, kus on läätse kõverusraadius ja kaugus tsentrist ehk miinimumi korral vastava Newtoni rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Samapaksuse interferents Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa. Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist. Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i tsoonidega): Fraunhoferi difraktsioon. Kõige efektsemalt töötab tsoonide meetod kitsa pilu taga tekkiva kiirgusvälja korral. Pilu taga tekkivat lainet võib sel juhul vaadelda silinderlainena; et difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse sõltuvuse nurgast, mille vaadeldav suund moodustab pilule langeva valguse suunaga.
, kus on läätse kõverusraadius ja kaugus tsentrist ehk miinimumi korral vastava Newtoni rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Samapaksuse interferents Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa. Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist. Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i tsoonidega): Fraunhoferi difraktsioon. Kõige efektsemalt töötab tsoonide meetod kitsa pilu taga tekkiva kiirgusvälja korral. Pilu taga tekkivat lainet võib sel juhul vaadelda silinderlainena; et difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse sõltuvuse nurgast, mille vaadeldav suund moodustab pilule langeva valguse suunaga.
Newtoni rõngasteks nimetatakse interferentsipilti, mis tekib, kui pikafookuseline tasakumer lääts asetada kumerusega vastu tasast klaasplaati. Kui läätsele suunata valgus, siis läätse kumeralt pinnalt ja plaadi tasaselt pinnalt peegeldunud valgus moodustab kontsentriliste heledate-tumedate interferentsrõngaste süsteemi. 62. Fresneli difraktsioon ümmarguselt avalt, kvalitatiivne põhjendus. Fraunhoferi difraktsioon pilult, kvalitatiivne põhjendus. Difraktsioonivõre tööpöhimõtte kvalitatiivne selgitus. Fresneli difraktsioon. Kui tõkkele või selles olevale avale langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Ümmarguse ava korral: Läbipaistmatu ümmarguse avaga ekraan, mis on paigutatud
Kaks lainejada on koherentsed, kui 1) neil on sama sagedus või lainepikkus (monokromaatsuse nõue) ja 2) neis ei esine kooskõlatuid katkestusi (pidevuse nõue). Valguse difraktsioon on valguslainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik geomeetrilise varju piir- konda, tõkke või ava ääre taha). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Tasalaine difraktsioonil ühelt pilult tekib esimene miinimum kaldenurga korral, mis rahuldab tingimust sin = / b, kus on kasutatava valguse lainepikkus ja b - pilu laius. Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem. Naaberpilude vastavate äärte vahekaugust nimetatakse võrekonstandiks d. d = a + b, kus b on pilu laius ja a piludevahelise ala laius. Nurk , mille võrra difraktsioonivõret läbiv valgus oma esialgsest suunast
22 sama sagedus või lainepikkus (monokromaatsuse nõue) ja 2) neis ei esine kooskõlatuid katkestusi (pidevuse nõue). Valguse difraktsioon on valguslainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik geomeetrilise varju piir- konda, tõkke või ava ääre taha). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Tasalaine difraktsioonil ühelt pilult tekib esimene miinimum kaldenurga korral, mis rahuldab tingimust sin = / b, kus on kasutatava valguse lainepikkus ja b - pilu laius. Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem. Naaberpilude vastavate äärte vahekaugust nimetatakse võrekonstandiks d. d = a + b, kus b on pilu laius ja a piludevahelise ala laius. Nurk , mille võrra difraktsioonivõret läbiv valgus oma esialgsest suunast
sama sagedus või lainepikkus (monokromaatsuse nõue) ja 2) neis ei esine kooskõlatuid katkestusi (pidevuse nõue). Valguse difraktsioon on valguslainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik geomeetrilise varju piir- konda, tõkke või ava ääre taha). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. 20 Tasalaine difraktsioonil ühelt pilult tekib esimene miinimum kaldenurga korral, mis rahuldab tingimust sin = / b, kus on kasutatava valguse lainepikkus ja b - pilu laius. Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem. Naaberpilude vastavate äärte vahekaugust nimetatakse võrekonstandiks d. d = a + b, kus b on pilu laius ja a piludevahelise ala laius. Nurk , mille võrra difraktsioonivõret läbiv valgus oma esialgsest suunast
annaabi.ee 
