b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464 c) Joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. d) Leidsime liinil miinimumkoha koormusega, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel. x3=428mm e) Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR aktiivtakistus on minimaalne. f) Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi - x1. Leidsime nihke suuruse lainepikkustes ning vastava punkti Z-diagrammil. Nihke suurus: x=x3- x1=428mm 259mm=169mm. Lainepikkustes: x/ = 169mm/442mm = 0,382 Leidsime vastava punkti Z-diagrammil arvestades et üks pööre on 0,5 lainepikkust liinis ning
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 Katse nr. f (Hz ) lo (cm ) ln (cm) ln (cm ) (m) 1 2542 21,8 28,9 7,1 0,14 2 2542 28,9 36,0 7,1
Lisaks veel mõõtmistulemuste kaaludest moodustatud kaalumaatriks W (Tabel 3). Tabel 1. Maatriks A 3 2 2 -3 6 -7 Tabel 2. Maatriks L 7.8 5.55 8.5 Tabel 3. Kaalumaatriks W 6 0 0 0 4 0 0 0 3 Lähtudes nendest andmetest ja kasutades kaalutud normaalvõrrandite lahendamiseks T −1 T mõeldud valemit X =( A WA ) A WL , leidsime maatriksi X (Tabel 4), mis koosneb T otsitavatest muutujatest x ja y. A tähistab maatriksi A transponeeritud maatriksit, st T −1 read ja veerud on omavahel ära vahetatud. Maatriks ( A WA ) tähistab aga transponeeritud maatriksi A, kaalumaatriksi W ja maatriksi A korrutise pöördmaatriksit.
Aruanne esitatud: .............20.. Aruanne tagastatud: ...........20.. Aruanne kaitstud: .............20.. ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõtsime lainejuhi külgede pikkused, milledeks saime a = 2,3 cm = 0,023 m b = 1,0 cm = 0,010 m 2. Arvutasime kriitilise lainepikkuse vabas ruumis kr = 2*a kr = 2 * 0,023 = 0,046 m ning leidsime vastava sageduse fkr c = *f => f = c / fkr = 3*10^8 / 0,046 = 6,522*10^9 Hz = 6,522 GHz 3. Mõõtsime lainepikkuse mõõtesilla abil kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel. Selleks liikusime sondiga piki liini, leidsime signaali indikaatori näidu järgi kaks kõrvutiasetsevat pinge miinimumi asukohtadega x1 ja x2 ning nende abil arvutasime lainepikkuse lainejuhis g: g = 2*(x2 x1)
Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikuline asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani, nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni, kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 5. Töökäik 1. Lülitasime sisse ostsilloskoobi. 2. Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidsime minimaalse kauguse mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirglõiguks. 4. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutub sirglõiguks. Tulemused kandsime tabelisse: Δ l n=l 0 −l n ¿ ) Katse nr. F, Hz l 0 , cm l n , cm Δl n , cm
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 , m katse nr f, Hz l 0 , cm ln, cm ln, cm 0,1 1. 3.8 kHz 3,4 8,5 5,1
ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatati sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seadati heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidsime esimese kauguse l 0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidsime kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati, kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Kordsime samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtsime ruumi temperatuuri peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse nr
Kuivained (pastad ,- jahud jne ) Millise riigi tooteid leidsime enam: 1. Eesti 2. Läti 3. Venemaa Miks on just selle maa aineid kõige rohkem ? Meie leidsime siis kõige rohkem Eesti maist toodangut, meie arvates seda ka sellepärast , et meil endal siin Eestis on väga palju põllumajandusega tegelevaid inimesi. Veel leidsime ka väga palju Läti ja Leedu toodangut , sest kindlasti on nemad väga suured eksportijad , sealhulgas ka Eesti Kaup ja tema päritolumaa Meid üllatas väga SIPA nisutangud , mis olid pärit Prantsusmaalt Selle asja tegi huvitavaks ka see , et Prantsusmaa aineid me rohkem ei leidnud see oli ainuke mis jäi silma, oma asukoha tõttu Mitu protsenti moodustasid välismaised toodangud ? 60 % moodustas välismaine toodang , eesti toodangust poodides, mida meie uurisime.
lahus mööda klaaspulka filtrile ning sealt läks see edasi keeduklaasi. Nüüd tuli korrata eelmist tegevust veel kaks korda. Kui need olid tehtud, tuli keeduklaasis olev lahus valada mõõtesilindrisse, kuhu tuli lisada veel 100 cm3 destilleeritud vett. Et leida lahuse tihedus, tuli asetada ka mõõtesilindrisse areomeeter, mille abil saime kätte tiheduse. Nüüd saime alustada arvutamist lahuse protsentuaalse koostise leidmiseks. Pärast arvutamist pesime katseseadmed puhtaks Katseandmed Leidsime areomeetri abil lahuse tiheduse, milleks oli 1,012g/cm3. Katse käigus ei esinenud muid erilisi tähelepanekuid( lahuse värvi muutumine, silmnähtavad keemilised reaktsioonid jne.) Joel Hirs 092714 EATI-12 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
SWR = SQRT( 47 / 3) = 3,958 Seejärel joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. Miinimumkohaks koormusega liinil, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel, saime x3 = 650 mm Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR ringil aktiivtakistus on minimaalne. Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi, milleks on x2. Nihke suuruseks saime x2 - x3 = 700 - 650 = 50 mm ning lainepikkustes valemi l / järgi 50 / 430 = 0,1163 Leidsime vastava punkti Z-diagrammil, arvestades et üks pööre = 0,5 lainepikkust liinis ning jälgides nihke suuna liinis ja diagrammis vastavust. Saime 0,5 - 0,1163 = 0,3837 ja märkisime selle Z-diagrammile. 3. Sobitusskeemi parameetrite leidmine Et sobitatakse paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava juhtivuse YL diagrammil. Vastav juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800.
eest. Tekst 16 6) Fungibilis est res, quae pondere, numero, mensurave constat asendatav on asi, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2 22) Quod princeps placuit, legis habet vigorem mida valitseja on otsustanud, omab seaduse jõudu. Tekst 17 3) Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur - mis puutub tsiviilõigusesse, peetakse orje mitte mingiks; 1 Antud sõnapaarid tekitasid segadust. Omnium- peaks tähendama kõigi, kõikide, kuid leidsime ka tekste, kus oli samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47. Järgmisena leidsime ka väljendi M. Ristikivi magistritööst, 2006, lk. 48, väljendid: tacitus consensus "vaikiv nõusolek"; tacito consensu "vaikival nõusolekul" ja kommentaarid tsitaatide ühildumise probleemi kohta. Pidasime õigemaks Consensus omnium kõikide nõusolek, sulgudesse lisasime
2. 3500 13,1 5 10 3. 3500 18 4,9 9,8 4. 3500 23 5 10 5. 3500 27,9 4,9 9,8 6. 3500 32,9 5 10 1. Keskmine: 7,76 cm 2. Keskmine: 9,9 cm Temperatuur katse ajal: 23,2˚C Leidsime heli kiiruse v (m/s). V=λ*f 1. V1= 9,9*4500/100= 349,5 m/s 2. V2=9,9*3500/100= 346,5 m/s Leidsime heli kiiruse 0˚C juures. v vo 1 0,002t 1. V0= 349,5/ 1+0,002*23,2 = 334 m/s 2. V0= 346,5/ 1+0,002*23,2 = 331,135 m/s Leidsime õhu moolsoojuste suhte x . μ v 2 29∗10−3∗3342 x 1= = =1,42 RT 8,31∗273 2 −3 2
etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea
Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes. Kordasime katset 3 korda ning saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Arvutasime tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. II KATSE Lahuse kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega loputasime kõigepealt soolhappe (HCl) jaoks mõeldud büreti hoolikalt läbi väheste soolhappe lahuse kogustega. Siis täitsime büreti sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini.
toodetud tootedest märkasime.. Tootja: AS Rakvere Lihakombinaat Toode: Einepeekon Tootja: Rakvere Piim Toode: Farmi hapupiim Tootja: OG Elektra Toode: Einesink Tunnustatud Eesti maitse Click to edit Master text styles Second level Näitab, et 100 % toote põhiainest pärineb eestist. Third level Fourth level Fifth level Sellise märgiga leidsime sellised tooded nagu AS Maag Piimatööstuse - Farmi Piima ning OÜ Polven Foodsi - Majonees Provansaali. Eesti lipumärk to edit Master text stylesNäitab, et see toode on valmistatud Eesti Second level toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt Third level eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Fourth level
· Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED
U max 90 B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254 U min 8,5 D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: x3= 650 mm x2-x3= 703- 650= 53 mm E) Minimaalne aktiivtakistus: x/= 53/440= 0,12 F)Leitud nihe Smithi diagrammil: 0,1718- 0,1295= 0,0423 mm 3. B) L1= 0,0423*= 0,0423*440= 18,612 mm C) Lühisliini pikkuse arvutamiseks leidsime Smithi diagrammilt Xx= 0,3542, L2= (0,3542- 0,25)*= 45,85 mm Lahutame sellest lühisliini osa ja liidame pool lainepikkust: L2- 75+/2= 45,85- 75+ 440/2= 190,85 mm 4. Koostasime sobitusskeemi reaalselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri: Umax= 59,5 V Umin=16 V 59,5 SWR = = 1,93 16 Järeldus: Töö käigus saavutasime eesmärgi vähendada seisulainetegurit. Esialgu oli
võib kirjutada: V0=v/(1+0,002t) (4) Kus t on gaasi temperatuur C° Nr. f, Hz lo, cm ln, cm ln, cm , m 1. 4955 20,1 23,9 3,8 0,07 2. 4955 23,9 27,4 3,5 3. 4955 27,4 30,8 3,4 4. 4955 30,8 34,4 3,6 5. 4955 34,4 37,8 3,4 6. 4955 37,8 41,4 3,6 Keskmine Leidsime valemiga (1) heli kiiruse, v=347m/s Teisendasime temperatuuri kelvinitesse, T=295K Leidsime valemiga (3) õhu moolsoojuste suhte, =1,42 Leidsime valemiga (4) heli kiiruse 0°C juures, v0=332m/s Tegelik =1,40 ja v0=330m/s Meie poolt leitud ja v0 on suuremad kui käsiraamatu omad.
4. 4947 19,6 23,1 3,5 0,07 5. 23,1 26,6 6. 26,6 30,1 Δln = 3,5 Õhutemperatuur T oli mõõtmiste ajal 24,1 °C, mis on 297.25 K 5. Leidsime valemiga (1) heli kiiruse v (m/s). v =λ ∙ f = 0,07*4947 = 346,29 (m/s) 6. Leidsime valemiga (4) heli kiiruse 0 °C juures (v0). v 346 v❑ 0= = 1+0,002 ∙ 24 , 1 = 330 (m/s) 1+0,002 t 7. Leidsime valemiga (3) õhu moolsoojuse suhte χ .
Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni, kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töökäik. a) Lülitasime sisse ostsilloskoopi; b) Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime selle juhendaja poolt antud sagedusele f; c) Leidsime minimaalse kauguse l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirgeks; d) Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips samuti muutus sirglõiguks. Katse nr. f (Hz ) lo (cm ) l n (cm) ln (cm) (m) 1. 1,6 5,0 3,4 2. 5,0 8,6 3,6 3
Järgnevates sündmustes ma kindel ei ole. Miss Brendile oli süstitud kaela kaudu mürki. Seda võib pidada osaks, kus neeger suri mesilase nõelamise tõttu. Kohtumõistmine käib tõenäoliselt kokku Wargrave'i mõrvaga. Teda oli tulistatud. Revolver oli ainsana kaasas Philip Lombardil. See seab tema kahtluse alla. Peale Wargrave'i mõrva on märgitud Vera Claythorne'i päevikusse, et Armstrong lahkus öösel majast ja et Blore ning Lombard olid läinud teda otsima. Me leidsime Armstrongi uputatuna. See seletab lõiku, kus neeger läheb kalamehe õnge. Seega ellu oli jäänud 3 inimest. Vera, Blore ja Lombard. Üks neist pidi seega olema mõrvar. Blore lömastati suure karu kujulise kellaga. Nüüd kaob aga loogika. Kuna Lombard oli lastud maha, ei klapi neegri kõrbemine. Muidugi võis midagi mõrvari plaanis valesti minna. Kuna Vera leidsime ülespoodult, mõrvati tema tõenäoliselt viimasena. Me ei tea, mille järgi see hull oma ohvreid valis
Järgnevates sündmustes ma kindel ei ole. Miss Brendile oli süstitud kaela kaudu mürki. Seda võib pidada osaks, kus neeger suri mesilase nõelamise tõttu. Kohtumõistmine käib tõenäoliselt kokku Wargrave'i mõrvaga. Teda oli tulistatud. Revolver oli ainsana kaasas Philip Lombardil. See seab tema kahtluse alla. Peale Wargrave'i mõrva on märgitud Vera Claythorne'i päevikusse, et Armstrong lahkus öösel majast ja et Blore ning Lombard olid läinud teda otsima. Me leidsime Armstrongi uputatuna. See seletab lõiku, kus neeger läheb kalamehe õnge. Seega ellu oli jäänud 3 inimest. Vera, Blore ja Lombard. Üks neist pidi seega olema mõrvar. Blore lömastati suure karu kujulise kellaga. Nüüd kaob aga loogika. Kuna Lombard oli lastud maha, ei klapi neegri kõrbemine. Muidugi võis midagi mõrvari plaanis valesti minna. Kuna Vera leidsime ülespoodult, mõrvati tema tõenäoliselt viimasena. Me ei tea, mille järgi see hull oma ohvreid valis
Tiina, nähes vanu sõpru, rõõmustas väga. 7) ühesõnalist ja vat- lauselühendit komaga ei eraldata Lepikusse jooksvat jänest koerad enam kätte ei saanud. LIITLAUSE: Komanõudvad rinnastavad sidesõnad: kuid, aga, vaid, ent, järelikult, seega, niisiis, see on, see tähendab. Koma mittenõudvad rinnastavad sidesõnad: ja, ning, või, ega, ehk. Rindlauses kasutan koolonit, kui selle asemele saaks asetada sidesõna sest või nimelt. Leidsime metsast palju marju: mustikaid, pohli, jõhvikaid. = Leidsime metsast palju marju, nimelt mustikaid, pohli, jõhvikaid. Alistavad sidendid: et, kui, kuni, sest, ehkki, olgugi, otsekui, justkui, selleks et, sest et, nii et, ennekui, sellal (sel ajal) kui, jne. KIIL eraldatakse muust lausest komade, sidekriipsude või sulgudega. Tänaval lebas elutu inimene minu meelest oli ta surnud , kuid keegi ei aidanud teda. ÜTE eraldatakse alati muust lausest komadega. Maarja, tule aita lauda katta
1 2 2 7395432 C 6 = -100 10 -12 = 71,5 pF 2,7 10 -6 8.Väjundsignaali sageduse sõltuvus toitepinge amplituudist Muutsime ostsillatori toitepinget ühevoldise sammuga 9V kuni 14V ning mõõtsime iga pinge väärtuse korral väljundsignaali sagedust kümme korda. Lõpuks leidsime igas mõõtepunktis sageduse keskmise väärtuse ja veahinnangu ning koostasime vastava graafiku ja tabeli. Tabel 1.Sageuste 10 väärtust erinevate toitepingete korral Toitepinge(V) 9 10 11 12 13 14 Sagedus f(kHz) f1 2568,99 2552,33 2537,9 2529,05 2521,85 2517,22 f2 2568,06 2552,19 2537,74 2529,4 2521,78 2516,09
arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Järjekorra Galvano I1, mA I2, mA Iv = I1-I2, mA nr meetrijoodis kasvades kahanedes
Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil:
külastades kursuse kaaslastega ja õppejõu Anne Roosipõlluga, ütles kohviku juhataja, et kohviku teine korrus on mõeldud gruppidele ning soovisime teada, kas nad on ka ülesleitavad kui gruppidele mõeldud söögikohana. Esimeseks kasutasime otsingus väljendit: Cafe in Tallinn midtown, Googles ei tulnud kuskilt välja Wabaduse kohviku nime. Valisime esimese lingi, mis oli "The 10 Best Cafe in Tallinn" Tripadvisori kodulehel ning leidsime Wabaduse kohviku kolmandal lehel umbes 65. kohal, nii samuti oli see Yahoos. Otsingumootoris Bingis ei näidanud mitte midagi kohvikutega seostuvat Eesti kohta. Teise otsinguna kasutasime Cafe in Tallinn Freedom Square: Google näitas esimesena Google Map rakendusega Wabaduse kohvikut, Yahoos oli seitsmes link lehel ning see oli kohviku Facebooki leht, Bingis oli kuuendal kohal link nimega "Legendary cafe-restaurant Wabadus", mis oli kohviku koduleht. Kolmandaks
olevad arvud kokku: 2+2+6+12+1+3+3+1=30, seega on kõik arvud sisse kantud. Naised: Raamatute arv(x) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Sagedus(f) 2 2 3 7 2 2 5 5 2 Kontrollisime, kas naiste tabelis on kõik andmed sisse kantud,liitsime kõik sageduses olevad arvud kokku: 2+2+3+7+2+2+5+5+2=30, seega on kõik arvud sisse kantud. Leidsime statistilise kogumi arvkarakterristikud,meeste andmete järgi, milledeks on mood, mediaan, keskmine, variatsiooni ulatus ja keskmine hälve. 1. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Mo = 3 raamatut aastas 2. Mediaan on tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja suuremais väärtusi on võrdne arv. Me = ( 3 + 3 ) : 2 = 3 3. Keskimine on kõigi tunnuste aritmeetiline keskmine. _ _ X=(X1+X2+X3...Xn):n X=3,1 4
EDTA lahus, bürett Töö käik: Pipeteerida 100 ml vett, lisada 5 ml NH4Cl, NH3 * H2O, ph (9,7) puhverlahust, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala. Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml Arvutused: 3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3 Järeldus: Leidsime vee kareduseks 0,175 mg/mol, mis tähendab et tegemist on pehme veega. B – Mööduva ehk karbonaatkareduse määramine Töö eesmärk: Karbonaat kareduse määramine vesinikkloriidhappega. Töö vahendid: Keeduklaas, vesi, bürett, indikaator mp, statiiv, HCl Töö käik: Pipeteerida 100 ml analüüsitavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit metüülpunast ja tiitrida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Andmed: Tiitritud kogus – 2,4 ml Arvutused:
3. Toode Õpilasfirma Zamps pakutavaks tooteks on kasutatud šampoonipudelitest valmistatud telefonitaskud. Tooteid on erineva suuruse ja värviga. Algselt oli toode mõeldud telefoni laadimiseks kohas, kus lühikese laadija juhtme tõttu ei ulatu telefoni kuskile panna, näiteks laua peale. Antud toote kasutamine tagab selle, et telefon mitte ei ripuks juhtmetpidi, vaid oleks šampoonipudelist valmistatud hoidiku küljes, mida hoiab vastu seina laadijaadapter. Samas leidsime tootele ka muid otstarbeid. Kuna toodet saab riputada ükskõik kuhu, siis sobib see väga hästi ka näiteks kööki köögiriistade, vannituppa hambaharjade ja hambapasta ning miks mitte ka kirjutuslaua kohale kirjutusvahendite hoidmiseks. Toote hind kujunes välja nii, et koosolekul arutlesime, millist summat oleksime me ise valmis sellise toote eest välja käima. Tegime järeldused ja kinnitasime toote hinna, milleks kujunes 2,5 eurot. Kõik õpilasfirma
Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune send, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. Mõõtmiseks lülitasime sisse ostsilloskoobi, heligeneraatori ning reguleerisime viimase juhendaja poolt antud sagedusele f. Leidsime minimaalse kauguse lo mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips muutus ostskilloskoobi ekraanil sirglõiguks. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutus samuti sirglõiguks. Tegime sama ka teise sageduse korral. Katse tulemused Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm λ, m 76,7 72,5 4,2 0,084 76,7 68,1 4,4 0,088
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www.eramets.ee/soida- maale
0,6322 Nüüd võrdleme arvutustulemused katsetulemustega: Ckesk Ckesk tkesk katseline arvutuslik 9 5 2,125 1,287 10 1,625 1,933 20 0,92 1,244 30 0,32 0,366 40 0,075 0,084 7. Järeldus Antud töös me uurisime osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat. Kasutades katseandmeid ja teoreetilisi aluseid, leidsime osooni lagunemisreaktsiooni kiiruskonstandi ja reaktsiooni järku nii integraalselt, kui ka diferensiaalselt. Saadud tulemused: -integraalse meetodiga leidsime, et sõltuvus lncO3 = f () on lineaarne, tähendab, et osooni lagunemine on 1 järku reaksioon (n=1) ja kc=0,1 -diferentsiaalse meetodi kasutamisel, leidsime, et n=0,63 ja kc =0,07 10 Kuna erinevate meetodite kasutamisel saime praktiliselt samu tulemusi, võib teha
on väiksem (0,38%) kui silikaattellisel (24,81%). Et kontrollida arvutatud tihedusi võib tabelist juhuslikult valida näiteks keraamilise tellis, mille tiheduseks saime 1539 kg/m³. Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6].
valisime 98 kHz, sageduse sammuks f ,,Frequency Increment" valisime 100Hz ja ,,Increment time interval" väärtuseks 100 ms. Spektrianalüsaatori seadete menüüst valisime ,,Display Mode" väärtuseks ,,Peak Hold" ning tulemuste kujutamiseks lineaarne skaala "Scale - linear". Spektriakna laiuseks seadsime 97,66kHz. Käivitasime laotus ja ootasime kuni generaator on kogu sagedusala läbi skaneerinud. Salvestasime tulemus. Joonis 5. Mõõteobjekti Sageduskarakteristik. Leidsime saadud sageduskarakteristikult käänupunkt: f = 49,53kHz. A = 427,2mV Leidsime kallete tõusu = 12,75 dB/oct Kokkuvõte. Selles töös tutvusime PicoScope 2205 võimalusega genereerida signaali etteantud .csv failist. Õppisime kuidas genereerida erinevaid signaali kujusid sellest failist. Mõõteobjekti sageduskarakteristik mida me saime vastab LC-ahela sageduskarakteristikule.
ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks. Ja siis ta naasis, mu süda peksis rõõmust. Kuid millegipärast oli mehel raske mind enam uskuda. Rumal näitlejahakatis, ei suutnud siis täpselt tabada! Samas pean olema tänulik, sest tänu temale leidsime taas teineteist, kallima eneseehitatud barjäär langes ja alles oma elu viimastel hetkedel sain tunda tõelist armastust.
Kahjuks on ta sellele liiga lähedal ja tema fotoaparaat ei suuda õiget fookust kätte saada. Mitu sentimeetrit peab ta tagasi liikuma, et pildistada maali 20 kraadise nurga alt ja mitme kraadise nurga alt üritas ta maali alguses pildistada? Tekkinud kolmnurk on täisnurkne kolmnurk. Antud : a = 90 cm b = 77 cm Leida : (uus)a - ? - ? Leiame kõigepealt algse nurga : = = = 4032´ Nüüd võime leida uue kauguse tüdruku ja maali vahel, et saada 20: = = (uus)a = = 212 (cm) Sellega leidsime uue kauguse tüdruku ja maali vahel, kuid on vaja leida mitu cm tüdruk peab maalist kaugemale liikuma, seega : 212 90 = 122 (cm) Ülesande tingimused on täidetud. Vastus : Tüdruku ja maali vahel oli alguses 4032´ ja ta pidi liikuma maalist 122 cm kaugemale, et saada fotoaparaadile õige fookus maali pildistamiseks.
Logƛ ja kogre sõltuvused on toodud joonistel 1-3. Logƛ= logA+mlogRe Zn toru : y = -0,2282x – 0,5871 M=-0,2882 LogA=-0,5871 A=10-0,5871=0,26 PVC toru : y = -0,3706x -0,0217 M=-0,3706 LogA=-0,0217 A=10-0,0217=0,95 Vask toru: y= -0,2489x -0,5153 m=-0,2489 logA= -0,5153 8 A=10-0,5153=0,31 8) Torustiku kareduse määrasime toru materjali põhjal ning leidsime teatmeteosest kareduse väärtuse. 9 Tabelid Tabel 1 Tabel 2 10 Tabel 3 11 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 12 13 Töö ülesanne 2 Kulukoefitsentide väärtuste määramine vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Arvutused
1,5-4,5 MHz 3 260 106 101 66 5-14 MHz 10 230 88 50 46 12-30 MHz 20 165 142 58 98 d= 0,049 m D= 0,00079 M 0 = 8,85E-12 F/m S= 0,001886 m2 kus: D elektroodi läbimõõt d dielektriku paksus 0 elektriline konstant (8,85*10-12 [F/m]) S elektroodi pindala Erinevad valemite abil leidsime: C1 Q1 - Q 2 tan = * Cx = C1 C2 C1 - C 2 Q1 * Q 2 Cx Cx1 = 42 Cx2 = 42 Cx3 = 37 Cx4 = 40 Cx5 = 42 Cx6 = 44 Dielektriline kaonurk tan : tan 1 = 0,01153 tan 2 = 0,012698 tan 3 = 0,016921 tan 4 = 0,016045 tan 5 = 0,032795 tan 6 = 0,036083 25
II = ln ' = ln = 11652 s N W2 - Wtk ' 0,01643 90,5375 - 90 Graafikust II=5650-2700=2950 s Leiame graafikust, kui õ2 =6,6*10-3 m3/s; W'tk=90% W'kr=165,07 % W'1=174% I=600-50=550 s (6) 1 1 N = (W1' - Wkr' ) = (174 -150,23) = 0,01639 1/s, I 1450 Jareldus. Pärast katse tegemist, leidsime kõik vajalikud andmed. Nende abil oli joonistatud graafikud. Graafikute abil leidsime kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus (Esimese õhu mahtkuluga saime W'kr=133,56%; W' 2=90,5375%; W'tk=90 %. Teise õhu mahtkuluga - W'kr=165,07; W'tk=90 %). Arvutasime õhu erinevate kiiruste korral kuivamistegur N (Esimese õhu mahtkuluga N= 0,01643 1/s; teise õhu mahtkuluga N=0,01639 1/s). Arvutasime
Qs5 27,05697 oomi Qs6 63,49508 oomi Mahueritakistus ( Qv) on arvutatav valemiga: Qv = Rv* (S / h) Qv1 0,682955 [ * m] Qv2 0,226623 [ * m] Qv3 0,069824 [ * m] Qv4 127,2345 [ * m] Qv5 0,139685 [ * m] Qv6 0,885144 [ * m] Saadud valemeid kasutades, leidsime mahu- ja pinnaeritakistused: Qs Qv 16,9646 0,682955 23,53338 0,226623 19,59007 0,069824 1,014734 127,2345 27,05697 0,139685 63,49508 0,885144 3
2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 ) =12,66*(0,205+0,006)*9,5*ln(0,205/0,083)/2*(102,225-29,35)=0,155 W/(m*K) Soojuskadu jooksva meetri kohta: q1=c(d2-0)*E W/m q1=12,66*3,14*(0,205+0,006)*9,5=79,724 W/m 4. Järeldus:
y =(x+2)x2-x, y =1 graafikud ja leiame nende lõikepunktid, mis ongi võrrandi (x+2)x2-x=1 lahenditeks. Siit graafikult näeme, et tegelikult pole funktsioon y =(x+2)x2-x määratud reaalarvude hulgal kui x<-2, sest siis ei saa kõikide reaalarvuliste x väärtuste korral funktsioonile väärtusi leida. Samuti näeme, et võrrandil on just nimelt need neli lahendit, mis me juba eespool leidsime. Vastus: x1=0 x2=1 x3=-1 x4=-3
Juveeli vargus Juveeli vargus toimus Tallinnas, kui kell 22.00 pandi juveeli pood kinni ja südaööl tulid vargad juveeli varastama. Neid oli kolm meest ja nad muukisid poodi sisse. Varastel oli kaasas mobiil, taskunuga ja muukimisasjad. Juveeli poes ja nägid nad ühte juveeli, mille väärtus oli 19 miljonit krooni. Üks varas helistas bossile ja ütles: Me leidsime kõige väärtuslikuma juveeli üles. Nad võtsid taskunoaga juveeli ära aga just siis tuli politsei ja vargad põgenesid tagauksest välja. Põgenedes kukkus neil mobiil taskust välja. Politseinikud nägid nende mobiili ja võtsid jaoskonda kaasa. Detektiiv Snuff tuli jaoskonda ja politseinikud rääkisid vargusest ja ta hakkas asja uurima. Ülem politsei andis ka detektiivile ära varaste telefoni. Detektiiv läks enda jaoskonda ja ühendas
Andmed =1, 0200 g/cm³ =1, 0197 g/cm³ =1, 0233 g/cm ³ C% = C% =3, 00% C% =3, 50% 2) Arvutada NaCl mas Andmed Vl = 250 =1, 0200 g/ C% = 3, 04% 3) Leida NaCl lahuse molaarne kontsentratsioon Andmed n aine =58,5 g/mol V lahus = 250 4) Arvutada NaCl % sisaldus liiva-soola segus Andmed m segu= 10 g 5) Katse süstemaatiline viga Tegelik 6. Järeldus: Leidsime arvutuste abil soolasisalduse ning ka analüüsisime tehtud vigu. Saades teada, et tegelik on 7, 752 asemel 7,5 g siis leian, et arvutused olid suhteliselt täpsed, sest süstemaatiline viga ei tulnud eriti suur.
Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone. Massiivne ehisviilu e vimpergiga astmikportaalil ilustsesid arhivoldid, mis viitasid romaani kaartele. Portaali kõrvale seintesse oli ehitatud risti motiivid ning kullatud rist oli algselt ka portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petiknissideks üle viidud. 2.3 Interjöör Terrakotatehnikas sisekujundus oli tehtud akadeemik D. Jenseni eskiiside järgi. Interjöörist leidsime piirdega astmelise altari, mille paremas servas oli puidust voolitud kantsel. Altari külgedele jäid veel teeninduslikku otstarvet omanud ruumid. Lääneküljel oli ka eraldi sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud
Tabel 2 andmete põhjal saime graafikud: Joonis 2 Joonis 3 8 Joonis 4 Joonis 5 Järeldused Desorptsiooni kaigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu kontsentratsioone, desorptsiooniprotsessi keskimise liikumapaneva jõu gaasifaasis, mis protsessi käigus, st ohu kiiruse suurenedes peaks vähenema. Katsetulemuste põhjal arvutasime maasiülekandetegurid erinevatel ohu kiirustel (seega ka massiläbikandetegurid, kuna m 1, siis põhiline takistus massiläbikandele on koondunud gaasifaasi ja Ky ky). Seejärel leidsime arvutuslikud massiülekandetegurid Solomaha ja Planovski jargi
üheksa, autoõnnetusse. Me elame ühes pisikeses korteris, kuhu me peaaegu ei mahugi. Selles korteris on kolm tuba ja me oleme kõik väga kurvad, sest meil pole raha parema maja ostmiseks. Kuid ühel päeval, võitis minu ema lotoga sada tuhat eurot. Olime kõik väga õnnelikud ja meil tuli mõte osta uus ja kaunis maja looduses. Maja otsimine oli tunduvalt raskem, kui ma olin arvanud. Me otsisime maja neli nädalat, kuni me leidsime ühe maja linna ääres. See maja oli väga ilus, suur, kahekorruseline, kuid see maksis kahtlaselt vähe, aga ema pole sellele tähelepanu pööranud. Läks veel nädal, kuni me saime sisse kolida ja see maja oli seestpoolt veel ilusam kui väljast. Me lausa armastasime seda maja, kuni ühel päeval pidin ma üksi koju jääma. Minu õed- vennad läksid kooli ja ema tööle, kuid mina haigestusin. Algul ei olnud midagi, kuni ma kuulsin ülavalt korruselt väikseid, kuid samas suuri samme.
-40 -50 -60 sagedus (MHz) Mõõdetud karakteristikute järgi sobib saatesageduseks 460- 474 Mz, kus sumbuvus jääb üle -2 dBm ja vastuvõtusageduseks 482- 486 Mhz, kus sumbuvus jääb üle -3,26 dBm Kokkuvõte: Antud töös õppisime tundma duplekfiltsri tööpõhimõtet ja kasutusalasid. Mõõtsime ühe filtri amplituudsageduskarakteristikud kahest pordist ning leidsime nende põhjal antud filtrile sobivad saate- ning vastuvõtusagedused.
Aga mis üldse on seebimull? Seebimull on väga õhuke kiht vet mis jääb kahe seebimolekulide kihi vahele. Seebimulekulidel on osa mis tõmbab vett ning teine osa, mis tõukab vett. Kui sissetulev valguskiir jõuab seebimulli välispinnale , osa valgusest peegeldub koheselt, samal ajal kui osa lähevad kelmesse. Kui valguskiir on jõudnud sisemisele pinnale saab see kohe tagasi peegeldatud välispinnale. Kui meie esimesel küsimusele, miks tekivad mullile värvid leidsime vastuse lihtsalt siis järgmise küsimusega läks meil aga palju raskemaks. Nimelt ei suutnud me välja mõelda millest sõltub värvide vaheldumine seebimullil. Natuke asja uurides ja ise juurde mõeldes saime aru, et värvide vahelduminegi sõltub seebimulli kile paksusest. Tänu vee aurumisele, muutub seebimull aina õhemaks ning tänu sellele näeme me mullil erinevaid värve. Õhukesed nii öelda mulliseinad, muudavad õhemaks ka mullis
annaabi.ee 
