Külm-sõda (0)

KÜLM SÕDA (1945-1991)
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid , kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL , kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.
Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947.
Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism , saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust.
USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks.
Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel.
Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted.
Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.
4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded)
Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht.
Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin -Truman
NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi.
Vastandlike leeride kujunemine:
Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.
NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid , võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides.
Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika
NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva - meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist.
Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas võimalikult palju tõkestama läbisaamist muu maailmaga .
Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma . Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist.
Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik).
Blokkide maj ja sõj organisatsioonid
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine . Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – loodi 1949 aprillis . Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal , Taani, Norra, Island , Kanada ja USA. Põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista.
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk . NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas.
Euroopa Söe- ja Teraseühendus – kapitalistlike riikide majanduslik organisatsioon, mis asutati 1952 Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu eelkäija.
1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis)
Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2 riigiks: kommunistlik Põhja-Korea ja kapitalistlik Lõuna-Korea.
Ungari kriis (1956) – osalesid Ungari, NL, Poola. Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks , taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha ja võim anti taas Moskva-meelsetele.
Suessi kriis (1956) osalesid NL, Egiptus , Iisrael, Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Põhjus Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse poolt, tulemusena vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, suurenes NL mõju Lähis-Idas.
1960ndate kriisid ( Kuuba kriis, Berliini kriis, Praha kevad, Vietnami sõda)
Kuuba kriis (1962) – võimule tuli NL- meelne Fidel Castro . Hruštšovi juhitud NSV Liit nägi võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks.
1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NL keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks.
Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga:

• Moskva tõi Kuubast raketid ära
  
• USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega
  
• USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin , mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel
  

Berliini kriis (1961) - kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema seljataga seisev NL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis, SLV ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist.
SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin - kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted.
1961 a augustis ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist.
Praha kevad (1968) 1960.a keskpaik – Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi: kehtestas kultuuri-, ajakirjandus - ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tšehhoslovakkiasse
Vietnami sõda (1964-1973) – I etapp (1946-53): Indohiina sõda, Vietnam jagati kaheks: Vietnami Demokraatlik Vabariik (põhjaosa, sotsialistlik), Vietnami Vabariik ( lõunaosa , kapitalistlik). II etapp (1957-63): kodusõja periood, partisanisõda. III etapp: Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, vietnamiseerimine. IV etapp (1973-75): alles jäi üks sotsialistlik Vietnam .
Üliriigid USA ja NL
USA
NSVL
1940ndate II pool
* Trumani doktriin (1947) ja Marshalli plaan
* NATO (1949-)
* Berliini blokaad (1948-49)
* Raudse eesriide tekitamine
* VMN (1949)
1950ndad
* USA Korea sõjas
* USA Suessi kriisis
* Eisenhoweri doktriin (1957)
* NSVL kosmoses nr 1?
* Kuubal tuli võimule F.Castro
* s: makartsism
* VLO(1955)
* Stalini surm
* Poola, Ungari, SDV rahutused
* NL sputniku saatmine kosmosesse
* NL Korea sõjas, Suessi kriisis (Egiptuse seljataga)
* F. Castro võimule saamine
* s: sula (Hruštšov, mõni Siberist tagasi koju)
1960ndad
* U2 kriis
* Kuuba kriis
* s: uute rajajoonte poliitika ( Kennedy )
* s: 1963 marss Washingtoni (Martin Luther King )
* s: suure e võrratu ühiskonna teooria
* NL saatis inimese kosmosesse (Juri Gagarin )
* Berliini müür
* Kuuba kriis
* Praha kevad e Tšehhoslovakkia kriis, järgnes Brežnevi doktriin
1970ndad
* USA Vietnami sõjas
* Nixoni doktriin (1970nd algul)
* pingelõdvendusperiood
1980ndad
* Tähesõdade programm
* (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?)
Võidurelvastumine
Aatompomm – 16.07.1945
06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki
Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad : aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm , kandurid (lennuk, rakett)
1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping (NL, USA, SB) kosmoses, atmosfääris ja vee all, lubatuks jäi maa all.
1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas
1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping)
1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid
1981 – USA eesotsa sai Reagan , läbirääkimised strateegiliste relvade vähendamise osas
1983 – USA tähesõdade programm
1991 – USA ja NL kirjutasid alla START1 lepingule (vähendas tuumarakettide, pommitajate arvu 1/3 võrra)
NL lagunes → tekkisid uued tuumariigid : Venemaa, Ukraina , Valgevene, Kasahstan .
Propaganda – kihutustöö
Pingelõdvendus – eesmärk maha võtta sõja ohtu (tuumasõja oht)

• NL ja Lääne-Euroopa suhted paranesid
  
  • Saksamaa küsimus hakkas lahenema (1973 mõlemad Saksamaad ÜRO liikmeks, 1974 kahe Saksamaa vahel diplomaatilised suhted, SLV loobus Hallsteini doktriinist)
    
  • NL suhted Prantsusmaaga : Prantsusmaa astus NATOst välja, NL nägi võimalust lääneriikidesse lõhe tekitada; majanduslik, kultuuriline leping
    
• Paranesid suhted NL ja USA vahel
  
  • Nixoni ja Brežnevi visiidid
    
  • Sõlmiti koostööleping
    

1973-1975 leidis Euroopas aset julgeoleku ja koostöö nõupidamine (valdavalt Helsingis ), 1975 kirjutati Helsingis alla lõppaktile (33 Euroopa riiki, USA, Kanada). Lõppakti sisu: lepiti kokku, et edendatakse majanduslikku, teadusalast ja kultuurialast koostööd, tunnustati Euroopas kehtivaid piire.
Erineva poliitilise süsteemiga (sotsialistlikud, kapitalistlikud ) riikide kooseksisteerimine .
Helsingi protsess: OSCE Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioon.
Pingelõdvenduspoliitika võitja NL: SDV staatuse kättevõitlemine, lõid läände lõhe (Prantsusmaad kasutades), sotsialismileeris hakkas tugevnema dissidentlus (teisitimõtlemine).