Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu KT KS (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





juKÜLM SÕDA
ÜLEVAADE:
● Rahvusvaheliste suhete pingestumine
II   MS   muutis   mitmel   pool   maailmas   jõudude   vahekorda,   riikidevahelisi   suhteid,   riikide   piire   ja
inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada
demokraatiat   ja   kommunismi   peatada;   Kommunistlik   NSVL,   kes   tahtis   kommunismi   levitada   ja
maailma   juhtida.   Nende   vaheline   suhete   pingestumine   sai   alguse   juba   II   MS   lõpul.   Suhete
pingestumistest sai alguse külm sõda. 
● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus
Olemus-  külmaks   sõjaks   nimetatakse   poliitilist,   ideoloogilist   ja   majanduslikku   vastasseisu
kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini
osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises
(VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ei põrka, sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu/üksteise vaenlasele sõjalist ja majanduslikku abi andes.)
Eesmärgid-  NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja
parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv
maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel.
Põhjused-  Stalini   soov   kommunismi   levitada,   lääneriikide   soov   seda   peatada,   seega   pigestusid
nendevahelised suhted.
Algus-  sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis
esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas
inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma
sõja alguseks Berliini kriisi. 
● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
RAUDNE   EESRIIE-   NSVL   poliitiline   üritus   kaitsta   oma   poliitilist   mõjuala   võõrmõjutuste   eest,
tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega.
● Idablokk   (kommunismileer),   sinna   kuulunud   riigid,   riiklikku   ja   ühiskondlikku   korda
iseloomustavad jooned
KUULUSID:   NSVL,   Poola,   Jugoslaavia,   Rumeenia,   SDV,   Tšehhoslovakkia,   Ungari,   Bulgaaria,
Albaania,   Hiina,   Põhja-Vietnam,   Põhja-Korea,   Mongoolia.   Kõik   allusid   Moskva   diktaadile   (v.a
Jugoslaavia).
ISELOOMUSTAVAD JOONED: 
Vasakule Paremale
Ajalugu KT KS #1 Ajalugu KT KS #2 Ajalugu KT KS #3 Ajalugu KT KS #4 Ajalugu KT KS #5 Ajalugu KT KS #6 Ajalugu KT KS #7 Ajalugu KT KS #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Külm sõda ameerika ja nsvl vahel.
II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda,
külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idablo
Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949 aastal loodi NATO, mille
1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnadega oli kommunismi levikule ägedalt vastu seistud, kuid tegelikult ei suudetud kommunismi levikut peatada.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
thumbnail
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitla

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja

Ajalugu
thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE  Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.  NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.  Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis  Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL

Ajalugu
thumbnail
8
doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunist

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Reagan (1981-1989), kes:  algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp.  USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele. Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh

Ajalugu
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Külma sõja kriisid

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun