KINEETILINE ENERGIA Mis see on? ● Liikuva keha energia ● Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia ● Tingitud liikumisest teiste kehade suhtes Arvutamine Sõltub keha liikumiskiirusest „v” ja massist „m”: võrdub keha massi „m” ja kiiruse ruudu „v^2” poolkorrutisega ● Tähis: Ek ● Ühik: 1J (džaul) ● Valem: Mõõtühik Teades massi ja kiiruse mõõtühikuid, on lihtne tuletada ka kineetilise energia mõõtühikut. Kineetiline energia võib olla vaid
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11
6 36.4 6 30.2 0.16 4.8 6. Järeldus Kõikide katsekehade pinnamassid jäid enamvähem samasse vahemikku (1,62-1,78 kg/m2). Katsekehade tõmbetugevused erinesid, olenedes proovikeha tüübist ja liitekoha olemasolust. Liiteta katsekehade tõmbetugevused olid üldiselt suuremad kui liitega kehadel. Liitega kehadest oli kõige parema tõmbetugevusega Bituthene 8000, kus materjali tõmbetugevus saavutas peaaegu samasuure tõmbetugevuse kui liiteta kehadel. Liiteta kehadest oli kõige suurema tõmbetugevusega Bituthene 4000s, mille väärtused olid üldjoontes suuremad kui 4000 omad. Kõige väiksema tõmbetugevusega materjal oli liiteta kehadel Bituthene 8000 ning liitega kehadel Bituthene 4000.
tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha kaugus(krgus) null nivoost. g=9.8N/kg. POTENSIAALNE ENERGIA: -)Null nivoo on mtteline joon, mille suhtes arvutatakse keha krgus(kaugus). -)Null nivoo on vabalt valitav. -)Tavaliselt valitakse null nivooks maapind. -)Null nivool paikneva keha potensiaalne energia on 0, sest h=0; bi=0. -)Potensiaalne energia on viksem kui null ehk negatiivne nendel kehadel, mis asuvad null nivoost madalamal. -)Potensiaalne energia on suurem kui null nendel kehadel mis asuvad null nivoost krgemal. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on tema potensiaalne energia. -)Mida suurem on kaugus null nivoost, seda suurem on potensiaalne energia.
neid segab õhutakistus. Galileo Galileil oli täiesti õigus! Ta tegi katsete teel kindlaks, et kehade liikumised kukkmuisel on ühtlselt muutuvad. Galileo avastas ka, et kõigi vabalt langevate kehade kiirendus on suunatud vertikaalselt alla ning on ühesugune sõltumata nende kujust või raskusest. Mõõtmised näitasid, et see kiirendus on 9.81 m/s 2. Kehade kukkumist mõjutav õhutakistus sõltub aga kehade raskusest. Raskematel kehadel on suurem raskusjõud ning seetõttu mõjub õhutakistus neile vähem ning need jõuavad kiiremini maapinnale. Kergematel kehadel on aga raskusjõud väiksem ning seetõttu mõjub õhutakistus neile rohkem, kui raskematele kehadele ning need jõuavad ka sellevõrra hiljem maapinnale. Kui erineva raskusega kehadel lasta kukkuda vaakumis siis jõuaksid need maapinnale samal ajal, sest puuduks õhutakistus. Sellist kehade ühtlaselt kiirenevat liikumist, kus õhutakistus
paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist Võimsus. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Newtoni 2. seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: · Sama valem defineerib ka SI süsteemi jõu Energia ühiku njuutoni Kehadel on erinev võime teha tööd, selle a(noolpeal)=F/m võime Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni iseloomustamiseks uus mõiste energia kolmas seadus väidab, et kui kaks keha Mehaanilise energiana teame 2 vormi: mõjutavad teineteist jõududega, siis need kineetilist jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid ja potentsiaalset energiat vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel
Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. KESKMINE KIIRUS kogu teepikkuse ja kogu liikumise aja suhe HETKKIIRUS keha kiirus kindlal ajahetke Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. KIIRENDUS kiiruse muutumise kiirus Mitteühtlaselt liikumisel võib liikumise suund muutuda vastupidiseks. Vaba langemise kiirus g=9,8m/s Vaba langemise korral on kõikidel kehadel ühesugune kiirendus. Muutuvat liikumist iseloomustab keskmine kiirus ja hetkkiirus. Nihe ja kiirus on ühtlasel muutuval liikumisel.
Mehaaniline energia Mis on mehaaniline energia · Keha võimet teha tööd nimetatakse mehaaniliseks energiaks · Mehaaniline energia võib olla nii kineetiline kui potensiaalne energia. · Kehadel on mehaanilist energiat ,kui nad liiguvad või on vastasmõju asendis. E- 1J (dzaul) Kineetiline energia · Energia ,mida omavad liikuvad kehad E=1J Keha liikumine võib olla igasugune-Nii horisontaalne kui vertikaalne . Kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest . N: Mees, kes jookseb,omad kineetilist energiat,oma liikumise tõttu . Potensiaalne energia Energia ,mida omavad vastasmõjus olevad kehad.
Potensiaalne energia Kristel Kõiv 2010 Energia koosneb kahest energia liigist potensiaalsest ja kineetilisest. Potensiaalse energia nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast ,,potentia'',mis tähendab võimet. Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat,mis on kehadel nende vastastikuse mõju tõttu. Seda liiki energiat nimetatakse vahepeal ka varjatud energiaks ehk potensiaalset energiat omav keha ei pea ilmtingimata tööd tegema. Nt. Rakulkakummi välja venitades, saame kivi minema lennutada,ent rakulkakumm omab nii kaua potensiaalset energiat,kuniks me kummi kinni hoiame. Lahti lastes energia vallandub. Kehadele mõjuv raskusjõud on F=mg. Raskusjõu mõjul kukkumisel läbib keha teepikkuse h ja tehtav töö A=Fs=mgh.
x Ühtlane Ühtlaselt muutuv x0 x v=const a=const 5.3 Vaba langemine Vaba langemise kiirendus (raskuskiirendus) on kõikidel x kehadel ühesugune h0 at2 m m x=x0+v0t+ 2 g = 9,81 s » 10 2 2 g
või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise keha suhtes. Potensiaalne energia füüsikaline suurus, energia, mis kehadel on vastastikmõju tõttu. Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd keha teatud aja jooskul teeb. Kasutegur füüsiakline suurus, kasuliku energia ja kehale antud energia suhe.
Mida näitab g ? Tegur g näitab kui tugevalt taevakeha tõmbab antud kohas keha iga kilogrammi. Kui suur on g väärtus maapinnal? 9,8 N/kg. Kuidas arvutatakse gravitatsiooni(raskusjõudu)? F= m ∙ g Kus esineb elektriline jõud? Nt kui paned kile kahe paberi vasu ja hõõrud seda, siis selle tagajärjel tõmbab kile enda külge kõike, plus kui tahad kahte paberit kokku panna põrkuvad nad omavahel. Laetud kehade vahel. Millised laengud on olemas ja kuidas nad omavahel mõjuvad? Kehadel võib olla kas positiivne laeng või negatiivne laeng. Positiivse laengu tähiseks on + ning negatiivse laengu tähiseks on - . ++ ja – – põrkuvad +– tõmbuvad. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele. 100 grammi = 1Njuuton
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS
KEHADE VASTASTIKMÕJ U Koostasid: Merimell Sokk ja Henri J eret Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse nähtust, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine. Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju
Siseenergia Õp: 20-22 Energia Kui keha või vastastikku seotud kehad (kehade süsteem) on võimelised tegema tööd, siis öeldakse, et neil kehadel on energiat. Mida suurema tööhulga suudab keha teha, seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle
0 0.0 20.0 40.0 60.0 80.0 100.0 Niiskuse sisaldus [%] Graafik 5.1 6. Järeldused Katsekeha, millega katseid sooritati oli kuuse puidu tükk. Katsekehad olid peamiselt ristlõikega 20x20 mm. Nende kehade niiskusesisaldused olid erinevad vastavalt tüübile, mis anti enne katsetamist. Võeti kuivad, õhk-kuivad ja märjad puidu tükid, millega katseid sooritati. Survetugevused olid väiksemad nendel kehadel, mille niiskuse sisaldus oli suurem nagu Graafik 5.1 -l paista on. Katsekehadel, mis olid märjas keskkonnas ehk vees, oli kõige nõrgem survetugevus ning nendele vajalik purustav jõud oli ka väiksem. Õhk-kuivadel katsekehadel oli natuke suurem survetugevus ning kuivadel kõige suurem. Katsekehade niiskuse sisaldust ja survetugevust saab liigitada ka aastaringide arvudega. Kehadel, millel oli rohkem aastaringe olid suurema survetugevusega ning need kehad
Kiirendus · Kiirendus füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutust ajaühikus · Mõõtmine: a) Otseselt akselomeeter b) Kaudselt arvutades valemi abil Inertsus ja inerts Mida suurem on keha mass seda väiksem on kiirendus ehk kiiruse muutus Inertsus nähtus, kus kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. Inertsuse mõõduks on mass Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus ü Kehade vastastikmõjus tekkivad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised;
tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirjeldatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal pole. Hõõrutud klaaspulk tõmbab enda poole teisi kehasid. Selline omadus võib hõõrumise tulemusel tekkida ka paljudel teistel kehadel. Näiteks kustutuskummi, riide või paberiga hõõrutud pastapliiats ja plastjoonlaud tõmbavad samuti enda poole teisi kehasid.
Mehaaniline töö Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub Kehale rakendatud jõust. Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus ...
Deformatsioon puudub. AB : Kehtib ligikaudne hookie seadus, tekib jääk deformatsioon. BC : Näeme, et jõudu ei ole vaja väga suurendada samas toimub pikenemine(nim voolamise osaks). CD : Enne katkemist, peame hetkeks suurendama jõudu. DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk). Elastne keha Näiteks kumm ja vedru (OA lõik on väga pikk). Rabe keha Klaas, kristall. (Sellistel kehadel on lõik kuni Cni väga lühike, kohe hakkab purunemine ehk CDE). Härmatumine Aine üleminek gaasilisest tahkesse. Näiteks härmatise tekkimine veeaurust, temperatuuri järsul langemisel. Sublimatsioon See on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Vedel olek jääb vahele. Näiteks Pesu kuivamine talvel.
41.Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. 42.Millest sõltub töö suurus? Valem. Ühik. Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja keha poolt läbitud teepikkusest. Valem: Ühik: 43.Mida näitab võimsus? Valem .Ühik. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Valem: Ühik: 44.Milliseid kehad omavad energiat? Energiat omavad kehad, mis teevad tööd. 45.Millistel kehadel on kineetilist energiat? Kineetilist ehk liikuva keha energiat omavad liikuvad kehad. 46.Millistel kehadel on potentsiaalset energiat? Potentsiaalset ehk, vastastikmõju energiat omavad ülestõstetud kehad ja Deformeeritud kehad. 47.Sõnasta energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus.
Paindetugevused määrati neljas eri tingimuses kivistunud kipsisegu proovikehade puhul. Kõige suurema paindetugevusega kehad olid need, mis kivistusid soojas kuivatuskapis 50 oC juures. Nende keskmiseks paindetugevuseks arvutati 6,84 N/mm 2. Tulemus on tavapärane. Tugevuselt teisel kohal olid laboratoorsetel tingimustel kivistunud kehad, mille keskmine paindetugevus oli 6,80 N/mm2, seega praktiliselt sama väärtus, mis soojas kuivatuskapis kivistunud kehadel. Vee sees kivistunud kehade keskmine paindetugevus oli 3,66 N/mm 2. Tulemus on väike. Vee kohal ehk niiskes keskkonnas kivistunud kehade keskmine paindetugevus oli 3,13. Tulemus on väike. Antud töös leiti survetugevused paindetugevuse mõõtmisel pooleks läinud kehadel. Kõige suurem survetugevus oli kuivatuskapis 50oC juures kivistunud kehadel, 20,31 N/mm2. Tulemus on kõrge. Tugevuselt teisel kohal olid laboratoorsetel tingimustel kivistunud kehad, 17,29 N/mm2. Tulemus on tavapärane
talupojad- enamuses, sunnismaised, ül niisutussüsteemide rajamine, korrashoid, püramiidide, templite ehitamine, ise elati tagasihoidlikult Käsitöölised: töötasid vaarao või losside ja templite juures, täites tellimusi, neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes.Vaarao, preestrid, sõdurid, kirjutajad... Elu pärast surma: samasugune kui maal, mumifitseeriti, sest ainult säilitatud kehadel oli hauatagune elu, anti kaasa ande, maalingud hauakambri seintel olid stseenid elust, algus mumifitseeriti vaaraosid ja ülikkonda, hiljem ka lihtin-d. Sinuhe jutustus: minavormis lugu Sinuhest, Eg kuulsaim kirjandusteos. Pühad loomad: Skarabeus e sõnnikumardikas, pistrik, kass,
seda nimetada enam juustuks. Mida väidab energiamiinimumi printsiip? Too näide. - Energiamiinimumi printsiip väidab,et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. - Näide: kui ebatasasel maastikul peaks pall kaduma minema, siis tasuks teda otsida madalamatest kohtadest, mitte künkatippudelt. Kõigil veerevate kehadel on püüd pidama jääda paika, mille asukoht on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on väiksem. Mida väidab tõrjutuse printsiip? Too näide. - Tõrjutuse printsiip väidab,et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb
ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris mu viha, (Liiv 1998: 71) mu edevust naeris ta. Ainus asi ette heita (Kareva 1990:53) kaheks murtud elulugu (Bristol 2012: 41) haisvate prügikastide vahel. (Kareva 1990: 55) Veel praegugi käime seal maailmale näkku sülitamas. Kord olen riigi abi (Liiv 1998: 70) ma endal otsind. Ja kerjanud, et aastate kaupa, (Liiv 1998:70) ei vastuseks sõnagi. Ei ole midagi hoida, (Kareva 1990:46) püüelda millegi poole.
asub asub taevakeha taevakeha pinna pinna lähedal. lähedal. g g iseloomustab iseloomustab gravitatsioonivälja gravitatsioonivälja tugevust tugevust antud antud kohtades. kohtades. Hõõrdumine Kokkusurutud Haardunud Kehade pinnad kehadel konarused on konarustega. konarused takistavad haarduvad. liikumist. Millest Millest sõltub sõltub hõõrdejõud? hõõrdejõud? 1. 1. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub pindade pindade karedusest. karedusest. 2. 2. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub rõhumisjõust.
Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suuremad on vastastikumõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Küsimused kordamiseks: Milline omadus on hõõrutud kehadel? Hõõrutud kehal on omadus tõmmata enda poole teisi kehi. Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Mis juhtub, kui leatud kehaga puudutada teist keha?
looduses, nt : 1) grav. jõud hoiab koos tähesüsteeme. 2) tõus ja mõõn on põhjustatud Maa ja Kuu ning ka Päikese gravitatsioonist. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbavad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Inertne mass - määratakse jõu poolt kehale antava kiirenduse kaudu. Raske mass - määratakse kahale avalduva gravitatsioonijõu kaudu. Kõikidel kehadel millel on mass tõmbavad üksteist. Keha kaaluks nim jõudu ,millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele või riputusniidile. Kaaluta olekus on raskuskiirendus võrdne keha kiirendusega.Raskusjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. tähis F (astmel n ). Toereaktsioon- rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. Rõhk- füüsk. suurus, mis on võrdeline pinnale mõjuva rõhumisjõuga ja pöördvõrdeline kokkupuutepindalaga
arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht. Survetugevus on katsekeha surumisel purustava jõu ja katsekeha pindala suhe. Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määrav näitaja. Katse tulemust mõjutab veel keha kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu. Meie katsel tuli kehade keskmine paindetugevus 3,66 N/mm². Keha paindetugevust suurendatakse kehasse pandud terasega.
Valem: Newtoni 3. Seadus ehk dünaamika kolmas põhiseadus Kui kaks keha mõjutatavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi Osutub, et suletud süsteemi impulss on jääv suurus Töö Töö on jõu ja selle rakenduspuntki nihke korrutis Valem: Võimus Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks N= A/delta t Energia · Kehadel on erinev võime teha tööd, selle võime iseloomustamiseks uue mõiste energia Mehaanilise energiana teame 2 vormi: kineetilist ja potentsiaalset energiat · Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena · Potentsiaalne energia on aga võrdeline vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Gravitatsioon
selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. 9) Mis on superpositsiooni printsiib? Superpositsiooniprintsiip kehtib elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Pool - elektroonikakomponent, mida kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. 12) Mida nim
kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass).
Gravitatsioonijõud Gravitatsioon (ladina k raskus) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad, olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaaroskesteni. Gravitatsioon põhjustab taevakehade tiirlemist ümber päikese ja ka kõikide lahtipääsenud kehade mahakukkumist. Vabalangemine Sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabal langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. Gravitatsioon on mõju, mis avaldub kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Kaks teineteisest kaugusel r asetsevast punktmassis m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 * 10 -11 Nm2/kg2 Jõud (N) F = Gm1m2/r2 Raskusjõud ja kaal
Mass ja energia Sisaldus Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Massi ja energia samaväärsus Tuumaenergia Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia . Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub
mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad. soojusjuhtivus- toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või gaasi osad muutuvad kergemaks ja lähevad üles poole, asemele tulevad külmemead ja raskemad osad, tekib vedeliku või gaasi ringlus. soojuskiirgus- kõik soojad kehad kiirgavad soojust
· Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolata. Ketta ette kuhjumisel kaotavad nad osa liikumiskiirusest ja nende kineetiline energia muutub potentsiaalseks, avaldudes rõhu kasvuna. Õhuosakeste liikumisel ümber ketta servade peaks nende kiirus jällegi järsult kasvama, et tekiks sujuv vool ketta tagaosa ümber. Õhuosakestel aga, nagu kõikidel kehadel, on inerts, mis ei võimalda kiiruse astmelist muutumist. Seepärast tekibki ketta servade ümber õhuvoolu rebenemine ketta pinnalt. Tagajärjeks on ulatuslik õhukeeriste rida, mis täidab ketta õhust läbimise jälge. Ketta abil saime me teada, et kui keha kuju ei ole õige, siis tekivad keerised. Saadud tulemusi saame me nüüd võrrelda autoga. Kuid miks siiski tolm keerleb? See sai juba seletatud, et auto taga tekivad keerised.
lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb. Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistab langemist. · Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. · Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Valem: F = (Gm1 m2)/r2 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioon http://proovin.wetpaint.com/page/Mehaanika http://et.wikipedia.org/wiki/Mehaaniline_liikumine
jagatist. Võimsus näitab töö tegemise kiirust. P = A:(Δ)t. P=F(jõud)v(kiirus). Võnkumine: On perioodiline liikumine. A = Amplituud (ulatus) maksimaalne kõrvalekalle tasakaalu asendist. Takistab höördumine ja õhutakistus. F=Võnked/aeg(s). Nt T=6s,y = 18 võnge. Ühe võnke aeg:18/6 = 3Hz Rõhk: p=F/S= Pa(paskal) (Jõud jagatud pindalaga) Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub.
massid; r-kehade vaheline kaugus; G= gravitatsioonikonstant. Gravitatsiooniseaduse rakendamine Maa lähedal annab raskuskiirenduse suuruseks: M-Maa mass; R-Maa raadius. Kineetiline energia-keha omab liikumise tõttu. m-keha mass; v-keha kiirus; K-kineet. energia Töö arvutamine: X-tee pikkus; F-jõud; 0-nurk nende vahel Võimsus on energia ülekande tempo, kui jõud mõjub liikumise suunas: Potentsiaalne energia(džaul) – on kehadel nende asendi tõttu. V-potetsiaalne energia; m-keha mass; g= raskuskiirendus; h-kõrgus Mehaanilise energia jäävus-Teatud kõrgusele tõstetud keha potentsiaalne energia on muundatav kineetiliseks ja kineetilisest energiat on võimalik tagasi saada potentsiaalne energia. Termodünaamika 1. seadus – Energia ei teki ega kao, see võib ainult muuta oma vormi. Esimest liiki permetuum mobile on võimatu. Soojusmasina kasutegur – saadud tööhulga A ja kulutatud soojushulga Q1
4) Aatomi tuuma laeng on suuruselt võrnde kõikide prootonite elektrilaengute summaga. 5) Aatomil puudub elektrilaeng, sest prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, sp ongi aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 6) Neutraalsest aatomist tekib positiivne ioon, kui ta loovutab elektrone. Ja temast tekib negatiivne ioon, kui aatom haarab elektrone juurde. 7) Elektriseeritud kehadel on neutraalse kehaga võrreldes kas elektronide ülejääk või puudujääk. Kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, on kehal negatiivne elektrilaeng. Kui aga prootoneid on rohkem kui elektrone, on kehal positiivne elektrilaeng. 8) Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga. Seega, keha elektrilaeng on elementaarlaengute täiskordne. 9) Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon. Tähis 1 C. Peatükk 6. Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdelekter
Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning
siis katkeb. Mis põhjustab vedeliku nire katkemise? Alguses tuleb veenire teatud kiirusega. Veejuga läheb järjest peenemaks, sest kui ma lasen kehal kukkuda, hakkab see kiiremini liikuma ja venitab end sellega peenemaks, lõpuks läheb see nii peenikeseks, et pindpinevus teeb selle peenikese joa katki ja siis ongi piisad. 39. Mis on monokristalliline aine, mis polükristalliline aine? Tahkete ainete uurimisel ilmneb, et looduses on paljudel tahketel kehadel siledad tasandilised tahud, mis paiknevad teatud nurga all, ja vahel on neil kehadel ka korrapärase hulktahuka kuju. Selliseid tahkeid kehi nimetatakse monokristallideks. Monokristalli näide mäekristallid, räni, graniit. Metallid polükristallid. 40. Kirjeldage kristallivõret? Aineosakesed paiknevad kristallvõres korrapäraselt. Punkte, mis vastavad osakeste kõige püsivamatele tasakaaluasenditele, nim. sõlmedeks. Sõlmede
Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Liitvalgus
F1 F2 F1 = - F 2 . Need kaks jõudu ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. Gravitatsioon Gravitatsioon kehadevaheline tõmbumine, mis on põhjustatud massi olemasolust kehadel. Gravitatsiooniseadus: Kaks ainepunkti tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m m , Fg 1 2 2 r G gravitatsioonikonstant. = m m .
nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper.
c-erisoojus J/kgC m-mass kg t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t Erisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku soojendamiseks ühe kraadi võrra. Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre. · Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel Q =+ m Q-soojushulk J + -sulamisoojus J/kg m-mass kg Sulamisoojus
Keha kuumeneb, kui temale kandub kusagilt soojusenergiat või temas muudetakse soojuseks muud liiki energiat. Soojus võib levida kolmel moel: I. Soojusjuhtivus puhul levib soojus keha osakeste vahetu kontakti teel, seda eeskätt tahkete kehade puhul II. Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III. Soojuskiirgus esineb kõikidel absoluutsest nullist soojematel kehadel ja on seda suurem mida kõrgem on keha temperatuur. Soojus muutub kiirgusenergiaks ja levib elektromagneetilise lainetusena, mis muundub neeldumisel uuesti soojuseks. IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma. Jää soojendamisel tõuseb selle temperatuur kuni 0o edasisel soojenemisel tekib
Fr=mg ühik-1N. Elastsusjõud-jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja mille mõjul taastub keha esialgne kuju. Hõõrdejõud-jõud,mis tekib kui konarlikud kehad haakuvad üksteise külge. Energia-füüsikaline suurus,näitab suurimat tööd,mida keha või kehade süsteem saab teha.Tähis-E ühik-1J. Kineetiline energia-energia, mida keha omab liikumise tõttu. Ek = mv2/2. Potentsiaalne energia-energia,mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu.E=mgh. Energia jäävuse seadus-energia ei teki ega kao,vaid muundub ühest liigist teise. Mehhaaniline töö-füüsikaline suurus,mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.Seda tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. A=Fs. Võimsus-füüsikaline suurus,mida mõõdetakse ühes ajaühikus tehtava tööga. Võnkumine-liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Amplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist.
Klassikalise füüsika poolt kirjeldatavas igapäevases elus see siiski nii pole. Teame ju kõik, et lennukiga reisijal ja teda kodus ootaval sõbral kulub aeg ühesuguselt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, ongi põhjuseks, miks ükski aineline keha ei saa liikuda valguse kiirusel. Mass ja energia Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem E = mc^2
kulunud aja jagatisega. N=A N võumsus (1 W) 1W=1J Võimsuse ühik on 1 W. Võimsus on üks t A töö (1 J) 1s vatt kui keha teeb ühe sekundi jooksul t aeg (1 s) tööd ühe dzauli. 44. Millised kehad omavad energiat? ENERGIAT OMAVAD kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada. 45. Millistel kehadel on kineetilist energiat? Energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. KINEETILIST ENERGIAT omavad liikuvad kehad. Kineetiline energia sõltub keha kiirusest ja keha massist. 46. Millistel kehadel on potentsiaalset energiat? Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nimetatakse potentsiaalseks energiaks. POTENTSIAALSET ENERGIAT omavad vastastikmõjus olevad kehad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
