· Mis on vooluallikas? Seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel · Mis juhtub, kui ühendada juht vooluallikaga? Juhis tekib elektriväli Vabad laengukandjad hakkavad elektrijõudude mõjul suunatult liikuma · Kuidas leida mehaanilise töö suurust? A=Fs (töö = liikumist põhjustav jõud x läbitud teepikkus) Pinge · Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. · A=Fxs · Mida suurem on kogulaeng, seda suurem on töö · Vaadates vooluringi, siis milliste osade vahel on kõige kõrgem pinge? Vooluallikaga ühendatud juhi otstel Pinge Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge on füüsikaline suuurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Elektrivälja A 1J
Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivlja kahe punkti vaheliseks pingeks, thisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on t, mille elektrivli teeb selle
Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Jaulei- Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhitakistuse ja aja korrutisega. Vooluallikas- seade, ,mis muudab mitte elektrilist energiat elektrienergiaks. Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud. Elektromotoorjõud- suletud vooluringis nim kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist
ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U pinge [V - volt] U = [V ] W töö [J] Q Q laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine
Voolutugevus- voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju läbib laeng ajaühikus juhiristlõiget I=q/t I= 1C/s= 1A Pinge- pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis U=A/q 1V= 1J/1C Pinge juhi otste vahel on 4mV? See tähendab, et +1C suuruse laengu üleviimiseks juhi ühelt otsalt teisele, teeb elektriväli tööd 3mJ Kui voolutugevus juhis on 4uA? See tähendab, et ühes sekundis läbib juhi ristlõiget laeng suurusega 4uC. Vooluring: lüliti, juhtmed, vooluallikas ja tarbiti
Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud
Täht Nimi Ühik Lühend R Takistus 1 oom 1 U Pinge 1 volt 1V I Voolutugevus 1 amper 1A q Laeng 1 kulon 1C t Aeg 1 sekund 1s A Töö 1 dzaul 1J Füüsikaline suurus on mingi nähtuse või objekti mõiste, millel on nimi, on mõõdetav ja on valem.
Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis ning kustub ka teine lamp. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. Lambid põlevad teineteisest sõltumatult. Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Pinge on suurim vooluallikaga ühendatud juhi otstel. Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teed elektriväli tööd 1 džaul. Pinge 230V on inimesele eluohtlik. Millises vooluringis saab olla elektrivool?
Pinge, elektromotoorjõud ja potentsiaal Potentsiaal Tähis = kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. elektriline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega Pinge tähis= U U=q1(potentsiaal) - q2(potentsiaal) Pinge on elektrivälja kahe punkti potsentsiaalide vahe. Näitab kui suure töö teeb elektriväli laengu liigutamisel Elektromotoor- jõud on maksimaalne pinge Tähis: E Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu VAJALIKUD VALEMID = = = W / q p = Ed E- elektriväli, d- vahemaa
Arvutustulemused Jrk P P1 cos 1 cos 2 Carv Z2 R2 X2 L2 nr W W - - - F H 1. 9,130 40,130 0,772 0,440 0,360 0,000 128,049 46,104 119,461 0,408 Cres= 23,19 F 2. 6,745 38,745 0,826 0,496 0,372 3,638 128,049 47,591 118,876 0,408 3. 5,084 37,084 0,863 0,544 0,372 7,427 128,049 47,591 118,876 0,408 4. 3,250 36,250 0,910 0,659 0,375 11,862 127,711 47,902 118,387 0,407 5. 2,184 35,184 0,938 0,762 0,375 15,015 127,711 47,902 118,387 0,407 6. 1,620 34,620 0,953 0,874 0,371 18,918 126,190 46,769 117,204 0,402 7. 1,386 34,386 0,960 0,947 0,371 21,921 126,190 46,769 117,204 0,402 8. 1,656 35,656 0,954 0,900 0,378 26,774 127,381 48,186 117,915 0,405 9. 2,478 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Varda tugevusarvutus lubatava pinge meetodil Tallinn 2007 y Andmed: F = 20 kN k = 0,80 a = 1,2 puit ruut küljepikkusega b Ft Fp teras ring diameetriga d x
0,666667 1,628571 11,45202 1 2,442857 17,17804 1,333333 3,257143 22,90405 Sekundaarahela pinge ja kasuteguri sõltuvus voolutugevu 80 1 70 0,9 0,8
UAB Lülitus UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] [V] C C C C C C C C C C Nga 97 4 388 99 4 396 97 4 388 109 2 218 115 2 230 Nta 97 4 388 98 4 392 97 4 388 100 2 200 123 2 246 IN PA UNn [V] IA [A] IB [A] IC [A] [A] [W] C C C C C C C C C ...
0,972024 6,866603 - - 1,84 13,03 4,14 29,28 3,84 27,16 -1,81737 -12,8384 3,078632 0,772489 - - -17,53 -4,40 -11,53 -2,89 -18,53 -4,65 -329,163 -82,5935 Tabel 1.2 Mõõteandmed Mõõde- Lüliti Pinge U Vool I tav asen- [V] [A] taksiti dis C C C C 58 0,05 2,9 96 0,002 0,192 1 60 0,05 3 99 0,002 0,198 R1 35 0,05 1,75 71 0,002 0,142 2 42 0,05 2,1 85 0,002 0,17
I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2 µ * l 0,5 * 4 Saledus = = 85 i 0,0235 Leian tabelist saleduse järgi interpoleerides : = 80 = 0,75 = 85 = 0,72 = 90 = 0,69 Stabiilsuse kontroll F 200 *10 3 s = = = 79,37 MPa A 25,2 * 10 2 [ s ] = [ s ] = 0,72 *160 = 115,2 MPa s < [ s ] ülekoormust ei ole Kriitilise pinge leian voolavuspiiri alusel kr = 310 -1,14 = 310 -1,14 * 85 = 213,1 MPa Selle pinge ületamisel stabiilsus kaob. Varutegur kr 213,1 s= = = 1,85 s 115,2
Teooria küsimused 1. Mille ühik on 1V? Pinge ühik 2. Mille ühik on 1W? Voolu võimsuse ühik 3. Mis on nulljuhtme ja faasijuhtme vahe? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4. Mis on kaitse? Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. 5. Mis on lühis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. 6. Mida tähendab kohtkindel elektritarviti?
2011/2012 õppeaastal tehtud 9.klassi töö
tegemist väärt. Iga mõte on korduvat mõtlemist ja korduvat järelduse tegemist väärt. Ütlete, et see on vaid hetkenägemus, millest on vähe käsu? Kes oma mõtteid kuulama ja nende järgi oma elu parandama hakkab, sellele annab vaim võimaluse üha edasi minna. Pisiasjade parandamine läheb märkamatult üle suurte asjade muutmisele. Kes minevikku parandab, selle olevik paraneb. Kes olevikku parandab, selle tulevik paraneb. Ka järgmine elu on tulevik. Psüühilise pinge üks osadest on ka hirm, et mind ei armastata. Kes vabastab endast selle hirmu, selle vaim avaneb. Inimesel läheks andestamisega nagu kaas pealt ära ja jumalik tarkus saab hakata temasse voolama. Inimene, keda ei blokeeri hirm, et mind ei armastata, hakkab nägema elu tõelisust. Ta hakkab nägema head ja halba nende õigetes suhetes. Elu muutub sellele inimesele mõistetavaks ja hingerahu pakkuvaks. Selle inimese ellu juhitakse armastus. Andke oma hirmule andeks, siis ta saab ära minna
Põgenemine rahakoti eest On ilus päikesepaisteline ilm. Mööda Tallinna vanalinna tänavaid jalutab üks ilus siniste silmade ja heledate pikkade juustega tütarlaps. See on 17-aastane Gerli, kes külastab esmakordselt Tallinna. Ta imetleb keskaegsete hoonete arhitektuuri ja üldist miljööd. Gerli kujutleb end aega, kui linn kuulus veel Hansa liitu ning kuidas sakslased seal kaubitsesid. Korraga ta aga ärkab kujutlustest ja avastab, et kaks pikka meest, üks mustanahaline ja teine ilmselt põliseestlane eemal kätega tema suunas näitavad ning agaralt midagi seletavad. Gerli kohkus ja hakkas kiiresti mööda Pikka jalaga edasi sammuma. Ümber nurga keerates mõistis ta, et ilmselt oli ta endale midagi ette kujutanud. Seisatas korraks ja vaatas lähedal paistvat Aleksander Nevski Katedraali. Jalutas veel natuke edasi ja nägi ühe väikese poe peegelpildist, et need kaks meest tulevad talle järele. Nüüd ...
enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete erinevusega jõel enne ja pärast tammi. Voltmeeter Voltmeeter ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti, s.t. voltmeetri klemmid ühendatakse vooluringi nende punktidega, mille vahelpinget tahetakse mõõta. Vooluallika poolt tekitava pinge mõõtmiseks ühendatakse voltmeetri klemmid vahetult vooluallika poolustega. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugevat elektrivoolu. Valem ja Tähised Pinge igapäeva elus Närvirakkudes 50-60mV pinge. Patarei poolustel 1,5V pinge. Aku poolustel 12V pinge. Elektrivõrgus 230V pinge. Elektriangerjas 600 900V pinge. Kõrgepingeliinidel 30 000 150 000V pinge. Äikesepilvede vahel 100 000 000V pinge.
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I
Psüühiline pinge ja ülepinge spordis(lk177) Paljude faktorite hulgas, mis tagavad tegevuse tulemuslikkuse, on peamisi psüühiline pinge. Psüühiline pinge, mis saadab iga produktiivset tegevust, tekib nii treeningutel kui ka võistlustel. Oma suunitluselt ja sisult on see erinev. Treeningupinge on seotud üha kasvava kehalise koormuse talumisega. Treeningu psüühiline pinge sõlub mitmeaastase ettevalmistuse etapist, treeninuprotsessi ülesehitusest (perioodid, etapid, tsüklid) ja sportlase individuaalsetest iseäärasusest. Võistluspinge on seotud vajadusega saavutada hea tulemus ja sõltub võistluste tähtsusest ning konkurentsi suurusest. Kõrge ja kestev pinge (eriti monotoonne), mis tekib suurte treeningukoormuste mõjul, võib esile kutsuda ülepingeseisundi. Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne
mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad sammu kaugusel. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga. Madalpingeliinid (alla 1000v), ohutu ala see, mis jääb kaugemale kui 5m. Mida niiskem pinnas, seda ohtlikum juhtmele lähenemine. Astudes erineva potensiaaliga rõngaste tsooni - elektrlöök jalast jalga! Ahela katkestamine: Tõsta üks jalg üles,
s teepikkus (m) t aeg (h, s) g 10 S pindala Q = mc (tk tm) Q = Lm Q = m Q soojushulk (J) Q soojushulk (J) m mass (g) c erisoojus (J/kg*oc) L keemissoojus (J/kg) sulamis- t temperatuur (oc) m mass (g) I=q:t I=U:R U=A: q I voolutugevus (A) I voolutugevus (A) U pinge (V) q elektrilaeng (C) U pinge (V) A elektrivälja töö (J) t aeg (s) R takistus () q elektrilaeng (C) R = (l : S) l juhtmelõigu pikkus (m) S ristlõike pindala (mm2) - eritakistus
Laboratoorne too Ohmi seadus (simulatsioon) Too eesmark: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat labiva voolutugevuse vahel. Toovahendid: PHET arvutisimulatsioon "Virtuaalne vooluringi labor" https://tinyurl.com/ohmiseadus Too kaik: 1. Tutvu virtuaalse vooluringi labori voimalustega. Moned vihjed: a) vooluringi osade uhendamiseks vea nad napuga toolauale; b) osadeeemaldamiseksvooluringist hoia nappu eemaldataval elemendil, ,,loika" ta lahti ja siis tosta tooriista kasti tagasi. c) uhenduste katkestamiseks hoia nappu soovitud kohal ja ,,loika" see kaaridega lahti,
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid...
s teepikkus (m) cos nurk F ja s vektorite vahel 5. Mis on elektrivälja potentsiaal? Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on antud punktis ühikulise plusslaenguga keha potentsiaalne keha. Mida suurem on potentsiaal, seda suurema töö võib see laetud keha teha. =E*d potentsiaal (V) E elektrivälja potentsiaal (V/m) d laengu kaugus nullpotentsiaalist (m) 6. Mis on pinge? Pinge on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Mida suurem on potentsiaalide erinevus, seda suurem on pinge. U=A/q U=E*d U pinge (V) A töö (J) q laeng (C) 7. Mis on sammupinge? Maha kukkunud elektriposti piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögii, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul,
Potentsiaal -Igal väljal on energia, mis isel. võimet teha tööd. -Energia isel. kasutatakse mõistet potentsiaal: elektriväljas ühiklaengu potentsiaalne energia. Valem/ühik: φ =Ep/q;[φ ]=I/C=V(volt) Valem: φ =qEd/q=Ed -Potentsiaal on suunata ehk skalaarne suurus. -Iseloomustab võimet teha tööd. -Sõltub laengu potentsiaalsest energiast ja laengu suurusest. Pinge -Kahe punkti potentsiaalide vahe, energiate erinevus. Valem: U=A/q või U=Ed Kontrolltöö 2 küsimust: 1) Too välja elektrivälja tugevuse ja potentsiaali erinevus! 2) Millest ja kuidas sõltub elektrivälja energia, potentsiaal mingis punktis?
Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala A = 2,94 cm2; välispindala Au = 0,15 m2/m; inertsimoment Ix = 9,54 cm4; inertsimoment Iy =4,29 cm4; vastupanumoment Wx = 3,81 cm3; vastupanumoment Wy = 2,86 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 4,84 cm3. Konsoolis tekkiv tegelik pinge Tugevuse varutegur Vajalik varutegur S = 1,3...2,5. Valitud toru 50x30x2 rahuldab antud tingimust. Keevisõmluse tugevuskontroll Keevitus on ümber liite perimeetri. Keevisõmbluse kaatetiks valime k = t = 2 mm. b1 = 34 mm; b2 = 30 mm; h1 = 54 mm; h2 = 50 mm; k = 2 mm; Liide ristlõikepindala Telgvastupanumoment Pinge paindemomendist Pinge põikjõust Ekvivalentpinge Piirpinge Ääriku materjaliks on valitud teras S355, seega voolavuspiir ReH = 355 MPa.
Eristatakse alalist ja vahelduvat voolu. Voolutugevus iseloomustab sekundis juhi ristlõiget läbinud laengu suurust. I = qnvS Ohmi seadus osa kohtaVoolutugevus mingis vooluringi osas (kas või ühes tarbijas) on võrdeline selle osa otstel oleva pingega ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I = U / R Füüsikaline suurus, mis iseloomustab el.välja võimet teha tööd laengukandjate ümberpaigutamisel. Ühik volt V 1V = 1 J / C Ohmi seadusest U = IR see tähendab, et pinge on siis juhi otstel 1 V, kui 1 oomist juhti läbib 1 amprine vool. Takistus Juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus, mis sõltub juhi materjalist ja juhi mõõtmetest ( pikkusest ja ristlõikepindalast ). R = l / S kus on eritakistus, l on juhi pikkus, S ristlõikepindala. Ümmarguse juhi puhul S = r2 . Ühikuks oom 1 = 1 V/A JadaühendusI = const. R = R1 + R2 U = U1 + U2 RööpühendusU = const. 1/R = 1/R1 + 1/ R2 I = I1 + I2
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise
kolm juhet on liinijuhtmed. See on kolmejuhtmeline süsteem. Liinipinge on võrdne faasipingega U=Uf, sest liinipinge on kahe liini juhtme, näiteks A ja B vaheline pinge. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega jne. Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega Ue=Uf ÜLESANNE: U=500V C= 5MF Q=? Q=U*C=500*5=2,5mC(milli) 2.1 Elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge Elektrivälja tugevus- igas väljapunktis iseloomustab elektrivälja intensiivsust elektrivälja tugevus E. Väljatugevuseks mingis punktis nim. sinna punkti paigutatud proovilaengute mõjuva jõu ja selle laengu väärtuse suhet E=F/q q- proovilaeng F- jõud E=U/d U- pinge d- väljajoone suunaline kaugus. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Väljatugevuse vektori suund ühtib positiivsele proovilaengule q mõjuva jõu suunaga.
Katseandmed UAB [V] UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] UC [V] Lülitus C C C C C C C C C C C C Neutraaal- 600 38 600 600 300 300 300 97 99 396 97 388 109 218 115 230 114 228 Juhiga 150 8 150 150 150 150 150 Neutraal- 600 38 600 600 300 ...
vabalt toetatud 0,024100 0,026503 26,50 4) max=160 MPa paksus h Mx My Mx serva My serva paksus h lubatud keskel keskel keskel keskel Mmax , lubatud pinge Kinnitusviis pinge 160 (1), (1), (2), (3), [Nm/m] 160 Mpa Mpa korral, [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] korral, [m] [mm] Vabalt toetatud
100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19. KIIRENDUS a m/s² a= v/t v - kiiruse muut (m/s) t - ajamuut (s) 20. HOOKE'I SEADUS Fe N Fe= k x L k - keha jäikus (n/m) L - pikkuse muut (m) 21. VOOLUTUGEVUS I A I= q / t q- laeng , t-aeg (s) 22. PINGE U V(volt) U=A/q A- töö (J) 23. OHMI SEADUS I A I=U / R U- pinge , R-takistus ( ) - ohmides 24. ERITAKISTUS (roo) x mm²/m = (R x S) / L S- ristlõikepindala (mm²) L- pikkus (m) 25. - 28. JADAÜHENDUSE Ik= I1=I2
kahanemist). Lorentzi jõud On laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Fm=I l B sin(alfa) Fl= qvBsin(alfa) Lorentzi jõud tööd ei tee, aga võib mõjutada laengute liikumise suunda. Jõu suunda saan määrata vasaku käe reegli järgi. Näpud – positiivselt laetud osakeste liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge? Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis. Kuidas mõista magnetvoo muutust? Magnetvoog näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavad pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog = B S cos(beeta) Ühik 1 Wb Kondensaator (mahtuvus) - on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Elektrimahtuvus on
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2
Terve jutustuse vältel käitub Carmen teiste meestega flirtivalt ja don Jose on sellepärast väga armukade. Konflikt seisnebki selles, et Carmen ei suuda jäägitult pühenduda ainult don Josele ja armub lõpuks ühte härjavõitlejasse. Don Jose raevub sellepeale ja seab Carmeni valiku ette: kas anduda täielikult talle või minna surma. Carmen on aga uhke ja valib surma. Don Jose tapab ta. See on konflikti lahendus. Autor on väga huvitavalt välja toonud pinge languse. Peale konflikti lahedust on eraldi peatükk mustlaste eluviisi ja keele tutvustusega. See jätkab sujuvalt novelli, sest on mustlased on läbiv teema ja on ühtlasi ka novelli lõpetus. 5. Autori juhtmõtteks on armastuse ja veendumuste keerdkäigud. Mulle tundub, et autor üritab öelda, et kui sa kord kirglikult armud, siis su silmad sulguvad ülejäänud maailma ees ja sa suudad keskenduda ainult oma armastusele
Koolistress Helina Saar, 10.b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest,
1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I .
Mõisted: Laeng-iseloomustab keha aktiivsust elektri-ja magnetnähtuvustes. Laengud looduses-positiivsed(prootonid)negatiivsed(elektronid) Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus Juhid-kõik metallid,neil on vabu elektrone ja sp.juh.hästi voolu. Pooljuhid-elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole päris isolaatorid. Dielektrikud-isolaatorid ehk mittejuhid ei juhi voolu-kumm,klaas. Coulombi seadus-2 laengut mõjutavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengutevahelise kauguse ruuduga. Punktlaengud-laetud keha,mille mõõtmeid võib mitte arvestada. Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas laengute vastastikune mõju väiksem võrreldes vaakumiga. Elektrivälja tugevus-vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti aseta...
energia. Tähis: Potseniall on skalaarne ehk suunata suurus. Kontrollküsimused: 1.Homogeenses elektriväljas on pind 3,8 V potentsiaaliga 5,2 mm kaugusel kokkuleppelisest nulltasemest. Kui kaugel asub pind potentsiaaliga 6,9 V? Vastus: 9,4 mm 2.Kuidas sõltub punktlanegu elektrivälja potentsiaal kaugusest punktist? Vastus: pöördvõrdeline kaugusega 3.Kui suur on ühe välgusähvatuse töö, kui liikunud laeng on 20 C ja pinge 10astmes 9 V? Vastus: 2*1010 J 4.Kui suur on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe, kui laengu 0,012 C viimiseks ühest punktist teise tuli teha tööd 0,36 J? Vastus: 30 V 5.Kui suurt elektrilaengut on võimalik viia 1 J töö arvel ühest väljapunktist teise, kui nende punktidevaheline pinge on 5 V? Vastus: 0,2 C Elektriline pinge Elektriline pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalne vahe. Tähis: U
Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte.............................................................................................20 4
Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt
saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonideks on mitmesugused liitomadused. Reoloogia põhineb aksioomil, et igal reaalsel tahkel kehal või vedelikul on kõik reoloogilised põhiomadused, mis ainult erinevates tingimustes avalduvad erineval määral. Sellist idealiseeritud keskkonda (materjali), millel avaldub ainult üks põhiomadus, nim reoloogiliseks mudeliks ehk kehaks. a
korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool. Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon on mõttleline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. Elektrivälja tugevus näitab laengu ühikule mõjuvat jõudu elektriväljas. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 6. Ampere seadus:
elektrilaenguid. Kondensaator Kondensaator koosneb kahest juhist,mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga.Plaatkondensaatori moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati.Kondensaatori laeng määratakse ühe tema plaadi laengu järgi, suujuures mõeldakse laengu absoluutväärtust. Kondensaatori elektrimahtuvus -on füüsikaline suurus, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega.Elektrimahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest ja tema katete vahel oleva dielektriku dielektrilisest läbitavusest.Kui pinge on plaatide vahel liiga suur, võib tekkida dielektriku läbilöök -laeng läheb läbi dielektriku ja +laengu juurde,ja kondensaatori plaadid neutraliseeruvad ja ei ole enam laengute mahutaja. Kondensaatori ehitus ja liigid Kondensaator on tehtud materjali kokkuhoiu huvides õhukestest metallifooliumidest, mille
Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektritakistus on tingitud juhi kristallvõre takistavast mõjust laengukandjale: 7. Voolutugevuse, pinge, takistuse arvutamine Rööpühendus Jadaühendus 8. Amper- ja voltmeetri ühendamine vooluringi · Ampermeeter voolutugevuse mõõteriist, ühendatakse vooluringi jadamisi · Voltmeeter pinge mõõteriist, vooluringi rööbiti 9. Takistuse sõltuvus juhi materjalist ja mõõtmetest. Valem, seletus. . 10. Joule'i-Lenzi seadus
vee ja muu sellisega. Et pean käima iga päev tööd rabamas, et toit laual hoida. Sellest lugemine mõjutab mind nii palju. See on hämmastav kui erinevad on maailma eri punktid. Ma imetlen nende oskusi ja seda kui tugevad nad on. Nad kunagi ei vingunud. Nad on harjunud sellega ja ei kujutakski oma elu teistmoodi ette. Siis jõudsin raamatu teise osa juurde mis rääkis siis algul Mende ja teiste laste saatusest ja vangistamisest. Ütleme nii, et pinge oli üleval terve raamatu vältel. Ma elasin kõigele nii kaasa, et igakord pabistasin kui Mendel näiteks jälle midagi juhtus (kukutas kandiku sülle vms). Kartsin Rahabi reaktsiooni sellele. Mul oli kohati nii piinarikas seda raamatut lugeda. Neid hetki kui ma unustasin, et see kõik tõsi on, oli palju. Iga kord kui mul jälle meelde tuli, et see on kurb reaalsus, muutusin ma väga kurvaks. See on minu jaoks nii ebareaalne, et meie ühiskonnas ja 20.sajandil selline asi juhtub.