Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist
välja kiirgub. EEM – ergastus-emissiooni-maatriks Ramani hajumine on iseloomulik veele (energia neeldub vees), 250 ja 400 nm vahel. Toimub natuke madalam Stokes-i nihe. Põhjus, miks saab määrata kvantitatiivselt – intensiivsuse alusel koostatakse kalibratsiooni graafik ja sealt on võimalik määramispiiride abil saada kogus. Iseloomulik lahustele ning kasutatakse Ramani spektroskoopias, millega saab sarnaselt IR-spektroskoopiale määrata molekuli kuju. Rayleigh hajumine tuleb sellest, et osa energiast peegeldub, vabaneb. See on elastne valguse või muu elektromagnetkiirguse hajutamine osakeste poolt, mis on kiirguse lainepikkusest väiksemad. Rayleigh hajumine päikesevalguse puhul atmosfääris on tingitud atmosfääris sisalduvatest molekulidest. Kuna Rayleigh hajumine on efektiivsem madalatel lainepikkustel (nähtava valguse spektri sinine piirkond), on suure nurga all maale langev valgus on nähtav sinisena. Tegemist
Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine Henry Cavendish algselt kahtlustas argooni olemasolu õhus. (1785) Aastal 1894 Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay poolt. Argoon on esimene avastatud väärisgaas. Üldomadused Keemiliselt Lõhnatu ning mitteaktiivne. värvitu. ➔ Välja arvatud kõrge rõhu ja temperatuuri Kõrgelt inertne. mõjul. (Katalüsaatoris) ➔ Ei moodusta stabiilseid Tugev elektriväli ühendeid ärritab argooni. toatemperatuuril.
Väärisgaasid 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu massist seda tundmatut gaasi hakati alates 1894a. nimetama argooniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? Flooriide, oksiide ja ka floriidioksiide ( nt. XeF6, XeO3 ja XeF4O) 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? Minu üles tõstmiseks kuluks umbes 60m3 heeliumi. 7
d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks Maavärina kolle võib asuda kuni 700 km sügavuses Kus esineb maavärinaid? · Laamade äärealadel · Kuuma täpi piirkondades · Kontinentaalse rifti piirkonnas SEISMILISED LAINED: Jaotatakse keha- ja pinnalaineteks Kehalained · P-lained e pikilained · S-lained e ristilained Pinnalained · Rayleigh' lained · Love'i lained KEHALAINED PIKILAINED (P-lained) · levivad liikumise suunas · kokkusurutud ja väljavenitatud impulsid · muudab kivimi keha ruumala RISTILAINED (S-lained) · risti liikumise suunaga · deformeerivad impulsid · muudavad kivimkeha kuju PINNALAINED RAYLEIGH´ LAINED · vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri) · kaasnevad purustused LOVE´I LAINED · risti laine leviku suunaga võnked · kaasnevad purustused
peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiiniumi sümboliks on Al. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel
albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis peaaegu täielikult neeldub atmosfääris. Kiirguse hajumine Hajumine õhu molekulidelt ( Rayleigh`hajumine) on seda intensiivsem, mida lühem on lainepikkus. Valguse piirkonnas tingib see olukorra, kus sinine valgus hajub kõige rohkem. Seetõttu on Päike kollane. Taeva sinise värvuse tingib mitmeid kordi hajunud sinine valgus. Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine)
3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus. 4.2 Läbilaskvustegur. 4.3 Valguse hajumine. 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. 4.6 Rayleigh hajumine kui pingete indikaator. 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise kofokaalsel detekeerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod. 5. Valguse peegeldumine. Rakendused. 5.1 Fresneli valemid (peegeldumiskoefitsiendid). 5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine. 6. Footonkristallid: valguse mõjutamine perioodiliste struktuuridega 6.1 Sissejuhatus. Footonkristallide kontseptsioon. 6
MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10 Tsunami maa poole tormavad hiidlained. Merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel Mercalli skaala purustuste põhjal, ebaadekvaatne 12 palli NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid kivimmaterjali liikumised võlval raskusjõu mõjul
Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese kiirguse hulk, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm 2 suurust pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel. 6. mida iseloomustab kiirguse neelamisriba? Kiirgusspektris neid kitsamaid v laiemaid piirkondi, mida neelab vaadeldav aine. 7. kirjelda kiirguse hajumist Rayleigh seaduse järgi. Mida väiksem on kiirguse lainepikkus, seda rohkem seda hajutatakse. Violetset kiirgust hajub päikese spektris 13 korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8. millised on kiirguse hajumise olulisemad seaduspärasused n- da astme seaduse järgi? Kui hajutava osa kese diameeter d väiksem/võrdne alfaga , siis n=4, ja valem taandub Rei seaduseks.
lahutusvõime. Hajuvate lainete tabamiseks kasutati tibatillukesi klaashaavleid, mis kogusid valguse kokku ning suunasid selle ümber tavalisse mikroskoopi. Klaasiterakeste abil püüti sellist valgust, mis tavapäraselt hajub juba paari nanomeetri jooksul. Kuidas hinnata optilise mikroskoobi lahutusvõimet? Optilise mikroskoobi lahutusvõimet saab hinnata lihtsa optilise süsteemi abil, mille puhul, kasutades Rayleigh kriteeriumi Abbe formulatsioonis on süsteemi lahutusvõime piiratud iga üksiku objekti punktist lähtuva kiire difraktsiooniga, mis annab eseme punktist selle kujutises punkti asemel hägusketta, nn. Airy ketta. Kaks punkti on lahutatavad/eristatavad, kui intensiivsuse lohk nende vahel on >10%. 4 Sellisel juhul määratakse optilise süsteemi lahutusvõime valemiga:
() , , : AWGN r1- r2- , . ISI. (Rayleigh channel). , 18. , - , L - , max v k = f n I k -n + k
Maapõue kivimites on kuhjunud pinged Mõisted maavärina kolle maa sees fookus kolde kohal maapinnal olev paik epitsenter Seismilised lained (keha- ja pinnalained) Seismilised lained · Kehalained- P-lained ehk pikilained (kiired) levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas keskkonnas), ei levi välistuumas kiirus 3-4 km/sek Seismilised lained · Pinnalained Rayleigh lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu pikaajaline MAALIHE-nõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest
Mis on fotosüntees? Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni. Miks on rakud (üldiselt) väikesed? Kuna rakkude ainevahetus toimub suurelt ostalt difusiooni teel. Rakus difusioonikonstant on 10-10 cm2s-1, seega raku läbimiseks kulub umbes 1 sekund, kui rakk oleks näteks meetri kõrgune, siis läheks aega terve inimese eluiga. Rayleigh hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid), mille suurus on palju väiksem valguse lainepikkusest (ca 10 korda väiksem). Kuna Rayleigh hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva lainepikkusega valguskiirgus erinevalt. Just valguse Rayleigh hajumine õhumolekulidelt teeb
Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur. Hõõguvate kehade kiirgus spektrit uuris ka saksa füüsik Wilhelm Wien. Wieni seadus e
pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. P-lained on oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid ja levivad vabalt ka vedelikes. S-lained on aga vaid keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love' i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on isegi S-laintetest aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust,
Õnneks on võimalik luua peaaegu ideaalne must keha. Selleks tuleb võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. 20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb,
Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5 optika, aktinomeetria, atmmosfääri keemia, Depositsioon – gaasilisest otse tahkesse Fenoloogilised – seotud taimede ja Kiirguse hajumine (Rayleigh’ ja Mie atmosfääri dünaamika, atmosfääri elekter loomadega (nt: kevad: lehed lehtuvad, hajutamine). piirkihi füüsika Soojuse ülekande viisid. toomingav õitsevad jne) Dünaamiline meteoroloogia Kondusktsioon – soojuse ülekanne Osakesed palju väiksemad pealelangeva
1. P-lained ehk pikilained (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena) 2. S-lained ehk ristilained (levivad aeglasemalt ning keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impullsidena) · S-lained ei levi Maa välistuumas, millest järeldub selle keskkonna vedel seisund. · P-lained levivad kiirusega 6-7 km/sek. S-lained seejuures poole aeglasemalt. · Pinnalaineid on kahte liiki: 1. Rayleigh' lained (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) 2. Love'i lained (võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. · Pinnalained on need, mis tekitavad maavärinate purustusi, sest nende toime on S-lainetest küll aeglasem, aga pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud on ka kõige suurem. · Seismograafi abil hinnatakse maavärinate iseloomulikke parameetreid (asukohta, kolde sügavust, intensiivsust jne.)
Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maa välistuumas S-lained ei levi, millest järeldub ka selle keskkonna vedel seisund. Maakoores levivad P-lained kiirusega 6-7 km/sek, S-lained peaaegu poole aeglasemalt. Pinnalaineid on kahte liiki, Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine leviksuunaga. Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograaf maavärinate iseloomulike parameetrite hindamiseks. (asukoht, kolde sügavus, maavärina intensiivsus, maapõue rõhkude suundi). Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides,
(konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 25. Seismilised lained, lainete liigitus. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 26. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed
maavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. ..Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena , ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumisega risti deformeerivate impulssidena. ..Ka pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalaind tekivad maavärinate purustusi. Maavärinate tugevuse mõõtmine Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil. Maavärin on purustav, sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning
kivimikeha tihedust muutvad elastsed keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid deformatsioonid ei levi vedelas keskkonnas levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek Pinnalaineid on samuti kahte liiki: Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love'i lained võngutavad maapinna horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, nende toime on pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafiga
? ( ?) , . , . (, , ), 0 , . . , , , . : , -, , , , . . 1500° (). , . A+R+D=1 A - R D =1, R =0, D= 0, ( ), . =0, R =1, D= 0, , .. , . , , , . , . =0, R =0, D= 1, , . , . . : . (. .16) Jo : , m c1 = 0,374 10-15 Wm2 ; c2 = 1,4388 10-2 mK - . (Rayleigh) : . (5.2) \ ( Wien) , . , , max, : max T = 2,898 10-3 mK (5.4) 24. - . - ( ): E0 = 0 T4 ( 5.5.) 0 = 5,67 10 -8 W/ (m2K4) - - : I = I0 E = E0 (5.6) - .
Solaarkonstant ei ole päris konstantne suurus, sest päikesekiirguse intensiivsuses esinevad lühema ja pikema perioodiga fluktuatsioonid, mille tekkepõhjused on ebaselged. Solaarkonstandi mõõtühikuks on W/m². Solaarkonstant: Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse *Io . 9. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Molekulaarne hajumine (Rayleigh hajumine) · Hajutavad osakesed on väikesed (r << l) Aerosoolne hajumine (Mie hajumine) · Hajutavad osakesed suured (r >~ l) Päikesekiirgus on see energia, mida Maa saab päikeselt. Osa kiirgusest Maa peegeldab tagasi kosmosesse, kuid meile nähtamatuks jäävatel suurtel lainepikkustel. Osa kiirgusest neelab ning peegeldab atmosfäär. Hajumine Kui valgus (footonid) läbivad atmosfääri, reageerivad nad sellelt hajudes. Kui valgus atmosfääriga ei
hulk) Wieni seadus (Wieni nihkeseadus) Musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöörvõrdeline selle temperatuuriga. 8. Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant. Solaarkonstant S0=1370W/m2 Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog. 9. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Molekulaarne hajumine (Rayleigh hajumine) · Hajutavad osakesed on väikesed (r << ) Aerosoolne hajumine (Mie hajumine) · Hajutavad osakesed suured (r >~ ) 10. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. Massiarv · (Optiline mass) Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist.
üleminekukoefitsient valguse kvantühikutelt (µmol m-2 s-1) energeetilistele ühikule (W*m-2 J*m-2*s-1) sõltub kiirguse lainepikkusest. Valguse spektraalne koostis muutub atmosfääri, lehestikku või vett läbides. Atmosfääri läbides võib kiirgus neelduda või hajuda. Valguse hajutamiseks nimetatakse valguselainete levimise hälbimine sirgjoonelisest suunast (korrapäratu peegeldumine). Kiirguse hajumine jaotatakse molekulaarseks (Rayleigh) hajumiseks ja hajumiseks häguses keskkonnas. Hajunud kiirguse intensiivsus, I, on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega (Rayleigh seadus): I= (astmes -4)= (astmes 4) (6) Neeldumine jälle on suurem lühilainelisel kiirgusel. Seetõttu on taeva värv keskpäeval sinine ja hommikul/õhtul punane (suurem valguse teepikkus õhtul ja hommikul kui keskpäeval). Maale jõudvas kiirguses on otsese ja hajusa kiirguse suhe (energiaühikutes) ca. 1, aga FAK-i osa on otseses kiirguses vaid. ca
Liiguvad peaaegu poole aeglasemalt kui P-lained ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalained- levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda nagu veelained vettevisatud kivist. Levivad ruumilainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Levivad ainult elastse keskkonna vabal pinnal, maapinnal või merepõhjal. Pinnalaineid on kahte tüüpi: Rayleigh’ lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love’i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. 13. Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi. Maavärinad registreeritakse seismojaamades seismograafide ehk seismomeetritega, mis on paigutatud tiheda võrguga üle maakera. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise
eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusurutavate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonda liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Ka pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad
või kunstlikud tegurid Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) – kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) – aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 30. Maa kihiline ehitus. V: koor: 0-(60)80 km mantel: (60) 80-2900 km (vahevöö) Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja tuum: 2900-6371 km välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 31. Maavärinad. Maavärinate tekkepõhjused ja iseloomustavad suurused. V: Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised
soojuskiirguseks. Toatemperatuuril kiirgavad kehad põhiliselt infrapunases spektriosas, mis ei ole inimsilmale vahetult nähtav. 3 Kas valgele paberile kirjutatud punast kirja saab lugeda läbi punase klaasi vaadates? Ei saa, kuna osa valgust neeldub aines. 4 Miks on taevas sinine? Vihje: õhumolekulide elektronide omavõnkesagedused asuvad spektri sinakas-violetses piirkonnas. The blue color of the sky is due to Rayleigh scattering. As light moves through the atmosphere, most of the longer wavelengths pass straight through. Little of the red, orange and yellow light is affected by the air.However, much of the shorter wavelength light is absorbed by the gas molecules. The absorbed blue light is then radiated in different directions. It gets scattered all around the sky. Whichever direction you look, some of this scattered blue light reaches you.
muutused. Kui molekulil on dipoolmoment, saab tema vônkumisi ergastada elektromagnetilise kiirgusega 1 h k Vônkenivood: E (n ) n = 1 2 2 m Raylegh ja Ramani hajumine: Molekulide elektronkate vôngub pealelangeva elektromagnetilise kiirguse taktis, mis produtseerib hajunud kiirguse. Hajunud kiirguse lainepikkus on vôrdne pealelangeva kiirguse omaga. (Rayleigh hajumine). Kui molekuli polarisatsioon muutub siis 10-6 osa footoneid aga ergastab molekuli teatud vônkumisi ja see avaldub hajunud kiirguse spektris nôrkade spektrijoontena, mis on nihutatud ergastava sageduse suhtes (Ramani effekt). Tuumade magnetiline resonants (NMR) Umbes pooled tuumad pöörlevad ja laengu tôttu on neil magnetmoment. Tugevas magnetväljas orienteeruvad kôik magnetmomendid magnetväljasihis, kuid mitte täpselt paralleelselt
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10
samaaegselt), ja neid seisukohti arendas edasi Butlerov. 36. Kes arendas esimesena põhjalikult välja orgaanilise sünteesi põhimõtted ja töömeetodid? Pierre Eugéne Marcellin Berthelot 37. Kelle poolt ja millisel meetodil avastati järgmised elemendid? a) kaalium b) naatrium c) magneesium, d) kaltsium, Sir Humphry Davy, elektrolüüs d) rubiidium, e) tseesium Bunsen ja Kirchoff spektrijoonte järgi f) argoon. Sir William Ramsay ja Robert John Rayleigh- eraldasid õhust kõik muud komponendid ja selle läbi..? 38. Kes avastasid järgmised ühendid? a) naatriumsulfaat- tuntud ka kui Glauberi sool- Johann Rudolf Glauber 17 saj, b) kaaliumkloraat, Berthollet sool, Berthollet c) benseen, Michael Faraday d) amiinid. Charles Adolphe Wurtz 39. Kelle poolt sünteesiti esimesena järgmised ained? a) karbamiid Wöhler b) etaanhape, Kolbe c) rasvad Berthelot 40. Kes tõestasid, et: a) kloor on element, mitte ühend; Sir Humphry Davy
Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mitte enam seda, mida objekt peegeldab või hajutab)! Need piirkonnad, millistes puuduvad atmosfääri koostisosades olulised neeldumispiirkonnad. Lisaks kiirguse neeldumisele mõjutab atmosfääri läbipaistvust ka kiirguse hajumine (Rayleigh hajumine hajumine õhu molekulidel tekib taeva sinine värvus; Mie hajumine hajumine valguse lainepikkusega võrreldava suurusega osakestel, nagu aerosool). Kaugseire seisukohalt on kiirguse hajumine ja neeldumine segavad nähtused. Mikrolainete piirkonnas, sh ka raadiolainete omas mõõdetakse kas looduslikku raadiokiirgust, mida maapind ise kiirgab või kunstlike raadioallikate poolt väljasaadetud kiirguse tagasipeegeldumist.
излучения Joλ из закона Планка: где λ – длина волны излучения, m c1 = 0,374· 10-15 W·m2 ; c2 = 1,4388 · 10-2 m·K - соответственно первая и вторая постоянные Планка. Частным случаем этого закона является закон Рейлея (Rayleigh) : см. формулу (5.2) \ и закон Вина ( Wien) Из закона Планка следует, что максимум спектральной интенсивности излучения при увеличении температуры смещается в сторону коротких волн.
Mõningal määral, kui palju valgust peegeldab jaoks antud tihedusega osakesed sõltub omadused osakesi nagu nende kuju, värvi ja peegeldusvõime. Nephelometers kalibreeritakse tuntud osakeste, siis kasuta keskkonnategurite (k-tegurid), et kompenseerida heledamaks või tumedamaks värvitud tolmu vastavalt. K-tegur määratakse kasutaja käivitades nefelomeeter kõrval õhu proovivõtu pump ja tulemuste võrdlemisel. 6. Milliste disperssete süsteemide korral kasutatakse Rayleigh valemit? 7. Milles seisneb ultramikroskoopilise meetodi eripära? Milliste disperssete süsteemide korral seda kasutatakse? 13 8. Millised on elektronmikroskoopia eelised ja puudused disperssete süsteemide osakeste mõõtmete määramisel? 5. KOLLOIDSÜSTEEMID, NENDE VALMISTAMINE JA PUHASTAMINE 1. Mida nimetatakse dispersseteks süsteemideks? Mille poolest on disperssed süsteemid olulised/unikaalsed? Tooge näiteid erinevatest disperrsetest süsteemidest.
valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt, valgus hajub difraktsiooni tõttu, valgus neeldub dispersses süsteemis. Valguse läbiminek ilma kaasnevate kõrvalnähtusteta on iseloomulik värvitutele molekulaardispergeeritud süsteemidele. Mikroheterogeensetes süsteemides valgus hajub ja neeldub. See põhjustab nende hägusust. J. W. Rayleigh tuletas järgmise valemi süsteemile langeva valguse Io ja lahuses hajunud 2 NV 2 n12 n22 valguse intensiivsuse I seose kohta: I 24 3 I0 , 4 n12 2n22 kus N osakeste kontsentratsioon ruumiühikus V üksiku osakese ruumala
467 kraadi siis saab aja teada tehtega = 26.467*24h/360 kraadi = 26.467/15 h = 1.764 h. TST(20jun ) = GMT + 1.764h 0.025 , sest parand oli 0.025h vist , sel ajal. GMT avaldamine suveaja kaudu. TST (20 jun) = Eesti suveaeg 3h + 1.739h Keskpeäval suvel oleks normaalne vaid 20 minutit päevitada. Ühe peäva jooksul on keskmiselt võimalik saada 19 MED-I . Esimsene naha tüübiga inimesed võivad peävitamist varjust kah alustada sest Rayleigh hajumise tõttu on võimalik ka varjus Kiirgust saada , mis tekitab kasulikku D-vitamiini. UV indeks mõõdetakse aparaatidega ja see kirjeldab UV intensiivsust. Mida suurem indeks seda suurem on oht . UV indeks 1 = 25 mW/m2 , iga järgnev indeks on 25 võrra suurem. Kui palju aega kulub 1 indeksiga UV kiirguse korral I nahatüübiga inimesel erüteemse doosi saamiseks. Tegijapoiss 2010 t= 200J / m2 : 25*10 -3 / m2 s -- Nahatüübi kogus jagatud indeksi energiaga vms.
Lüstriliste murrangute vahelt mandrilisel maakoorel võib maakoor katkeda ja riftide vahelt võib alguse saada ookeanilise maakoore tekke. (Nt. Punane meri) Ookeani äärtes on hiljem näha lüstrilised murrangud, mis on seal ookeani tekkeaegadest. Maavärinad. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis on tingitud kivimites kuhjunud mehaaniliste pingete hetkelistest lahendustest. Ruumilained : pikilained P(primus) ja ristilained S(secundos) Pinnalained : Rayleigh lained (vertikaalsed nagu merelained) ja Love lained (horisontaalsed) Põhjustavad maapinnal purustusi. Pikilained keskkonna hõrenemine ja tihenemine laine leviku sihis. Ristilained keskkonna kuju muutumine risti leviku suunaga. Levivad ainult tahkes keskkonnas. Ruumilained levivad kiiremini. - PSpinnalained. S-lained vedelat tuuma osa ei läbi. P-lained murduvad tuuma läbides nii, et osadesse piirkondadesse need ikka ei jõua.
Maavärinaid registreerivad seismograafid ja- grammid. Seismograaf on aparaat, mille abil saab registreerida seismilisi laineid. Kui seismogrammil on fikseeritud maapinna vertikaalsed ja horisontaalsed võnkumised, siis võib nendest välja lugeda kõikide kolme tüüpi seismiliste lainete saabumiste ajad. Ruumilained (piki ja ristilaine) on kiirema levikuga- kõige kiirem pikilaine, järgmisena ristilaine. Pinnalained (Rayleigh, Love) on kõige aeglasema levikuga ja kõige purustavamaid. 144. Maavärina epitsentri asukoha määramine Maavärina tekkimise kohta maapinnas nim. maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. Maavärina asukoht määratakse sesmograafiga, mis mõõdab seismilisi laineid. Erinevate
c. Antud sagedusel kiiratav energia on võrdne seda sagedust omavate vibraatorite koguenergiaga. Arvutame vibraaatori keskmise energia: Taandame ning tähistame . Kõik kõrgemad astmed asenduvad nüüd astmetega: Ja nüüd tuleb matemaatiline fookus. Arvutame avaldise: mis lõpmatu rea korral võrdub lugejas oleva summaga ! Edasi käib lihtne algebra. Võrdusest saame Pannes selle Rayleigh'-Jeans'i valemisse asendamaks ostsillaatori "termodünaamilist energiat" , saamegi Plancki valemi. Einsteini fotoefekti valem. Valemist lähtudes saab seda teha vaid kiirgus, mille kvandi energia (Plancki valemi järgi on see võrdeline sagedusega) on suurem elektroni potentsiaalsest energiast. Viimane on eri metallidel erinev ja seetõttu on erinev ka piirsagedus. Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist
c. Antud sagedusel kiiratav energia on võrdne seda sagedust omavate vibraatorite koguenergiaga. Arvutame vibraaatori keskmise energia: Taandame ning tähistame . Kõik kõrgemad astmed asenduvad nüüd astmetega: Ja nüüd tuleb matemaatiline fookus. Arvutame avaldise: mis lõpmatu rea korral võrdub lugejas oleva summaga ! Edasi käib lihtne algebra. Võrdusest saame Pannes selle Rayleigh'-Jeans'i valemisse asendamaks ostsillaatori "termodünaamilist energiat" , saamegi Plancki valemi. Einsteini fotoefekti valem. Valemist lähtudes saab seda teha vaid kiirgus, mille kvandi energia (Plancki valemi järgi on see võrdeline sagedusega) on suurem elektroni potentsiaalsest energiast. Viimane on eri metallidel erinev ja seetõttu on erinev ka piirsagedus. Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki
Sumbuvuse mõõtmiseks kasutatakse dB/km. Sumbuvus on tingitud 2 põhjusest: neeldumisest ja hajumisest. Neeldumine tähendab kius olevate ebapuhtate kui ka infrapuna-piirkonnas (IR) ja ultraviolet-piirkonnas (UV) valgusvoo neeldumist,kiu materjalist..Peamised ebapuhtused kius on OH-ioonid . Hajumine tähendab kiud olevate mikroskoopiliste pisikeste murdumisnäitajate erinevusest tingitud hajumisi igas suunas. Ebapuhtusest ja muust hajumisest vaba kiu sumbuvus määratakse Rayleigh hajumise põhjal ja see on sagedusel 1550µm umbes 0,16dB/km. Kvartsklaasi sumbuvus sõltub joonise 2.5 põhjal lainepikkusest. 19 Joonis 2.5 Kiu sumbuvuse põhimõte ja kasutatavad lainepikkused Nagu jooniselt näeb,on vahemikus 800...1700 nm piirkond,kus sumbuvus on väike.Lühematel sagedustel lisab sumbuvust UV-neeldumine ja pikematel IR-neeldumine. Andmeside edastusel kasutatakse kolme lainepikkuse ala ehk akrit, mis on :
annaabi.ee 
