Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C.
Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks
abil elektrivooluks, mis registreeritakse (5). Voolutugevuse vähenemine näitab lahuse suuremat neeldumist ehk intensiivsemat värvi. Voolutugevuse muutus viiakse üle neeldumisühikuteks ehk absorbtsiooni ühikuteks. Mõõtes tundmatu kontsentratsiooniga lahuse optilise tiheduse ja teades aine ... väärtust, on Lambert-Beer'i seadust kasutades võimalik välja arvutada lahuse kontsentratsioon. Neeldumist mõõdetakse võimaluse korral lainepikkusel, mis vastab maksimaalsele neeldumisele, see annab suurima tundlikkuse. Neeldumist võib mõõta ka vähem neelavatel lainepikkustel, siis tuleb arvestada, et ε on teistsugune kui maksimumis. Võrdlusküvetis on lahusti (antud töös dest. vesi), et elimineerida lahusti mõju neeldumisele. Mõõtmisel nähtavas valguses kasutatakse klaasist ja plastmassist küvette, mõõtmisel ultravioletis kvartsküvette. Enne absorbtsiooni mõõtmist tuleb olla veendunud et küvetid on puhtad, õigest
abil elektrivooluks, mis registreeritakse (5). Voolutugevuse vähenemine näitab lahuse suuremat neeldumist ehk intensiivsemat värvi. Voolutugevuse muutus viiakse üle neeldumisühikuteks ehk absorbtsiooni ühikuteks. Mõõtes tundmatu kontsentratsiooniga lahuse optilise tiheduse ja teades aine ... väärtust, on Lambert-Beer'i seadust kasutades võimalik välja arvutada lahuse kontsentratsioon. Neeldumist mõõdetakse võimaluse korral lainepikkusel, mis vastab maksimaalsele neeldumisele, see annab suurima tundlikkuse. Neeldumist võib mõõta ka vähem neelavatel lainepikkustel, siis tuleb arvestada, et on teistsugune kui maksimumis. Võrdlusküvetis on lahusti (antud töös dest. vesi), et elimineerida lahusti mõju neeldumisele. Mõõtmisel nähtavas valguses kasutatakse klaasist ja plastmassist küvette, mõõtmisel ultravioletis kvartsküvette. Enne absorbtsiooni mõõtmist tuleb olla veendunud et küvetid on puhtad, õigest
antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg (nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid. Üleküllus fosfaadialad. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid- ainus element mida ei sisalda mulla mineraal osa.:Ammonifikatsioon-eraldub NH4, mulla pinnalt lendub NH3(10cm mitte); Fiksatsioon- Mulla
7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 1 Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Selle varude kandjaks on mulla org. aine. Mineraalsel kujul (omastav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Fosfor 25-30% org. ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% on taimdedele omastavas vormis. P-ühendid alluvad keemilisele neeldumisele. Kaalium - Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20- 40% ja rühvelkultuuride puhul 40-60%. Kaltsium - mulla mineraalide koostises. Taimedele on omastatavad mullalauhuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+ ioonid. Ca-vaesed on happelised mullad. Magneesium sisaldus sõltub lähtekivimist. Mg-vaesed on liivmullad. Antagonist Ca ja K-ga. Opt. Ca:Mg:K suhe 10-20:2:1,3-1,5 Väävel 90% org
Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tšiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840). Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga
(omastamine esimesel aastal 50%) • Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust Fosfor 25-30% orgaaniliste ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% (18-90 kg/ha) on taimedele omastatavas vormis. Praktikas ei ole otstarbekas planeerida mulla varudest kasutamist üle 10-20% aastas. Fosforiühendid alluvad mullas keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile. Kaalium Füüsikalis-keemiline neeldumine ja ka fiksatsioon on suuremad raskema lõimisega muldadel. Raskema lõimisega muldadel võib praktiseerida varuväetamist. Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20-40% ja rühvelkultuuride puhul 40- 60%. Kaltsium Mulla mineraalide koostises CaCO3 + CO2 + H2O → Ca(HCO3)2↓ Taimedele on omastatavad mullalahuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+-ioonid.
vees lahustumatud ühendid Mullalahuses olev P Keemiliselt neeldunud P Taimedele poolt kergesti omastatav. Taimede poolt raskesti omastatav. Fosfor muutub keemiliste protsesside käigus mitteomastatavaks keemiline neeldumine ehk retrogatsioon. P leostumine alla 1kh/ha. Tänu keemilisele neeldumisele võib anda P-d ka mitme aasta varu ilma, et peaks kartma väljauhtumist. Samas aga suur P sisaldus mullas suurendab saagi stabiilsust ja tõstab saagi kvaliteeti. KAALIUM (K) Mullas tunduvalt rohkem kui P-d. Mulla üldsisaldus 0,8-2,8%. Turvasmullad on suhteliselt kaaliumivaesed. Kuigi K varu ha-l 24-84t, on vaid 1% see, mida taim saab omastada. ~99% on mitmete raskete liitsilikaatidena. KAALIUMVÄETISED Mullalahuses Asendatavalt Mulla savimineraalide
Millised on Rf piirväärtused? Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas kolonnis on kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile: Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1). 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? Spektroskoopia meetodeid, mis baseeruvad elektromagnetilise kiirguse neeldumisele ehk absorptsioonile uuritavas aines tuntakse absorptsioonspektroskoopia nime all. Mõõdetavaks parameetriks on absorptsioonspektroskoopia puhul aines absorbeerunud energia intensiivsus (= tugevus). (Väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse) absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused, millel mõõtmine läbi viiakse, sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest 9
Mg on positiivses korrelatsioonis Ca ja proteiiniga. Varases arengufaasis on taimed Mg rikkamad kui hilisemal niitmisel. Andmed näitasid ka seda, et liblikõielistes oli Mg rohkem kui kõrrelistes. Katseandmetel oli ristikus varasel koristamisel Mgsisaldus 3,0 hilisel niitmisel 2,6 g kg-1, kõrrelistes aga vastavalt 1,5 ja 1,2 g kg -1. Sademeterikkamal kasvuperioodil on taimed väiksema Mg sisaldusega, sest toimub Mg väljaleostumine mullast. K mõjub negatiivselt Mg neeldumisele, kuid Ca võib vastupidiselt seda suurendada. Mg omastavust võib vähendada väike süsivesikute sisaldus ja kõrge proteiini kontsentratsioon. Liblikõieliste- kõrreliste segukülvide kasvatamine ning tasakaalustatud väetamine võimaldavad optimeerida rohusöötade mineraalelementide sisalduse. Mineraalelementide sisaldus oli suurim lutsernisöödas. Toortuha sisalduselt ületab lutsern teisi rohusöötasid ja enamasti on see üle 100 g kg-1 KA
suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mitte enam seda, mida objekt peegeldab või hajutab)! Need piirkonnad, millistes puuduvad atmosfääri koostisosades olulised neeldumispiirkonnad. Lisaks kiirguse neeldumisele mõjutab atmosfääri läbipaistvust ka kiirguse hajumine (Rayleigh hajumine hajumine õhu molekulidel tekib taeva sinine värvus; Mie hajumine hajumine valguse lainepikkusega võrreldava suurusega osakestel, nagu aerosool). Kaugseire seisukohalt on kiirguse hajumine ja neeldumine segavad nähtused. Mikrolainete piirkonnas, sh ka raadiolainete omas mõõdetakse kas looduslikku raadiokiirgust, mida
etteantud normi piiresse. 2. Fosfor (P) Fosforit sisaldab taimes nukleontiinhapped, fermendid, vitamiinid, hormoonid jt. tähtsad taimekasvu mõjutavad ühendid. Eesti muldades on taimedele kättesaadava fosfori sisaldus 0,002% (s.o. 18 ... 90 kg/ha). Fosforväetistega väetades ei ole leostumisohtu, kuna fosfor hoitakse mullas tugevalt kinni tänu keemilisele neeldumisele. Mullalahuses olev P Keemiliselt neeldunud P Taimede poolt kergesti Taimede poolt raskesti omastatavad omastatav ühendid Joonis 3 Fosfori transformatsioon mullas Intensiivsel fosfori kasutamisel mullalahuse fosfor oluliselt ei muutu, kuna neeldunud fosfor liigub tagasi lahustunud olekusse. Selletõttu et fosfor neeldub keemiliselt saame fosfor väetisi anda 2 – 3 aasta varuna. 3
Kultuuride fosforivajaduse hindamisel tuleb aga arvestada, et fosfor suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust ning lühendab kasvuperioodi pikkust. Fosforväetiste kõige sobivaim andmise viis on andmine põhiväetisena sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Sügiskünniga muldaviidud fosfor satub künnikihi alumisse ⅔, so taimede toitumise kõige aktiivsemasse kihti. Tänu fosforväetiste keemilisele neeldumisele on nende kadu mullast väljauhtumise teel tühine (0,5...2kg/ha aastas). See võimaldab neid edukalt kasutada ka perioodiliselt varuväetisena. Kevadise mullaharimise alla antakse fosforit ainult sel juhul, kui sügisene andmine või kevadine paiklik väetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike, lupjamisel väheneb fosfori fiksatsioon ja omastatava fosfori osa suureneb.
Lahustunud orgaanilise aine osakesed. (DOM- dissolved organic matter - LAO eesti k.). Osa valgust absorbeerub(läheb kaduma), püütakse kinni fotosünteesivate organismide poolt. Lahustunud orgaaniline aine võib muuta vee värvust (Eestis pruunikaks, tulevad läbi soode ja rabade, palju humiinaineid). Valgus levib teisiti värvilises vees. Valgusekiir sumbub. Hajumine ja neeldumine ei mõjuta ainult levikut vaid ka spektraalset kvaliteeti. Miks ookean sinine? Tänu valguse neeldumisele spektri sinises ja punases osas. Palju humiinaineid kajastub punases kollases spektri osas. Sellest ka värvus. Fotosüntees Päikeseenergia mõjul muudavad taimed veeslahustunud CO2 hapnikuks ja karbohüdraatideks (süsivesikuteks) andes seeläbi veekogu elustikule toidubaasi. Klorofüll on roheline pigment taimedes, mis fotosünteesi abil muudab päikeseenergia keemiliseks energiaks. Enamus päikesekiirgusest neeldub vees soojusenergiaks
See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy, samuti õhu korral) Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele; tema ühik rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad)
See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy, samuti õhu korral) Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele; tema ühik rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad)
· elektronspektroskoopiat (UV/Vis spektroskoopia) , · infrapunaspektroskoopiat (IR-spektroskoopia), · tuumamagnetresonants-spektroskoopiat (TMR), · elektronparamagnetresonants-spektroskoopiat (EPM), · fluorestentsspektroskoopiat, · fotoelektron- ehk fotoemissioonspektroskoopiat, · mass-spektromeetriat (MS) jt. Spektroskoopia meetodeid, mis baseeruvad elektromagnetilise kiirguse neeldumisele ehk absorptsioonile uuritavas aines tuntakse absorptsioonspektroskoopia nime all. Mõõde- tavaks parameetriks on absorptsioonspektroskoopia puhul aines absorbeerunud energia intensiivsus (= tugevus). Eristatakse omakorda aatomabsorptsioonspektroskoopiat ja molekulaarset spektroskoopiat, mille liikideks on: · infrapunaspektroskoopia (IR-spektroskoopia), · ultraviolett-nähtava valguse spektroskoopia (UV/Vis-spektroskoopia), · mikrolaine-spektroskoopia.
ulatuses (Al, Ag). Vasele ja kullale on iseloomulik punakas-orandz ja kollane värvus. Selline värvus on tingitud nähtava valguse lühilainelise suurema energiaga osa footonid energiast, mida omavad, ei peegeldu tagasi nähtava valgusena. 8.5. Optilised nähtused mittemetallides (joon. 8.7) Mittemetallilised materjalid võivad vastavalt oma tsoonistruktuurile olla läbipaistvad nähtavas valguses. Seega täiendavalt valguse peegeldumisele ja neeldumisele peame arvestama mittemetalses keskkonnas ka valguse murdumist ja läbimist. 8.5.1. Valguse murdumine Murdumisnäitaja oli defineeritud kui valguse kiiruste suhe vaakuumis ja antud keskkonnas (joon. 8.7) c n= v n väärtus sõltub langeva valguse lainepikkusest. Murdumisnäitaja väärtuse sõltuvus langeva valguse lainepikkusest on ilmekalt jälgitav valge valguse jagunemisel enda komponentideks klaasprismas
annaabi.ee 
