muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Selle magnetvälja jõujooned ümbritsevad elektrivälja jõujooni (joon B) niisama nagu elektrivälja jõujooned ümbritsevad muutuva magnetvälja induktsioonijooni. Nüüd aga moodustab magnetinduktsiooni vektor B elektrivälja tugevuse kasvamisel vektoriga E päripäeva süsteemi ja elektrivälja tugevuse kahanemisel vastupäeva süsteemi. Maxwelli hüpoteesi kohaselt tekitab magnetvälja mitte ainult lüliti sulgemisel juhtmes tekkiv kondensaatori laadimisvool, vaid ka kondensaatori katete vahelises ruumis muutuv elektriväli(joon B). Elektrimagnetlained eksisteerivad ainult seetõttu, et muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja , mis omakorda tekitab magnetvälja jne. Elektri- ja magnetvälja vastastikkuse seose tõttu, need väljad ei saa eksisteerida lahus. Neid välju koos nimetatakse elektromagnetväljaks. §32. Elektromagnetlained Laengu liikumine muudab laengu lähedast elektrivälja. See muutuv elektriväli tekitab
Kui baas muutub negatiivsemaks siis põhjustab see meil on tegemist suure ajakonstandiga ahelaga siis toimub see protsess vastavalt eksponendi alg osale, kollektorvoolu vähenemise ja kollektorpinge tõusu. Kui aga kollektorpinge suureneb siis hakkab mis on teatavasti lineaarne. Tulemusena tõuseb impulsi vältel pinge kondensaatoril lineaarselt kiirusega, laaduma täiendavalt kondensaator C1 see laadimisvool suurendab VT2 kolektorvoolu tema mis on määratud konkreestsel ajakonstandi väärtusega. Impulsi lõppedes ajahetkel t2 hakkab kollektorpinge langeb veelgi, C2 tühjeneb veelgi, VT1 baas muutub veelgi negatiivsemaks, VT1 kondensaator tühjenema, vool läbib nüüd takistust vastas suunaliselt, ning väljundisse tekkib negatiivne kollektorvool väheneb, C1 laadub veelgi ja selliselt tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena
kondensaator hakkab nüüd tühjenema. Tühjenemisvool kulgeb positiivselt polaarilt läbi transistori VT2 läbi toiteallika läbi takistuse Rb1 negatiivsele plaadile. See juures tühjenemis vool läbides takistuse Rb1 tekitab seal pinge langu mille minus on suunatud VT1 baasile. Kui baas muutub negatiivsemaks siis põhjustab see kollektorvoolu vähenemise ja kollektorpinge tõusu. Kui aga kollektorpinge suureneb siis hakkab laaduma täiendavalt kondensaator C1 see laadimisvool suurendab VT2 kolektorvoolu tema kollektorpinge langeb veelgi, C2 tühjeneb veelgi, VT1 baas muutub veelgi negatiivsemaks, VT1 kollektorvool väheneb, C1 laadub veelgi ja selliselt tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena viiakse VT2 küllastusse ja VT1 suletakse tekinud olukord ei saa aga lõpmatult kesta sest VT1 on suletud Rb1 oleva pingelangu toimel milline väheneb pidevalt. Eksponent funktsiooni kohaselt.
Q1 = C1 U , Q2 = C 2 U , Q3 = C3 U . Rööpkondensaatorite kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga Q = Q1 + Q2 + Q3 . Pingega läbijagamisel saab C = C1 + C 2 + C3 . Rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant Kui kondensaator, või mõni teine mahtuvust omav juht või tarviti, mille mahtuvus on C, ühendada vooluallikaga, siis tekib laadimisvool iC, mis kestab seni, kuni plaatide potentsiaal võrdsustub allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi (kreeka
Q1 = C1 U , Q2 = C 2 U , Q3 = C3 U . Rööpkondensaatorite kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga Q = Q1 + Q2 + Q3 . Pingega läbijagamisel saab C = C1 + C 2 + C3 . Rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant Kui kondensaator, või mõni teine mahtuvust omav juht või tarviti, mille mahtuvus on C, ühendada vooluallikaga, siis tekib laadimisvool iC, mis kestab seni, kuni plaatide potentsiaal võrdsustub allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi τ (kreeka
..2,2 V-ni. Aku on lõplikult tühjenenud, kui tema pinge on 1 V. Nimimahtuvus garanteeritakse temperatuuril +25°C. Kaadmium-nikkel akusid toodetakse akupatareidena, mis on paigutatud puu- või metallkasti. Tähistus koosneb numbritest ja tähtedest. Tähtede ees olevad numbrid näitavad mitmest elemendist akupatarei koosneb, tähtede järel olevad numbrid näitavad mahtuvust. Tähed: A anood, H kütte, KA kaadium-nikkel aku. Näiteks: 64AKH-2,25 80 V 3, 25 Ah laadimisvool 0,56 A. 32HK3T 40 V 3,0 Ah laadimisvool 0,75A. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 16 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist.
mittepolaarsed. Unipolaarsed. Keraamilised, suure mahtuvusega. · Skeemisümbolid. Paralleel- ja järjestikühendus. · Erikonded (trimmer jne). Elektriliselt muudetav: varikap (pooljuht). Superkonde. · Mis parameetreid vaja teada? Punnis konded emaplaatide jms. toites · Laadimisvool, piirame seda Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 3 Polaarsed kondensaatorid elektrolüütkondensaator tantaalkondensaator skeemitähis Peab ühendama õiget pidi, muidu tekib tulevärk... · suure mahtuvusega (>1uF) · mahtuvus ja max. tööpinge selgelt kestale kirjutatud. Max. pinget peab jälgima! · erineva töötemperatuuriga, vahelduvvoolu takistusega, erinevad materjalid
korral pinge ahela klemmidel? Kirjutada valem. 2. Milline on rööpkondensaatorite kogulaeng? Kirjutada valem. 3. Milline on rööpühenduse korral ahela kogumahtuvus? Kirjutada valem. 4. Millal kasutatakse kondensaatorite rööpühenduse viisi? 42.Kondensaatorite segaühendus. 1. Teha kondensaatorite segaühenduse skeem. 2. Millal kasutatakse kondensaatorite segaühenduse viisi? 43.Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant. 1. Millal tekib laadimisvool? 2. Kui kaua kestab laadimisvool? Miks laadimisvool katkeb? 3. Millal tekib tühjenemisvool? 4. Millest sõltub kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool? 44.Ühefaasiline vahelduvvool. Mõisted vahelduvvoolust. 1. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Kuidas alalisvoolu saadakse? 2. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Kuidas vahelduvvoolu saadakse? 3. Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks? Kuidas pulseerivvoolu saadakse? 4
5 Defa Akulaadija Omadused: · Sisseehitatud relee mootori- ja salongisoojendaja sisse- ja väljalülitamiseks. · Laadija põhineb "switch mode" tehnoloogial, seetõttu on see väike ja kerge (vaid 240g) ja lihtsalt paigaldatav. · Pritsmete eest kaitstud (IP44). · Uuenduslik laadimistehnika "hellitab" akut. Laadija võib olla pidevalt sisselülitatud. · Laadimisvool 3A. · Laadimispinge on temperatuurikompensatsiooniga. · Kaitstud lühiühenduste ja vale polaarsuse eest. · Laadimisfunktsiooni märgutuli. Laadija töötab alati, kui on sisse lülitatud pinge 230V ja ei sõltu käivituskella väljasõiduajast. Kui aku on laetud, läheb laadija üle säilituslaadimisele. Seade sobib hästi aastaringseks kasutamiseks. Töötamiseks vajab aku vähemalt 2V vastupinget. Nii välditakse ohuolukordi, näit. vigaste akude laadimisel
E UC UR IL R R E UC IL 1 + E R R IT 2 Alghetkel on laadimisvool IL suurim, sest kondensaator on tühi ja tema sisetakistus on väga väike. Seejärel hakkab laadimisvool vähenema, sest UC hakkab 4 Skeemitehnika. SS-98. suurenema ja püüab jõuda toiteallika pingeni E. Kuna UC polaarsus on vastupidine E suunaga, siis E ja UC vahe väheneb pidevalt. Pinge takistil R on võrdeline laadimisvooluga: U R I L R .
Iseloomustage järgnevaid voltamperomeetria variante: polarograafia, inversioon- voltamperomeetria, differentsiaalvoltamperomeetria. Polarograafia: polarograafias kasutatakse langevat elavhõbedatilkelektroodi. Elavhõbedatilkelektrood- tekib Hg voolamise läbi 50-80um klaaskapillaari; tilk iga 2-5s tagant; pind uueneb; vesiniku suur ülepinge; lahused degaseeritakse; korrigeeriv elektrood. Teisi elektroode- staatiline Hg tilk; pöörelv ketas. Voolud polarograafias- laadimisvool, tingitud kaksikkihi laadumisest (pinge rakendamise hetkel). Inversioonvoltamperomeetria: esimese sammuna hoitakse elektroodi potentsiaali sellisena, et toimuks elektrolüüs tilga pinnale (ioon kontsentreeritakse väiksesse ruumaalasse) teise sammuna skaneeritakse potentsiaali positiivses suunas ja registreeritakse anoodvool. Diferentsiaalvoltamperomeetria: lineaarselt kasvavale pingele liidetakse väikese amplituudiga impulsid, voolu mõõdetakse kaks korda- esimest
madalate t° juures laengut vastu, seega soojenda sellist akut võimalusel 10 kuni 20 °C ni. Kui külma ilmaga aku ei käivita mootorit ja laadida ei saa, võib lihtsat abi saada sellest, kui aku üles soojendada 20 °C -ni (tuua sooja ruumi ja pärast kohe tagasi külma paigalduskohta ja käivitada ülessoojendatud akuga). Seda on mõtet teha juhul, kui on teada, et enne külma kätte sattumist oli aku laetud ja möödunud pole palju aega. Aku normaalne laadimisvool on 1/10 aku mahtuvusest. Seega tühja 60Ah akut laadige vooluga 6A ca 10 tundi. Happeakude kohta on oluline veel: 12 V akut tuleb laadida aku pingeni (mõõdetuna töötava laadijaga) 15,6 16,8 V ja elektrolüüdi tiheduseni (mõõdetav hooldatava aku puhul) 1,27 ... 1,28 g/cm3 Laadimine tuleb katkestada, kui aku t° tõuseb 40°C-ni. Kui laadimisest on möödas 4 tundi, kontrollige elektrolüüdi tihedust, kui see on üle 1,28 g/cm3, siis lisage dest
keskmise elektriauto akutäit. Kui aga kiirlaadijat ei ole, siis tuleb arvestada veelgi pikema ajavahemikuga. Koduses majapidamises olevas pistikus pn pinge 230 volti. Sellise ühendusega on võimalik saavutada laadimisvõimsus kuni 3,5 kW ning see tähendab ka kümme korda pikemat laadimisaega. Seega kantakse sellise ühenduse kaudu 17,5 kWh energiat üle viie tunniga. Ohutuse ja tüüpilise elektrivõrguga arvestamisel on paljudel autodel laadimisvool piiratud alla 2,3 kW. Nii kulub 17,5 kWh laadimiseks juba 7,5 tundi, ehk terve öö. Üldine trend elektriautode laadimiseks ongi just kodus laadimine, kasutades eelpoolkirjeldatud tava-elektrivõrku. Kuna laadimisaeg on pikk, siis ühendavad autoomanikud auto laadima õhtul kohe pärast koju jõudmist. Elektriauto laadimisvõimsus on suhteliselt suur ning võrreldav terve maja omaga. Tänu pikale
kahte liiki väikese ajakonstandiga ahelaks kus siirdeprotsess jõuab ahelas impulsi vältel lõppeda. Rakenduselektroonika 25 Ajahetkel t1 on kondensaator tühi, ta täitub lühisena ja kogu pinge langeb takistusele. Impulsikestel kondensaator laadub, tema pinge suureneb niiet ükskõik mis aja hetkel. Impulsi lõppedes on kondensaator täis laaduda, seetõttu lakkab kondensaatori laadimisvool ja väljundpinge muutub nulliks. Ajahetkel t2 impuls lõppeb ja kondensaator hakkab tühjenema läbi signaali allika sisetakistuse. Kuna laadimise takistus läbib nüüd vastupidises suunas, siis tekib ka seal vastupidise polaarsusega pinge. Sellega näeme et viksese ajakonstandi ajal saab formeerida risküllik impulsidest kahepolaarseid teravatipulisi impulse. Seejuures nende impulside kestvus sõltub aja konstandi väärtusest.
lülitusrelees indutseeritud (EMJ) lakkab ning relee südamik liigub oma algasendisse tagasi, sellega vabastatakse juhtahela kondaktid, tänu millele jääb vooluta tõmberelee. Tõmberelees olev südamik võtab oma algasendi ja sellega lülitatakse lahti jõuvoolu ahela kondaktid ja tõmmatakse pendiks algasendisse tagasi, kuna katkestati jõuvooluahel seiskub ka starter. Akud Kasutatakse väävelhappeakusid, elektrolüüdi tihedus 1,24 – 1, 28. Laadimisvool Võib olla kuni 10% aku nimi pingest.Elektrolüüdi tase peab olema 10mm üle plaatida pinna. Starter Alalisvoolu elektrimootor, mis on mõeldud tugevale voolule 500 – 600A . Seetõttu mähised on valmistatud vasklindist. Starteril võib olla lülitusmuhv (vabakäigusidur seda selleks, et ei lõhuks hambaid) LAEVA REVERSEERIMINE I Otse ülekandega PM siin on reverseeritav PM II Reverseerimine läbi reversreduktoriga III Reverseerimine RSS abil LAEVA SPM REVERSEERIMINE
Tühjenemis vool kulgeb kondensaatori positiivselt plaadilt läbi avatud olekus transistori VT1 läbi pingeallika ja läbi takistuse RB2 negatiivsele plaadile. Vool kulgedes läbi takistuse RB2 tekitab seal pingelangu mille miinus on suunatud VT2 baasile. KUI VOOL LÄBIB TAKISTIT SEAL TEKIB PLUSS JA KUS VÄLJA LÄHEB SEAL MIINUS. Tühjenemisvoolu toimel muutub VT2 baas negatiivsemaks VT2 kolektorpinge suureneb ning temaga ühendatud kondensaator C2 hakkab täiendavalt laadima. Laadimisvool kulgeb toiteallika plussist läbi RC2 läbi kondensaatori VT1 baasile. See tähendab C2 laadimisvoolu arvel suureneb VT1 baasivool baasivoolu suurenemine põhjustab omakorda kolektorvoolu suurenemist, see omakorda kolektrpinge vähenemist ning C1 jätkab tühjenemist VT2 baas muutub veelgi negatiivsemaks ja nii edasi tekib laviini taoline protsess, mille tulemusena VT1 küllastatakse ja VT2 suletakse. Tekkinud lülituse asend ei saa kesta lõpmata kaua kuna VT2
Toodud väärtus kehtib + 15°C juures. Aku võib tühjeneda talvel 25%, s.o. tiheduseni 1,23 g/cm3. Aku võib tühjeneda suvel kuni 50%, s.o. tiheduseni 1,19 g/cm3. 3. Aku laadimine, hoidmine Aku laadimine võib toimuda püsival pingel (nagu see toimub masinal) või püsival voolutugevusel (nagu see toimub laadimisseadmega laadimisel). Aku laadimisvoolu tugevus valitakse võrdseks 1/10 aku nimimahutavuse arvväärtusest. Näide: Aku nimimahutavus on 55 Ah, siis aku laadimisvool on 5,5A. Laadimine tuleb lõpetada, kui algab intensiivne gaaside eraldumine. Pinge ja tihedus ei tohi viimase kahe tunni jooksul muutuda. Akusid on soovitav hoida temperatuuril 0 kuni -4°C. Hoidmisel kord kuus kontrollida laetust. Säilitamine madalal temperatuuril väldib keemiliste protsesside aktiivsuse. Tähelepanu! Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest! Plii on mürgine! Elektrolüüt on söövitav! Hapet kallata vette, mitte vastupidi!
R1 Takistite võrdsuse korral on väljundpinge, nii imelik kui see ka pole, sisendpingete vahetu summa. Liitmine toimub suure täpsusega vaid siis, kui vv v_ = K0 [vaata | 19. Integraator. muuda] Lülituse skeem. Kondeka laadimisvool ja laengu sõltuvus ajast. Kondeka pinge ja integraatori väljundpinge lõplik ajavahemiku korral. Integreerimiskonstant. Integraatori sagedustunnusjoon. Teatavasti ideaalne integraator annab väljundis signaali, milline on võrdeline sisendsignaali integraalile aja järgi. Väljundsignaal avaldub sisendsignaalialuse osa pindalaga. Tänu inverteeriva sisendi virtuaalsele maale on vool takistil R1 määratud suhtega: Usis R1
vähenemisega ning saavutab maksimaalväärtuse hetkel, kus laeng on null ja elektriväli juhis puudub. Samaks hetkeks omandab maksimaalse tugevuse ka juhet ümbritsev magnetväli . Pinge kondensaatoril on nüüd null, samuti võrdub nulliga ka elektriväli. Vool juhtmes aga ei katke, kuna nõrgenev magnetväli tekitab omakorda indutseeritud elektrivälja, mis, sundides laenguid liikumist jätkama, laeb kondensaatori uuesti - seekord aga vastasmärgiliselt. Laadimisvool lakkab alles siis, kui kondensaatori elektriväli peatab laengute liikumise juhtmes. Edasi kordub kõik uuesti, kuid ümberpööratud polaarsusega. Märgiprobleemist. Pinge kondensaatoril , genereerides voolu suunaga plussilt miinusele, tekitab vastassuunalise induktsiooni EMJ . Et laengule mõjuvad nad üheaegselt, peaks summaarne pinge juhtmes võrduma ehk , mis erineb Kirchoffi reeglist saadud valemist.
vähenemisega ning saavutab maksimaalväärtuse hetkel, kus laeng on null ja elektriväli juhis puudub. Samaks hetkeks omandab maksimaalse tugevuse ka juhet ümbritsev magnetväli . Pinge kondensaatoril on nüüd null, samuti võrdub nulliga ka elektriväli. Vool juhtmes aga ei katke, kuna nõrgenev magnetväli tekitab omakorda indutseeritud elektrivälja, mis, sundides laenguid liikumist jätkama, laeb kondensaatori uuesti - seekord aga vastasmärgiliselt. Laadimisvool lakkab alles siis, kui kondensaatori elektriväli peatab laengute liikumise juhtmes. Edasi kordub kõik uuesti, kuid ümberpööratud polaarsusega. Märgiprobleemist. Pinge kondensaatoril , genereerides voolu suunaga plussilt miinusele, tekitab vastassuunalise induktsiooni EMJ . Et laengule mõjuvad nad üheaegselt, peaks summaarne pinge juhtmes võrduma ehk , mis erineb Kirchoffi reeglist saadud valemist.
28 ulatuda kahekordse U -ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud 2max vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t , mil pinge U saab suuremaks, kui pinge U ja lõpeb hetkel t mil U saab väiksemaks U - 1 2 c 2 2 c st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud). Selline dioodi voolu kuju moonutumine ei ole tavaliselt ohtlik, sest voolu keskväärtus ei muutu ja selle nähtusega on dioodide valmistaja juba arvestanud. Samal ajal on graafikutelt näha, et
kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see ulatuda kahekordse U2max-ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t 1, mil pinge U2 saab suuremaks, kui pinge Uc ja lõpeb hetkel t2 mil U2 saab väiksemaks Uc-st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud). Selline dioodi voolu kuju moonutumine ei ole tavaliselt ohtlik, sest voolu keskväärtus ei muutu ja selle nähtusega on dioodide valmistaja juba arvestanud. Samal ajal on graafikutelt näha, et kondensaatori toimel väheneb oluliselt väljundpinge pulsatsioon .
K i i r e t i s e t ü h j e n e m i s t põhjustab aku klemmide Elektrolüüdine pind juhib voolu ja tühjendab aku. Samuti vahelise pinna mustumine, keemiliselt ebapuhta vee (näi- oksüdeeruvad klemmid sel juhul kiiresti. Sagedase, märgu- teks kaevuvee) käsutamine või vaskoksiidi sattumine mise põhjuseks võib olla tuulutusava ummistumine või liig akusse (näiteks juhtrneotste ettevaatamatul puhastamisel). tugev laadimisvool. Märgunud pind pühitakse kuivaks Peale selle võivad akuanumasse tekkida praod. Need riidelapiga. Klemmid oksüdeeruvad vähem, kui puhasta- tekivad põrutustest või külmumisest. Pragusid saab sulgeda epoksüliimiga. misel niisutada lappi nuuskpiirituse või 5-% seebikivilahu- sega. Lõplikult puhastatakse pind kuiva lapiga. Klemme puhastatakse oksiidist liivapaberiga ja pärast juhtmete
Q1 = C1 U , Q2 = C 2 U , Q3 = C3 U . Rööpkondensaatorite kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga Q = Q1 + Q2 + Q3 . Pingega läbijagamisel saab C = C1 + C 2 + C3 . Rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant Kui kondensaator, või mõni teine mahtuvust omav juht või tarviti, mille mahtuvus on C, ühendada vooluallikaga, siis tekib laadimisvool iC, mis kestab seni, kuni plaatide potentsiaal võrdsustub allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi (kreeka
liigvoolutaluvus ja hea mõõtmete ning mahtuvuse suhe. Kondensaatori ees paiknev ballasttakisti R1 vähendab alaldi sisselülitusvoolu (käivitusvoolu) suuruse kkFId võrra. Alaldisisendiga jõupooljuhtmuundurite kondensaator väldib takisti R1 suuri sisendvoolusid koormuse lülitamise hetkel, sest kompensatsioonikondensaator on harilikult väga suur ning alghetkel pole see laetud (kondensaatoril puudub pinge). Ilma antud takistita läbib alaldit tugev kondensaatori laadimisvool. Selline tugev siirdevool on väga ebasoovitav. Soovitud voolu kujuga vooluallika saamiseks ühendatakse mõnikord takisti R1 asemel koormusega jadamisi võimas drossel. Takisti R2 tühjendab kondensaatori ajavahemikul, kus lülitid on avatud. Mõnedes pulsilaiusmodulatsiooniga alalisvoolu toiteallikates kasutatakse väljundfiltrina suure mahtuvusega elektrolüütkondensaatorit rööpühenduses metall-keraamilise kondensaatoriga.
annaabi.ee 
