nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka Meie kanad põõsa all Kaak- kaak- kaak Aga meie kukk see laulab Kikerikii! Mängu võib korrata: lapsed jagatakse kahte gruppi. Üks grupp kordab koos õpetajaga fraase, teine grupp teeb häälitsusi ja vastupidi.
Mulle meeldib sinu juures elada, aga ma tunnen oma kodust suurt puudust! (sõrmega pühib ära pisara) Eit: (naeratab) Kulla laps! Sa oled teinud tublit tööd, ma viin su ise koju tagasi(ulatab käe). Ma leidsin sinu värtna üles. Palun võta see ja vii oma emale. Koos lähevad nad tüdruku koju ja tänuväärse töö eest kallab eit tüdruku kuldvihmaga üle.Õue peal uhkelt sammub kukk. Ta näeb tüdrukut ja lehvitab rõõmust oma tiibu. Kukk: Kikerikii, meie kullanupp jälle kodus! TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele III VAATUS Võõrasema:(näeb võõrastütart ja teeb suu lahti) Kus sa nii kaua olid ja kust sa sellise varanduse endale said(kadedalt)? Võõrastütar:(pahaaimamatult) Ma hüppasin kaevu, nagu sa palusid
Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidziteks, diagrammideks ja metafoorideks. 2.3.1. Imidzid Imidzid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt. Inimese kujutis liiklusmärgil on näiteks selline imidz. Kõneldud keeles on imidzid eelkõige deskriptiivsõnad, mis heliliselt "kirjeldavad" mõnda häält. Omakorda selgeim rühm on onomatopoeetilised sõnad, mille tähendus ongi see hääl, mida nad kirjeldavad, näiteks sahin, solin, auh, kikerikii, kopp-kopp jne. Kõigi deskriptiivsõnade kohta ei saa siiski öelda, et nad otseselt kopeeriksid mingit häält. Kui laps viriseb siis ei pruugi ta teha virr-virr, kui miski plahvatab ei pruugi me kuuldavat häält kirjeldada kui plahvi. Ometi on nii virisema kui plahvatama ilmselt deskriptiivsõnad, sest nende häälikuline koostis on osaliselt põhjendatud tegevusega kaasneva häälega. 2.3.2. Diagrammid Diagrammid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid
kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on võimalik seetõttu, et tunneme antud keele konventsiooni. 16. Onomatopoeetilised sõnad on erand keelesümboli arbitraarsuse põhimõttest. Matkivad loomade, lindude, looduse jms hääli. Auh-auh, kikerikii, põmm, tilisema, sahisema, , -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes. 17. Kaksikliigendus keeles. Esimene liigendus: tähendus/vorm. Teine liigendus: vorm jaguneb elementideks (foneemideks) k,a,r,u. Foneemid on ehitusmaterjal. Eesti keeles on 26 foneemi. Keeltes on tavaliselt 20-40 foneemi. Nende abil võib luua uusi sõnu (vt eelmine PARU, KÕRU). 18
Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keeled Viipekeel Mereliiklus Lennundus Duaalne olemus Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline Assotsiatsioon on võimalik selletõttu, et tunneme keele konventsiooni. (seostame sümbolit tähendusega) Onomatopoeetilised sõnad Auh-auh, kikerikii, tilisema , sahisema Kaksikliigendus I tähendus / vorm II vorm jaguneb elementideks ( foneemideks) Foneemid on ehitusmaterjal Igas keeles 20-40 Eesti keeles 26 foneemi Liitsed sümbolid KARU(motiveerimata)+PESA(motveerimata)= KARUPESA(motiveeritud) Märgid Ikoon- enamvähem sarnane referendiga Sümbol- märk , mille tähendus ja vormi sisu ei one motiveeritud Indeks- vorm on mittepiltlikus suhet referendiga
(täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin · Paragramm valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid · Anagramm teiste sõnade loomine sõnas silpide/häälkute ümbertõstmise teel, eesmärgiks leida algsõna · Glossolaalia tähendusteta sõnade jada (nt pusla husla-nek) 13. Mis on narratiiv? · Narratiiv on esitus, ta on kuidagi väljendatud (saame kuulda, lugeda vms)
1970ndatest) kontseptuaalne semantika (1980ndatel) kognitiivne semantika (1990ndatest) 70. Märgisüsteem, märkide liigid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.
1970ndatest) kontseptuaalne semantika (1980ndatel) kognitiivne semantika (1990ndatest) 70. Märgisüsteem, märkide liigid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.
1970ndatest) kontseptuaalne semantika (1980ndatel) kognitiivne semantika (1990ndatest) 70. Märgisüsteem, märkide liigid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.
b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: -komponentanalüüs (sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) -Prototüüpanalüüs -Kontseptuaalne semantika -Kognitiivne semantika Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce) *sümbol - märk mille vorm ja tähendus seotud ei ole. Vrd. Nt enamik liiklusmärke *ikoon- on märk mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts. Onomatopoeetilised sõnad(kopp-kopp, kikerikii jne) *Indeks on märk, mille vorm ja tähenduson seotud järelduse kaudu. Järeldused tehakse kokkulepete ja teadmiste alusel, vastavalt olukorrale, kus seda märki kasutatakse. Klassikalise semantika põhimõisted. Denotatsioon e intensioon - keele tähenduse süsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Propositsioon- lause sündmussisu- see olukord mida lause nimetab v kirjeldab
Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 74. Märgisüsteem, märkide liigid Märkide liigid (Ch. Peirce): 1)Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke 2)Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) 2)Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 75. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Klassikalise semantika põhimõisteid: 1)Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 2)Propositsioon
Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus või muus suhtes oma referendiga. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid realiseeruvad sageli samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Ikoonilisust keeles võime jagada jäljendavaks (imitative) ja struktuuriliseks. Jäljendavad ikooid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt, onomatopoeetilised sõnad (auh, kikerikii, kopp-kopp). Peale onomatopoeetiliste sõnade on kõrge ikoonilisuse astmega veel deskriptiivsõnad, nt vilksti, jõllama, võpatama. Ikoonilusega on tihedalt seotud ka häälikusümboolika. Struktuurilised ikoonid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid, nt see et mitmuses on sõna pikem (tüdruk-tüdrukud). Üheks struktuurilise ikoonilisuse avaldumiseks keeles on peetud ka tähenduse isomorfismi põhimõtet: üks vorm üks
Semantika Ogdeni ja Richardsi kolmnurk: tähistaja, tähistatav, tähistatu Tähendus Semantika teooriaid Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce): Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud (motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis Klassikalise semantika põhimõisteid Mõisted on enamasti pärit filosoofiast ja tulnud loogika kaudu. · Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Sõnaraamatus kirjutatud tähenduskirjeldused.
annaabi.ee 
