Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"laadimisvool" - 25 õppematerjali

thumbnail
8
pdf

Elektrimahtuvus

Rööpkondensaatorite kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga Q = Q1 + Q2 + Q3 . Pingega läbijagamisel saab C = C1 + C 2 + C3 . Rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant Kui kondensaator, või mõni teine mahtuvust omav juht või tarviti, mille mahtuvus on C, ühendada vooluallikaga, siis tekib laadimisvool iC, mis kestab seni, kuni plaatide potentsiaal võrdsustub allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi (kreeka väiketäht tau)...

Füüsika ii
144 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3...

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eelsoojendisüsteem - Referaat

· Laadija põhineb "switch mode" tehnoloogial, seetõttu on see väike ja kerge (vaid 240g) ja lihtsalt paigaldatav. · Pritsmete eest kaitstud (IP44). · Uuenduslik laadimistehnika "hellitab" akut. Laadija võib olla pidevalt sisselülitatud. · Laadimisvool 3A. · Laadimispinge on temperatuurikompensatsiooniga. · Kaitstud lühiühenduste ja vale polaarsuse eest. · Laadimisfunktsiooni märgutuli. Laadija töötab alati, kui on sisse lülitatud pinge 230V ja ei sõltu käivituskella väljasõiduajast. Kui aku on laetud, läheb laadija üle säilituslaadimisele. Seade sobib hästi aastaringseks kasutamiseks. Töötamiseks vajab aku vähemalt 2V vastupinget. Nii välditakse ohuolukordi, näit. vigaste akude laadimisel...

Auto õpetus
114 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kontrollküsimused

2. Milline on rööpkondensaatorite kogulaeng? Kirjutada valem. 3. Milline on rööpühenduse korral ahela kogumahtuvus? Kirjutada valem. 4. Millal kasutatakse kondensaatorite rööpühenduse viisi? 42.Kondensaatorite segaühendus. 1. Teha kondensaatorite segaühenduse skeem. 2. Millal kasutatakse kondensaatorite segaühenduse viisi? 43.Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant. 1. Millal tekib laadimisvool ? 2. Kui kaua kestab laadimisvool? Miks laadimisvool katkeb? 3. Millal tekib tühjenemisvool? 4. Millest sõltub kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool? 44.Ühefaasiline vahelduvvool. Mõisted vahelduvvoolust. 1. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Kuidas alalisvoolu saadakse? 2. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Kuidas vahelduvvoolu saadakse? 3. Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks? Kuidas pulseerivvoolu saadakse? 4...

Elektrotehnika
156 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektromagnetlained

Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille...

Füüsika
208 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakenduselekroonika

1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...

Rakenduselektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Kui baas muutub negatiivsemaks siis põhjustab see meil on tegemist suure ajakonstandiga ahelaga siis toimub see protsess vastavalt eksponendi alg osale, kollektorvoolu vähenemise ja kollektorpinge tõusu. Kui aga kollektorpinge suureneb siis hakkab mis on teatavasti lineaarne. Tulemusena tõuseb impulsi vältel pinge kondensaatoril lineaarselt kiirusega, laaduma täiendavalt kondensaator C1 see laadimisvool suurendab VT2 kolektorvoolu tema mis on määratud konkreestsel ajakonstandi väärtusega. Impulsi lõppedes ajahetkel t2 hakkab kollektorpinge langeb veelgi, C2 tühjeneb veelgi, VT1 baas muutub veelgi negatiivsemaks, VT1 kondensaator tühjenema, vool läbib nüüd takistust vastas suunaliselt, ning väljundisse tekkib negatiivne kollektorvool väheneb, C1 laadub veelgi ja selliselt tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena...

Rakenduselektroonika
38 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Toiteallikas

2,2 V-ni. Aku on lõplikult tühjenenud, kui tema pinge on 1 V. Nimimahtuvus garanteeritakse temperatuuril +25°C. Kaadmium-nikkel akusid toodetakse akupatareidena, mis on paigutatud puu- või metallkasti. Tähistus koosneb numbritest ja tähtedest. Tähtede ees olevad numbrid näitavad mitmest elemendist akupatarei koosneb, tähtede järel olevad numbrid näitavad mahtuvust. Tähed: A ­ anood, H ­ kütte, KA ­ kaadium-nikkel aku. Näiteks: 64AKH-2,25 80 V 3, 25 Ah laadimisvool 0,56 A. 32HK3T 40 V 3,0 Ah laadimisvool 0,75A. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 16 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist....

Elektrotehnika
29 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

Liitmine toimub suure täpsusega vaid siis, kui vv v_ = K0 [vaata | 19. Integraator. muuda] Lülituse skeem. Kondeka laadimisvool ja laengu sõltuvus ajast. Kondeka pinge ja integraatori väljundpinge lõplik ajavahemiku korral. Integreerimiskonstant. Integraatori sagedustunnusjoon. Teatavasti ideaalne integraator annab väljundis signaali, milline on võrdeline sisendsignaali integraalile aja järgi. Väljundsignaal avaldub sisendsignaalialuse osa pindalaga. Tänu inverteeriva sisendi virtuaalsele maale on vool takistil R1 määratud suhtega: Usis R1...

Elektroonika alused
148 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes...

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud 2max vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool . Dioodi vool algab ajahetkel t , mil pinge U saab suuremaks, kui pinge U ja lõpeb hetkel t mil U saab väiksemaks U - 1 2 c 2 2 c st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud). Selline dioodi voolu kuju moonutumine ei ole tavaliselt ohtlik, sest voolu keskväärtus ei muutu ja selle nähtusega on dioodide valmistaja juba arvestanud. Samal ajal on graafikutelt näha, et...

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Skeemitehnika konspekt

E UC UR  IL  R   R  E UC IL 1 + E R R IT 2 Alghetkel on laadimisvool IL suurim, sest kondensaator on tühi ja tema sisetakistus on väga väike. Seejärel hakkab laadimisvool vähenema, sest UC hakkab 4 Skeemitehnika. SS-98. suurenema ja püüab jõuda toiteallika pingeni E. Kuna UC polaarsus on vastupidine E suunaga, siis E ja UC vahe väheneb pidevalt. Pinge takistil R on võrdeline laadimisvooluga: U R  I L  R ....

Telekommunikatsionni alused
45 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Aku võib tühjeneda talvel 25%, s.o. tiheduseni 1,23 g/cm3. Aku võib tühjeneda suvel kuni 50%, s.o. tiheduseni 1,19 g/cm3. 3. Aku laadimine, hoidmine Aku laadimine võib toimuda püsival pingel (nagu see toimub masinal) või püsival voolutugevusel (nagu see toimub laadimisseadmega laadimisel). Aku laadimisvoolu tugevus valitakse võrdseks 1/10 aku nimimahutavuse arvväärtusest. Näide: Aku nimimahutavus on 55 Ah, siis aku laadimisvool on 5,5A. Laadimine tuleb lõpetada, kui algab intensiivne gaaside eraldumine. Pinge ja tihedus ei tohi viimase kahe tunni jooksul muutuda. Akusid on soovitav hoida temperatuuril 0 kuni -4°C. Hoidmisel kord kuus kontrollida laetust. Säilitamine madalal temperatuuril väldib keemiliste protsesside aktiivsuse. Tähelepanu! Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest! Plii on mürgine! Elektrolüüt on söövitav! Hapet kallata vette, mitte vastupidi!...

Traktorid ja liikurmasinad
103 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
58
pptx

LAEVA ELEKTRIAKUD 2

Kui külma ilmaga aku ei käivita mootorit ja laadida ei saa, võib lihtsat abi saada sellest, kui aku üles soojendada 20 °C -ni (tuua sooja ruumi ja pärast kohe tagasi külma paigalduskohta ja käivitada ülessoojendatud akuga). Seda on mõtet teha juhul, kui on teada, et enne külma kätte sattumist oli aku laetud ja möödunud pole palju aega. Aku normaalne laadimisvool on 1/10 aku mahtuvusest. Seega tühja 60Ah akut laadige vooluga 6A ca 10 tundi. Happeakude kohta on oluline veel: 12 V akut tuleb laadida aku pingeni (mõõdetuna töötava laadijaga) 15,6 ­ 16,8 V ja elektrolüüdi tiheduseni (mõõdetav hooldatava aku puhul) 1,27 ... 1,28 g/cm3 Laadimine tuleb katkestada, kui aku t° tõuseb 40°C-ni. Kui laadimisest on möödas 4 tundi, kontrollige elektrolüüdi tihedust, kui see on üle 1,28 g/cm3, siis lisage dest...

14 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised...

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...

Mehhatroonika
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun