8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v x -A ...
• PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD RANNIKUID MÕJUTAVAD LAINETUS, HOOVUSED, TÕUS JA MÕÕN ROHKEM. • MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI
Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. Neid nimetatakse Lissajous’ kujunditeks. G) Sumbuvad võnkumised H) Sundvõnkumine. Resonants. Sundvõnkumise faas Omavõnkesagedus − keha viiakse tasakaaluasendist välja ja jäetakse omaette. tekib mingi sagedusega võnkumine, mida nim omavõnkesageduseks. Omavõnkeperiood − seotud omavõnkesagedusega => T=2π/ω 4. Lained a. Võnkumiste levimine keskkonnas. Rist- ja pikilainetus b. Sfääriline ja tasapinnaline laine c. Lainete diferentsiaalvõrrand. Superpositsiooniprintsiip d. Lainete interferents e. Seisvad lained f. Lainepakett. Faasi- ja grupikiirus A) Võnkumiste levimine keskkonnas. Rist- ja pikilainetus Ristlainetus − osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes.
levimissuunaga risti. Ristlained tekivad vedelate ja tahtete kehade pinna,varrastes ja keeltes. Pikilainetuse korral võnguvad XX keskkonnaosakesed laine vevimise sihis, kuid lõppkokkuvõttes ei Harmooniline võnkumine?Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise kandu ruumis edasi. Edasi kanduvad osakeste tihedused ja suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale hõrendused. Pikilainetus on nn ruumilainetus,levides aine sees. kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles Näites hääl levib õhus pikilainetusena. võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Mida nimetatakse tuiklemiseks?Pulseeriva amplituudiga harmoonilist XVII(b
( ) m 02 - 2 + 4 2 2 Resonants Väikese sumbuvuse korral amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele. Seda nim resonantsiks. Resonantssageduse saab arvutada valemiga: r = 02 - 2 2 44. Elastsuslained. Ristlainetus - osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. Pikilainetus - osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. Lainepikkus - laine levimise suunas võetud kahe lähima samas faasis võnkuva keskkonnaosakese vaheline kaugus. Lainefront - pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba
s 8) Ristilainetus? Pikkilainetus? Võnkumise levimist ruumi nim lainetus. Ristilainetuse korral liigauvad keskonnaosakesed võnkumise levimissuunaga risti. Ristlained tekivad vedelate ja tahtete kehade pinna,varrastes ja keeltes. Pikilainetuse korral võnguvad keskkonnaosakesed laine vevimise sihis, kuid lõppkokkuvõttes ei kandu ruumis edasi. Edasi kanduvad osakeste tihedused ja hõrendused. Pikilainetus on nn ruumilainetus,levides aine sees. Näites hääl levib õhus pikilainetusena. XVII(b?) 1) Mida nimetatakse võnkumiseks? Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas
Valguse interferents: Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline (laser) Valguse difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha Valguse polarisatsioon: Lainetuse jaotus: Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas Omane ristlainetusele Hüdromehaanika: Jaotus: Hüdrostaatika – uurib tasakaalus vedelikke Hüdrodünaamika – uurib vedelike liikumist Hüdrostaatika: Aine tihedus: Mass/ruumalaga Kg/m3 Hüdrostaatiline rõhk:
takistusest (= mahtuvuslik reaktiivtakistus = kondensaatori takistus). Kogutakistus Faasinihe - . Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest. Kui see on null, on faasinihe ning amplituud maksimaalne: Vahelduvvoolu efektiivväärtused - Vahelduvvoolu efektiivväärtused on aktiivtakistusel R sama võimsuse P tekitavad alalisvoolu I väärtused (220 V ja 380 V). Loeng 16 Laine, ristlainetus, pikilainetus Laine on keskkonna osakeste võnkumine, milles osalevad osakesed ei muuda oma asukohta ja kus võnkefaas sõltub allika kaugusest (siinus või koosinus funktsiooni järgi). · Kui toimub osakeste (laine) võnkumine sihis üles-alla, siis on see ristlainetus. · Kui toimub osakeste (laine) võnkumine sihis vasakult-paremale, siis on see pikilainetus. * Osakesed ei muuda oma asukohta, sest nad liiguvad tagasi tasakaaluasendisse (ühed enne, seejärel teised).
takistusest (= mahtuvuslik reaktiivtakistus = kondensaatori takistus). Kogutakistus Faasinihe - . Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest. Kui see on null, on faasinihe ning amplituud maksimaalne: Vahelduvvoolu efektiivväärtused - Vahelduvvoolu efektiivväärtused on aktiivtakistusel R sama võimsuse P tekitavad alalisvoolu I väärtused (220 V ja 380 V). Loeng 16 Laine, ristlainetus, pikilainetus Laine on keskkonna osakeste võnkumine, milles osalevad osakesed ei muuda oma asukohta ja kus võnkefaas sõltub allika kaugusest (siinus või koosinus funktsiooni järgi). · Kui toimub osakeste (laine) võnkumine sihis üles-alla, siis on see ristlainetus. · Kui toimub osakeste (laine) võnkumine sihis vasakult-paremale, siis on see pikilainetus. * Osakesed ei muuda oma asukohta, sest nad liiguvad tagasi tasakaaluasendisse (ühed enne, seejärel teised).
annaabi.ee 
