Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lapsekeel" - 8 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Kordamisküsimuste vastused

Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. ­ 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. ­ 4. koogamine, naerat...

Keeleteadus
107 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis - deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem...

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (ilma selle kohata v hetketa arusaamatu) Verbid: minema ja tulema (suund) Kohasõnad: ees ja taga (perspektiiv) eile, täna ja homme (lausumishetk) Vrd nt 1 ja 2 isiku personaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel 'räägitakse kolmandas isikus..nt. tädi teeb') -iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesitustasioonist. Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause Kirjakeeles lause= üksus mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga Suulises kõnes: süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon -lause lõpus toon langeb. Lause on suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse (suurem on tekstilingvitika) Lausest väiksem üksus on osalause (ing...

Sissejuhatus...
87 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...

Keeleteadus
68 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Keeleteaduse alused

loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem ­ keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k ­ General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...

Keeleteadus
38 allalaadimist
thumbnail
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

Siiski ei mõjuta inimeste hääletoon seda, mida nad ütlevad. Ühiskonnas on loodud stereotüüpe kõrge häälekõla kohta, nagu see oleks ebausaldusväärne või mitteautoriteetne. Sõnavara, mida eri vanusegruppide kohta öeldakse, näitab ühiskonna suhtumist. Täiskasvanud räägivad, lapsed lalisevad, vanainimesed ümisevad, räägivad monotoonselt.  Lapsekeel on omaette rääkimisstiil, mille tunnused on järgmised: 1 last kutsutakse hellitusnimega (enda nime 7 kõrgem hääletoon; tuletis) või hellitleva sõnaga (kullake, musirull); 8 aeglasem kõne; 2 lühemad ja grammatilisemalt lihtsamad laused; 9 rohkem pause, eriti fraaside vahel; 3 rohkem kordusi; 10 selgem hääldus;...

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

 sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha.  küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik)  päevikumärkmed – lapsekeel . Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii lindistamist (heli- ja videolindistus) kui ka päevikumärkmeid. Nii on tõenäosus, et midagi olulist andmete hulgast välja jääb, veelgi väiksem.  intervjuud, argivestluse lindistused – släng, murded (suuline). Lindistatakse inimest või gruppi inimesi ning litereeritakse tekst ja siis analüüsitakse seda...

Eesti keele sõnavara ja...
53 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...

Keeleteadus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun