Film „Tšernobõli samuraid“ – Tšernobõli mõju Eestile Tšernobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986. See on maailma kõige suurem inimese käeläbi toimunud katastroof. Öösel 4. reaktor plahvatas, see kiirgas radioaktiivsust igale poole – kõrgendatud radiatsiooni taset mõõdeti pea kõikjal põhjapoolkeral. See kiirgas sada korda rohkem reaktsiooni kui Nagasaki või Hiroshima. Esimesed kaks päeva NSV Liit varjas olukorda, kuniks Rootsis mõõdeti ebatavaliselt kõrge radiatsioonitase. Peale seda avalikustas
................................................................12 5.1 INTERVJUU: KALJU JÕGISUU..........................................................................................15 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT................................................................................................ 15 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI.........................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö teema valimist lugesin ma Igor Kostini raamatut „Tšernobõl reporteri pihtimused“, ning peale seda tekkis minus suur huvi selle kohta veel rohkem teada saada. Mind mõjutas see, et see oli tõsi, aastaid tagasi oli see paljudele inimestele reaalsus. See raamat ei olnud lihtsalt mingi õudusjutt vaid sajad tuhanded inimesed pidid selle läbi elama. Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli
131 ja tseesium-137. Radioaktiivne jood kahjustab kilpnääret ja põhjustab vähki. Kokku lekkis radioaktiivseid aineid spetsialistide hinnangul tuumajaamast välja umbes 630 terabekerelli. Üks terabekerell on biljon bekerelli (1012 Bq). Bekerell- Aktiivsuse ühik, näitab seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Mida rohkem tuumamuutusi aines toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Võrdlus Tšernobõli tuumakatastroofiga Tšernobõli tuumakatastroofis hukkus 29 inimest terava radiatsioonidoosi tagajärjel, Fukushimas niisuguseid ohvreid ei olnud. Fukushimas ei lennanud õhku Tšernobõli sarnaselt reaktor, Fukushima reaktorid said üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja reaktoritest paiskus välja vähem radioaktiivseid aineid. Fukushimas reageeriti väga kiiresti, inimesed evakueeriti kiiresti Tagajärg 12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I
4 sundrände põhjust Marja-Liisa Illaste Ränne? Sundränne? Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Sundränne - on loodusõnnetuse, sõja või poliitilistel põhjustel tingitud elukohavahetus. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne.) Tsernobõli katastroof oli avarii, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas, 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tšernobõli katastroofi ulatusja Eesti Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada
Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES)
Radioaktiivsete isotoopide kahjulik mõju tervisele (Jood-131, tseesium-137 ja strontsium-90) Mõju inimkonnale: Fukushima tuumakatastroofi tõttu külastas Jaapanit 2012 28,1% vähem välisturiste kui aasta varem. Hinnanguliselt 160 000 jaapanlast ei ole saanud naaseda oma kodudesse. Jaapani lastel diagnoositakse aina tihedamini kilpnäärmekasvajaid. Fukushima sündroomi tagajärjel on surnud farmiloomi. Põnevad faktid Tšernobõli tuumaelektrijaam sisaldas enne katastroofi 180 tonni tuumamaterjali, siis Fukushima sisaldas 1760 tonni. Tuumajaama koristustöödeks kulub veel kümneid aastaid, kuna hetkel puudub vastav teadmistepagas, kuidas seda kõige paremini teha. Fukushima tuumajaama kolmes reaktoris on radiatsioonitase jätkuvalt nii kõrge, et inimesi sinna ligi ei lubata ja kõik tööd tehakse ära robotkraanadega. Pärast Fukushima katastroofi otsustasid
ressursisäästlikkus. Negatiivne pool Radioaktiivsete jäätmete teke, ladustumine ja käsitlemine. Tuumaenergia arenemisega areneb ka samal ajal tuumarelvade tehnoloogia. Suured investeeringud ehitusprotsessidel ja jäätmete käitlemisel. Tekivad väga ohtlikud ja radioaktiivsed keemilised elemendid. Mõne aastaga tekib sadu tuhandeid tonne tuumajäätmeid ja umbes 30 riigist tahab ainult Soome luua ühe suure kogumispaiga. Tsernobõli tuumakatastroof Tšernobõli katastroof oli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 aastal. 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Tuumareaktorit käisid koristamas ka eestlased. http://goo
Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart Merivaliti 1992 Esimestel presidendivalimistel presidendiks, kirjutas alla Juulilepingule Jüri Adams 1992. Aasta põhiseaduse üks põhiautoreid Gorbatšovi reformed Perestroika *Majanduselu elavdamine Glasnost *1986 Tšernobõli katastroof Poliitilised ümberkorraldused *Presidentaalne süsteem *Rahvasaadikute congress 23.08.1987Hirvepargi miiting 16.11.1988ENSV Ülemnõukogu erakorraline istung (võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon) 23.08.1989 Balti kett 30.03.1990 Kuulutatakse välja üleminekuperiood(Eesti Vabariigi taastamine iseseisvaks riigiks) 28.06.1992 Toimub uue põhiseaduse referendum 20.08.1991 Eesti Taasiseseisvumine 31.08
kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks ja tuumareaktorite plahvatamiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Plahvatus on äärmiselt võimas ja mõne millisekundi jooksul võib vabaneda väga palju energiat. Seda energiat saab võrrelda trotüüliekvivalendi kaudu. Tuumaajastu jooksul on tekkinud umbes 25 raskemat õnnetust. Kolm kõige suuremat on Three Mile Islandi (USA), Tšernobõli ja Fukushima õnnetused. Three Mile Islandi õnnetus juhtus 28.märtsil 1979. aastal, kui osaliselt sulas üles samanimelise jaama reaktori tuum. 26. aprillil 1986. aastal kuumenes üle, sulas ja plahvatas Tšernobõli (Ukraina) tuumajaama neljas reaktor. 11. märtsil 2011. aastal tugeva maavärina järel tabas Fukushima Daiichi (Jaapan) elektrijaama erakordselt suur tsunami. Elektrivarustuse katkemine põhjustas ülekuumenemise, kütuse sulamise ja mitu plahvatust. 2013
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda. See tapaks kiiresti suurel territooriumil massiliselt nii inimesi kui ka kõik muu elusa. Võimsate riikide juhid ajavad rahvale vaid puru silma, mistõttu ei oska keegi ka seda ette näha. Ka erinevad katastroofid võivad meid ohustada. Näiteks Tšernobõli tuumakatastroof muutis suure ala mitmetes riikides elamis- ja kasutuskõlbmatuks mitmeteks aastateks. Kui selliseid katastroofe juhtuks veel, ei oleks inimkonnal kusagil turvaliselt elada. On palju erinevaid lahendusi, kuidas inimene kui liik kaua püsiks. Inimesed elavad juba naturaalselt kauem kui varem. Artikli “Puuduv lüli” põhjal on see parema toidu ja elukvaliteedi tulemusel. Samuti ei teki uusi inimliike, seega me peame säilitama oma liiki nii kaua kui võimalik
Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984?- Juri Andropov Aastaarvud: Millal võeti Eestis vastu suveräänsusdeklaratsioon?- 16.11.1988 Millal toimus Eestis referendum riikliku iseseisvuse taastamise kohta?- 03.03.1991 Millal toimus Eestis rahareform?- 06.1992 Millal algas Moskvas vanameelsete riigipöördekatse?- 19.08.1991 Mis aastal toimus õnnetus Tšernobõli tuumaelektrijaamas?- 1986 Nimeta kuu ja aasta, mil lõplikult iseseisvusid Läti ja Leedu.- 08.1991 Millal lahkusid viimased Nõukogude Liidu sõjaväelased Eestist?- 31.08.1994 Millal võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks?- 17.09.1991 Mis aastal Saksamaad taasühinesid üheks riigiks?- 1990 Mis aastal jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks?- 1992 Mis aastal langes Berliini müür?- 1989 Mis aastal sai paavstiks poolakas Johannes Paulus II?- 1978
tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Tuumaenergia kasutamine Eesti lähiriikides Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a.
ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne); 5. otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima). RÄNDE PÕHJUSED • SUNDRÄNNE: 1. sõjad või relvakonfliktid (Jugoslaavia lagunemine, Kosovo konflikt, Gruusia sõda); 2. usuline või poliitiline tagakiusamine (kurdid Türgis); 3. näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes Aafrika riikides; 4. looduse- või inimese põhjustatud katastroofid (Haiiti maavärin, Tšernobõli aatomielektrijaama plahvatus); VÕÕRSIL TEENITUD RAHA SAADETAKSE KODUMAALE • Majanduslikel põhjustel elukoha vahetajad on kõige kiiremini kasvav rändajate grupp. • Globaliseerumine muudab tööjõu veelgi liikuvamaks. • 2009. aastal tegid võõrtöölised rahaülekandeid kodumaale 414 miljardi $ mahus. Arengumaadesse saadeti sellest 307 miljardit dollarit. • Tegelikult on need summad veel palju suuremad, kõik ülekanded ei toimu ametlikult.
majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja kõneleda; • 1986. a. Tšernobõli tuumakatastroof – teave avalikuks NLs ja väljaspool NL • Suurenes sõnavabadus, võis rääkida: keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest; • Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas; • Sai alguse poliitilise elu liberaliseerimine. Chernobyl Disaster What Really Happened NSV Liidu lagunemise põhjused • Sotsialistliku majandusüsteemi omapära: – See on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena;
....... vald; 2) jõulupakkide arvestust saajate kohta ja jagamist korraldavad sotsiaaltöötajad; (4) kinnipidamiskohast vabanemise toetus; 1) kinnipidamiskohast vabanenu toetust määratakse isiku vabanemisel kinnipidamiskohast, kelle viimaseks elukohaks enne kinnipidamisasutusse sattumist rahvastikuregistri andmetel oli ........ vald; 2) kinnipidamiskohast vabanenu toetuse saamiseks esitab vabanenu ........ Vallavalitsusele tõendi vabanemise kohta ja avalduse (lisa nr.1); (5)Tšernobõli katastroofis osalenu toetus 1)Tšernobõli katastroofis osalenu toetust makstakse Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenud isikule, kelle alaliseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald; 2) Tšernobõli katastroofis osalenu toetuse saamiseks esitab isik ........ Vallavalitsusele tõendi katastroofis osalemise kohta ja avalduse (lisa nr.1); 3) Tšernobõli katastroofis osalenu toetus makstakse kord aastas, hiljemalt jooksva aasta 30.juuniks; (6) matusetoetus
1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Elu pärast riigijuhtimist: Pärast NSV Liidu laialisaatmist jäi Gorbatšov pensionile, kuid jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust kirjutades raamatuid ning juhtides Moskva Ühiskondlike, Majanduslike ja Poliitiliste Uuringute Fondi. Olles välismaal väga populaarne, kaotas ta endise NSV Liidu territooriumil igasuguse poliitilise toetuse. 1996. a. presidendivalimistel suutis ta koguda isegi vähem kui 1% valijate toetuse. Tšernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. apr. 1986. , mille tulemusel toimus tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus.Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
ladestuskohta ei mõjuta. Kas tuumatööstus on vastutav Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu, mis on kohutavate jäätmete eest, mida võtnud kohustuse kanda täit vastutust oma jäätmete käitlemise eest meie järeltulijad ning katab sellega seotud kulud. õudusunenäona peavad taluma? Kas tuumareaktorid on Enam kui 50 aasta jooksul on tuumajaamad kasutuses olnud enam kui ebakindlad? Tšernobõli avarii 12000 käiduaastat. Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja põhjustas tohutult palju ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda hukkunuid. võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on
241 ja tseesium-137 juurde. Nii määratletuna on Inimeste Ajastul väga sümboolne algushetk: 16. juuli 1945, kell 5.29 hommikul (11:29 GMT), mil USA-s New Mexicos toimus esimene tuumakatsetus, Trinity Test (vt pilt 1). Selle katsetuse jälgi on võimalik leida globaalselt ja määrata ka Eesti soo- ja järvesetetest. Pärast seda on radioaktiivsete isotoopide hulk maailma setetes ainult kasvanud ja Eesti seteteski on tegelikult domineeriv hoopis Tšernobõli katastroofi jälg. Sümboolne tuumaajastu algusaasta langeb ühtlasi kokku protsessiga, mida on hakatud nimetama „suureks kiirenduseks”: see on lävend, millest alates inimkonna mõju globaalsele keskkonnale on hüppeliselt kasvanud (vt pilt 2): linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide kasutuselevõtt, energiakasutus, turism, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite kasutus ja maailmakaubanduse
8 kontode haldusi. Selle lunavara puhul pole võimalik taastada faile, kuna krüpteerimise ajal pahavara lihtsalt kustutab neid, nii et lunaraha maksmine ei päästa. (10) Eestis on ka levinud see pahavara ja teada olevalt on ohvriteks langenud kaks ettevõtet: Ehitus ABC ja minigi väiksem tehas. Kuid kõige rohkem nakatada saanud Ukraina süsteemid, nende hulgas olid keskpank, lennujaam , metroo ja Tšernobõli tuumajaam. Mille tõttu väidetakse, et tegelikult lunavara levimis põhjuseks oli Ukraina infrastruktuuri kontrollimine. (11) Projekt „ No More Ransom“: See projekt on tehtud politsei ja IT-turbe ettevõttete poolt, mille mõte on takistada küberkriminaalide lunavara äri õpetadades kasutajatele, kuidas lunavara töötab ning milliseid ennetusmeetmeid tuleks kasutada, et vältida ohvriks langemist.. Projekti ametlik sait on www.nomoreransom
Loodusturism. Tutvutakse maailma eri piirkondade metsiku loodusega. Kõige populaarsemad on safarid Aafrika savannipiirkondades, vihmametsa- retked Amazonase ääres või Indoneesias. Vaalavaatlused Uus-Meremaal, unikaalsete ökosüsteemidega tutvumised Madagaskaril või Šokiturism. Turistid viiakse piirkondadesse, mis on mingi õnnetuse või Galapagosel. Antarktika inimtegevuse käigus külastamine. tõsiselt muutunud või kannatada saanud. Näiteks Tšernobõli TEJ ümbruse külastamine, endiste sõjaväebaaside külastamine, näiteks Paldiski jt Jahiturism. Käiakse eri piirkondades loomi küttimas. Eesmärgiks saada jahielamus ja kui hästi läheb, siis ka trofee. Fototurism. Reisi eesmärgiks on pildistamine, heade ja huvitavate fotode
6 vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7] 1970 – 1990 toimusid suurimad tuumaenergeetikaga seotud avariidest: väikese keskkonnamõjuga, kuid suure majandusliku kahjuga avarii Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. [7] Arendustööd ohutuse, võimsuse ja efektiivsuse suurendamiseks, kütuse paremaks ärakasutamiseks, jaamade julgeoleku ja pikema tööea kindlustamiseks on siiski jätkunud. Tulemuseks on II põlvkonna reaktorite olulised täiustamised ning järgmise III / III+ põlvkonna reaktorite väljatöötamine. [7] 7 2
- Enesekeskne keskkonnamure – muretsemine eelkõige omatervise, laste, oma tuleviku ja elukvaliteedi pärast. - Sotsiaalne ehk altruistlik keskkonnamure–muretsemine kõigi inimeste heaolu pärast. - Biosfääriline keskkonnamure–teadvustatakseeelkõigeohtusidelusloodusele. - Kliimamuutus, prügistamine, looduslike alade kadumine, õhu ja veereostus, happevihmad, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine. - Tšernobõli katastroof ? 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel. - Lihtsustatud mõtlemine - komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks. Lihtsustatud mõtteviisi tulemusena saavad looduskatastroofid suurema ühiskondliku tähelepanu osaliseks ja tunduvad seetõttu ohtlikumad kui näiteks ületarbimisega seotud keskkonnaprobleemid, mille mõjud tasapisi kuhjuvad (ja
maksma loodeti NSVL fassaadi natuke muutes ja kaunistades Läänt petta, Reagan aga tugevdas oma taktikat Muudatuste algus NSVL-s: maj arengu kiirendamine – sots ühiskonda täisutada selle ümberkujundamise e perestroika abil, asus võitlema alkoholiga (viinamarjaistanduste maharaiumine) glasnost – avalikustamine, tähistas Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda Tšernobõli katastroof 1986 – esialgu üritati maha vaikida, kuid avalikustamine ärritas rahvast, Gorbatšov pidi toimunut tunnistama → vähendati tsensuuri, võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol elu liberaliseerimise avalikustamine tõi ilmsiks esimesed vastuolud riigi juhtkonnas: ulatuslikumad pol reformid,
ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tšernobõli avarii 1986. a. Seepärast ei saa tuumaohutusega seotud tegevust ainult tuumajaama operaatori kontrolli alla jätta. Igal juhul on õigustatud tõhus asjakohasele seadusandlikule ja täidesaatvale baasile tuginev riigipoolne ja rahvusvaheline järelevalve. Nii irooniline kui see ka ei näi, soodustas just eelnimetatud avarii tuumaohutuse tohutut parandamist kogu maailmas. Võib täie kindlusega väita, et kaasaegsed arendused reaktoriehituses koos praeguste ohutusstandardite, käidupraktika,
ajendeid); 20.sajandil alguse saanud ökoloogiline kriis: 1960-1970 suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimetegevuse mõjudest. Loodusteaduste areng ja ökoloogia esiletõus 1980ndatel (keskkonnaobjektid ei eksisteeri üksteisest sõltumatult, vaid on omavahel seotud, inimliik on 1 lüli ökoloogilistes süsteemides; inimliigi mõju ületab ökosüsteemi vastupanu ja taastevõimet); sündmused: Tšernobõli katastroof; Nevada elavhõbe kaevandus, Virumaa fosforiidisõda. Teadmised inimgruppide ja indiviidide hoiakutest ja käitumisest aitavad teha poliitilisi valikuid, hinnata inimeste valmisolekut muutusteks. Keskkonnakäitumisvalikuid mõjutavad tegurid: (Fishbein ja Ajzen) Hoiakute kujunemine Psühholoogilised tegurid: 1. ankurdamine - keeruliste nähtuste mõtestamine olemasolevate teadmiste ja mõtteseoste (isiklikud kogemused, emotsioonid) abil. Tundmatute mõjudega riskid
ohutuse eest väljas, ei tulnud sellega toime. Sellest juhtumist on palju õppida: inseneride vastutust ohutuse eest, et süsteemi ohutus ei tohiks sõltuda inimeste tähelepanelikkusest (nagu see igakordne sulgurite visuaalne kontroll läbi spets akna). See oli määratud läbikukkumisele. Ohutus tuleb süsteemi sisse projekteerida 17.12.15 87 Juhtum 7 – tuumaohutus Three Mile Islandi ja Tšernobõli juhtumid Tuumaelektrijaamade vajadus, ohutuse probleemid, katastroofid... Ainus hea asi peale neid avariisid on suurenenud tähelepanu selle probleemi suhtes ja mure ohutuse üle (kuid millise hinnaga). Three Mile Islandi õnnetus juhtus Pennsylvanias 1979 aastal. Rutiinne korrastustöö põhjustas takistuse ühes peamises veetorus. See põhjustas reaktori ülekuumenemise ja 8 sekundi pärast lõpetas reaktor oma tegevuse.
viinamarjad olid hapud, alkot hakati müüma kl 14.00. tekkisid viinajärjekorrad, 2 rikkusallikat, NAFTA ja VIIN, alkoholism töödel täiesti tavaline); (Putukamürk, aknool ja kingaviks olid alko joogid, joovastavad joogid-kingaviks pandi leiva peale ja peale ööd kraabiti viks maha ja söödi leib ära) Hakkavad toimuma majandusreformid: ● Piiratud ettevõtlus; ● Kooperatiivide rajamine; ● Tšernobõl 1986, aprill Glasnost ehk avalikustamine Sai alguse Tšernobõli õnnetuse tõttu; ● Hakati rääkimine katastroofidest ja suurõnnetustest; ● Nt Stalini kuriteod, katastroofid, katsed loodust ümber kujundada; ● Alates 1986.aastast hakkas ilmuma ajalehti Stalini halbuse tagajärjed jne; Demokratiseerimine ● 1989– Rahvasaadikute kongress. (Oli võimalik mitme kandidaadi vahel valid esimest korda); Uus välispoliitika ● Suhete parandamine läänega; ● Järeleandmisi teeb Nõukogude Liit;
Perestroika ja glastnost (1984-91) – Brežnevi-järgne aeg, võimule tõusid Gorbatšov o Impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse o 1988 valiti NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov o Majanduse arengu kiirenemine, ühiskonna täiustamine, ümberkorraldamine (perestroika) o Glasnost – salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine (ka avaldati info Tšernobõli katastroofi kohta 1986) o Järsk massiteabevahendite mõju, ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks o Poliitline liberaliseerimine, kontakt muu maailmaga o Tekkisid poliitilised liikumised -> erakonnad o Gorbatšov püüdis leida keskteed reformimeelsete ja vanameelsete vahel – jäeti seetõttu maha: kesktee otsimine ei meeldinud inimestele. G hoidis kinni sotsialismist ja tahtis säilitada NLi terviklikkust
annaabi.ee 
