Füüsika II eksami kordamisküsimused (0)

Q: Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp ja jadalülitamisel ja miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika II eksami kordamisküsimused

Q: Milline põleb heledamalt ja miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika II eksami kordamisküsimused

Q: Mis on suurema takistusega e teine lamp Aga mis põhjusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Füüsika II eksami kordamisküsimused

Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp ja jadalülitamisel ja miks?
Milline põleb heledamalt ja miks?
Mis on suurema takistusega e teine lamp Aga mis põhjusel?

Füüsika II eksami kordamisküsimused

Elektrilaeng ja –väli

• Elektrilaeng (+ elementaarlaeng , omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine )
Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist ( elektrilist ) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule.
Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga.
Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron)
Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed
Elementaarlaeng
Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud
Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist
Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv.
q1+q2+...+qn=const
Mingi positiivse elektrilaengu + q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtuselt võrdse negatiivse laengu − q tekkimine.
Elektriliselt neutraalne keha: e– (elektronide) arv = p+ (prootonite) arv. Negatiivselt laetud keha: e– on üle. Positiivselt laetud keha: e– on puudu
• Coulomb 'i seadus (+ valem)
Kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
• Elektriväli (välja kujutamine jõujoonte ja ekvipotentsiaalpindadega)
Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid.
Laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1. Laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Paigalseisvate ja ajas muutumatute laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks, liikuva laengu välja aga elektrodünaamiliseks
1)kujutamine jõujoontega 2)ekvipotentsiaalpindadega
Pindu, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal, nimetatakse ekvipotentsiaalpindadeks (samapotentsiaalpinnad)
• Elektrivälja tugevus ja potentsiaal (+ valemid, mõõtühikud)
Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q0=1C) mõjuv jõud
See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik.
Potentsiaal φ kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe φ on selle punkti jaoks jääv suurus.
Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis).

Elektriväli aines – dielektrikud

• Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised)
Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja –) “raskuskeskmete” kokkulangemisele
Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku
Kõike polaarseid dielektrikuid võib kirjeldada dipoolina(elektronid paiknevad nihutatult)
Dielektrikud välises elektriväljas
• Indutseeritud ja summaarne väli dielektriku sees, dielektriline läbitavus ε (+ joonis)
Laengute nihutamine tekitab täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks E’, mis on vastupidine välise väljaga E0
Keskkonna dielektriline läbitavus ε näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E0 vaakumis
• Senjettdielektrikud ja piesoelektrilie efekt (+ rakenduste näiteid)
PIESOELEKTRILINE EFEKT
Piesoelektriline efekt– kristalsete ainete kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist
RAKENDUSTE NÄITED
PISEOMIKROFON JA KÕLAR - Õhurõhu ( ultraheli ) muutuse muundamiseks elektrisignaaliks ja vastupidi, nt. piesomikrofonis ehk kristallmikrofonis
TULEMASINA SÜÜTAJA - Klõpsamisel annab surve alt vabanenud vedru oma tõukuriga tugeva löögi PZT-elemendile, tekitades selles kuni 15- kilovoldise kõrgepingeimpulsi.Selle impulsi põhjustatud säde elektroodide vahel süütab tulemasina balloonist samal ajal väljuva gaasi
ELEKTRI GENEREERIMINE –
Jaapanis Tokio raudteejaama põrandas
Iisraeli kiirtede asfaldis
Hollandis Watt klubis tantsupõrandas
LOODUSNÄHTUSED
Maavärinate ajal tekkiv valgus

Juhid ja kondensaatorid

• Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+ joonis)
Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda .
Juhis on vabu laengukandjaid ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul.
Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null.
• Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid)
Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või -võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks.
• Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid)
Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist ), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga.
Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või
teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar
Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra.
q - kondensaatori ühe katte laengu
U - plaatide vaheline pinge
Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast S, katete vahelise dielektrikukihi paksusest d ja dielektriku omadustest (dielektrilisest läbitavusest ε).
Mahtuvuse ühik on farad (1 F), 1 F = 1C/V.
Kondensaatori mahtuvus oleneb: 1) Kondensaatori geomeetriast
o Kondensaatori kuju
o Katete vaheline kaugus
o Katete pindala
2) Kondensaatori katete vaheruumi täitvast keskkonnast (dielektrikust)
Rakenduste näited: 1) Välklamp fotograafias – laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks).
2) Kondensaator võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi.
3) Võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist.
4) Arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kondensaatoritena.
5) Kondensaatoriga käivitatakse auto turvapadi.
6) Ülikondensaatoreid kasutatakse mäluseadmetes.
• Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus (+joonis ja valemid)
Jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused, kogusummas tuleb mahtuvus väiksem, kui üksikutel kondensaatoritel

1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 + ... + 1/Cn
Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad
C = C1 + C2 + C3 + ... + Cn

Elektrivool, Ohm’i seadus ahela osa kohta

• Elektrivool (suund), voolutugevus ja voolutihedus (+ joonis, valemid, mõõtühikud)
Elektrivoolu kasutatakse elektrotehnikas elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani . Elektrivool on igasugune laengute korrapärane (suunatud) liikumine. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Asetades juhi elektrivälja, juhis olevatele vabadele laengutele hakkab mõjuba Coulomb’i jõud.
Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda.
Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus). Laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed.
Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus.
• Pinge (pingelangus) (+ valem ja mõõtühik)
Pingeks ehk pingelanguseks vooluga juhtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb teha ühikulise laengu viimiseks ühest punktist teise. Pingelaeng võrdub elektrivälja potentsiaalide vahega juhtmelõigu otste vahel.
• Ohm’i seadus ahela osa kohta (+ valem)
Voolutugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab, et kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist.
• Juhi takistus (+ valem, millest oleneb, sõltuvus temperatuurist)
Juhi takistus R on juhi elektrijuhtimist iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm’i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus.
Elektritakistus R sõltub juhi kujust ja mõõtmetest, materjalist, temperatuurist ning on homogeense silindrilise juhi jaoks arvutatav
Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline juhi pikkusega (mida pikem on juht, seda suurem on takistus) ning pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (mida jämedam on juht, seda väiksem on takistus), võrdeteguriks on eritakistus .
Eritakistus iseloomustab materjali elektrijuhtivust.
Takistus sõltub ka materjali temperatuurist. Erinevate materjalide takistuse sõltuvust temperatuurist väljendab takistuse temperatuuritegur . Takistuse muutust temperatuuri muutumisel kirjeldab valem:
• Takistuste jada- ja rööplülitus (+ joonis js valemid)
Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Kuna ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune.
Rööplülituse korral on pinge kõigil takistitel ühesugune.

Elektromotoorjõud ja Kirchoff’I reeglid

• Kõrvaljõud, kõrvaljõu elektromotoorjõud (+ valem)

Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaati liste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul (kõrvaljõud teostavad laengute pumpamist,et saada juhis püsi vool).

Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana(võimalik nt. Patareides, akudes , tuule ja fotoelementide puhul).

Elektromotoorjõud on võrdne kõrvaljõudude tööga, mida tehakse ühikulise positiivse laengu nihutamisel pikki ahelat.
Ilma kõrvaljõududeta, toimuks peale voolahela sulgemist ainult ühekordne laengukandjate ümberpaikenemine vooluahelas, mitte nende pidev liikumine.
A=kõrvaljõudude kogu töö q=elektrilaeng

• Vooluallika sisetakistus (+ valem)
Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule.
Vooluallika sisetakistuseks r nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega.
I=voolutugevus =elektromotiirjõud
• Üldistatud Ohm’I seadus ja Ohm’I seadus kogu vooluringi kohta (+ valemid)
Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib elektromotoorjõud 12 (e mittehomogeensel ahelalõigul).
või
1 ja 2=potensiaalid lõigu otstel I=voolutugvus R ja r =välis-ja sisetakistus 12=elektromotoorjõud
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta:
Voolutugevus I kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline tarbija takistuse R ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse r summaga .
Mõõtühikud: voolutugevus – amper (A); elektromotoorjõud – volt (V); takistus ja elektromotoorjõu allika sisetakistus – oom (Ω).
• Kirchoff ’I reeglid (+ valemid ja joonised)
1 Reegel(voolude reegel):
Ahela hargnemispunktis on voolude algebraline summa null, st. punkti tulevate ja sealt väljuvate voolude summad on võrdsed( kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud – negatiivseteks). Voolude summahargnemis punktis on 0.
2 Reegel(pingete reegel):

Mistahes kinnises ahelas on pingete summa null, st. Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel,

Olgu meil keerulisest ahelast eraldatud kinnine vooluahel nagu joonisel:
I.Märgime voolude suunad ja elektromotoorjõudude suunad skeemile.
II.Valime väljaeraldatud kinnises kontuurisvooluahelas ringkäigu suuna.

Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur

• Joul- Lenz ’i seadus, juhtmed eralduv soojus (+ valem)
Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja aja korrutisega. Q=RI2t. Joule’i-Lenzi seadus demonstreerib kenasti, et juhi siseenergia on võrdne elektrivoolu tööga (mille abil suurendati juhi siseenergiat).
• Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp– ja jadalülitamisel (ja miks)?
Elektrilambi võimsuse valem N = U2/R näitab, et võimsamal lambil on väiksem takistus. Selliste lampide jadamisi ühendamisel vooluvõrku läbib neid ühesuguse tugevusega vool, kuid pinge on võimsama lambi klemmidel väiksem. Sellepärast põleb väiksema võimsusega lamp heledamalt.
1) Vasakapoolne pilt - lambid on jadamisi ühendatud, kusjuures teise lambi takistus on esimesest suurem. Küsimus - milline põleb heledamalt ja miks? Pildilt on näha, et heledamalt põleb see, mis on suurema takistusega, e. teine lamp. Aga mis põhjusel ? Võtame Joul-Lenz'i seaduse: Q = I×U×t = I2×R×t = U2/R×t. Kui seadmed (antud juhul lambid) on jadamisi ühendatud, siis nendest läheb ühesugune vool, e. I ei muutu, ja kui me vaatama teist valemit, Q = I2×R×t, siis on kohe näha, et eralduv soojusenergia Q on seda suurem, mida suurem lambi takistus R.
2) Siin vastupidi. Lambid on rööpselt ühendatud - nendest läheb erinev vool, aga pinge nendel on ühesugune, e. U ei muutu. Vaadates nüüd Q = U2/R×t, on kohe näha, et mida suurem takistus R, seda väiksem on erladuv soojusenergia Q, ja pildil ongi kujutatud, et väiksema takistusega esimene lamp põleb heledamalt.
• Vooluallika kogu ja kasulik võimsus (vaheline seos)
Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu võimsusesse määrab vooluallika kasuteguri (ŋ). Kasuliku võimsuse ja kasuteguri funktsioon takistuste suhtest, mis näitab, et maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R /R = 1 ning kasutegur ŋ võrdub siis 50%
Vooluallika koguvõimsus
Samal ajal tarbialt eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus
• Vooluallika kasutegur (sõltuvus kasulikust võimsusest)
Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust , kus E on seadmes kasutatud energia ja Ek saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda.

Magnetostaatika

• Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja jõujoontega)
Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu.
Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja.
Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt.
Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.
Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid magneti poolusteks.
„Positiivne laeng“ = põhjapoolus ; „Negatiivne“ = lõunapoolus
Magnetvälja suund – „plussilt miinusele“ (põhjapooluselt lõunapoolusele).
Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad.
Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu). Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse.
Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori (B) suunda.
• Amper’I jõud, selle suund, jõu avastamise põhilised katsed (+ valem, joonis)
Ampere’i jõud-Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest.Jõud on risti magnetväljaga(suuna määrab vasaku käe reegel). F = IBsinα, kus:
F – Ampere’i jõud
B – magnetiline induktsioon
I – voolutugevus
L – juhtme pikkus
α – nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel
Katse paralleelsete vooluga juhtmetega.
Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud.
• Lorentz ’I jõud, selle suund (+ valem, joonis)
Üksikule laetud osakesele e mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentz’i jõuks.
• Laetud osakeste trajektoor magnetväljas (+ seletus)
Kuna Lorentz’i jõud on laengu kiirusvektoriga risti, ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Homogeenses staatilises magnetväljas osakesele mõjub konstantne jõud, mille suund on risti liikumisega. Osake hakkab liikuma ühtlaselt mööda ringjoont ja Lorentz’i jõud kujutab endast kesktõmbejõudu.

Voolu magnetväli ja Magneetikud

• Biot’- Savart ’i-Laplace’i seadus (millest oleneb magnetvälja tugevus juhi umber)
• Magnetvälja suund (+ joonis)
Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga juhet nii, et kruvi pea pöörlemine ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga, siis kruvi ise liigub voolu kulgemise suunas
• Dia- ja paramagneetikud , indutseeritud magnetvälja suund, summaarne väli aines (+ joonis)
Diamagneetikud – magnetiline vastuvõtlikkus X on negatiivne ja väike ja konstantne, indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga. Aatomi magnetmoment on 0. Heelium , argoon, neoon jpm
Paramagneetikud – magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja väike ja konstantne, väljad on samasuunalised. Aatomite magnetmoment on nullist erinev. Hapnik, liitium , alumiinium jpm
Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga
(summeerimine käib miinuse poole)
• Ferromagneetikud , Hüstereesisilmus (+ graafik ja selle seletus)
Ferromagneetik – aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud. Magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Raud, nikkel , koobalt jpm
Hüstereesisilmus –

Elektromagnetism

• Elektromagnetiline induktsioon ja induktsiooni vool (+ tekitamise viisid)
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog .
Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks.
Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.
Tekkimise viisid: 1)Välise magnetvälja muutmine, liigutades püsimagnetit mähise sees
2) Liigutades mähiseid üksteise suhtes
3) Muutes esimest mähisest kulgev vool ka reostaadiga või sulgedes ja
avades ahelat (?)
4) Pöörates kinnist kontuuri välises muutumatus magnetväljas
• Faraday ’ seadus ja Lenz’i reegel (+ valem)
Michael Faraday ( 1831 ): Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli omakorda magnetvälja
Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud εi on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo Φ muutumise kiirusega.
“–” näitab tuletise vastupidisust elektromotoorjõuga
Lenz’i reegel: Indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutusega.
Magnetvoog on magnetiline induktsioon risti läbi mingi pinna.
Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu
• Magnetvälja tugevus
• Pinna suurus
• Pinna asend
• Eneseinduktsioon ja induktiivsus , eneseinduktsiooni elektromotoorjõud, selle suund (+ valem)
Eneseinduktsiooni nähtus – voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu.

Igasugune magnetvoog on võrdeline magnetilise induktsiooniga B
Viimane on omakorda võrdeline teda tekitava voolutugevusega

Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga:
Võrdetegur L – kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenevust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest, keskkonna magnetilistest omadustest.
Induktiivsus avaldub võimena takistada eneseinduktsiooni tõttu voolu muutumist. Näiteks mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt alalisvool sisselülitamise järel poolis tugevneb. Vahelduvvooluahelas suureneb koos induktiivsuse ja sagedusega pooli induktiivtakistus .
Eneseinduktsiooni emj:
• Kasutusalad ja rakendused

Pooljuhid

• Pooljuhid ja nende elektrilised omadused, temperatuuri sõltuvus (+ graafik) Elektriliste omaduste poolest (peamiselt elektrijuhtivus ) asuvad pooljuhid juhtide ja dielektrikute vahepeal , nende eritakistus toatemperatuuril on vahemikus 10-5 – 108 Ωm (metallide eritakistus 10-8 – 10-6 Ωm).
Pooljuhtmaterjalide eritakistus ρ oleneb eelkõige:

koostisest (väga olulised on lisandid),
valmistamise tehnoloogiast ,
välis-mõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.).

Temperatuuri sõltuvus- Madalatel temperatuuridel on pooljuhid praktiliselt isolaatorid . Temperatuuri tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult ka energia. Mõne suurima energiaga elektron lahkub oma kohalt kristallstruktuuris ja liigub välise elektrivälja mõjul. Sellele kohale jääb struktuuris vaba koht (auk), mis samuti liigub välise elektrivälja mõjul, aga elektroniga vastupidises suunas. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju.
Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest.
Juhtivuse temperatuuri sõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 Kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus (juhtivuselektronid arv) 2korda.
• Lisandpooljuhid, donor - ja aktseptor-pooljuhid
Pooljuhtide omajuhtivus on üldiselt väike. Juhtivust on võimalik oluliselt suurendada, lisandite viimisega pooljuhti. Lisanditega pooljuhte nimetatakse legeeritud pooljuhtideks, kus põhiaine kristallvõresse on viidud lisandaine aatomeid.
Lisandeid ja järelikult ka pooljuhte on kaks tükki:

Doonorlisadind (n- pooljuht ) – loovutavad kergesti elektrone; voolu tekitajaks on elektronid – elektronjuhtivus.

Aktseptorlisandid (p-pooljuht) – haaravad vabu elektrone enda koostisse, e. tekivad aines augud (aukjuhtivus) (mis on tegelikult elektronidest tühjad kohad keemilises sidemes, neil on positiivne laeng ja nad saavad aines vabalt liikuda sarnaselt vabadele elektronidele).
• Pn- siire põhiomadus (sire päri- ja vastupingestamine)
Pn-siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn. ventiili omadus (siis, kui ta on pingestatud pärsisuunaliselt, p-osast n-osasse). Vool on sellistel siiretel tavaliselt milliamprite suurusjärgus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu eksponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhtide riknemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata.
Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus-laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb ).
Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus.
• Dioodide ja transistorite rakendused
Pooljuhtdiood (põhidiood) on kahe elektroodiga (pn-siire) diood , mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas (päripingestatult sees, vastupingestatult väljas).
Põhidioodideks on:

alaldusdioodid,
lülitidioodid,
impulssdioodid.

Neid kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena.
Transistor on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pn- siiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga. Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised).
Transistor on elektroonikalülituste tähtsaim koostisosa info- ja sidetehnikas ning samuti jõuelektroonikas. Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks.

Elektrolüüdid

• Elektrolüüdid ja elektrolüüs
Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall .
Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest
• Elektrolüüsi M. Faraday seadus (+ valem)

Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline ekektrolüüti läbinud laenguga
Valem – m=kq=kIt

Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline selle aine keemilise ekvivalendiga
Valem –
Mõlemad seadused saab ka kokku võtta ühte valemisse
, kus
m = elektrodidel eralduva ainehulga mass
q = elektrolüüti läbiv elektrihulk
F = 96,5*106 nn Faraday arv
Ar = aine aatommass
z = aines olevate ioonide valentsarv
• Kasutusalad

Hapniku tootmine allveelaevades ja kosmoseaparaatides

Vee elektrolüüsi abil vesiniku tootmine kütuseks

Elektrolüütiline poleerimine

Vanad esemete, nt müntide, puhastamine

Elektrosöövitamise abil tööriistadele tootjamärgi andmine

Keemilised vooluallikad: patareid, akumulaatorid, kütuseelement

Puhtmetallide tootmine

Elektrosüntees, ehk elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine

ja 13.Vahelduvvool ja transformaatorid

• LC- ja RLC-võnkeringid (+ skeem, seletus)
Võnkering on induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine.
Võnkeringi üldskeem, 2) Jadavõnkering 3)Rööpvõnkering
L on induktiivsus,
C on mahtuvus,
R on kaotakistus.
• Vahelduvvool (+ tekitamise põhimõte)
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus (s.t muutuva suuruse väärtus mingil hetkel) nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini. Seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini. Tekitatakse magnetväljas pöörlevas mähises genereeritava induktsiooni elektromotoorjõu mõjul.
• Impedants , mahtuvuslik ja induktiivtakistus (+ valem, sõltuvus ringsagedusest)
Näivtakistus ehk impedants Z on vahelduvvooluahelas elektrivoolule avaldatav takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist:

aktiivtakistus ehk resistants R ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks;
reaktiivtakistus ehk reaktants X ‒ iseloomustab elektrienergia perioodilist võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on induktiivtakistus XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus mahtuvustakistus XC.

Mahtuvustakistus ehk mahtuvuslik reaktiivtakistus on elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral. Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom, tähis Ω.
Mahtuvustakistus avaldub kujul
kus on vahelduvvoolu sagedus ja on ahelaelemendi mahtuvus.
Induktiivtakistus ehk induktiivne reaktiivtakistus on elektritakistus, mis esineb induktiivsust omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral. Mõõtühik on oom, tähis Ω.
Induktiivtakistus avaldub kujul
kus on vahelduvvoolu sagedus ja on ahelaelemendi induktiivsus.
• Vahelduvvoolu Ohm’I seadus (+ valem)
Vahelduvvoolu korral kehtib seos
kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus.
I on ahelaosa läbiva voolu tugevus,
U on pinge.
• Transformaator, ülekandesuhe (+ energia ülekande reegel ja põhjendus, skemaatiline joonis)
Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Ülekandesuhe – ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar - pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega.
Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod . Et need on kõrgema pinge puhul väiksemad, kasutataksegi kaugülekandevõrkudes kõrgepinget; tarbijale lähenemisel pinget järjest alandatakse.
• Keemilised vooluallikad (+ idee selgitamine)
Keemilised vooluallikad koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektoodide vahet täitvast elektolüüdist. Need muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. (nt. Batareid, akumulaatorid (plii-, leelisakud), kütuse element)

14.Elektromagnetlained ja geomeetriline optika

• Elektromagnetlaine (+ joonis, EM-välja levimine, laine levimise kiirus)
Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine , mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga.
Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusega, ca 3×108 m/s
• EM-kiirguse liigitus (+ kiirguse energia, allika mõõmete, kiirguse lainepikkuse ja sageduse vaheline seos)

Madalsageduslained
Raadiolained
Infrapunane kiirgus
Nähtav valgus
Ultraviolettkiirgus
Röntgenkiirgus
Gammakiirgus
Kosmiline gammakiirgus

• Valguse dualism (e. kaks teooriat)

Laineteooria – valgus on kekskkonna ülikiire leinetus
Korpuskulaarteooria – valgus on väikeste osakeste – korpusklite (lad. corpusculum = kehake) – voog

• Geomeetrilise optika 5 põhiseadust

(Optiliselt homogeenses keskkonnas) Valgus levib sirgjooneliselt
Kiirte sõltumatuse seadus: Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas
Valguse peegeldumis seadus: Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis (Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga (kiire ja pinnanormaali vaheline nurk))
Valguse murdumise seadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus
Valguskiire pööratavuse seadus – kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas

• Valguse murdumisnäitaja
Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus, see on seotud valguse levimiskiirusega
n2,1= v2/v1
• Täielik peegeldus
Kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda, teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi
• Valguse dispersioon
Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks
Läbides klaasi (hõredama keskkonda) “lõhustub” valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilisteks valgusteks – spektriks

15.Laineoptika

• Valguse interferents (+ joonis, selgitus, tingimused, näited)
Interferents on koherentsete lainete liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes ja nõrgendamisest teistes punktides.
Youngi interferentsikatse 1802.a
Valgustatud pilu taga asub piluga paralleelne ekraan , millesse on lõigatud piluga paralleelsete pilude paar. Pilude paar lõikab välja kaks sama faasiga allikat. Nende poolt kiiratavad lained interfereeruvad ekraanil, andes pildi, kus interferentsimaksimumid (heledad ribad) vahelduvad tumedate miinimumidega.
Ainult koherentsete valguslainete puhul:

Monokromaatne valgus(sama sagedus,lainepikkus, võnkeperiood).

Püsiva faasivahega.
Rakendusi:
Gaasi murdumisnäitajate määramiseks .
Väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks.
Pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks.
• Valguse difraktsioon, Huygens ’i printsiip (+joonis, selgitus, tingimused)
Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Valguse teele jääva tõkke mõõtmed peavad olema 0,7-4 mikromeetrit.
Huygens´i-Fresneli printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete (sekundaarlainete) interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend.
Ei ole võimalik rääkida difraktsioonist ilma interferentsita ja vastupidi.
• Valguse polarisatsioon (+ joonis, rakendused)
Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud. Valgust polariseerivat seadest nimetatakse polarisaatoriks (polaroiks), mis laseb E-vektoril võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis.
Rakendused:
Polaroidprillid-vähendavad peegeldunud valguse tugevust, 3D vaatamiseks.
Polarimeeter-ainete kontsentratsiooni määramiseks lahustes
LCD kuvar

.DOCX Laadi alla originaalfail 37 lk · .docx · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bananaan Õppematerjali autor

Elektrilaeng elektriväli füüsika Laengu jäävuse seadus Coulomb'i seadus Elektrivälja tugevus

Sarnased õppematerjalid

docx

TKTK esimese aasta füüsika eksam

ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaalting

EHITUSFÜÜSIKA

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii

docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest neg

Füüsika

pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline n

Füüsika

doc

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid l

Füüsika ii

docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii

docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika

pdf

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline

Füüsika

Rohkem sarnaseid