· Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi-või metallelektroodide vahel · Koroonalahendus - gaaslahenduse eriliik, mis tekib tugevasti mitteühtlases elektriväljas 2) Laengukandjate konsentratsioon + valem · Laengukandjate konsentratsiooni nimetatakse laengukandjate arvu ruumala ühikus 3) Defineeri juhtivus + valem 4) Ohmi seadus 1 + valem · Voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 5) Voolutugevus, pinge, takistus jadaühendusel? · Voolutugevus kõikjal sama
5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest. Kasutamine: 1) ühe metallipinna katmisel teise kihiga (nt. Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmisel 4) Galvanoplastika matriitside ehk tõmmiste valmistamine, monumentide valmistamine 6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel
ja gaasi läbib elektrivool. Ergastamise ja relakseerumise ning ioniseerimise ja rekombineerumise protsesside käigus muudetakse elektrivälja energia valguseks ja soojuskiirguseks. Huumlahendus võib tekkida väga erinevate tingimuste juures: muutuda võivad gaasi rõhk ja koostis, anuma kuju ja mõõtmed, gaasile rakendatud pinge. Huumlahenduse olulised rakenduseks on gaaslaserid, erinevad valgusallikad ja ainete tuvastamine analüütilises keemias. Koroonalahendus: Koroonalahendus on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus. Koroona tekib elektrivälja tugevusel üle 30 kV/cm teravike ja peenikeste juhtmete ümber, kus väljatugevuse muutus on kõige suurem. Koroona põhjustab raadiohäireid ja energiakadu kõrgepingelistes õhuliinides: koroonakadu suureneb õhurõhu vähenemisel ja õhuniiskuse suurenemisel. Koroonalahendus võib avalduda Püha Elmo tule- dena teravike läheduses, tugeva
elektronid saavad nii pikalt liikuda aatomitega kokku põrkamata. Seletus on päris keeruline ja appi tuleb võtta kvantfüüsika. Viimase järgi on elektronil samaaegselt nii osakese kui ka laine omadused. Elektron põrkub väheste aatomitega seepärast, et elektron ,,lainetab" aatomitest mööda nagu merelaine möödub vees olevast postist: osa lainest läheb vasakult ja osa paremalt ning posti taga laine mõlemad osad ühinevad. Koroonalahendus. Püha Elmo Tuled on teatavasti koroonalahendus maandatud teravtipulise objekti otsas. Ilmub näiteks äikesetormis sõitvate laevade mastide tippu. Seda nähtust tundsid juba vanad kreeklased, kuid neile oli jällegi tundmatu püha Elmo nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda mõne jumala või vähemalt pooljumalaga seostada ja nad seostasidki. Kusjuures tegid nad vahet, kas masti tipus oli üks või kaks sädelust. Esimesel juhul nimetati tuld Helenaks.
pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta. Graafikult 2 on näha, et domineeriva tangentsiaalkomponendi katsetamisel toimus ülelöök kõrgematel pingetel kui elektriväljas, kus domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent. Domineeriva normaalkomponendi puhul eelneb ülelöögile nii koroona- kui ka liuglahendus. Domineeriva tagentsiaalkomponendi puhul võib ülelöögile eelneda koroonalahendus. Graafikud ei ole lineaarsed ja see võib tuleneda mõõtmisel tekkinud ebatäpsustest, sest volmeeter ei salvestanud lahenduspingeid, mistõttu märgiti tulemusteks viimasena nähtud pinge, mis võis erineda tegelikkusest. Elektroodide vahekauguste määramine toimus joonlauaga, mis võis samuti põhjustada ebatäpsusi. Tabelist 2 on näha, et elektroodide vahekaugustel S=0,5...50 cm on õhu elektriline tugevus ühtlases väljas El 30 kVm/cm, nagu mainitud ka laboratoorse töö juhendis
(ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu vedelikes? Pinge rakendamisel elektrolüüdi lahusele hakkavad pos. ioonid liikuma neg. klemmi poole ja neg. ioonid pos. klemmi poole. 10.Nimeta voolu levimise viise gaasides? Sõltuv gaaslahendus, sõltumatu gaaslahendus, huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 11.Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas. 12.Mis on magnet? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja orienteerub põhja-lõuna suunaliselt. 13.Mis on poolus ja neutraalne piirkond? Kus asuvad? Magneti poolustes on magneti omadused kõige suuremad, keskkohas on neutraalne. 14.Kuidas poolused üksteist mõjutavad? Sama nimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 15.Mis on magnetväli? Magnetväli on liikuva laetud keha poolt tekitatud väli
kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis- gaaslahendus, põhiliigid:huum-(hõrendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalrõhul, kinolampides),säde-(välk,süüteküünal) ja koroonalahendus(päevavalguslamp),plasma- gaas,milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga,
suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul) vooluallika klemmidel või avatud vooluringi katkestuskohas. Seetõttu võib elektromotoorjõudu nimetada tühipingeks. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) I = E(epsilon)/R+r. Elektrivoolu gaasis nim. Gaaslahenduseks. Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Plasmaks nim. Gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvudega.
korrutisega. A=Q=IUt=IRt 1J=1A*1V*1s=1Ws TAVALISELT kWs I=U/R U=IR 9. Kirjelda elektrivoolu gaasides, vedalikes ja pooljuhtides. METALLIDES • Vabade elektronide suunatud liikumine VEDELIKES • Ioonide (laenguga aatomite) ja vabade elektronide suunatud liikumine GAASIDES • Huumlahendus – valgusreklaamis • Kaarlahendus – keevitamisel (kõrged pinged) • Sädelahendus - (väikesed pinged) • Koroonalahendus – püha Elmo tuled – äikeselise ilma puhul tekivad kõikidel teravikel teraviku otsast voolujoad POOLJUHTIDES • Laengukandjateks on elektronid ja augud • Mida madalam on temperatuur, seda paremini juhivad elektrit • Halvad juhid 10. Kuidas kasutatakse elektrimõõteriistu? VOLTMEETER • Ühendatakse rööbiti • Mõõdetakse pinget • Takistus peab olema võimalikult suur • galvanomeeter jadamisi AMPERMEETER
Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab pärast välise ionisaatori mõju lõppemist. Sõltumatu: jätkub pärast ionisaatori mju lõppemist. Sõltumatu: Huumlahendus (hõrendatud gaasid, valgusreklaam, päevavalguslamp, JOONIS!!!), kaarlahendus(normaalrõhul, süsielektroodide vahel, valgustid, elektrikeevitus), Sädeluslahendus(lühiajaliselt tugevas elektriväljas, süüteküünlad, välk), koroonalahendus(laetud kehade teravike läheduses, Püha Elmu tuled) 16. Milline on pooljuhi ehitus, juhtivustüüp pooljuhis? Ehitus(vt vihikust), juhtivustüüp:elektron-aukjuhtivus 17. Lisandjuhtivus, doonorlisand ja aktseptorlisand, milline pooljuhi tüüp tekib, miks? Joonis. Lisandjuhtivus:pooljuhtide juhtivuse suurendamine lisandite abil; Doonorlisand: tekitab liigseid elektrone, pooljuhi nim:n-tüüpi pooljuht, sest philosed elektronid, kõrvalised augud;
Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. *Huumlahendus *Kaarlahendus *Sädelahendus *Koraallahendus 17. Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas(laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saab võrreldavaks gaasimolekulide või gaasiaatoimite üldarvuga). 18. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? N-pooljuht – pooljuht kus on kristalli kasvatamise käigus asendatud väike hulk põhiaine aatomitest lisandaine aatomitegamillel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks doonor.
Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? Voolu levimise võimalused gaasides on: kuumlahendus(hõrendatud gaasid); kaarlahendus(normaalrõhk); sidelahendus(õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks); koroonalahendus(õhk muutub piiratud ruumiosas teraviku läheduses elektrit juhtivaks). *Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, mis sisaldab väga suures koguses laengukandjaid. *Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud. Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Pnsiire on p ja npooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse
I = U / R+r Lühis: R on väike, mõjub ainult tühine vooluallika sisetakistus. Suur vool. Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil eraldunud aine mass on m=k*I*t k-el.keem.ekvivalent mi/qi võrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevusega ja ajaga. Huumlahendus: madal rõhk, mõnisada volti, normaaltemperatuur. Reklaamtorud, päevavalguslambid, virmalised. Kaarlahendus: atmosfäärirõhk, kõrge temp, madal pinge. El.keevitus, võimsad projektorid. Koroonalahendus: normaalrõhk, tavatemperatuur, ülitugev el.väli, teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin. Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns. Doonorlisand: arseen. Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N- tüüpi.
Rakendusi: elektronlambid (diood, triood), fotoelement, fotokordisti, termopaar-termomeeter. Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus. Rakendusi: ionisatsioonikambrid ja -loendurid, türatron, gasotron, elektrikaarkeevitus, gaaslaserid, valgustid. Elektrivool elektrolüütides Esimest ja teist liiki juhid. Dissotsiatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke lahustes. Faraday kaks seadust elektolüüsi kohta. Rakendusi: galvaanika, happe- ja leelisakud, ainete saamine ja rikastamine elektrolüüsi abil. Kaarlahenduse AES Elektrivoolu (kuni 30 A) toimel tekitatakse kaarlahendus
puhas õhk juhib paremini elektrit (õhu puhtust mõõdetakse õhu elektrijuhtivuse järgi) 1. Sädelahendus Suur elektriväli, suur laeng, lühiajaline säde. 2. Huumlahendus esineb hõredas gaasis, laeng pole suur, esineb valgustorudes, erinevad gaasid helendavad erineva värviga. Hõredas gaasis saavad piisava kiiruse et valgust kiirata. 3. Kaarlahendus kaks elektroodi, vabas õhus, pinge pole suur, tekib plasmakaar. (keevitamine) 4. Koroonalahendus tekib teravike juures, kuna Elektriväli on väga suur, hakkab teraviku ots helendama Magnetism Püsimagnet tõmbab rauda. Magneti poolus koht kus ta tõmbab tugevasti.(tõmbab ainult pooluste koha pealt Igal magnetil on vähemalt 2 kohta kust ta tõmbab. Nimetatakse põhja ja lõunapooluseks Üksikut poolust pole võimalik saada. Nimed pandi poolustele geograafia järgi 1820 Oersted avastas et kui on elektrivool siis on ka magnetiline toime, varem ei olnud
Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides: -huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides) -kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at)) -sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks -koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas 20 Plasma - tugevasti ioniseeritud gaas, sisaldab palju laetud osakesi, aga suvaline kogus on tervikuna neutraalne 21 Pooljuht - tavatingimuses halb elektrijuht, kuid temp tõuseb, siis mõned valentsed elektronid vabanevad, jättes tühja koha ehk augu P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel.
Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid. Pn-siire on p- ja n-pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimib elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomil.
gaaslahendusega. 2. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks. 3. Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. 14. Mis on plasma? Plasmaks nim tugevasti ioniseeritud gaasi, mis sisaldab väga suures mahus laengukandjate arvu. 15. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel.
13. Lahendus ühtlases väljas normaalsetel või normaalsest kõrgematel rõhkudel 14. Pacheni seadus Otsitav on sõltumatu lahenduse lävipinge (alguspinge). Sõltumatu lahenduse tingimus (ühe elektroni poolt katoodist anoodini põhjustatud ionisatsioonide arv) 15. Lahendus nõrgalt mitteühtlases väljas, proportsionaalsuse printsiip 16. Lahendus tugevalt mitteühtlases väljas Pinge suurendamisel tugevalt mitteühtlase väljaga vahemikus tekib alguses koroonalahendus. Joonis 2.8 Lahendus tugevalt mitteühtlases väljas (teravikuline anood) Ligikaudsed parameetrid: Laviini läbimõõt 0,1 mm, laviini pikkus 1 mm, arenemise kiirus 1,5*107 cm/s. Striimeri läbimõõt 0,5 mm, striimeri vool 10 20 A, Striimeri arenemise kirus 108 109 cm/s Striimeri arenguks vähim vajalik väljatugevus 10 kV/cm 17. Barjäärid tugevalt mitteühtlases väljas Tugevalt mitteühtlase välja ühtlustamine: · Ekraanid metallist Joonis 2
alalispinge.vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks. Läbi toru lendav kiire laetud osake ioniseerib oma teel gaasi aatomeid, elektrivälja mõjul liiguvad vabad elektronid anoodile ja positiivsed ioonid katoodile. Elektrivälja tugevus niidi lähedal on nii suur, et niidi poole liikuvad vabad elektronid saavad kahe põrke vahelisel teel neutraalsete aatomite ioniseerimiseks piisava kineetilise energia. Loenduritorus tekib koroonalahendus, mis lühikese ajavahemiku pärast lakkab. Loenduritoruga jadamisi ühendatud takistil ja registreerimisseadme sisendklemmidel tekib pingeimpulss. Registreerimisseadme näidu järgi määratakse loenduritoru läbinud osakeste arv.(joonis) 2)Spintariskoop: stsintillatsiooniloendurid: lihtsaim -osakesi regitreeriv seadeldis-spintariskoop. Spintariskoobi põhiosad on tsinksulfiidiga kaetud ekraan ja väikese fookuskaugusega lääts. Ekraani keskosa lähedal paikned nõela
2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus L (H) (Henry)
2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus L (H) (Henry)
lüüakse elektrone välja. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja enam ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus. 5.8. Juhid, dielektrikud, pooljuhid Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid,
Gaaslahendus on elektrivool gaasis elektrivälja toimel. Selle tekkimiseks ja säilitamiseks on vaja, et gaasis tekiks pidevalt laengukandjaid (vabu elektrone ja ioone). Kui gaasi elektrijuhtivust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju, siis nimetatakse gaaslahendust sõltuvaks. Gaaslahendust, mis jätkub ka peale kõgi väliste ionisaatorite kõrvaldamist, nimetatakse sõltumatuks. Sõltumatu gaaslahenduse eriliigid on kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus ja huumlahendus. Huumlahendus tekib madalal rõhul. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 19 (43) http://de.wikipedia.org/wiki/Glimmlampe Joonis 4.15. Neoonlambid NE-2 (klaaskolvi pikkus 19 mm) [12]. Lampidele on rakendatud erisugused pinged: - vasakul: alalispinge, vasakpoolne elektrood positiivne;
Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. 45 Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus (kõrgepingeliinide "särisemine", Püha Elmo tuled laevamastidel äikese ajal). 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud
4 väikesed (tan väärtus on suurusjärgus 10 ) ja väljatugevus ühtlase väljaga võrreldes mitmeid kordi põhjustatud ainult juhtivusest. Polaarsetes vedelikes madalam ja läbilöögile eelnevad lahendused väike- on kaod märgatavalt suuremad (tan on suurus- se kõverusraadiusega elektroodi(de) lähedal, s.o. -2 järgus 10 ). Seal esinevad peale juhtivuskadude koroonalahendus. Gaaside elektrilise tugevuse veel polarisatsioonikaod. sõltuvusele rõhust on iseloomulik suurem elektriline tugevus väga madalatel ja ka kõrgetel rõhkudel. Kaod tahketes dielektrikutes on seotud nende struk- Vedeldielektrikute elektriline tugevus on tun- tuuriga. Tahkete dielektrikute struktuur võib olla duvalt suurem, kui gaasidel normaaltingimustel, kuid
annaabi.ee 
