Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika II eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp­ ja jadalülitamisel (ja miks) ?
  • Milline põleb heledamalt ja miks ?
  • Mis on suurema takistusega, e. teine lamp. Aga mis põhjusel ?
 
Säutsu twitteris

Füüsika II eksami kordamisküsimused


  • Elektrilaeng ja –väli


    Elektrilaeng (+ elementaarlaeng , omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine )
    Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist ( elektrilist ) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule.
    Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga.
    Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron)
    Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed
    Elementaarlaeng
    Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud
    Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist
    Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv.
    q1+q2+...+qn=const
    Mingi positiivse elektrilaengu + q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtuselt võrdse negatiivse laengu − q tekkimine.
    Elektriliselt neutraalne keha: e– (elektronide) arv = p+ (prootonite) arv. Negatiivselt laetud keha: e– on üle. Positiivselt laetud keha: e– on puudu
    Coulomb 'i seadus (+ valem)
    Kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
    • Elektriväli (välja kujutamine jõujoonte ja ekvipotentsiaalpindadega)
    Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid.
    Laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1. Laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Paigalseisvate ja ajas muutumatute laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks, liikuva laengu välja aga elektrodünaamiliseks
    1)kujutamine jõujoontega 2)ekvipotentsiaalpindadega
    Pindu, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal, nimetatakse ekvipotentsiaalpindadeks (samapotentsiaalpinnad)
    • Elektrivälja tugevus ja potentsiaal (+ valemid, mõõtühikud)
    Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q0=1C) mõjuv jõud
    See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik.
    Potentsiaal φ kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe φ on selle punkti jaoks jääv suurus.
    Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis).
  • Elektriväli aines – dielektrikud


    • Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised)
    Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja –) “raskuskeskmete” kokkulangemisele
    Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku
    Kõike polaarseid dielektrikuid võib kirjeldada dipoolina(elektronid paiknevad nihutatult)
    Dielektrikud välises elektriväljas
    • Indutseeritud ja summaarne väli dielektriku sees, dielektriline läbitavus ε (+ joonis)
    Laengute nihutamine tekitab täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks E’, mis on vastupidine välise väljaga E0
    Keskkonna dielektriline läbitavus ε näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E0 vaakumis
    • Senjettdielektrikud ja piesoelektrilie efekt (+ rakenduste näiteid)
    PIESOELEKTRILINE EFEKT
    Piesoelektriline efekt– kristalsete ainete kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist
    RAKENDUSTE NÄITED
    PISEOMIKROFON JA KÕLAR - Õhurõhu ( ultraheli ) muutuse muundamiseks elektrisignaaliks ja vastupidi, nt. piesomikrofonis ehk kristallmikrofonis
    TULEMASINA SÜÜTAJA - Klõpsamisel annab surve alt vabanenud vedru oma tõukuriga tugeva löögi PZT-elemendile, tekitades selles kuni 15- kilovoldise kõrgepingeimpulsi.Selle impulsi põhjustatud säde elektroodide vahel süütab tulemasina balloonist samal ajal väljuva gaasi
    ELEKTRI GENEREERIMINE
    Jaapanis Tokio raudteejaama põrandas
    Iisraeli kiirtede asfaldis
    Hollandis Watt klubis tantsupõrandas
    LOODUSNÄHTUSED
    Maavärinate ajal tekkiv valgus
  • Juhid ja kondensaatorid


    • Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+ joonis)
    Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda .
    Juhis on vabu laengukandjaid ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul.
    Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null.
    Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid)
    Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või -võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks.
    Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid)
    Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist ), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga.
    Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või
    teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar
    Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra.
    q - kondensaatori ühe katte laengu
    U - plaatide vaheline pinge
    Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast S, katete vahelise dielektrikukihi paksusest d ja dielektriku omadustest (dielektrilisest läbitavusest ε).
    Mahtuvuse ühik on farad (1 F), 1 F = 1C/V.
    Kondensaatori mahtuvus oleneb: 1) Kondensaatori geomeetriast
    o Kondensaatori kuju
    o Katete vaheline kaugus
    o Katete pindala
    2) Kondensaatori katete vaheruumi täitvast keskkonnast (dielektrikust)
    Rakenduste näited: 1) Välklamp fotograafias – laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks).
    2) Kondensaator võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi.
    3) Võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist.
    4) Arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kondensaatoritena.
    5) Kondensaatoriga käivitatakse auto turvapadi.
    6) Ülikondensaatoreid kasutatakse mäluseadmetes.
    • Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus (+joonis ja valemid)
    Jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused, kogusummas tuleb mahtuvus väiksem, kui üksikutel kondensaatoritel
     
    1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 + ... + 1/Cn
    Rööpühenduse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika II eksami kordamisküsimused #1 Füüsika II eksami kordamisküsimused #2 Füüsika II eksami kordamisküsimused #3 Füüsika II eksami kordamisküsimused #4 Füüsika II eksami kordamisküsimused #5 Füüsika II eksami kordamisküsimused #6 Füüsika II eksami kordamisküsimused #7 Füüsika II eksami kordamisküsimused #8 Füüsika II eksami kordamisküsimused #9 Füüsika II eksami kordamisküsimused #10 Füüsika II eksami kordamisküsimused #11 Füüsika II eksami kordamisküsimused #12 Füüsika II eksami kordamisküsimused #13 Füüsika II eksami kordamisküsimused #14 Füüsika II eksami kordamisküsimused #15 Füüsika II eksami kordamisküsimused #16 Füüsika II eksami kordamisküsimused #17 Füüsika II eksami kordamisküsimused #18 Füüsika II eksami kordamisküsimused #19 Füüsika II eksami kordamisküsimused #20 Füüsika II eksami kordamisküsimused #21 Füüsika II eksami kordamisküsimused #22 Füüsika II eksami kordamisküsimused #23 Füüsika II eksami kordamisküsimused #24 Füüsika II eksami kordamisküsimused #25 Füüsika II eksami kordamisküsimused #26 Füüsika II eksami kordamisküsimused #27 Füüsika II eksami kordamisküsimused #28 Füüsika II eksami kordamisküsimused #29 Füüsika II eksami kordamisküsimused #30 Füüsika II eksami kordamisküsimused #31 Füüsika II eksami kordamisküsimused #32 Füüsika II eksami kordamisküsimused #33 Füüsika II eksami kordamisküsimused #34 Füüsika II eksami kordamisküsimused #35 Füüsika II eksami kordamisküsimused #36 Füüsika II eksami kordamisküsimused #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bananaan Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    83
    doc
    Füüsika eksami küsimuste vastused
    24
    pdf
    FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
    6
    docx
    Füüsika II eksami küsimused ja vastused
    18
    pdf
    Füüsika eksami materjal
    18
    doc
    Füüsika riigieksami konspekt
    18
    doc
    Füüsika riigieksami konspekt
    10
    doc
    Füüsika 2-kursuse eksamiks kordamine
    2
    docx
    Füüsika II eksamipiletid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun