KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naerat...
Deiksis Deiktilised elemendid keeles on sellised keelendid, mis on otselelt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (viima tooma) Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse (millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. Nt. kas sa nendega juba rääkisid? Vrd nt 1. Ja 2. Isiku peronaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel) iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesituatsioonist. Vrd ka Verbid minema ja tulema (suund) ei saa täpselt aru kuhu sa lähed, kui sa ei tea kus asub teine inimene. kohased ees ja taga (perspektiiv)
Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (ilma selle kohata v hetketa arusaamatu) Verbid: minema ja tulema (suund) Kohasõnad: ees ja taga (perspektiiv) eile, täna ja homme (lausumishetk) Vrd nt 1 ja 2 isiku personaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel 'räägitakse kolmandas isikus..nt. tädi teeb') -iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesitustasioonist. Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause Kirjakeeles lause= üksus mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga Suulises kõnes: süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon -lause lõpus toon langeb. Lause on suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse (suurem on tekstilingvitika) Lausest väiksem üksus on osalause (ing
Vanurid räägivad aeglaselt, nende hääl on nõrgem ja kõrgema kõlaga kui noorematel täiskasvanutel. Siiski ei mõjuta inimeste hääletoon seda, mida nad ütlevad. Ühiskonnas on loodud stereotüüpe kõrge häälekõla kohta, nagu see oleks ebausaldusväärne või mitteautoriteetne. Sõnavara, mida eri vanusegruppide kohta öeldakse, näitab ühiskonna suhtumist. Täiskasvanud räägivad, lapsed lalisevad, vanainimesed ümisevad, räägivad monotoonselt. Lapsekeel on omaette rääkimisstiil, mille tunnused on järgmised: 1 last kutsutakse hellitusnimega (enda nime 7 kõrgem hääletoon; tuletis) või hellitleva sõnaga (kullake, musirull); 8 aeglasem kõne; 2 lühemad ja grammatilisemalt lihtsamad laused; 9 rohkem pause, eriti fraaside vahel; 3 rohkem kordusi; 10 selgem hääldus;
93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs 94. Psühholingvistika uurimisalad: 1)keel ja meel, nende areng (lapsekeel) 2)eksperimentaalne psühholingvistika 3)lapse keeleline areng 4)kakskeelsus 95. Korpus, korpuste liigid Korpus -- polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul). Korpuste liigid: 1)kirjaliku keele korpus 2)suulise keele korpus 3)erikorpus mingit kindlat allkeelt
passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis - deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem
(nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine) Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine keeleseadus) mõttes: keelte sotsiaalne staatus (milliseid õigusi teise keele rääkijatele? Murded. Mitu varianti võib ühest keelest olla) varieerumine: geograafiline, sotsiaalne suuline kõne ja kirjalik keel psühholingvistika uurimisalad. lapsekeel, mitmekeelsus, teise keele omandamine / õppimine. (al. siit 27.11) keelevõime kas kaasasündinud või omandatud? (Chomsky jt) Neurolingvistika Keel ja geenid Viipekeel Uurimisküsimused ja meetodid keeleteaduses Korpused Eksperimendid Eksperimendid psühholingvistikas Nt E.Roschi kategooria ja prototüübi katsed (põhitasadn ja prototüübid, mille pidi hindama, mis kategooriasse kõige paremini sobib) Kategooria sees valitsevad lookmete vahel semantilised seosed.
Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)). sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha. küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik) päevikumärkmed – lapsekeel. Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii lindistamist (heli- ja videolindistus) kui ka päevikumärkmeid. Nii on tõenäosus, et midagi olulist andmete hulgast välja jääb, veelgi väiksem. intervjuud, argivestluse lindistused – släng, murded (suuline). Lindistatakse inimest või gruppi inimesi ning litereeritakse tekst ja siis analüüsitakse seda
annaabi.ee 
