Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda (0)

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA
1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine ( paigutamine ).

• Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine;
  
• Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände;
  
• Galiningrad NSV Liidule;
  
• Ida- Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad);
  
• Saksa idapiiriks Oderi- Neisse jõgi .
  

2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.

• Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür .
  
• Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis.
  

3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.

• Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu.
  
• Maailmas
  
  • Vastanduvad pooled: Suurbrittannia , Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas)
    
  • NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides
    
  • 1947 - Trumani doktriin
    
  • 1948-1952 - Marshalli plaan
    
  • 1949 - NATO
    
  • 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine
    
  • 1950-1953 - Korea sõda
    
  • 1956 - Suessi kriis
    
  • 1962 - Kuuba kriis
    
  • 1959 -1973 - Vietnami sõda
    
• Euroopas
  
  • 1948 - Berliini blokaad
    
  • 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
    
  • 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon
    
  • 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu
    
  • 1956 - Ungari ülestõus
    
  • 1961 - Berliini müür
    
  • 1968 - Praha kevad
    

4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?

• Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine . (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta)
  
• Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid : Austria, Belgia, Holland , Iirimaa , Island , Itaalia, Kreeka, Luksemburg , Norra, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia , Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida.
  

5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO . NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.

• ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon )
  
  • 24.10.1945
    
  • Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda.
    
  • 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.
    
    • Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia , USA.
      
  • Inimõiguste ülddeklaratsioon dets 1948!!
    

• NATO ( North Atlantic Treaty Organisation , Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
  
  • 1948 Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Holland ja Luksemburg loovad Lääneliidu, mis läheb lahku, kuna seal oli liiga vähe osalisi, et oleks suudetud NSV Liidule vastu astuda.
    
  • 4. aprill 1949 luuakse NATO, sõjaväeline allianss
    
  • Loodi julgeoleku täiendavaks tagamiseks, kommunismi vastu.
    
  • 12 asutajaliiget. Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani.
    
• VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)
  
  • 1949
    
  • Loodi vastuhakuks Marshali plaanile.
    
  • Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd.
    
  • Liikmed:
    
    • Asutajad: NSVL, Bulgaaria , Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia
      
    • Hiljem liitusid veel mõned riigid (Kuuba, Albaania , Mongoolia, Vietnam , DDR).
      
• VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)
  
  • 1955
    
  • Loodi vastuhakuks Lääne-Saksamaa saamisele NATO liikmeks
    
  • NSVL üritas ise ebaõnnestunult NATU liikmeks saada, kuigi NATO loodi NSVL eest kaitseks.
    
  • Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.)
    
    • Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR.
      

6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer , Erhard , Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus .

• Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin .
  
• 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa.
  

• Stalin korraldas blokaadi, kuna
  
  • Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis , et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles.
    
  • Märtsis 1948, kui Marshalli plaan toodi Euroopasse, siis NSVL arvas , et see on selleks, et tema mõjuvõimu Lääne-Euroopas vähendada. Kohe pärast seda peatas ja otsis NSVL läbi kõik raud- ja maanteed Berliini.
    
  • Juunis teatasid Suurbritannia ja USA, et nad tahavad luua uue riigi: Lääne-Saksamaa. Nad tõid uue valuuta sisse ja kui Ida-Euroopa hakkas ka seda uur Lääne-Euroopa rahaks oma raha vahetama, katkestas NSVL kõik teed Berliini.
    
• Berliini blokaad oli Külma sõja esimene suur kriis ja seisnes selles, et NSVL katkestas kõik raud- ja maanteed Berliini 324 päevaks. Elanikke tuli lennukite abil varustada, et nad üle elaksid blokaadi.
  
• Adenauer - Lääne-Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juht. Viis II maailmasõja järgse Saksamaa jõukuse ja produktiivsuseni ning sõlmis vanade vaenlaste Prantsusmaa ja Suurbritanniaga sõbralikud suhted.
  
• Erhard - Lääne-Saksamaa majandusminister, liidukantseler ja majandusime isa. Viis sotsiaalse turumajandusega Saksamaa ühiskonna tasakaalu.
  
• Ulbrich - Ida-Saksamaa peasekretär . See tüüp, kes ütles, et ühtegi müüri pole kellelgi kavas ehitada ja siis 2 kuu pärast oli müür ehitamisel.
  
• Majanduslikud ümberkorraldused Saksamaal, ehk sotsiaalne turumajandus.
  
  • riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma.
    
  • Eesmärgiks oli leida tasakaal kõrge majandusliku kasvu, madala inflatsiooni, madala töötusetaseme, heade töötingimuse, rahva heaolu ning rahva teenustega. Selleks sekkus riik.
    
  • Eestvedaja oli Ludwig Erhard
    

7. Berliini müür kui külma sõja üks tuntumaid sümboleid. Kes ehitas, milleks, kuhu, kunas, millise arengu tegi müür ajas läbi, kuidas mõjutas sakslaste/berliinlaste igapäevaelu?

• Müüri ehitas Ida-Saksamaa.
  
• Ehitati, kuna Ida-Saksamaa ei tahtnud, et kõik oma ala professionaalid lahkuksid Lääne-Saksamaale, kus majanduslikult oli elu parem.
  
• Müür ehitati Lääne-Saksamaa ümber
  
• Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1949
  
• Müür oli alguses vaid okastraat , lõpuks oli 3,6 meetrine sein. Seda ehitati koguaeg juurde ja tugevdati. Okastraat asendati tsementseinaga, mille peal oli torujas struktuur, mis tegi üleronimise raskemaks. Mõnes kohas olid ka miinid maas müüri ümbruses. Müür oli ümbritsetud okastraadist barrikaadidest. Barrikaadi ja müüri vahelist ala valvasid sõdurid ja tankid . Maha võeti ka metsi ja maju, et keegi müüri juurde märkamatult ei pääseks.
  
• Müüri mõju berliinlastele
  
  • IDA-BERLIINILE halb. See võttis ära vabaduse Ida-berliinlastelt, kuna nad ei saanud enam siseneda Lääne-Berliini - nad ei saanud enam sotsialismi eest põgeneda läände vabadusse .
    
  • Lääne-Berliinile oli müür pigem positiivne, kuna nad ei tahtnud kõiki neid sotsialiste oma poolele. Halb oli see, et müür võis lahutada peresid.
    
  • Müür oli tervele Lääne- Euroopale vabaduse sümboliks , see on, miks kui Kennedy tuli oma kõnet andma Lääne-Berliini, siis ta kutsus end Berliinlaseks.
    

8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus?

• Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud abi vastu ja sattus NSVLiga konflikti), Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia.
  

• Idablokile iseloomulik:
  
  • võim kommunistliku partei käes,
    
  • kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja vabadused ,
    
  • kommunistliku partei totaalne kontroll (riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle),
    
  • tööstuse natsionaliseeritus,
    
  • kolhoosid,
    
  • suured kulutused sõjaväele.
    
• Kommunistide ainuvõimu kindustamine
  
  • Idabloki riikides moodustati pärast Punaarmee saabumist ajutine valitsus, mida juhtisid kommunistid .
    
  • Korraldati valimised, kus sotsiaaldemokraadid ühinesid kommunistidega, teistest parteidest jäid alles vaid need, kes allusid kommunistidele.
    
  • Ühiskonda hoiti pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressiooni (ehk karistused).
    
• Albaania erandlikkus seisis VLO’st lahkumises, soovis saavutada iseseisvust Praha Kevade näitel.
  
• Jugoslaavia erandlikkus seisis soovis vabaneda Moska võimust ning mitte alluda nende korraldustele, seetõttu ei kujunenud riigist ka täielikku satelliitriiki. Sealne valitseja, Tito , soovis enda riigi ümbruses suuremat rolli mängida, kuid Stalinile see ei meeldinud ja nad läksid tülli, seejärel näitas Jugoslaavia, et hakkab enda oma asja ajama ning võttis vastu Marshalli plaani. Valmistuti ka Stalini rünnakuks Jugoslaavia vastu, kuid enne Stalin suri.
  

9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG ? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta.

• NSVL II MS järel
  
  • Stalini kontroll ühiskonnas vähenes, kuid endiselt hoiti rahvast hirmu all.
    
  • Küüditati sõjavange (umbes 5,5 miljonit inimest).
    
  • Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika.
    
  • Kogu võim kuulus Stalinile.
    
  • Peamised ressursid sõjatööstusesse.
    
  • Elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis.
    
• GULAG e NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude liidus.
  
  • Ülesanded:
    
    • majandusülesannete täitmine nõukogude kohtute ja Erinõupidamiste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetutel.
      
    • Lihtsamalt öeldes oli GULAG Nõukogude sunnitöölaagrite nimetus.
      
    • Ehitasid valmis näiteks Valge mere kanali.
      
• Stalin plaanis vabaneda Beriast (Stalini lähikondlane ja julgeolekuorgani juhtinimene) ja kavandas juutide ulatusliku karistamise. Beria oli sõja järel üks tähtsamatest võtmeisikutest.
  
• Stalini surm tõi kaasa:
  
  • venelastele suure leina ja kõik olid jube kurvad.
    
  • Kardeti endiselt sõja puhkemist.
    
  • Võim läks Beria kätte, kes hakkas tegema uuendusi kuna sai aru, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud.
    
  • Liiduvabariikidele anti rohkem õiguseid ja hakati pingeid lääneriikidega vähendama.
    
  • Beria aga 1953 arreteeriti ja lasti maha, kuna tema uuendused seadsid ohtu kommunismi säilimise.
    

10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser ?

• Iisraeli riigi tekkimine:
  
  • 1888 algas juutide naasmine Palestiinasse.
    
  • II ms aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaal võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.
    
  • Palestiina oli Suurbritannia mandaatterritoorium. 1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina jagamisest juutide ja araablaste riigiks (plaan tehti, kuid ÜRO jagamisele kaasa ei aidanud).
    
  • Aasta hiljem lõppes Briti mandaat (1948), mille tulemusena kuulutatakse Iisrael iseseisvaks.
    
  • Kohe algas sõda naaberriikidega, kes võideti järjest 10 kuuga . Iisrael ei sõdinud kõikidel rinnetel sama intensiivsusega, selle asemel koondati jõude ühes paigas ja taganeti teises.
    
  • Palestiinlastest tsiviilelanike aeti massiliselt sõja ajal minema, lootuses vältida viienda kolonni teket.
    
  • Rääkida võib kuni 900 000 minema aetud araablasest, kellest paljud elevad praeguseni põgenikelaagrites.
    
  • Seda kõike tolereeriti, kuna Läänemaailm tundis süüd Holokausti eest. Seeläbi toodi kahju tagakiusatud araablastele.
    
• Juutidel õnnestus 1948 võimu haaramine , sest
  
  • juba aastaid oldi seal võimuorganeid ja institutsioone loonud, mis kohe peale brittide lahkumist rakendusid
    
  • ülemaailme juudikogukond välismaalt toetas Iisraeli elanikke raha, relvade ja nõuga.
    
  • Juudid olid võitlustahet kogunud, nähes mis nendega Holokausti ajal juhtus, kardeti, et kui endast parimat ei anta siis juhtub kõik taas.
    
• Araablastele sai osaks häving kuna
  
  • tehtud olid juutide poolt hirmukampaaniat
    
  • ei osatud oodata juutide organiseeritust, arvati, et Iisrael läheb mõne muu araabia riigi koosseisu.
    
• Herzl oli sionist, kes ütles 1897 esimesel sionistide kongressil, et 50 aasta pärast näeme Iisraeli.
  
• Ben-Gurion oli Iisraeli esimene peaminister ; pühendunud sionist, kes oli üks peamine Iisraeli rajaja ja ülesehitaja.
  
• Nasser oli Egiptuse poliitik , sõjaväelane ja ka president 1956-70.
  
  • SUESSI KRIIS
    
    • Nasser riigistas Suessi kanali, kuid Suurbritannia ja Prantsusmaa ei olnud sellega nõus, nendega ühines ka Iisrael rünnates Egiptust Siinai poolsaarelt (ideoloogiliste vastuolude ületamine).
      
    • Iisrael vallutas Siinai (ning sai teada piirkonnast ).
      
    • Oktoobris tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris ühinesid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa (ettekäändeks laevanduse turvalisuse tagamine).
      
    • ÜRO (Ameerika) nõudel sõlmiti vaherahu .
      
    • UK ja Pr positsioon piirkonnas nõrgenes, kasvas aga NSVL (hakkas toetama Araabia riike) ja USA tähtsus (hakkas toetama Iisraeli).
      

11. Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Millal toimusid, kes olid osapooled ning millised olid nende huvid? Mõni sõjale iseloomulik joon võiks ka teada olla, näiteks see, et kuidas rinne edasi-tagasi liikus, kas kindel rinne üldse eksisteeris, mõni tuntum väejuht või lahing, näiteks mis oli Teti operatsioon või mis toimus Mai Lais. Stinger raketid , mudzahiidid jne. Doominoteooria olemus ja selle sõnastaja?

• Korea sõda
  
  • 1950-53.
    
  • Osapoolteks
    
    • Põhja-Korea keda toetasid NSVL
      
    • Hiina ning Lõuna-Korea keda toetas USA ja ÜRO 15 riiki (Korea alguses ei tahtnud teelikult jagunemist aga USA ja NSVLi mõjul ikka jagunes )
      
  • Põhja-Korea eesmärkideks
    
    • kukutada Synman Rhee valitsus
      
    • põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi
      
    • kogu Korea kommunistlikuks muuta.
      
  • Lõuna-Korea eesmärgiks
    
    • oma iseseisvuse ja demokraatia säilitamine.
      
  • Sõjakäik
    
    • 1950 tungib Põhja-Korea lõunasse ja vallutasid enamuse aladest ( jõudsid Pusanini, mis on peaaegu mereäärne linn umbes nagu meil Pärnu).
      
    • USA tuleb Lõuna-Koreale appi ja USA väed panevad Põhja-Korea taganema, Põhja-Korea oli peaaegu lõpuni vallutatud ja siis saatis Hiina oma väed Põhja-Koreasse appi, mis paneb USA väed omakorda taanduma.
      
    • Taandumine jäi seisma 38 kraadil 2 aastaks ning siis sõlmiti Pan Mun Jomi vaherahu, mis kehtib tänapäevani.
      
• Vietnami sõda
  
  • 1959-73
    
  • Osapoolteks
    
    • Lõuna-Vietnam keda toetasid USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia , Uus Meremaa ja Filipiinid
      
    • Põhja-Vietnam keda toetasid NSVL, Hiina ja Põhja-Korea.
      
  • USA tahtis takistada kommunismi levukut,
    
• Eisenhoweri doominoteooria
  
  • Kardeti et Vietnami järel levib kommunism üle kogu aasia
    
  • USA väitel ründasid Vietnamlased USA laeva (ettekääne, tegelikult lasi USA ise oma laeva alla - Tokingi intsident).
    
  • Põhja-Vietnam tahtis kommunismi levitada ja demokraatiat takistada.
    
  • Sõja alguses korraldas USA pommirünnakuid Põhja-Vietnamile 3 aastat, kuid Põhja-Vietnami väed olid kliimaga rohkem harjunud ja seetõttu domineerisid ka lahinguid.
    
• Teti operatsioon
  
  • 1968. aasta jaanuaris
    
  • (Põhja-Vietnami organiseeritud rünnak Lõuna-Vietnami tähtsamatele keskustele, mis rinnetest kaugemal, et näidata, et kunagi pole keegi nende eest kaitstud, ükskõik, kus inimesed pesitsesid).
    
• Mai Lai tapatalgud olid
  
  • 1968 aasta mais Vietnami sõja ajal.
    
  • Seal oli 304-504 tsiviilohvrit ( Tapeti mehi, naisi, lapsi, vanureid.Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee ),
    
  • 26 USA sõdurit karistati ja 3 sõdurit kes selle avaldasid mõisteti riigireeturiteks.
    
  • USA kaotas sõja, viimased USA väed lahkusid 73 aastal.
    
  • Loodi ühtne Vietnami sotsialistlik vabariik 76 aastal, mis oli kommunistliku korraga ja see kord on säilinud tänapäevani.
    
  • Vietnamis oli USAl suurim kaotus kogu külma sõja jooksul.
    
• Afganistani sõda
  
  • 1979-88.
    
  • Osapoolteks
    
    • NSVL keda toetasid Bulgaaria, Ida-Saksamaa ja Ungari
      
    • Mudzahiidid keda toetasid USA, Inglismaa, Saudi Araabia, Pakistan ja Egiptus .
      
  • NSVL tahtis Afganistani kontrollida asukoha pärast ja tahtis sammuti tahtis teed india ookeani äärde ( Afganistan on Pakistani, India, Iraani ja Türgi vaheline risttee ).
    
  • Mudzahiidid tahtsid püsida demokraatlikud.
    
  • 1979 oli Afganistaanis kodusõda ja siis kutsuti appi NSVL.
    
  • USA hakkab Mudzahiide raketidega varustama ning Gorbatsov tahab vaherahu sõlmida.
    
  • Vaherahu sõlmitakse ja NSV Liidu väed lahkuvad Afganistanist.
    
  • NSVL riigikassa tühjenes sõja tõttu suuresti ja tekkis perestroika.
    
  • Afganistani sõjaga lõppes ka külm sõda, kuna NSVL oli nõrgestatud olekus ja sealne kommunism oli kokku kukkumas.
    
  • USA kasutas ka Maa-õhk tüüpi "Stinger" rakette -> piiras NL-i õhujõude.
    

12. Rahutu Euroopa: Ungari ülestõus ja Praha kevad. Millal toimus, mis oli rahva rahulolematuse taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib?

• Ungari ülestõus
  
  • 23 okt-10 nov 1956.
    
  • Rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale.
    
  • 1940-ndate teisel poolel viidi Ungaris läbi sovietiseerimine .
    
    • Alustati põllumajanduse kollektiviseerimist,
      
    • kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim,
      
    • represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne.
      
  • Peaministriks oli Imre Nagy
    
    • alustas ühiskonna liberaliseerimist, mis viis võimuvõitluseniI.
      
    • Nagy taganemine (Ungari väejuht ja poliitik).
      
  • 25.10 meeleavaldajad parlamendihoone juures peaministri vastu.
    
  • Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja tahtis kuulutada end neutraalseks riigiks
    
  • Relvarahu 28.10 - 4.11.
    
  • 4.11 Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tankiga Budapesti,
    
  • Nõukogude väed haarasid võimu.
    
  • Vaherahu 10.11.
    
  • hukkus 722 Nõukogude sõjaväelast ja üle 2500 ungarlase.
    
  • Nõukogude Liit kukutas Ungari valitsuse, st ülestõus kukkus läbi.
    
  • 200 000 inimest põgenes kodumaalt .
    
  • Võimud tegid mõningaid järele andmisi, arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, järgnes ka tagakiusamine.
    
  • 1957. a jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised.
    
• Praha kevad
  
  • 1968
    
  • Kevad:
    
    • peasekretäriks määratakse
      
    • A. Dubček alustatakse reformiprogrammiga.
      
  • Suvi: (August 20-21)
    
    • VLO vägede tungimine Tšehhoslovakkiasse
      
    • rahva vägivallata massiprotestiavaldused
      
  • Sügis:
    
    • Brežnevi doktriin.
      
  • Tulemusteks olid
    
    • Tšehhoslovakkia kommunistliku (reformimeelse) partei juhtkond tagandati ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi.
      
    • Tšehhoslovakkide reformikatsetused suruti jõuga maha. Hukkus ~120 inimest.
      
    • Moskva kehtestas Brežnevi doktriini
      
      • kõik reformid tuleb NSVL-iga kooskõlastada ning kui mõnes NL-i riigis on sotsialistlik süsteem ohus, peab ülejäänud NL sekkuma.
        
    • Uued liidrid , eesotsas Gustav Husakiga.
      
    • Vastuseis NSVL-ile teistes sotsialismimaades.
      
• Sarnasuseks oli näiteks
  
  • 1 riigijuhi katse riigikorda muuta.
    
  • NSVL surus mõlemal korral vastuhaku maha.
    
  • NSVL viis tankid lihtsalt mõlemasse riiki sisse ja korraldas riigipöörde.
    

13. Fidel Castro tegevus ja Kuuba kriis. Kuidas sai Castrost NSVLi liitlane , kuidas proovis sekkuda Kuuba asjadesse USA, näiteks Sigade laht jne. Kes oli Che Guevara? Kuuba katsed revolutsiooni eksportida.

• Fidel Castro
  
  • 1959 - võimule Fidel Castro,
    
    • kukutas USA-meelse diktaatori Batista
      
      • algasid vasakpoolsed ümberkorraldused (natsionaliseerimine),
        
      • USA lõpetas Kuuba kauba importimise,
        
      • ettevõtete natsionaliseerimine
        
      • sotsialistlik revolutsioon,
        
      • Kuuba kui Nõukogude satelliitriik USA naabruses ,
        
      • Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted
        
      • Majandusblokaad,
        
  • 1961.a üritasid USA poolt varustatud Castro vastased ta kukutada
    
  • (Sigade laht 15-20 aprill,USA toetatud Kuuba emigrandid (CIA),
    
    • 1500-2000 meest, mõned lennukid ,
      
    • Häbistab USA, armeed ja kuubalasi( USA poolel võitlevaid) juhtis Che Guevara) .
      
  • 1962 suvel - NSVL toob Kuubale raketid.
    
  • oktoober 1962- Kennedy teatab , et USA blokeerib Kuuba (mereblokaad),
    
  • erakorraline UN julgeolekunõukogu kokkutulek, DEFCON 2.
    
    • Kennedy tahab sõdida,
      
  • Salajased nõupidamised.
    
  • oktoober Hruštšovi kiri Kennedyle,
    
  • Hruštšovi ja Kennedy kohtumine . - Vastasseis lõppes 28.10.1962.
    
  • Kennedy ja U Thant jõudsid Hruštšoviga kokkuleppele,
    
    • NSVL lammutas oma relvad Kuubal ja viis need Nõukogude Liitu tagasi,
      
    • ÜRO lubas Kuubat mitte kunagi rünnata,
      
    • USA hävitas Türgis olevad maaraketid.
      

14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas?

• Kosmosevõidujooks –
  
  • NSVL võidab kosmosevõidujooksu
    
    • luues Sputniku, mis oli esimene töövõimeline masin kosmoses.
      
    • 1961 esimene inimese kosmosesse saadetud ja sealt naasnud Juri Gagarini näol.
      
  • USA, suutes enda jõuvarud kokku koguda, jõudis 1969. aastal kuule ning tõestas sellega enda üleolekut tehnikas ja teaduses.
    
• Sport
  
  • NSVL ja väiksemate kommunistlike riikide massiline keelatud ainete kasutus.
    
  • NSV Liidus kujunes sport hästifinantseeritud riiklikuks süsteemiks, mis oli võimeline kiiresti potentsiaalseid sporditähti leidma.
    
  • Jäähokist hakkas saama poliitiline spordiala, eriti peale Tšehhoslovakkia mitmeid võite NSV Liidu tiimi vastu, mis viis mõningate meeleavaldusteni Kesk- ja Ida-Euroopa ikestatud rahvaste seass.
    
  • Tagajärjeks NSVL osalemisel Afganistaani sõjas boikoteerisid pahased Lääneriigid 1980. aastal toimunud Moskva olümpiamänge , kuhu enda sportlasi osalema ei saadetud. Vastutasuks ei osalenud 1984. USA’s toimunud olümpiamängudel jällegi kommunistlikud riigid
    
• USA ja NSVL kolmandas maailmas - Otseste konfliktikollete puudumisel Euroopas üritati enda mõjuvõimu ja riigikorda laiendada ka mujale maailma.
  
• 1970. aastal
  
  • NSVL üritab leida endale tugipunkti Lõuna-Ameerikas, kus Tšiilis toimuvatel valimistel tuleb võimule S. Allende, kes alustab sotsialistlike reformide tegemist nagu näiteks riigile hulgaliselt raha toova vasetööstuse riigistamist, mis tekitas poodides kommunismiriikidele juba tuttava kaubapuuduse. Inimeste pahameele tõttu hakkab levima anarhia .
    
  • USA mõistab, et sotsialism on lähedale kanda kinnitamas, ning CIA õhutusel toimub A. Pinocheti eestvedamisel sõjaväeline riigipööre. Kindralit toetatakse, kuna ta on end kommunismivastaseks kuulutanud ning algab majanduse arendamine USA abil, mis osutub Ladina-Ameerikas kiireimaks. Ometigi ei taastata rahva pahameeleks täielikku demokraatiat.
    
• 1974. aasta
  
  • NSVL kinnitas kanda Angolas (mis pidi peale Portugali autoritaarse režiimi kukutamist iseseisvaks saama), kus tänu F. Castrole, Kuuba saadetud üksuste ja sealse NSVL-meelse MPLA (Angola Rahvavabastusliikumine) võidule demokraatlike Lõuna-Aafrika Vabariigi vägede vastu, tuli võimule kommunistlik valitsus.
    
  • Sealt edasi hakati kommunismi laiendama ka naaberriikidesse.
    
  • Suurem konflikt toimus 1974. aastal NSVL poolt majanduslikult ja militaarselt toetatud sotsialistliku Etioopia ja Somaalia vahel, mille tulemusena puhkenud kodusõda (Somaalias, Etirea provintsis , mis soovis iseseisvust) muutis senini ühe vanima Aafrika riigi kõige vaesemaks (Sinna sõtta saadeti ka A. Laaneots tankivägede juhina ).
    
• 1979. aasta
  
  • Nicaraguas kukutasid D.Ortega juhtitud sandinistid (vasakpoolne partisaniliikumine, mille eesmärgiks USA okupatsioonist pääsemine, NSVL toetas nende 1930. aastatel tegutsenud liidrit A.C.Sandinot ja seetõttu hiljem ka Ortegat) riigis valitsenud diktatuuri (Samozade perekonna valitsus)
    
  • valitsuspulti määrati uus, nõukogudemeelne juhatus.
    
  • Nähes, et sandinistid asendavad ühe diktatuuri teisega tekkis uus diktatuurivastane liikumine, mis toetatud USA poolt (kes kartis kommunismi juurdumist Nicaraguasse NSVL või Kuuba mõjul) - kontrad.
    
  • Sandinistide ja kontrate vahel puhkenud kodusõda lõppes 1990. aastal (peale külma sõda) esimeste kaotusega, kuna külma sõja järgselt nõrgestatud NSVL ei olnud enam võimeline sandiniste toetama. Nicaragua demokratiseeriti ning kontrad saadeti laiali.
    
• (Kuubaga sarnaselt tekkisid mõlemas riigis põgenike kogukonnad, kellest CIA koondas väeüksuse valitseja kukutamiseks [Kuubal Sigade laht, Nicaraguas kontrad], kumbki ettevõtmistest ei kandnud vilja [Nicaraguas kuna Ortega tuli taas 2007 võimule].)
  
• Prantsuse Indo-Hiina väljaspool Vietnami sõda - 1975. aastal võidavad Laose kodusõja kommunistid (Enne olid nood just Vietnami sõja võitnud) ning seetõttu asendatakse varem olnud monarhia nõukogude sotsialismiga.
  
• 1975.-79. aastatel Kambodžas Pol Pothi juhtumisel kehtestatud punaste khmeeride diktatuur,
  
  • mis osutus üheks veriseimaks 70’ndatel.
    
  • Valitsusaastate jooksul hävitati ligi neljandik riigi rahvastikust ning paljud suleti vangilaagritesse eesmärgil kehtestada kommunistlik paradiis maa peal. Seetõttu kaotati ka raha ja äritegevus ,
    
  • toimus massiline inteligentsikaotus raamatute põletamise ja teisitimõtlejate hävitamise näol.
    
  • Inimesed küüditati linnadest, kui allakäigu juurtest, maale.
    
  • Välispoliitikas Hiinale orienteerudes sattusid khmeerid vastuollu NSVL toetatud Vietnamiga, kes neid 1979. aastal ründas ning Pothi diktatuuri kukutasid, vahetades valitsuse enda oma vastu.
    
  • Enda käitumise tõttu alustas ka Hiina Vietnami piiril sõjategevust, kuid riiki see Kambodža täielikust vallutamisest ei kõigutanud.
    
  • Khmeerid põgenesid ning alustasid sõjategevust Vietnamiga džuglialadel.
    
  • Lisaks töötas Vietnami vastu ka moodustunud organisatsioon mille eesmärgiks oli Kambodžas demokraatia taastamine.
    

Aka: NSVL toetas Vietnamit ja Hiina Kambodžat.
15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni?

• Lääne-Saksamaa poliitika 1970. algul –
  
  • Hakati normaliseerima suhteid Ida-Saksamaa, NSV Liidu ja ka teiste sotsialismimaadega.
    
  • 1970. aastal sõlmiti NSVL ja Poolaga nn idalepingud , mis tunnistasid SDV idapiiriks Oder-Neisse jõge.
    
  • Poolat külastas ka tolleaegne Saksamaa kantsler Willy Brandt , kes läks ajalukku Varssavi Geto mälestusmärgi ees põlvitamisega.
    
  • 1972. aastal tunnustati Ida-Saksamaad.
    
  • Aasta hiljem külastas Brežnev tolleaegset SDV pealinna, Bonni, et allkirjastada mitmeid koostöölepinguid majanduse ja kultuuri vallas, mis tõid endaga kaasa ootamatult kiire kaubavahetuskasvu.
    
• Pingelõdvendus –
  
  • Algatati 1960. aastate lõpul Ameerika tolleaegse presidendi R. Nixoni eestvedamisel, kui Lääneriigid mõistsid vajadust hingetõmbeajale.
    
  • Euroopa ja USA hakkasid otsima viise kuidas siluda suhteid NSVL-ga.
    
    • Tehti hulgaliselt visiite Lääneriikidest NSVL’i ja vastupidi.
      
    • Nii püüdsid Euroopa ja USA võita aega taastumiseks ning NSV Liit nägi selles võimalust riikide killustamiseks.
      
    • 1966.aastal nägi maailm Prantsusmaa ja NSVL suhete soojenemist, kui tolleaegne Prantsuse president De Gaulle Moskvas visiidil käis. Loodi mitmeid liite ning samal aastal astus Prantsusmaa välja ka NATO juhtimisstruktuurist. 1971 . aastal käis Brežnev edukalt vastuvisiidil.
      
    • Suhted paranesid ka Lääne-Saksamaa ja NSVL vahel, mis kulmineerusid eelpoolmainitud idalepingute ja Ida-Saksamaa tunnustamisega.
      
    • Sõbralikke liite ja külastusi tehti ka USA ja NSVL vahel, tähtsaimad sõlmitud paktidest olid relvahulgapiiramislepingud.
      
• Helsinki lõppakt –
  
  • Esialgselt pakutud 1966. aastal välja VLO poolt Euroopa julgeolekuprobleemide arutamiseks, kuid Lääs lükkas selle tagasi.
    
  • Peale pingelõdvenduse edenemist loodeti julgeolekupakti abil leevendada kommunismiriikide režiimi ning hakati plaanima ühiskohtumist.
    
  • Suhetes Ida ja Lääne vahel mängis vahendajat Soome ja selle president U. K. Kekkonen.
    
  • Seetõttu peeti 1975. aastal kolmas ja viimane kohtumine, kus loodud rahu, julgeoleku ja koostööleppe lõppakt riikide vahel allkirjastati, just Helsinkis.
    
  • Leping ise koosnes kolmest osast, mida kutsuti ‘korvideks’:
    
    • esimene tunnustas 1975 aasta seisuga kehtivaid riigipiire;
      
    • teine kohustas riikidevahelisele koostööle mitmetes valdkondades;
      
    • kolmas, mis lisati USA nõudmisel, lubas kaitsta inimõiguseid, migratsiooni ja infoliikumise vabadust.
      
  • Kõige rohkem võitis pingelõdvendusest ja Helsinki lõppaktist NSVL, kelle maailmasõdadel võidetud alade staatust omanikuna tunnustati. Lisaks sai Moskva siluda suhteid ka endiste vaenlastega, kellega nüüd tulutoovad paktid sõlmitud olid. Kommunistlikut parteid ei heidutanud ka lääneriikide jaoks oluline kolmas korv , millega kehtestatavaid inimõiguseid riik eirata kavatses .
    
• Pingelõdvenduse lõpetamiseni viis NVSL tungimine Afganistani ja sealse sõja algus. Mõistmine, et Moskva ei lõpeta enda ‘trikke’. Ameerika president R. Reagan võttis eesmärgiks NSVL purustamise.
  

16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov , Brežnev, Truman, Eisenhower , Kennedy, Nixon .
Stalin - 1922-52 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kes muutis riigi vaesest agraarühiskonnast märkimisväärseks industriaaljõuks.
Hruštšov - 1953-64 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär külma sõja ajal, seotud raketikriisiga Kuubal ja seal toimunud sündmustega üldiselt.
Brežnev - 1964-82 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kelle valistusajal suurenes kõige rohkem riigi mõjuvõim , kuid algas ka stagnatsioon.
Truman - 1945-53 Ameerika president, kelle valitsusajal lõpetati II Maailmasõda ning NSVL-ga tekkinud pingete tõttu algas külm sõda. Andis loa tuumarelvade kasutuseks Jaapani vastu. Trumani doktriin kommunismi vastu.
Eisenhower - 1953-64 - Ameerika president, kes lõpetas sõja Koreas , kukutas võimu Iraanis, keelas Egiptuse ründamise Suessi kriisi ajal ning pani aluse NASA-le ja sellega ka kosmosevõidujooksule.
Kennedy - 1961-63 - Ameerika president, kes eriti tuntud tänu enda afäärile M. Monroega. Tavaelus tegeles Sigade Lahe invasiooniga, Kuuba raketikriisi alustamisega, Apollo kuule saatmisega. Lisaks suurendas riigi osalust Vietnami sõjas ning võitles Berliini müüri vastu. Võitis ka Pulitzeri auhinna .
Nixon - 1969-74 Ameerika president, kes lõpetas Ameerika osaluse Vietnami sõjas ning taastas suhted Hiinaga , algatas pingelõdvenduse ja sõlmis 1972. aastal Moskvaga lepingu strateegilise relvastumise piiramiseks.
[Õpiku II osas on asjassepuutuvad peatükid järgnevad: 24, 25(lk 16-17), 26, 27, 31(lk 47-49), 32(lk 56-57), 33, 37, 38, 43(lk116-118)]

Nikita Hruštšov!! Willy Brandt Urho Kekkonen

Daniel Ortega Fidel Castro Che Guevara
Mikhail Gorbachev Alexander Dubček Dwight D. Eisenhower
Richard Nixon Mono -brow Brešnev Harry Truman
John Kennedy Konrad Adenauer Mao Zedong
Stalin Nikita Hruštšov!! SMILING