Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks. Narkootikumide valdkonnas pole midagi sellist Eestis toimunud ega ole ka lähiajal plaanis. Päritolu . Tai maal on narkootikumid absoluutselt keelatud. Selle probleemi ajalugu ulatub kuuekümnendatesse aastatesse. Siis veel, jah, oli Tai, nagu ka mitmed teised Kagu-Aasia maad, tuntud või teatud kui... teadagi. "Kuldne kolmnurk" jne. Yaba (amfetamiini) tablette müüdi isegi bensiinijaamades, et kaugsõidujuhid ärkvel saaksid püsida. Alles 1970. aastal keelati see ära. "Narkokaubitsejad ei halasta meie lastele. Ja meie ei halasta neile." teatas Tai peaminister. Väärteod ja kuriteod Seadustes sätestatud narkosüüteod on jagatud kaheks: väärteod (väiksema ühiskonnaohtlikkusega süüteod); kuriteod (kriminaalmenetluse korras menetletavad teod). Millised etapid sellele eelnevad?
keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga
keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga
keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga
b) Isa sõi pudru ära. A P Absolutiiv-ergatiivsed - on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 68
annaabi.ee 
