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikondlastel Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus
maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud · Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o
Vietnami sõda Ants Nokkur & Hugo Aavik Osapooled PõhjaVietnam Click to edit Master text styles toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master ...
poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised.Kaotati suur hulk sjavge.Moskva lahingu vitsid venelased ja nurjasid Saksa plaani Venamaa kiiresti purustada.Detsembri alguses 1941 alustasid venelased Moskva all vastupealetungi olles enne toonud Kaug-Idast varuvgesid. Atlandi harta. Slmiti 14.aug. 1941. Slmisid USA ja Suurbritannia.(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe.(tegevuse koosklastamine) Phimtted : USAl ja Suurbritannial ei ole omakasupdlikke eesmrke teiste riikide suhtes. Nad austavad kigi rahvaste vabalt valitud valitsusvormi.Need riigid kes on iseseisvuse kaotanud saavad peale sja lppu oma iseseisvuse tagasi.(USA ja Suurbritannia teevad selleks omalt poolt kik) Hiljem nad sid oma snu Balti riikide suhtes kuna nemad ei saanud iseseisvust tagasi.Nad austavad demokraatiat ja vabadust ning vrdsust.(USA ja Suurbritannia) Vaba liikumist samuti.(vabalt letada meresid ja ookeane ja riigipiire).
23 94 0,92 xkesk 46,20 24 96 0,96 Sx2 867,9167 25 99 1 Sx 29,46043 46,2 Me 46 46,2 R 99 36,415 t, N-1 1,711 13,843 Xkesk usal 36,11934 Sx usal 572,017 t -0,644933 26,0375 ui-1 -1,889329 0,68445 -1,210452 -0,531575 0,147302 0,826179 1 6 5 4 3 2 1 0 0-20 20 25
1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
teraspakti ja toetas francot, tungis abbessiiniasse. 4. Stalin purustas oppositsiooni, viisaastaku plaan. Seda rahaastati viljaekspordiga. Põllumajanduslik kollektiviseerimine=näljahäda.Salaprotokoll hitleriga, kuid hitler rikkus seda.jagas euroopa raudse eesriidega 5. Franco moodustas tekitas hisp kodusõja ,hisp natsionalistliku valitsuse. Lubas taastada monarhia,lubas USAl rajada hisp sõjaväe laagreid,õnnestus vältida hisp II MS sattumist, 6. Roosevelt. Suhted NSV liiduga, oli vastu jaapani ja ida aasia vallutamisele, sõlmis liisu suurbritanniaga . neutraalne akt- ei abistanud kedagi sõjas. Oli abiks II MS lõpetamisele, alustas uue, vaba euroopa ülesehitamist. 4) 1. I MS 1918- II MS-ni 1939 vahel tekkisid diktatuuri riigid 2. itaalia , benito mussolini-duce ,,fasistlik itaalia" pettunud pariisi
USA 19. sajandil Gerryn Melts 10.M USA territooriumi laienemine Kuni 19. saj. keskpaigani suurenes USA territoorium kolm korda. Liideti Louisiana, Florida, Texas, Washington, Oregon, Idaho, Havaii saared, vallutati alad kuni Vaikse ookeani äärse Californiani ning osteti 1867. a Venemaalt ära Alaska. Oma ambitsioone põhjendati Monreo doktriiniga, (James Monroe oli USA president 18171825), mille järgi pidid USAl olema vabad käed Ameerika mandril. USA territooriumile loodi 19.sajandil 23 uut osariiki. Massilise sisserände ja kõrge loomuliku iibe tagajärel kasvas kiiresti USA elanikkond. 1850. aastaks oli elanikke juba 23,1 miljonit. Indiaanlaste olukord Kiire halvenemine Karusnahakütidpiisonid Tekkisid konflikitid indiaanlaste ja valgete vahel Indiaanlased asustati neile ette nähtud territooriumitele reservaatidesse. USA põhja ja lõunaosariikide erinevused
koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on
riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb? Kooseneb 20 volinikust, iga riik saadab 12 volinikku viieks aastaks. See on EL valitsus. Volinik on sisuliselt minister. Talle allub üks peadirektoriaat. On koos koguaeg, arvestab EL ühiste huvidega. 3.Miks suurenes USA osa maailmas 1990? NSVL lagunes, USAl on väga aktiivne välispoliitika, suur osatähtsus välis organisatsioonides. USA võttis kasutusele infotee. On maailma üks suuremaid tootjaid. Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4.Iseloomusta Venemaa siseja välispoliitilisi probleeme viimastel aastatel. Mjandus on ebastabiilne, inimesed vaesuvad, hinnad tõusevad, elatustase langeb, mis viib sisepoliitiliste vastasseisudeni. Inimeste varaline kihistumine. Vajab lääneriikide abi
kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USAl rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa
,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted. Sõjalised organisatsioonid · 1949 NATO- Põhjuseks: NKLi tõrjumine, Ajendiks: Tsehhoslovakkia riigipööre ja Berliini blokaad. Peahoone Brüsselis. Väejuhataja alati USAst ja peasekretär Euroopast. · 1955 VLO- Varssavi lepingu rganisatsioon. Seotud Korea sõjaga.
Ajalugu 1. Selgitage mõisted: 1) Külm sõda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külm sõda kestis 1945-1990. a 2) Trumani doktriin- 1947.a- USA presidendi H.Trumani esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt USA toetab vabu rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga või välisjõududega. Seega oli USA valmis toetama vabade rahvaste võitlust kommunismi vastu. (Kreeka, Türgi kaitseks) 3) Marshalli plaan- USA majandusabi programm Euroopa abistamiseks 1948-52. a andis USA Euroopa riikidele 14 miljardit USA dollarit, et kaitsta Euroopat kommunismiohu eest ja taastada Euroopa riikide majandus. 4) Berliini blokaad- 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurb...
läänemerele, arvestab piirkonna spetsiifikat, kiire remondi tagamine. Garri tõi välja, et me ikka Dicken'i raamatut loeks ka. Teenuste majandus Isiku ja era, avalik, era. See osa mis puudutab jaotust hooldust jaotatud mitme firma vahela. Teenuste jaotus WTO järgi. Raske eristada, mis on mis, kus üks lõppeb ja teine algab. Kõige suurem muutmise valdkond äriteenused. Enam ei usuta, et ainult äriteenused toidavad riigi ära, jänkid, põhitootmise unarusse jätnud. Kui usal asemele tekkinud elektroonika siis euroopa tehnoloogia langenud. Arendus, kinnisvara, renditeenused. Firmad kes tegelevad headhuntinguga. Kuum teema 15 aastat KIBS - teadusmahukad äriteenused. jaotuvad kaheks. 1 tehnoloogia põhine ITga seotud, arvutipõhised tootmissüsteemid. Regio kes toodavad spetsiifilist softi, keskkonna teemad-jäätmete utiliseerimine. Kuna mingi lind utahis siis raha eesti energialt. 2. Mittetehnoloogilised- rangetes
USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on teada-tuntud suured vaenlasriigid. Mõlemad riigid mõjutavad ülejäänud maailma meeletult. USAl on kõige rohkem mõju maailmamajanduses, mida ta peaaegu et juhib, aga ka kultuuris. Ja Venemaa mõjutab rohkem teiste riikide tegemisi välispoliitikas. Nende vaheline ajalugu pole kiita ning kuigi suhted on läinud viimastel aegadel paremuse poole, siis vaenlasena näevad nad üksteist siiani. Veel hiljuti keskendus Obama administratsioon suhete parandamisele Venemaaga, nüüd on Valge Maja tähelepanu koondunud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, eelkõige Hiinale ja
Miks sõda ebaõnnestus · USA'l puudusid suuremad liitlased · USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste peamist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada mida korduvalt pommitati · Põhja Vietnamlasi toetas NSV ja Hiina ja neil oli suur sõjaline ülekaal · Kohalik elanikkond toetas pigem Põhja- Vietami, kui USAt · USA sõjavägi ei osanud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. · Lõuna-Vietnami sõjavägi loodi USA abil ja selle eeskujul · lisaks polnud USAl piisavalt kogemusi sellises loodusvööndis võitlemiseks(~6 kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed) · USA puudus kindel strateegia, mida soovitatks Vietnamis saavutada (nii sõjaliselt kui poliitiliselt) ja kuidas selleni jõuda · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul · NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas · USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök · Kaasnes USA maine langus maailmas · NSV Liidu mõju suurenes arengumaades
Selline tegevus käib aga demokraatia põhimõtetele vastu. 6. Millist rolli etendas allikas B külma sõja kujunemisel? Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel (ka Kreeka) kujunesid Nõukogude Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. 7. Milline oli NSV Liidu seisukoht Kreeka ja Türgi toetamise suhtes? Negatiivne, NSV Liit ei soovinud ei ise ega ka USAl Kreekat ega Türgit toetada. 8. Mida võib kaasa tuua suurriigi abipakkumine väikeriigile? Selline abipakkumine paneb küsimärgi alla kindlasti väikeriigi iseseisvuse. Väikeriik muutub sedasi suurriigist sõltuvaks. 9. Kuidas hindab NSV Liit USA ja Suurbritannia suhteid? Allikatest saab järeldada, et NSV Liit ei pea USA ja Suurbritannia suhteid just eriti sõbralikeks, kuna allikas B tuuakse välja tõsiasi, et USA mitmest riigist Suurbritanniat on välja tõrjumas. 10
Arutluse teema üldiselt > Maailm peale I MS (muutused, roll USAl, poliitika, majandus, Saksamaa probleem, rahvusvahelised suhted) Kõik need tegurid viisid uue maailmasõja tekkeni: · Peale Esimest maailmasõda muutus USA olukord maailma mastaabis nad osutusid ainsaks selgeks võitjas maailmasõjas, nende territoorium jäi puutumata, inimesi hukkus võrdlemisi vähe ning majandus oli tõusuteel. · Kõige suurem pettumus oli Saksamaal, kes pidas Versailles'i rahulepingut ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari
Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommunism oli edukas (NLs valmis A-pomm,'49 Hiinas võimule kommunistid, '50 algas Korea sõda) pingestus USA siseolukord. Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis vabariiklane McCarthy - makartism 49 - 50. Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele.
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahke...
varustatud Hiina poolt ja seega peakski Hiina baase pommitama. Sõja vältel seda siiski ei tehtud. Hiina hoiatas USAd, et nad 38. paralleeli ei ületaks, kuid Truman pidas hoiatust asjatuks. 8. oktoobril 1950. aastal saatis Mao Zedong (Hiina Kommunistliku partei juht) Hiina Rahva Vabatahtlike väed Yalu jõe äärde. Nad olid valmis piiri ületama. Mao nõudis abi ka Nõukogude valitsuselt, öeldes, et kui nad lasevad USAl terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Venelaste abi jäi nõrgaks, sest nad olid nõus abistama oma õhuvägedega mitte lähemal, kui 96 km eesrindest. Kindral Peng Dehuai käe all algas 25. oktoobril 1950. aastal alagas Hiina rünnak, kui 270 000 sõjaväelast asusid pealetungile. ÜROd tabas rünnak üllatusena ning ta sõlmis Hiinaga kokkuleppe ning Hiina väed taganesid mägedesse
Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes intensiivselt uueks sõjaks. Selleks taastas ta NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. VÕIDURELVASTUMINE Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid USAl oli tollase maailma kõige võimsaim relv- tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. NSV Liidu luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva- vesinikutuumapommi. Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma
UNIT 2: Töövihikust harjutus 9. 1 Uus kooliaasta on alanud. The new schoolyear has begun. 2 Kas sügis on juba alanud? Has autumn begun yet? 3 Kuidas su suvevaheaeg oli? - Väga vahva! How was your summer holiday? - It was fantastic! 4 Eelmisel nädalal me kordasime (õpitut). Me ei õppinud uusi reegleid. Last week we did some revision, we didn´t learn any new rules. 5 Kas sa olid eelmisel koolipäeval rohkem elevil kui tavaliselt? Were you more excited than usal on the first day of school? 6 Kes on see poiss, kes seisab uksel? Who is this standing boy in the doorway? 7 Ma olin enne kontrolltööd närvis. I was nervous before the test. 8 Kas see koht on vaba? Is this seat vacant? 9 Uus õpilane punastas, sest oli tähelepanu keskpunktis. The new student blushed, because he was the centre of attention. 10 Ma jäin päikese kätte magama. I fall asleep in the sun. _______________________________________________________________
*hakati looma töökohti ja maksma töötutele abiraha. Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäeva ellu ? Inimesed kaotasid töökohti, sissetulek vähenes, süüa oli vähe, protestiti, kuritegevus suurenes Nimeta 1929 aastal alanud majanduskriisi põhjuseid.. -Maailmamajanduse kohanematus(majandusprobleem) -kaupade ületootmine(inimesed ei suutnud osta) -vale majandamine(võeti palju laene, et rikastuda või osta tarbekaupu) Milliste abinõudega õnnestus USAl majanduskriisist väljuda? Ta oli kõige mõjuvõimsam riik.. kõik olid talle võlgu. Ta sai Inglismaalt ja Prantsusmaalt laenud tagasi. Riik hakkas sekkuma majandusse. Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võtjale Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus Kapituleeruma allaandma Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine
maailmakuulsad ja esimest korda sai Hispaania ühe tähtsaima koha maailma ja Euroopa kultuurielus. USA- kiire majanduslik ja poliitiline areng, optimistlikud meeleolud. Riik arenes igat pidi, majandus ja tööstus, põllumajandus ning iive tõusis. Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja võtja vahel, töölistevõitlus elujärje parandamise eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. Venemaa- kiiresti arenev riik, võimul oli Nikolai II. Lüüa saamine Vene-Jaapani sõjas andis vastulöögi riigile. Osales aktiivselt maailma ümberjaotamises suurriikide vahel. Ebaedu Kaug- Idas ajas rahva vihaseks ja toimusid streigid ja mässud, 1905. andis tsaar välja manifesti,
Selle takistamiseks ehitati (1961, 13.aug) Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel. 12.Võidurelvastumine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. Aastal katsetas USA võimsamat relva vesinik- ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise
Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu ● ei tahetud, et ameeriklastest mehed läheksid sinna sõdima ● USAl polnud asja sinna, Vietnami riigi oma asi ○ taheti mängida maailma poilitseid d) Vietnami sõja tagajärjed. ● Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast ● Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. ● Pariisi rahuleping, USA astub sõjast välja ● Põhja-Vietnam rikub Pariisi rahulepingut, rundab Lõuna-Vietnami ○ riigis kehtestati kommunistlik režiim ○ ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik 4
(Gorbatsov rääkis juba 1985 "Euroopa ühiskodust", mõeldes selle all küll nii kapitalistlikke kui sotsialistlikke riike) Gorbatsov ja Reagan kohtusid esimest korda 1985 novembris Genfis, sellele järgnes veel rida kohtumisi: 1986 Reykjavikis, 1987 Washingtonis, 1988 Moskvas jne. · edusammud desarmeerimises 1987 sõlmiti lepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta (kusjuures NSV Liit hävitas neid rohkem kui USA ja lubas koguni USAl seda kontrollida!) · NSV Liit hakkas oma vägesid teistest riikidest välja tooma 1989 Afganistanist (kuigi kodusõda seal jätkus) 1988 lõpetas NSV Liit sekkumise Nicaragua siseasjadesse · 1987 loobus NSV Liit nn. Breznevi doktriinist Gorbatsov rõhutas, et igal riigil ja rahval on õigus valida oma tee, teised ei tohi sekkuda. NSV Liidu väed lahkusid sotsialistlikest riikidest, põhiliselt 1990-91.
Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm. Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid,kahurid,lennukid. Kosmose relvastumine ja vallutamise plaanid nii NSV-l kui USAl. Tagajärg: relvi oli ülemõistuse palju, raha kulutati palju 2)Vastasseis Euroopas Eesmärk: Poliitilise ülekaalu saavutamine Euroopas.Kriisid Euroopa pinnal(nt Berliini blokaad)NSV Liit kaitses Euroopas kommunismi, USA aitas vabasid demokraatlike riike ja kaitses demokraatiat. Arvati, et jagatud Saksamaal võib puhkeda suur sõda Euroopas, mõlemad pooled hoidisd seal suuri väeüksuseid. 1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega
George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem 5) Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne, väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Ameerika Ühendriigid · I ms andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle ca 500 miljonit dollarit aastas. · USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida · 1921-1933 võimul VP (Vabariiklik Partei) -nende põhimõteteks: riik peab võimalikult vähe
USA IMPERIALISM: Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Majanduses: USD globaalne reservvaluuta, Wall Street. Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped. Nt USA Panama- USA aitas Panamal iseseisvuse taastada ja vastutasuks sai ehitada Panama kanali. 1999 anti õigused üle Panamale, kuid USAl on õigus kanalit kaitsta ning hädajuhtudel on USA sõjalaevadel garantii olla eesotsas. IDENTITEET USA IMPERIALISMIS Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” USA erandlikkus (Restad 2012)- USA spetsiaalne ja unikaalne roll maailmas. Erineb juba ajalooliselt vanast maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet. “City up on a hill”. Teistest riikides kvalitatiivselt erinemine. USA erandlikkus=ühepoolne internatsionaalsus
punaarmeelaste all vaevles. Lääs kartis maailmasõda ja kinnitas, et ei sekku... 17. Kuidas suhtuti Balti riikide okupeerimisse rahvusvahelisel areenil 1940-1946 Lääs vastas mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NL-iga loeti õigusvastaseks. Ka Atlandi harta rääkis sama keelt. Hitlerivastase koalitsiooni tõttu tunnistas Suurbritannia Balti riikide kuulumist NL koosseisu. Teherani konverentsil kinnitas Roosevelt, et USAl pole Balti riikide vastu huvi. 18.Mida tehti Eesti soveteerimiseks?: a. Hirmutamiseks küüditati b. Territoriaalsed muudatused c. Sundkollektiviseerimine (kolhoosid) d. Üliindustrialiseerimine (tööstuse mahu kasv) e. Eraomandi kaotamine 19.Märksõnad eluolu ka kultuuri kohta II MS järel: a. Optimistlikud meeleolud b. Beebibuum c. TV areng d. Hoonete vabaplaneering e. Rõivamoel sõjaväe joon f. Funktsionalism
Väiketootjad nt Brunei aga vean täielikult oma toornafta välja. Ida-Euroopa 6% Venemaa: Volga-Uurali piirk, Kasashtan, Komi, Lääne-Siberi. ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Lääne-Euroopa 2% suurtootjad Suurbritannia ja Norra, kuid nende varud Põhjameres on hääbuvad. Ülejäänud veavad sisse. Kõige enam impordivad naftat : Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland. Põhja-Ameerika 3% nii USAl kui ka Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Kuid USAle ei piisa oma varudest, tarbib 35% maailma naftast oma tohutu suure energiatarve tõttu. Põhja-Aafrika 7% - Liibüa , Alzeeria, Egiptus. Naftakeemia on vähesel määral arenenud. +Kasutamise eelised : energeetiline väärtus on kõige suurem, odav transport, töötlemine tarbijate läheduses, inimtööjõudu vaja vähe,
See osutus võimalikuks tänu sellele, et USA tarnis Jaapanilt sõjatehnikat. 17. Millised olid Jaapani suhted USA, NSVL ja Hiinaga? USA Jaapani välispoliitika eesmärgiks oli arendada just USAga koostööd. Seda eelkõige majanduses. NSVL Jaapanil ja NSV Liidul oli palju lahendamata probleeme ning lõpuks jäigi rahulepingule allakirjutamata, kuid hiljem tehti siiski majanduskoostööd. Hiina Kuna USAl ja Hiinal oli terav vastasseis(50-60), ei lastud ka Jaapanil Hiinaga suhelda. Hiljem (70ndatel), kui suhted USA ja Hiina vahel soojenesid, sõlmiti mitmed poliitilised suhted ning kahe riigi rahu- ja sõprusleping. 18. Miks tekitas Jaapani majanduspoliitika pingeid suhtes Lääneriikidega? Sest Jaapan hõivas kõikjal maailmas üha uusi turge, tooted olid odavad ja paremad (näiteks autod), mis trumpasid teiste riikide kaubad üle.
Kuna Nõukogude Liit arvates pidi aga põhiülesandeks saama repatrieerimise korraldamine, siis tekkis nende kahe riigi vahel konflikt. Selle tulemusena loobusid Nõukogude Liit ja teised Ida Euroopa riigid osalusest IROs. USA ja Lääs tegelesid aga sellega edasi. IRO valitsemise ajal asutati 164 000 baltlast ümber. 1950. aastaks, kui IRO oma tegevuse lõpetas, suutis ta Teisest maailmasõjast põhjustatud pagulasprobleemi peaaegu lahendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et USAl oli tol ajal tegutsenud põgenikeorganisatsioonides määrav roll ning pagulasorganisatsioonide kaudu viidi ellu oma poliitilisi eesmärke. Läbitöötatud kirjanduse ja allikmaterjalide põhjal võib aga järeldada, et USA ei abistanud baltlasi pelgalt humanistlikel kaalutlustel, vaid Balti riikide põgenikke kasutati külma sõja algul Nõukogude Liiduga suheldes sageli manipuleerimisvahendina. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aasta Tõnu Tannberg
hoida või vähemasti leevendada 3. Demokraatia püsimine Ladina-Am. riikides olenes sõjaväelaste võimust, mis tõi endaga kaasa demokraatlike vabaduste piiramise. Sõjaväelaste riigipöörete laine oli see, mis pani demokraatia proovile. USA abiprogramm oli katteks demokraatia lõhestamisele. 4. USA tegevus Ladina-Am, omakasupüüdmatu abi, dem eksport.USA käivitas Ladina-Am. ulatusliku abiprogrammi, mis üritas sealsetes maades mitmekesist majandust arendada. See oli hea võimalus USAl Ladina- Am. riigid "oma käpa" alla saada, kuna abistamisel jätsid Ühendriigid endast hea ning abivalmi riigi mulje, kuid samal ajal said eksportida demokraatiat Ladina-Am. riikidest. Niiet see oli kahe otsaga asi. Ühelt poolt jätsid mulje, et vaid aitavad majandust parandada, teisalt olid neil aga enda huvidmängus. Kuna La.-Am. riikides oli USA- vastased meeleolud, tuli USAl eriti kaval olla. Aga Ladina-Am. struktuuriline ühekülgsus oli riigid madalseisu viinud ning abi oli vaja
majandusreformi, nad leidsid, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima , küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas ettevõtjate vabakonkurentsi. 1948. a. Toimus Lääne-Saksamaal rahareform, mille käigus võeti kasutusele Saksa mark. Tulemuseks oli Saksamaa kiire majanduslik areng. võidurelvastumine- külma sõja oluline joon, mõlemad osapooled proovisid väljatöötada uusi ja võimsamaid relvi. USAl juba oli tuumapomm, varsti sai selle endale ka NSV Liit, tuumapommi arendati veel edasi vesinik- ehk termotuumapommiks, samuti täiustati pommide kohaletransportimist, kontinentaalraketi väljatöötamisega. Tuumarelvade levik sedais maailma ühelt poolt ohtu, kuid teiselt poolt aitas ära hoida kolmanda maailmasõja. Mao Zedong- kommunistide liider Hiinas G. A. Nasser- Egiptuse riigipea, riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa Suessi kriisi 1956. aastal. H
Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks. Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse paljudes Euroopa riikides, eelkõige soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal PõhjaAmeerika riigil USAl ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid naftatootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldadada riigi tohutu suurt energiatarvet. Maagaasi tootmine Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogiam mis
3) Tehnika uuendused 4) Ettevõtlikus 5) Lai siseturg 6) Vähe konflikte naabritega 7) Transkontinentaalsed raudteed..... Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja võtja vahel, töölistevõitlus elujärje parandamise eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli
Maks läheb teistega kokku ja tuleb tagasi ebamääraselt, makse aga situatsioon, siit pingsalt lahenduste otsimine, kaks võimalikku varianti. tuleb tagasi konkreetselt meie palgast maha arvestamise järgi. See on esiteks Esimene: otsida, kas endalt äkki ei leita. Leitaksegi põhjamerest. Seal norra ja töötuskindlustus, aitamaks inimest kes on kaotanud töö, inimese enda palgast inglismaa hakkavadki tegema edukaid otsinguid, merest saabki. USAl pole 0,6% läheb maha (töötukassasse arvestab tööandja 0,3%) ja töötu saab pool probleemi olnud, neil on oma nafta Texases jne, ainult strateegilistel oma endisest palgast esimese kuu jooksul, järgnevate kuude jooksul veel kaalutlustel veab sisse, et oma hoida alles. Inglismaa nüüdsest ka suudab väikseid osi kuni lõpuks mitte midagi. Teiseks pensioni teine sammas, iga ennast ise varustada. Norra aga veab isegi välja, õnneks ei kuulu OPECisse
paguluses). Teiste sõnadega nii hoiti Eesti Vabariigi järjepidevust. VII Teise maailmasõja tulemused Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid,
naftaväljad), sinna välja ei jõutud. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaase- USA astus sõtta, Hitleri vastane koalitsioon laienes. Sõda Kagu-Aasias loosungi all ,,Aasia aasialastele" euroopa kolonistide minemaajamine, aga valitsema said jaapanlased. USA oli abistanud sõjas olevaid riike juba varem. 1941.märtsis võeti USAS vasti lend-lease seadus, mille kohaselt on USAl osutada abi igale riigile, mille kaitse on USA seisukohalt oluline: Inglismaa sai USAlt varustust sõdimiseks, Inglismaa poolel toetati ka NSVLi, hiljem ka otsest abi (nt veoautod, toiduained, sidetehnika. 14.aug 1941 sõlmisid Inglismaa (Churchill) ja USA (Roosewelt) Atlandi harta: Saksamaa vastu peetava sõja põhimõtted + sõjajärgne maailmakorraldus. Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms
Teiste sõnadega nii hoiti Eesti Vabariigi järjepidevust. VII Teise maailmasõja tulemused Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn
Aga kui see hoiab suurema õuduse ära, siis on see õigustatav. 4. . 5. Ei olnud, mõisteti kohut vaid sakslaste üle, vaid kaotajate üle. Nõikogudeliidu ja tuumapommi üle kohut ei mõistetud. Esimest korda karistati inimvastastastes kuritegudes ja need mõisteti aegumatuteks kuridegudeks. PT 24. KÜLM SÕDA 1. Poliitikas: USA võimas Lääne pool. Inglismaa ja Pr kaotavad oma suurmõju. Võim oli peamiselt Venemaal ja USAl. Rahvastiku koosseis: rahvaste ümberränne, nt sakslased juuriti välja Ida- Euroopast. 2. Berliini blokaad põhjustas Külma sõja. NL põhjustas, lõigates Ida-Berliini muust maailmast, hoides neid ilma nt elektirta. Üldiselt hakkas NL oma võimu liigselt kehtestama Euroopas. 3. Edukas plaan oli Marshalli plaan, pakkus abi riikidele. 4. Kommunistidel oli sõjaline eelis, kuna NL aitas sõjaliselt. Kommunistide
Kanter juba kaheksa aastat koos töötanud. Peale seda nägi ta 100m stardis stardipakke ja spurdib sirgel ning teeb pingutava vibulaskja poosi nagu Usain Bolt pärast 100m jooksu võitu. See tähistus valitakse ka telekanali BBC poolt olümpia kümne meeldejäävama hetke sekka. Nüüd on Kanteril veel puudu maailmarekord ja EM-i kuld. Pekingi olümpiamängude medalitabel näitab Hiina ülemvõimu. Hiina võitis 51 kuldmedalit, edestades USA-t 15. kullaga. Kokku on Usal medaleid kümme tükki rohkem kui Hiinal aga loevad ikkagi kullad. Hiinale ja USA-le järgnevad Venemaa, Suurbritannia ja Saksamaa. Eeesti paikneb tabelis ühe kulla ja hõbedaga neljakümne kuuendal kohal. Meist ühe koha eespool on Läti, kes sai ühe kulla, hõbeda ja pronksi. Olümpia läks lõpuks nii, nagu Hiina liidrid seda lootsid. Võistlused pakkusid emotsioone, tseremooniad olid vaatemängulised, võistluspaigad maailma tipptasemel. Pealekauba Hinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
