= Nurgad on samal tasapinnal, Valguse suunamuutus kahe valgust läbilaskva erineva optilise tihedusega keskkonna piirpinnal. Või ka valguse kiiruse või lainepikkuse muutus Murdumisseadusn = sin / sin Nurgad on samal tasapinnal, Absoluutne murdumisnäitaja näitab murdumist vaakumi suhtes n = c/v = v/k ja Suhteline murdumisnäitaja n21= sin / sin = v1/v2 = n2/n1 Murdumisnäitaja (valguse kiiruse ) sõltuvust sagedusest nim. dispersiooniks. FootonNähtava valguse algosake. Omab energiat mis on võrdeline sagedusega, E = hf kus h on Planci konstant Fotoefekt Negatiivse laengu kadumine footonite toimel. Footoni energia > väljumistööst Einsteini võrrandhf = A + mv2/2
Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei sõltunud välistingimustest, vaid üksnes uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks radioaktiivsuseks 23 Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse teooria on loodud põhiliselt inglise füüsiku E. Rutherfordi poolt. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. 24 tuumareaktsioonid Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 2 4 Be+ He C + n 4 2 12 6 1 0
lõpmatu. prootonit, kui piisavalt lähedal) suurus. Määrab kogu aine eksisteerimise, keemilise Maal- hoiab sideme; elastsusjõud on Prootonid, neutronid Näited universumi koos selline jõud koos; tuum koos Radioaktiivsed kiirgused Fundamentaalosake- algosake, mis ei koosne millestki. (lepton elektron, neutriino, kvark, vaheosakesed (nt footon) Iseloomustavad: kvantarvud (peakvantarv kihid/kõrvalkvantarv- alakihid s ja p.../magnetkvantarv- orienteeritud ruumis x,y,z/spinnkvantarv- spinn), mass, värvilaeng Elementaarosake- koosneb teistest osakestest nt kvantidest. Iseloomustavad- veidrus, sarm, ilu(omad.mis näitavad mingit sorti käitumist erinevates vastastikmõjudes)
AKTIVA Raha ja pangakontod RAHAJÄÄGI MUUTUS (+ või -) (Aasta lõpu jääk-aasta alguse jääk) PASSIVA KASUMIARUANNE Aruandeaasta kasum ARUANDEAASTA PUHASKASUM 2/9/2015 Mai Takkis 57 19 Konto Konto on raamatupidamissüsteemi algosake, mille abil toimib kahekordse kirjendamise süsteem (kontodel tehakse raamatupidamiskandeid). Kontodel toimub ka info kogumine teatud tunnuse alusel (rühmitamine). Konto võib olla: tabel kaart lahtine leht raamatu lehekülg elektrooniline infokandja Kõige näitlikum ja lihtsam vorm konto kujutamiseks on kontorist ehk T-konto
kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron. Et tuum koos püsib, tuleb oletada elektrostaatilistest veelgi suuremate jõudude olemasolu tuumas. Neid üliväikese mõjuraadiusega hüpoteetilisi jõude nim. tuumajõududeks. Tuumajõud on vajalikud selleks, et tasakaalustada positiivselt laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos
kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron. Et tuum koos püsib, tuleb oletada elektrostaatilistest veelgi suuremate jõudude olemasolu tuumas. Neid üliväikese mõjuraadiusega hüpoteetilisi jõude nim. tuumajõududeks. Tuumajõud on vajalikud selleks, et tasakaalustada positiivselt laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos
16. Mille poolest argumentatsioon erineb argumendist, ehk nö suur argument erineb väikesest argumendist? Millised on üldised argumenteerimise sammud? Argumentatsioon on üksteist kinnitavate või toetavate argumentide ja väidete hulk (seeria), mille sihiks on teadmispositsiooni või otsustuspositsiooni kehtestamine. Seda positsiooni väljendab kindel tees või vähemkindel hüpotees. Argument võib olla argumentatsiooni komponent, kuid ei ole “element” kui lahutamatu algosake: sellel on struktuur ja otstarve ning sisu ja (esitus)vorm. Argumenteerimise sammud Teesi või hüpoteesi püstitamine. Arutluskäigu kavandamine (visandamine). 1 Eestikeelses loogikakirjanduses kasutatakse ka sõna ’tulem’ [nt Eintalu 2007]. Kuna empiirilistes uurimustes tulem märgib vahel teatava meetodiga saadud andmeid, nt mõõtmistulemusi, siis segaduste vältimiseks siin me ’tulemit’ järeldustulemuse märkimiseks ei kasuta.