Külm sõda (0)

KÜLM SÕDA 04.02.
Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas).

• Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks.
  
• NSV-le liideti palju riike.
  
• USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas.
  
• NSV Liit sai määravaks jõuks – Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega.
  

Külma sõja algus.

• NSV – kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega.
  
• Lääne – algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule.
  

Trumani doktriin .

• Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini.
  
• Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid)
  

Marshalli plaan.

• USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
  
• Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile.
  
• Stalin keelas NSV mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda.
  

Berliini blokaad .

• Lääne-Berliinis tehti ettevalmistusi demokraatiaks.
  
• Nõukogude Liit kehtestas Ida-Berliinis 1948.a. juunis kommunistliku diktatuuri. Algas Berliini blokaad.
  
• Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi.
  
• Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks.
  

Külma sõja mõiste ja valdkonnad.

• Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna.
  
• Valdkonnad:
  
  • Prooviti vastast edestada võidurelvastumises.
    
  • USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.
    
  • Üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas.
    

NATO .

• Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmiti Lääneriik (UK, Pr, Bel, Hol, Lux), mille soli aga liiga vähe liikmeid.
  

USA vs NSV Liit 11.02.
USA
NSV Liit (1949- tuumapomm )
→ Lääne-Euroopa.
→ Sb + asumaad .
→ Ladina-Ameerika.
→ Pr + asumaad.
→ Jaapan.
→ Saksamaa Liit Vabariik.
→ Ida-Euroopa → Poola, Rumeenia , Bulgaaria , Ungari.
→ Saksa Demokraatlik Vabariik.
→ Hiina (1949 – kommunistlik riik).
Majanduslikud.
Trumani doktriin:

• 1947 – USA toetab vabu rahvaid Nõukogude Liidu ohu eest.
  
• Marshalli plaan – aidata sõjas kannatanud Euroopa riike. Antakse 13 miljardit. 1948-1952. VMN – 1949 – vastastikuse majandusabi nõukogu.
  
• Nõukogude Liit ja liitlased teevad koostööd.
  

Sõjalised.
NATO – 1949 – Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon .
VLO – 1955 – Varssavi lepingu organisatsioon.
Saksamaa 1945-1949
Pärast II Maailmasõda jagati Saksa 4 okupatsioonitsooniks. USA, Sb, Prants , NSV Liit.
Berliin omakorda neljaks.
→ Nõukogude Liit soovis Berliini enda valdusesse.
→(Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist.
→ Berliin jääb neljapoolsele haldamisele.
1949 Saksamaa lõhenemine:
Läänest → Saksamaa Liit Vabariik.
NSV Liidu tsoonist → Saksamaa Demokraatlik Vabariik.
Külm sõda: 1949 Berliini blokaad – 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine.
Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda
USA

• tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks.
  
• Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus->majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus.
  
• Isolatsionismi asemes asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi levikut.
  
• 1950. aastate algul sai kommunismi leviku pidurdamisest USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke.
  
• Makartism - kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 1954. kampaania lõpetati.
  
• Roosevelti järel tuli 1945. aastal võimule Harry Truman. 1952. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower .
  

SUURBRITANNIA

• SB säilitas oma koloniaalimpeeriumi.
  
• 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aafrikas. Enamik neist asus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953. aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena.
  
• Briti impeerium lagunes, kuid SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju.
  
• Rahvusvaheline tähtsus langes
  
• Säilis kaheparteisüsteem(kord võimul konservatiivid , kord leiboristid )
  
• Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme, nad riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteeme.
  
• Konservatiivid üritasid rahvusvahelisi positsioone taastada.
  

PRANTSUSMAA

• Kindral Charles de Gaulle moodustas maavabastamise järel 1944. aastal.
  

Kommunistlik maailmasüsteem 14.02.

• 1950. a-te algul oli kommunistide võimu all 13 riiki.
  

Iseloomulikud jooned:

• Võim on koondunud kommunistliku partei kätte, inimestel puuduvad demokraatilised vabadused, õigused.
  
• Kommunistlik partei kontrollis kogu elu.
  
• Võimul püsiti julgeoluekuorganite abil (KGB).
  
• Majanduses riigi kontroll, kehtis käsumajandus.
  
• Sõjaväel suur osatähtsus, riigikaitsele suuremad sumad, elatustase oli madal.
  

Stalinlik NSV Liit.

• Vaatamata suurtele inim- ja materjaalsetele kaotustele II Maailmasõjas, tugevnes NSV Liidu positsioon maailmas (eelkõige tema sõjaline mõjukus).
  

Majanduse eesmärk:

• Taastada ennekõike rasketööstus.
  
• Kindlustada riigi sõjalist võimsust.
  
• →Tarbekaupade tootmine teisejärguline.
  

Ideoloogia.

• II Maailmasõja järel lootsid inimesed, et hirmu õhkkond NSV Liidus väheneb.
  

→ tegelikkuses tugevnes repressiivpoliitika veelgi.
→ vägivallaaparaadi tugevdamine ja täiustamine.

• Võitlus kõige läänepärase vastu.
  
• Propaganda , juhikultus.
  
• Võimuvõitlus ka partei sees, mis tihti lõppes vaenlase hävitamisega.
  
• 5.03.1953 – suri Stalin.
  
• Stalini surma järel algas NSV Liidu ajaloos uus ajajärk, mille keskseks tegelaseks sai Nikita Hruštšov, kes võitis võimuvõitluse Beria ja Malenkovi vastu.
  

KRIISID :
Kriis
Põhjused
Osapooled
Tulemused/Tagajärjed
Korea
Juuli 1950 - 1953

• Euroopas oli Stalinil ees NATO, NSVL keeras pilgu Aasia poole
  
• Eesmärk muuta Lõuna-Korea kommunistlikuks
  
• Kommunismi levitamine
  

• Põhja-Korea – NSVL, Hiina
  
• Lõuna-Korea – USA
  

• NSVL kaotas ja autoriteet langes
  
• Tekkis kaks Korea riiki
  

Berliin
16. juuni 1953

• Rahulolematus viletsate elutingimuste pärast.
  
• Lääneriikide ebapiisav abi.
  
• Kõrged töönormid, sest paljud põgenesid läände
  
• 16. juuni 1953.
  
• Toimus Ida-Berliinis
  

• SDV ja NSVL
  
• Lääneriigid ei reageerinud
  

• Kommunistid surusid ülestõusu maha
  
• , hukkus u 1000 inimest,
  
• NSV Liidul ei õnnestunud olukorda Kesk-ja Ida-Euroopas lõplikult muuta.
  
• Rahulolematus plahvatas mõne aasta pärast vastasseisuks
  

Poola
1956

• Poola rahulolematus kehtiva korraga ( streigid , töölisrahutused).
  
• Soov iseseisvuda.
  

• Poola vs NSV Liit.
  

• Iseseisvust juurde.
  
• Gamulka Poola valitsuse etteotsa .
  
• NSV Liidu sotsialismileer.
  
• Majandusolude liberaliseerimine/
  
• leevenemine.
  

Suessi
1956

• 1952-riigipööre.
  
• Uus valitsus.
  
• Riigistati Suessi kanal.
  
• Nasser Araabiamaade juhiks.
  

• Egiptus (+NSV Liit) vs Iisrael+Sb+Pr.
  

• (ÜRO, NSV Liit, USA sundisid lõpetama sõjategevust).
  
• Suessi jäi Egiptusele.
  
• Sb ja Pr võim maailmas vähenes.
  
• Suurenes NSV Liidu autoriteet Lähisidas.
  

Ungari
1956

• Meeleavaldus Poola toetuseks .
  
• Imre Nagy .
  

• NSV Liit vs Ungari.
  

• (Ungarist põgenes 180 000 inimest).
  
• Vastuhakk suruti NSV Liidu poolt maha.
  
• Lääneriigid osavõtmatud, kommunistid haarasid taas juhtotsad.
  

Eesti NSV 28.02.
1944-1952

• Nõukogude võim taastati 1944 aastal.
  
• Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil .
  
• Kohaliku elu küsimustega tegeles EKP, kes allus täielikult Moskvale .
  
• 1944-1950 – Juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.
  
• → Sundkollektiviseerimine.
  
• 1950.a. sai uueks EKP juhiks Johannes Käbin (EKP juht 1950-1978), kes oli kuulekam Moskva juhiste täitja – laveeris osavalt Eesti ja Moskva vahel.
  
• 1944-1953 – oli Eesti okupatsioonirežiimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus.
  
• Loodeti alusetult, et lääneriigid aitavad taastada iseseisvuse.
  
• Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese.
  
• Märksõnad:
  
• Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides).
  
• Üliindustrialiseerimine – tööstuse ülikiire arendamine.
  

→ eesmärgid:

• Kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides.
  
• Piirkonna venestamine.
  

→ tulemuseks urbaniseerumine e linnastumine .
Euroopa 7.03.
Lääne-Euroopa 1950-1960.aastatel
Lk 47-51
Inglismaa 11.03.
(Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigid(Inglismaa, Wales, Põhja- Iirimaa , Šotimaa).
Suurbritannia – 2/3 moodustab Inglismaa.
Briti impeerium.
1870.a-test võetakse kasutusele Sb + tema kolooniad .
Briti Rahvaste Ühendus (tänapäeval Rahvaste Ühendus).
→ kuulub 54 riiki, neist enamik endised Sb kolooniad.
→ ühendust juhib Sb kuninganna, kes ei oma võimu liikmesriikide üle.
→ majanduslik, kultuuriline koostöö. )

• Parlamentaarne monarhia.
  
• Kuninganna Elisabeth II (1952).
  
• Koloniaalimpeeriumi kadumine.
  
• Majanduslik pool (edukalt, aga võrreldes SLV-ga mitte nii kiiresti).
  

Saksamaa

• SLV
  
• Konrad Adenauer ( kantsler kuni 1963).
  
• → majandus.
  
• → Pr ja Saksamaa leppimine (õp lk 50).
  
• → keeldus tunnustamast SDV-d.
  
• Välispoliitika lähtub aastast 1955 Hallsteini doktriinist – riigid, kes tunnustasid SDV-d, nendega SLV lõpetab diplomaatilised suhted.
  

Prantsusmaa

• 1954.a-l Alžeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus.
  
• Kardeti, et Prantsusmaa annab araablastele järele ja nõuti Gaulle võimule tulekut.
  
• Presidentaalne kord.
  
• 1958.a. V vabariik.
  
• Parlamendi valimistel ülekaalukalt Gaulle partei Liit Uue Vabariigi eest ehk gaulle’istid.
  
• Gaulle kasutas võimu sõja lõpetamiseks.
  
• 1960.a. lasi Prantsusmaa iseseivuda enamikul Aafrika asumaadel.
  
• 1962.a. iseseisvus Alžeeria.
  
• Majanduskasv väga edukas 1960. aastatel.
  
• 1966.a-l lahkus NATO-st.
  
• De Gaulle poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realiteetide tunnetamine.
  

Külma sõja kriisid 16.03.
Kriis
Aeg
Põhjused
Osapooled
Tagajärjed
Kuuba
15.okt-22.okt 1962
Fidel Castro võim
Külm sõda
USA ja Venemaa vastuseis
USA ja NSV

• NSV tunnustab kontrolljoont, raketibaasid likvideeritakse
  
• USA ei valluta kuubat, tuumasõja oht püsib
  
• Castro reziim püsib
  

Lähis-Ida
1947-tänaseni
-1948 loodi Israeli riik
-Israeli riigi loomisele on vastu Araabia maad
NSVL + araablased vs Israel ja Lääneriigid

• Pidev omavaheline sõjategevus
  
• Konflikt kestab tänase päevani
  
• Loodi OPEC
  
• Lähis-Ida omab võimu lääneriikidele üle
  

Berliin
1961
-Paljud idasakslased põgenesid läände
-NSVL tahtis kogu Berliini enda valdusesse
NSVL, SDV, SLV, Lääneriigid

• Ehitati Berliini müür 1961 (et poleks suhteid kahe poole vahel) (lammutati 1989)
  
• Külma sõja ehedaim sümbol
  

Vietnam
1964 – 1973
Nõukogude Liit tahtis kommunismi levitada, USA tahtis takistada (kardeti doomino -efekti).
Lõuna-Vietnam(+USA, Pr, Austriaalia) vs Põhja-Vietnam(+NL, Hiina).

• USA jaoks ebaõnnestunud sõda, astus sõjast 1973 välja.
  
• Vietnamis jätkus kodusõda, 1976 muutus kogu Vietnam kommunistlikuks.
  
• Kommunismi levik kogu regioonis.
  

Praha kevad
1968 jaanuar – august
Rahulolematus valitseva korraga. Partei uus juht Dubcek kuulutas välja uue kursi- inimnäoline sotsialism
Tšehhoslovakkia vs NSV

• NSV surus reformikavad jõuga maha.
  
• Brežnevi doktriin- NSVl on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi vahendeid valimata.