Võnkumine Võnkumine on perioodiline liikumine ajas ja ruumis tasakaalupunkti ümber Kui elastse keskkonna osake panna võnkuma, siis osakeste vaheliste elastsusjõudude tõttu kandub võnkumine üle naaberosakestele, sealt omakorda järgmistele osakestele. Iga järgnev osake kordab eelneva võnkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasendist DIFRAKTSIOON nim lainete paindumist tõkete taha, mis on jälgitav interferentsipildi kaudu HÄLVE on kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel PERIOOD T- näitab, kui pika ajavahemiku jooksul toimub üks täisvõnge RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud
Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2) PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>> RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb
7. Takisti Osade ülesanded: 3,4 võnkering. Saame valida erinevaid saatejaamasid 5 ,,kustutab" moduleeritud kõrgsagedusliku voolu alumise osa Laseb voolu läbi ainult ühes suunas 6 ,,silub" tekkinud katkendliku voolu ühtlaseks Raadio häälestamine erinevatele saatejaamadele Raadioantennis tekkinud eml poolt erineva sagedusega voolusid Saatejaam toimub resonantsi meetodil. Võnkeringi omasagedus peab ühtima eml voolusagedusega w0 võnkeringi omavõnkesagedus w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad
muutuvad. Mis on kondensaatori mahtuvustakistus? Mahhtuvustakistuse puhul voolutugevuse maksimum ennetab pingemaksimumi /2'ndik perioodi võrra 1 1 Rc = = C 2fC Mis on pooli induktiivtakistus? Induktiivse takistuse puhul on voolutugevuse max pinge mksimumist /2'ndik perioodi vorra hiljem. R L = 2f * L Millega võrdub vahelduvvooluaheal kogutakistus? X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Milline on võnkeringi omasagedus? Thompsoni valem Võnkumiste perioodi määrab Thomsoni valem T = 2 LC L induktiivsus, C mahtuvus, T periood Kuidas on elektromagnetlainete levimiskiirus(valguse kiirus) vaakumis seotud elektrilise ja magnetilise konstandiga? Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta.
saab avaldada sama astme polünoomi, nn. karakteristliku võrrandi juurte kaudu. · Elektrivõnkumiste difvõrrandi koostamine. Loeng 15. · Sundvõngete difvõrrandi lahendamine faasidiagrammina. Sundvõnked. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Süsteemi parameetriteks on omasagedus ja sumbuvustegur; need leitakse vabavõngete võrrandist sundiva jõu puudumisel. Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks
Tehke joonis. = = = = = [] = - { = - sin ( ) = () = ( + 0 ) = = 2 89. Matemaatilise pendli võnkeperioodi valem. = 2 90. Ostsillaatori definitsioon ja näited. Ostsillaator süsteem, milles võivad toimuda võnkumised. Lihtsaim ostsillaator on pendel. 91. Ostsillaatori omasageduse definitsioon. Ostsillaatori omasagedus sagedus, millega võnguks ostsillaator tasakaalust väljaviimise järel oma sisejõudude mõjul. 92. Sundvõnkumise definitsioon. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub perioodilise välisjõuga mõjutatavas ostsillaatoris. Sundvõnkumise käigus ei võngu ostsillaator mitte omasageduse, vaid välise jõu sagedusega. 93. Resonantsi definitsioon. Resonants Ostsillaatori sundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine juhul, kui võnkumist ergutava
2 Sagedus seega: (n=0, 1, 2, …), kehade ainepunktid jõuga Liitmisel saame : r mis on omasagedus. Omasagedused on põhisageduse täisarvkordsed. 1= v/2*l. Kiirus on kõikjal ühesugune:
tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.! Doppleri efektiks nim nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitava laine sagedus sõltub laineallika liikumises vastuvõtja suhtes. Kui laineallikas läheneb vastuvõtjale on vastu võetav signaali sagedus suurem kui laineallika omasagedus (lainepikkus on lühem). Kui aga laineallikas eemaldub vastuvõtjast, on vastu võetav signaali sagedus väiksem kui laineallika omasagedus (lainepikkus on pikem). Nt: kuuleme meile läheneva vormelauto poolt tekitatud heli kõrgemana (suurem sagedus), meist eemalduva oma aga madalamana (väiksema sagedusega) kui kuuleb autoroolis istuv piloot. G! alaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada-tuvastada Doppleri efekti kaudu. Suur Pauk
19.Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine f0 2 x cos t arctan 2 02 2 4 2 2 0 2 kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained
0 2 4 2 2 2 0 2 F=F0*cos wt kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele (võnkeamplituud saavutab max väärtuse) 22, Tasalaine (võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=A*cos(ωt-kx), k=2 π/ λ 23, Seisev laine, keele võnkumine Seisev laine- Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva
ma=-kx-rx' /m a+(k/m)x+(r/m)x'=0 a on aga x'' seega x''+(r/m)x'+(k/m)x=0 See on diferentsiaalvõrrand, mille lahendamisel saadakse lahend x=Ae-tcost , mis on sumbuvate võnkumiste valem, kus on sumbumistegur Omasagedus - o - see sagedus millega toimub süsteemi vaba võnkumine keskkonna takistuse puudumisel. o2=k/m; Sumbetegur määrab võnkumiste sumbumise kiiruse. =r/2m (r on keskkonnatakistused, m on süst mass). Sumbe dekrement perioodi võrra erinevatele ajahetkedele vastavate amplituudide suhe e T=(t)/(t+T). Sumbuvuse logaritmiline dekrement on =ln (t)/(t+T)=T. Seda kasutataksegi peamiselt võnkumiste sumbuvuse iseloomustamiseks. SOOJUS 1. Aine ehitus, molekulid.
(perioodiga). Krt ei leidnud sobivad vastust :S Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool. · Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele). Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi
(perioodiga). Krt ei leidnud sobivad vastust :S Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool. · Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele). Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi
Kodade erutuse tõttu vallandab atrioventrikulaarsõlm edasise erutusimpulsi, mis levib mööda spetsiaalseid juhtekiudusid. Need juhtekiud läbivad Hisi kimbuna kodade ja vatsakeste vahelise sidekoelise piiri ning hargnevad Purkinje kiududena kogu müokardis. Nende kiudude impulsi juhteteedena toimimine tagab vatsakeste koordineeritud kokkutõmbe. Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm. Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm). Samuti võivad (kahjustatud) rütmiregulaatorrakkude tõttu tekkida ebanormaalsed, ektoopsed südameimpulsid (ekstrasüstolid), erutuse juhteteede häirete tõttu aga kodade või vatsakeste fibrillatsioon.
annaabi.ee 
