Selles osas on ühel meelel ka poliitikud ning tuumajaama rajamiseks teeb komisjon juba esimesi samme. Eesti on enda tuumajaama alast seadusandlust alles kujundamas. Hea eeskuju on meile rahvusvaheliselt usaldusväärne Soome tuumaenergia alane seadusandlus. Siiski tasub analüüsida mitmeid aspekte ja ka Euroopa Liidu viimaseid suundi tuumaenergia alaste reeglite ühtlustamisel. Diskussioonides Eestis asutakse tihti küsima, kuhu tuleks tuumajaam rajada. Eestis peab tuumajaama planeering järgima Planeerimisseaduse sätteid, kus § 32. järgi on "elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest" riikilikult tähtis ehitis, mille "asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub". § 32.2 sätestab "Asukohaettepanekud koostatakse üldjuhul mitme asukoha kohta". AS Eesti Energia teostab uuringuid praegu Suur-
Fukushima tuumajaam Jaapanis Koostaja: Maris Mäeotsa Õnnetuse algus · Tuumajaamas algasid probleemid 11. märtsil 2011 · Jaapanit tabas tugev maavärin ja tsunami · 11. aprill tabas Jaapanit uus maavärin · Fukushima 4. reaktori juures tekkis uus tulekahju · 30 km raadiuses on evakueeritud 200 000 inimest 1. reaktor · Jahutusvee pumpamine seiskus ja kütusevardad jäid õhu kätte. · Eraldus vesinikku ja toimus plahvatus. · Reaktor jäi terveks, radioaktiivset materjali ei leki. 2.reaktor · Mõnda aega valitses kriitilise tuumareaktsiooni oht. · Reaktori betooni pragudest lekib radioaktiivset vett. · Radiatsiooni tase kõrge selle ümbruses. 3. reaktor · Toimus tugev vesinikuplahvatus · Reaktori kest võib olla kahjustatud · Võib lekkida radioaktiivseid aineid 4.reaktor · Hooldustöödeks seisma pandud · Kütusevardad sattusid õhu kätte · Tekki...
Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu? Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta, kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga ilma tuumajaamata peaks Eesti osa võtma ...
Tuumajaama rajamine Eestisse Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on juba aastakümneid olnud üks kõige rohkem vaidlust pakkuvatest teemadest energeetika valdkonnas. Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis, kuid minu arust tuleks asja pigem teise nurga alt siis vaadelda. Kui me väidame, et tuumaelektrijaama rajamine oleks väga kallis, siis tuleks mõeld...
Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuumajaama põlvkonnad Eristatakse 4 tüüpi tuumajaamu. Tänapäeval kasutatakse 2. ja 3. tüüpi tuumajaamu. 4. tüüpi tuumajaamu veel arendatakse. Tuumajaam Eestis Tuumajaama asukohtade sõelale on jäänud Suur-Pakri ja Keibu. "Suur-Pakri on asukoha mõttes kõige soodsam, sest seal puudub praktiliselt inimtegevus. Seal puuduvad kaasaegsed ehitused. Suur- Pakri puhul ei ole ka vähemolulisem jahutusvee kättesaadavus. Seda on seal piisavalt," selgitas Tropp. Tuumakütused Uraan · Tuumakütusena kasutatakse uraan-235 isotoopi. · Uraanimaagis on ~0,711% uraan-235 isotoopi. Selletõttu peab uraani rikastama.
Kõige keskkonnasõbralikum on taastuvenergia, mida saadakse tuule, vee või päikese kaudu. Tuumajaama plaanitakse ehitada 2025. aastaks. Põlevkivi lõppeb ligikaudu 20- 40 aasta pärast ja õige aeg on otsustada, mis kütust kasutama hakata. Enne, kui uut elektrijaama ehitama asuda, tuleb selle plussid ja miinused korralikult läbi kaaluda. Tuumajaama positiivne pool: * omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad. * tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel. * tuumajaam ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine. Tuumajaama negatiivne pool: * kui midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof. * maailmas on olnud katastroofiga lõppenud juhtumeid nt. Tzernobõl. * tuumajaamas tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis kaotavad oma radioaktiivsuse alles mitme saja aasta pärast. * kui ehitada tuumajaam, jääksid töötuks paljud ida-virulased, need, kes praegu töötavad kaevuritena.
ning seda osaliselt kesk- ja lääneprovintsidesse koondunud hüdroelektri ja kivisöe ressursside ligipääsmatuse tulemusena tekkinud energia puudujääkide tõttu. Peale selle, kivisüsi Hiina traditsiooniline esmane energiaallikas tekitab hulga keskkonna- ja terviseprobleeme. See teeb äärmiselt vajalikuks uute energiaallikate otsimise ja kasutusele võmise. Aatomienergia on üks alternatiivseid jõuallikaid. Hiina valitsuse nägemuses on Daya Bay tuumajaam tõend selle kohta, et tuumaenergial on võime teenida puhtal ja turvalisel viisil Hiina tuleviku energiavajadusi. Kuigi Hiina valitsus on kasutanud tuumaenergiat kui ideaalset aseainet kivisöele, ei ole tuumaenergia kasutamine jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad alguse tuumaõnnetusest ja jäätmehoidlatest. Kirjeldus
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks e...
kommenteeris Veskimägi. Kolmandik Ignalina uuest jaamast maksaks hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot. Nii suur on praegu kokkulepitud tingimuste järgi Eesti osalus. Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas üleeile Postimehele, et Eesti seadused ei nõua tuumainvesteeringuks midagi enamat kui majandusministri ja ettevõtte nõukogu luba. «Kellega nemad konsulteerivad, on nende asi,» lausus Liive. Selle aasta märtsis deklareerisid Balti peaministrid soovi rajada ühiselt uus tuumajaam. Pärast seda puhkenud tormis tunnistasid Eesti parlamendierakondade esindajad, et neil pole midagi tuumaenergeetika arendamise vastu. Tuumajaama võimalikkuse uuringu järgi osutus Ignalina tuumaprojekti nõrgimaks lüliks Leedu, kes peab alles looma teovõimelise energiaettevõtte. Kolm sõpra Leedu, Läti ja Eesti kavandavad tuumajaama ehitamist nagu dzunglist aarete otsimist, millest saadavasse kasusse võib üksnes uskuda. Majandusministeerium ja Eesti
hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu ning vastu pidama loodus katastrfooidele ja terrorismi rünnakutele et ei korduks Tsernoboli katastroof. Antud katastroofi puhul on süüdi inimene ise, sest reaktori ehitamisel ei arvestatud rikke tekkimisega. Tsernoboli tuumajaamas testiti reaktori töö võimsust, aga tekkis rikke ning vardad vajusid välja. Kuna vardad asusid reaktori all mitte peal. Lõhustumist ei suudetud tagasi hoida.
Tuumaenergia Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. a. Seepärast ei saa tuumaohutusega seotud tegevust ainult tuumajaama operaatori kontrolli alla jätta. Igal juhul on õig...
võiks saatuslikuks saada. Isegi väike inimlik eksimine ei ole aktsepteeritav. Kuigi räägitakse, et tänapäeval pole võimalik midagi Tsernobõli õnnetusele sarnast juhtuda olen siiski arvamusel, et kunagi ei või teada. Tuumajäätmete jaoks ei ole meil samuti ruumi. Kuna tuumajäätmed on radioaktiivsed on need vaja matta sadadeks aastateks, et need kahjuks muutuksid. Kui me isegi leiaks selle koha, kuhu neid matta, saaks see ruum lõpuks siiski otsa. Tuumajaam mõjutab ka lähiümbuses kliimat, sest kuidagi on vaja jahutada reaktoreid. Üleliigne soojus suunatakse veekogudesse või õhku. Kui ehitada tuumajaam Võrtsjärve äärde kuivaks see lõpuks kokku. Kuigi praegu oleme me põlevkivist sõltuvuses siis tuumaelektrijaama rajamisel satuksime uraanist sõltuvusse, mis on ka mõningatel andmetel lõppemiskorral. Mina arvan, et me peaksime suurendama taatuvate energiallikate osatähtust ja kasutama põlevkivi mõistikumalt. Daisi
põlevkivi Tehnikaülikooli uuringutes on näha, et kolmandik Eestis toodetud elektrist läheb raisku Ohtlikku RBMK tüüpi grafiitaeglustiga Tuumkütuse trantsportimine on juba väga ohtlik tuumareaktoreid (nagu Tsernobõlis) on veel kasutusel ainult Venemaal Uuringute andmetel tekitab Prantsusmaa ühe Tuumajaam võib olla ohuks ka riigikaitse elaniku kohta aasta jooksul alla ühe kilogrammi seisukohalt: vaenlane võib võtta märklauaks just tuumajäätmeid, millest 10 g on pikaajalise kõrge tuumaelektrijaama ja sellega tappa ning kiiritada radioaktiivsusega väga palju inimesi. Sellele lisanduvad ka looduslikud kahjud
Robert Rivik Tuumajaamade ajalugu 17.12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli ,,Chicago Pile-1." Reaktor oli varustatud neutroneid neelava kaadiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid otsest jahutussüsteemi sellel polnud, aga tuumaohutuse peale oli siiski mõeldud. Selleks oli ametis ,,kirvemees," et raiuda läbi köis, mis hoidis reaktori kohal kaadmiumist avariivardaid. Reaktoril olid ka avarii jaoks automaatvardad, aga selle aja tehnika peale ei saanud alati ...
tuumajaam. Kuna tarbijaid on palju ja see oli soodne lahendus. Uraanist tuumaenergia tootmine on soodne selle poolest, et väikesest kogusest Uraan-235 ja Uraan-238 piisab, et toota energiat mõnda aega. Järele jääb vaid natuke saadust, mis ladustatakse ja jäetakse lagunema. Uraanil ja tuumaenergial on ka tume külg, näiteks on kasutatud seda tuumapommis, mille hävitusjõud on tohutu. See mõjutab aga inimeste arvamust tuuma energia ohutuse ja vajalikkuse suhtes, sest kui tuumajaam plahvatab, on see kui väike tuumapomm, ent tagajärjed kestavad veel kümneid aastaid. Eelnevale võib näiteks tuua Tsernobõli, kus elu suri linnas lihtsalt välja ja evakueeruti linnast igaveseks. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et senikaua kui tuumaenergiat kasutatakse heal eesmärgil energiat toota ja tuumajaamas midagi valesti ei tehta on see üks ohutumaid, energiarikkamaid ja helgeima tulevikuga energiaallikas. Loodetavaasti leitakse tulevikus veel
Eestis on ainul üks jõgi, kuhu saaks selle ehitada, aga see tooks endaga kaasa uputuse, kuna see on eesti suurim jõgi. Eesti on väike ja ilus riik, miks rikkuda meie loodust tehnikaparkidega, niigi on loodust vähemaks jäämas. Kuid muidugi saaksime me rajada tuumaelektrijaama Eestisse, aga see oleks väga riskantne. Me saaksime sellest palju elektrit ja see muudaks meid natukene rikkamaks riigiks, aga kui tuumajaamaga peaks õnnetus juhtuma, juhtub sama asi, mis juhtus Ukrainas, kui tuumajaam õhku lendas ja õhku mürgiseid aineid kogunes, ning palud inimesed surid. Hiljuti avaldasid soomlased võrdlevad andmed baaselektri hinna kohta Soomes (euro/MWh), mille kohaselt on konkurentsitult kõige odavam tuumaenergia 25,9 (sellest kütus 3), gaasil on see 45,0 (35,9), kivisöel 34,4 (17,6), turbal 35,9 (18,8), puidul 51,2 (30,8) ja tuulel 45,5. Tuumareaktoritest toodetakse praegu 16% maailma tarbitavast
ohu kätte. Kuigi praeguseks on tuumajaamades õnnetuste toimumine peaaegu välistatud, juhtuvad need ikkagi inimlikest vigadest. Õnnetuste toimumisel reostuvad väga suured alad ja kahjustavad selles piirkonnas elavaid inimesi väga. Piirkond muutub elamiskõlblikuks ja jääb selliseks pikaks ajaks. Aga õnnetused tuumajaamades mõjutavad ka kaugemaid riike, sest tekkivad radioaktiivsed ained paiskuvad atmosfääri ja sajavad koos vihmaga alla. Kui ehitataks Eestisse tuumajaam ja toimuks õnnetus, oleks terve Eesti ala mingil määral kahjustatud. Ja rääkimata, kui kalliks läheks tuumajaama ehitamine Eestis. Kõige suurem tuumajaamas toimunud õnnetus oli muidugi 1986.aasta Tsernobõli katastroof, mille saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Viimane tuumaõnnetus toimus Fukushimas 2011.aastal, mis oli sama kategooria (kõige kõrgem) tuumaõnnetus kui Tsornobõli katastroof. Fukushima tuumaõnnetust on arvatud kõigi aegade keerukaimaks
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust
teadmata ohverdatakse oma tervis. Nimelt suri Marie Curie kiirituse tõttu, millega ta laboris pidevalt radioaktiivsete ainetega töötades kokku oli puutunud. Endale ohtu täielikult mitte teadvustavana kasutati tuumareaktsioonidel põhinevaid pomme ka Teise maailmasõja lõpuaastal. Siia sobib näide kahe Jaapani linna Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest - see tingis lugematute tsiviilisikute surma ja põlvkondi ketvad muutused nii moraalses kui ka füüsilises mõttes. Tsernobõli tuumajaam, kus 1984. aastal plahvatas 4. energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata kaasa inimeste elutegevusele, tootes energiat, mis on vajalik elektrimootorite, küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis põhjustas nii inimestes kui loomades kiiritumist, saastas veekogusid ning maismaad.
magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis terve San Fransisco linn USA-s. Linn ei hävinud mitte niivõrd maavärina läbi, kui sellega seoses puhkenud tulekahju tõttu. Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid. Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud? Ka praegu teostatav Nord Streami projekt meie ranniku lähistel kujutab meile ohtu
Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad väga suured alad reostuda ●võib rikkuda ökoloogilist tasakaalu Tuumaenergia kasutamine Eestis Eestis on tuumaenergia kiire kasutuselevõtu vastu Erakond Eestimaa Rohelised, kes on teinud vastavasisulise avaliku pöördumise. Roheliste arvates
energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised
võib väita küll, et tuumaenergia kasutamine on ohutu, muidugi loodusjõudude vastu ei saa keegi. Tuumasõja oht ei kao samuti kuhugi, kuigi erinevalt külma sõja aegsest ajast peetakse seda ohtu küll minimaalseks. Tuumaenergia kasutamine energia tootmiseks on seega põhjendatud. Ka Eestis oleks minu arvates otstarbekas võtta kasutusele tuumaenergia. Eesti praegune garantii on oma põlevkivi, kuid selle kasutamine elektri tootmises on väga ebasõbralik keskkonna suhtes, tuumajaam lahendaks selle probleemi. Tuumaenergiat saaks ka eksportida, mis omakorda tooks kasu Eesti riigile. Lisaks veel julgeolekuaspekt. Peame end kaitsma ebasõbralike riikide soovide eest energiat relvana kasutada, näiteks gaasikraanide kinni ning lahtikeeramine. Kuna Eesti on nagunii ümbritsetud tuumajaamadest, siis ei suurendaks tuumakatastroofi ohtu ka oma tuumajaam. Muidugi on asja juures ka mõningaid miinuseid. Esiteks nõuab kõrgtehnoloogial
Majanduslik otstarbekus. Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja Keibu lahe äärne vana karjääriala. Tuumaenergeetika mõju keskkonnale hinnatakse üheks väiksemaiks võrreldes kõigi teiste
see USA geofüüsik välja hüpoteesiga, et Maa sisemuses paikneb looduslik tuumareaktor - georeaktor. Üldlevinud arusaama kohaselt asub Maa sisemuses umbes 1250-kilomeetrise läbimõõduga tahkest niklist ja rauast koosnev sisetuum, mida ümbritseb umbes 3500-kilomeetrise diameetriga sulas olekus rauast ja niklist välistuum. Herndoni hüpoteesi kohaselt on Maa sisemuses hoopis kaheksakilomeetrise läbimõõduga uraani sisaldav kera, mis töötab nagu kiire briider-reaktori tüüpi tuumajaam. Briider (ingl breeder - aretaja, sigitaja) ehk paljundusreaktor on selline reaktoritüüp, kus tänu ahelreaktsioonile tekib tuumade lõhustumisel lõhustumisvõimelisi tuumi juurde. Seejuures ümbritseb Maa-sisest tuumajaama ehk georeaktorit vedela välistuuma asemel tahkes olekus niklist ja ränist ehk nikkelsilitsiidist koosnev sfäär. 2005. a. lepiti kokku kuue reaktoritehnoloogia valikus, mis peaksid kujundama tuumaenergia näo lähitulevikus
Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu
Tuumarelvad on võimsamad massihävitusrelvad: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 1963. a sõlmisid NSVL, Suurbritannia ja USA lepingu tuumakatsetuste keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all(jäi võimalikuks ainult maa-alusteks katsetusteks). 1990. aastaks oli sellega liitunud juba 113 riiki (kuid mitte tuumarelvi omavad Hiina ja Prantsusmaa). Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam e. Tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatmotuuma lõhustumisest. Esimesed elektrienergia tootmised tuumareaktori abil toimusid 20. detsembril 1951 Usa-s Idahos. Maailmas olevate tuumaelektrijaamade arv kasvab pidevalt. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 18% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid Usa-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal.
tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest energia tootmiseks suurtes kogustes on tuumajaamad kõige keskkonnasõbralikumad.” ? Selgita Ignalina tuumajaama peadirektori väidet. Ta tahtis sellega öelda, et maavarasid ei jätku igaveseks ning suurema energia tootmikseks oleks muidu vaja rokelt ka maavara mis kahjustaks maavara arvu ja oleks kulukas
Sellised väikesed märkused inimestele igapäevaelus muudaksid ühiskonda öko-sõbralikumaks! 8. Keskkonnakaitselise riskianalüüsi tõhustamine Eestis. Välismaal tehakse suurte projektide puhul nt. nagu tammide, sadamate ,elektri- ja tuumajaamade puhul, mis puudutavad keskkonda ja loodust põhjalik riskianalüüs ( inglise keeles Environmental Assessment )Riskianalüüsi puhul on oluline see, et ka tavainimestel oleks võimalik kaasa rääkida. 9. Tuumajaam Eestisse ja pikemas perspektiivis võib- olla ka termotuumasüntees! Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on siis väga madal, kui sellega tegelevad tasemel spetsialistid. Kuidas tuumajaam Eesti keskkonnakaitset parandaks? Üks keskmine USA tuhandemegavatine reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendise rikastusastmega uraan-235
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Maailmas on kokku 442 tuumaelektrijaama. Kõige rohkem on USAs(104) ja Prantsusmaal(58). Maailma vanim tuumajaam asub Suurbritannias, kuid see lõpetas selle aasta vaabruaris töö.Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Peale Eesti on tuumavabadeks piirkondadeks näiteks Austria, Austraalia, Costa Rica, Island, Läti, Taani, Uus-Meremaa. Eestile kõige lähemal asuv tuumaelektrijaama on Venemaal Sosnovõi Boris ja Soomes Loviisa tuumaelektrijaam. Tuumaelektrijaama eelised: Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe
Kevin Liimask Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid Poolt: 1. Kuna praeguses mahus plaanitud tuumajaam ületab Eesti enda energiavajaduse, saaksime elektrit ka välja müüa, mis tooks riigile lisaraha. 2. Järjest enam suureks probleemiks kujunemas põlevkivi puudus. Seega oleks vaja elektrienergia tootmiseks võimalusi. 3. Sellega seoses ei tekiks juurde märkimisväärset kogust CO2-te. 4. Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. 5
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli- näitab kui suur jõud mõjub selles väljas pos laenguga kehale. È=`F/q `F-jõud N, È- ele...
· On ka olemas suur santaazioht.(terrorism) · Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus · Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine) · Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel · Uraani jätkub ainult 30 kuni 60-neks aastaks · Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine. Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tsernobõli jaam välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid. Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid. Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega
mereteadlaste abi. Selle asemel, et maksta hävinenud asjade eest hüvitist, oleks odavam probleeme ennetada. Üleüldiselt tuleks mere ääres paikneval riigil propageerida hüdroloogiat ning muid merega seotud teadusi. Eesmärgid tuleb seada suured ning need kätte võita kasutades innovatiivset mõtlemist. Aastaks 2023 on plaanis saavutada energeetiline sõltumatus, mis tohutult parandaks nii majanduslikku seisukorda kui ka Eesti iseseisvuslikku vundamenti. Plaan rajada veepealne tuumajaam on julge ja üllatavalt realistlik. Mereriigi tunnuseks on laevaehitus. Eestlastel on siiani antud vallas saavutusi olnud, kuid tööhõivet saab veelgi suurendada rajades enda tuumajaam. Vähearvulisest rahvusest pärit inimestena on alati kasutatud kavalust, tarkust, julgust. Enne tulemuste nägemist saab kindlasti olema raske, kuid see on risk, mis vajab võtmist. Läbi raskuste tähtede poole. Eesti merevägi on täidetud entusiastlike isamaa poegadega. Pärast 2009. aastat on
Keskkonnakaitsjad Keskkonnakaitsjad lähtuvad · Loodusvarade säästmisest · Keskkonnakahjustuste vältimisest · Ettevaatlikkusest · Koostööst teiste riikidega Paberiga seotud probleemid · Peetakse metsade hävitajaks ja hiiglaslikuks loodusressursside raiskajaks. · Tekitab palju CO2. · Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitö...
Mari-Liis Eha Birgit Aasmäe Tuumaenergeetika on ohtlik TEGELIKKUS Tuumajaamad on väga vastupidavad Kasutusele on võetud suur hulk täiendavaid meetmeid kõige ohutum tööstusharu Tuumajaam on terroristidele kerge saak sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamine füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase väga kõrge Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas ligi 1/3 võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel Söel baseeruvate elektrijaamade läheduses kiirgustase märgatavalt kõrgem Tuumaenergeetika on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata Praegu ehitatakse u 40 uut tuumaelektrijaama Vähemalt 35 ehitamine on planeerimisel Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond Olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum Tuumaenergia on kallis ja konkurentsivõimetu, mis ilma riiklike toetusteta hakkama ei saa Tuumaenergia on üks kõige ...
Müüt: Tuumaenergia on ohtlik. Müüt: Tuumaenergia on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata. Praegusel ajal ehitatakse maailmas ligi 40 uut tuumajaama ja vähemalt 35 uue tuumajaama ehitamine on planeerimisel. Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond, mis on olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum. Müüt: Tuumajaam on terroristidele kerge saak. Tänu nn sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamisele ei ole tuumajaamad terroristidele kerge saak. Võrrelduna ükskõik millise teise tööstusobjektiga on tuumajaama füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase oluliselt kõrgem. Müüt: Radioaktiivseid jäätmeid tekib tohutul hulgal. ‘ 1000 MWel tuumareaktor toodab aastas umbes 200–350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul.
Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5. Esita üks poolt ja üks vastuargument väitele: ,,Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumajaam." Hetkel on Eestis peamiseks energiaallikaks põlevkivi ning see on taastumatu energiaallikas ning väga kallis. Vastuväiteks oleks tuumakatastroofioht, mis võib tekitada erinevaid haigusi jne. 6. Miks on Norras ja Kanadas hüdroenergia osakaal väga suur? Norras ja Kanadas on mägised alad, kus on vesi langeb, kiirelt. 7. Too välja Eesti energiamajanduse üks tugev ja üks nõrk külg.
Seal on ka kiiresti kasvav tsemenditööstus. Kenyal on naftatöötlemistehas, kus töödeldakse toornaftat ja naftatooteid peamiselt siseturule. Suurim osa Kenya elektrist pärineb hüdroelektrijaamadest. Naftatöötlemistehas rannikul, geotermiline rajatis Olkarias ja imporditav elekter Ugandast moodustavad ülejäänud vajadustest. Kenya omandis on ka Kenya Electricity Generating Company, mis on asustatud aastal 1997. Et energiat piisavalt saada on Keenia eesmärk luua tuumajaam 2017. aastal. Kenya rahvastiku moodustavad Kikuyud 22%, Luhyad 14%, Luod 13%, Kalenjinid 12%, Kambad 11%, Kisiid 6%, Merud 6%, teised aafriklased 15%, mitteaafriklased (aasialased, eurooplased, ja araablased) 1%. Kenyas on noor elanikkond (73% inimestest on alla 30 eluaasta vanad). See on tingitud elanikkonna kiirest kasvust.
Kroomi võib palja silmaga näha vaid täieliku päikesevarjutuse korral. Kroomis asuvate aukude kaudu pääsevad kosmilisse ruumi laetud osakesed ja päikesetuul, m is võib ulatuda Maani, kutsudes siin esile virmalisi, magnettorme ja raadiohäireid. Päikese energia on väga vajalik eriti ajal, mil maailma naftavarud ja isegi meie oma põlevkivi varud on ennast ammendumas. Kui rääkida alternatiividest siis lisaks looduslikule päikese ja tuule energiale on võimalik ka ehitada tuumajaam, aga isegi tuumajaam vajab toorainet ja lõpuks on see loodusele ja kogu keskkonnale 10 korda kahjulikum ja kallim kui päikese- ja tuule energia kokku. Momendil on Eesti suurim tuulepark Pakri poolsaarel, see omab võimsust 18,4 MW ja juba plaanitaks ehitada Hiiumaale tuulepark, mis omaks võimsust 1000MW. Juhul kui ka see teine projekt realiseerub, siis toodetaks umbes 50% Eesti energiast elektrituulikutega. Ent siiski
Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kosmoses meie esimene satelliit. 10 aasta pärast on Maa
tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid kasutavad kõiksuguseid sanktsioone, et peatada Iraani tuumaprogramm, aga sellest pole suuremat kasu. Kui üks iseseisev riik tahab ikka tuumajaama ehitada ja samal ajal salaja ka tuumapommi sepistada., on teda väga raske takistada. Siinkohal on hea tuua üks Einsteini ütlus, et ta ei tea, mis relvadega sõditakse III maailmasõjas, aga neljandas sõditakse kivide ja keppidega. Samuti on keskkonnasõbralikkusega. Tuumajaam ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, aga radioaktiivsed jäägid on ehk isegi hullemad? Need lagunevad tuhandete aastatega ja neid tuleb ka jälgida sama kaua. Ja kuhu kõik need jäägid paigutada? Ka transportimine on keeruline ja ohtlik. Pealegi keegi ei taha oma õuele radioaktiivseid aineid matta. Praeguseks on tuumaenergia tootmine tehtud väga ohutuks ja õnnetused on peaaegu välistatud. Aga inimlike vigade tõttu on ennegi õnnetusi juhtunud. Mingi aja peale
Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad. Samuti on sellise energia plusspunktiks keskkonnasõbralikkus, sest tuumaenergia tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. K...
Samas põlevkivi taastumise protsess on pikaajaline. Nende andmete põhjal väib väita ,et Eesti pole energiatootlikuse poolest üks kõige keskkonnasõbralikumaid riike. Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad
5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet. 9. Tuumajaamad: positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus. 2. Kulub vähe toorainet. 3. Rajatakse tarbija lähedale, kus muid kütuseid pole. 4. Uraan kergesti kättesaadav turul. 5. Korras tuumajaam ei saasta keskkonda. negatiivne: 1. Peab paiknema veekogu lähedal. 2. Jäätmed on radioaktiivsed. 3. Ehitamine on kapitali ja teadusmahukas. 4. Ehitamine jõukohane ainult rikastele riikidele. 5. Abivahend tuumarelva tootmiseks. 6. Õnnetused tuumajaamades.
Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid. Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille
Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse ainult üks (kui üldse) uus tuumaelektrijaam ning kõige tõenäolisemalt tuleks see ehitada Leetu Ignalinasse, kus on olemas vajalik infrastruktuur, kogemus ja personal. Eestis puudub vajadus tuumajaama järele, mis kataks baaskoormust, kuna meie koormusgraafikute baasosas on liiga väike ja selle katavad põlevkiviplokid. Vajadus ehitada Eestisse uue põlkonna koormust reguleeriv tuumajaam võib tekkida alles 25- 30 aasta pärast. Elektrituulikud- Kuna Eestis ei ole suur hüdrojaamu, mis suudaksid kompenseerida tuulevõimsusi, ei ole suuri tuulevõimsusi Eesti energiasüsteemi võimalik lülitada. Iga elektrituuliku ühendamisel energiasüsteemiga tuleb eelnevalt analüüsida, kuidas kompenseeritakse elektrituulikute võimsust ja ka seda, kas tuuliku ühendamine konkreetsesse elektrivõrgu punkti on lubatud. Eesti energeetika põhisuunaks peaks olema: 1
Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (360...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
