KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest ...
▲♦❡♥❣ ✶✶ ❆❛t♦♠✐✲ ❥❛ t✉✉♠❛❢üüs✐❦❛ ❚❡❡♠❛❞✿ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛✳ ❑✈❛♥t♠❡❤❛❛♥✐❦❛ ♣õ❤✐✐❞❡❡❞✳ ❚✉✉♠❛❢üüs✐❦❛✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✽✶✕✽✷✱ ✶✵✷✕✶✶✸✱ ✶✶✽✕✶✷✹✳ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛ ❚❤♦♠s♦♥✐ ❛❛t♦♠✐♠✉❞❡❧✿ ❦✉♥❛ ❛❛t♦♠ ♦♥ t❡r✈✐❦✉♥❛ ♥❡✉tr❛❛❧♥❡✱ s✐✐s ♥❡❣❛t✐✐✈s❡ ❧❛❡♥❣✉❣❛ ♦s❛❦❡✲ s❡❞ ♦♥ ♣♦s✐t✐✐✈s❡❧t ❧❛❡t✉❞ ♣✐❧✈❡ s❡❡s❀ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ü♠❜r✐ts❡❜ ❡❧❡❦tr♦♥❡✱ ♥❛❣✉ ♣✉❞✐♥❣ r♦s✐♥❛✐❞✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞ ✒♣♦♠♠✐t❛s✏ õ❤✉❦❡st ❦✉❧❧❛st ❧❡❤t❡ α✲♦s❛❦❡st❡❣❛ ❥❛ ❥ä❧❣✐s ♥❡♥❞❡ ❦õr✈❛❧❡❦❛❧❞✉♠✐st✳ ❊♥❛♠✐❦ ❧ä❦s ♦ts❡ ❧ä❜✐✱ ✈ä✐❦❡ ♦s❛ ♣õr❦✉s t❛❣❛s✐✳ ❏är❡❧❞✉s ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡st✿ ❛❛t♦♠✐s ♦❧❡✈ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ♦♥ ❦♦♦♥❞✉♥✉❞ ✈ä✐❦❡s❡ss❡ r✉✉♠✐♦ss❛ ✲ t✉✉♠❛✳ ❙❡❧❧❡st ❥är❡❧❞✉s ❛❛t♦✲ ♠✐ ♣❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✿ ❦❡s❦❡❧ ♦♥ ♠❛ss✐✐✈♥❡ t✉✉♠✱ s❡❧❧❡ ü♠❜❡r t✐✐r❧❡✈❛❞ r✐♥❣✐❦✉❥✉❧✐st❡❧ ♦r❜✐✐t✐❞❡❧ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ P❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✐s ♣❡✐t✉✈ ✈❛st✉♦❧✉✿ ❼ Ü♠❜❡r t✉✉♠❛ t✐✐r❧❡✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ ❧✐✐❣✉✈❛❞ ❦✐✐r❡♥❞✉s❡❣❛ ✭❦❡s❦tõ♠❜❡ ❦✐✐r❡♥❞✉s✮✳ ❼ ❑✐...
-kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri tootmisel, allveelaevades. 9. Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril kergete tuumade liitumine. Pidevalt toimuvad termotuumareaktsioonid päikesel, kus vesinikutuumad ühinevad heeliumiks.
Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. 14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused?
iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale
Tuumafüüsika rakendused Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Saab eristada letaalset ehk surmavat doosi, maksimaalset ja minimaalset doosi (vastavalt suurim ja vähim soovitatav), toksilist doosi ning efektiivset (mõju avaldavat) doosi[1]. Inimesele on suurim ohutu kiirgusdoos 0,05 greid aastas
Radoon Eestis Normaaltingimustes läheneb täiskasvanud inimesele looduskiirguse poolt põhjustatud kiirgusdoos 2 mSv/a-le. Sellest moodustab: kosmiline kiirgus 0,39 ehk 18,5%, pinnase (ehitusmaterjalide) gammakiirgus 0,46 ehk 23%, inimese kehas olevad radionukliidid 0,23 ehk 11,5% ja radoon (koos tütarelementidega, peamiselt elamute siseõhus) 0,92 ehk 46%. Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumise ja tuumaenergia kasutamisega kaasnev kiirgus. Nende põhjustatud kiirgusdoos pole suur ega ületa summaarselt 0,1 mSv/a. Eestimaa tingimustes on radoon peamine looduslik kiirgusallikas, see kontsentreerub elamute siseõhus ning selle sisaldus on piirkonniti väga erinev. Eesti Kiirguskeskuse uuringute andmetel on Eesti radoonisisalduse poolest majade siseõhus Euroopa riikides koos Soome, Ungari ja Rootsiga nelja esimese hulgas. Radooni põhjustatud kiirgusdoos moodustab Eestis keskmiselt 1,9 mSv/a, enamikus Euroopa riikides jääb see alla 1 mSv/a.
ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus ÜRO keemilise aine ohukaart koele energiat üle annab. Seal on kindlasti kirjas aine 20. Millistest kiirgusallikatest füüsikalised omadused, mürgisus, formeerub inimesele saadav keemiline valem, ÜRO klass, aastane kiirgusdoos D kustutusvahendid, saneerimine 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega (kahjustatamine), kaitsevahendid, kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk esmaabi kunstlik kiirgus. 15. Mida tähendab R-fraas ja 21. Kui suur on S-fraas rahvusvaheliselt lubatud R-fraas märgistab nimetatud kiirgusdoos inimesele aastas keemilise ainega kaasnev risk. mis ei oma erilist riski inimese
iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale Vastused 1. Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele....................................
deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½
19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 C24 – elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumussüsteemi korral. 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale 1) Sosnovõi Bor (Venemaa); 2) Loviisa (Soome); 3)Ignalina (Leedu); 4)Forsmark (Rootsi)
17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, geri ja ekvivalentdoos (valem). Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 18. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 19. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Lubatud kiirgusedoos aastas 0,5 rad/a. 20. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24? C24 elanikkonna kiirguskaitsekoefitsient tavalise eluruumi juures näitab mitu korda saavad vähem kiiritust,võrreldes sellega, kui ollakse kogu aeg väljas (linnaelanikul on 2,5-4,5,
02 mg/l (tööruumis) inimese tajuvus lävi 0.037 mg/l, -atmosf 0.007mg/lSaastekontrolli aparaadi nimetus dräger Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentddoos (valem)? bekrell- radioaktiivsuse aktiivsuse ühik Bg - tähis A 1 lagunemine sekundis.Grei- radioaktiivsuse neeldunud doosi ühik Gy-tähis D.Ekvivalentdoos- Radioaktiivsuse ühik tähisDH- ühik Sv(siivert) .H=DxQxN; N=1(inimesel) Q=B; G;R=1Q=N=10; Q=A=20 Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Looduslik kiirgusfoon, Med. Kiirgusfoon, Inimtegevusega kaasnev kiirgus, Tehis e. Kunstlik kiirgus.Rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos aastas inimesele 0,396-0,621 rad/a.Kiirguskaitse koefitsiet C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24 tunni jooksul väikesi kiirgusdoose.(maal 1,5...2,5. linnas 2,5...4) Lähimad AEJ: Lovisa(soome), Ignalina(leedu), Sosnovõi Bor(leningrad oblast) ja Ringhals(rootsi)
lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 35. Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 36. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas? 37. Lubatud kiirgusedoos aastas 0,5 rad/a. 38. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? 39. C24 elanikkonna kiirguskaitsekoefitsient tavalise eluruumi juures näitab mitu korda saavad vähem kiiritust,võrreldes sellega, kui ollakse kogu aeg väljas (linnaelanikul on 2,5-4,5, maaelanikul on
radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop? Isotoop on keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. 15. Mis on massidefekt?
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kii...
aine puhul vajalikud ohutusnõuded. Aine ohukaart näitab ära aine füüsikalised omadused ja keemilise valemi. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grii ja ekvivalentdoos (valem)? 18. Bekrell on radioaktiivse aine aktiivsuse ühikuks, grei on neeldumisdoosi ühikuks. Ekvivalentdoos saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimese aastane kiirgusdoos D? 19. looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? 20. Lubatud on 0,5 rad aastas. Mida tähendab kiirguskaitse koefitsent C24 ? 21. C24 jaguneb kaheks 1,4- 2,5 (maal), 2,5- 4,5 (linnas) ning näitab, milline on saadava
Näiteks: S20 – aine kasutamise juures mitte süüa ega juua S21 – aine kasutamise ajal mitte suitsetada S22 – mitte hingata sisse tolmu S62 – aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 16.Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17.Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) 0,05 greid aastas 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas . 19.Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1.looduslik kiirgusfoon 2.meditsiiniline kiigus 3.inimtegevusega kaasnev kiirgus 4.tehis ehk kunstlik
16) muu teave. 15. Mida tähendavad R-fraas ja S-fraas? R-fraas – nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas – nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) 16. Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17. Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? . C24 jaguneb kaheks 1,4- 2,5 (maal), 2,5- 4,5 (linnas) ning näitab, milline on saadava kiirgusdoosi erinevus võrreldes sellega, kui viibitakse pidevalt ruumis sees (mitu korda rohkem kiirgust saadakse). On elanikkonna kiirguskaitse
Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas Kiirguste neeldumine Poolestusaeg... ... aeg, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda 84Po 0,0018 s 215 226 88 Ra 1617 aastat 238 92 U 4,5*109 aastat 222 86 Rn 3,825 päeva Ühikud · Allika kiirguse aktiivsus - Bekrell või Kürii · Isiku poolt kogutud kiirgusdoos Sievert · Organismis neeldunud doos Gray · Gammakiirgust - Röntgen 5 mSv aastas lubatud, 5 Sv tapab. Surmav doos 600R (30 päeva) Esimene kunstlik tuumareaktsioon · 1919 Rutherford 4 2 He + 14 7 N 18 9 F 17 8 O + 1 1H
1.Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus-sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus 2.Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 3.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab: 4.Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energia...
Tuumafüüsika konspekt Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juur...
037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18) Saastekontrolli aparaadi nimetus millega saab määrata TTMA Gragher m31 19) Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem) Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3
16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele *mingi sqna* 0.037 mg/l 17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA? Gragher m31 18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem). Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3
sekundis 37 miljardit lagunemist, seda tähistab suurem aktiivsuse ühik kürii: 1 Ci = 3,7x1010 Bq. Radioaktiivse kiirguse allikad Radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed Tuumapommi, elktrijaama reaktori plahvatamine ( väga inensiivne neutronite voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud
D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15 4.Tehis ehk kunstlik 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas . Vastus ei ole piisav. 22
inimesele, füüs+keem om, püsivus+reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitlus, veonõuded, õigusaktid, muu teave R-fraas keem aine riskid; S-fraas vajalikud ohutusnõuded NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus Rahvusvaheliselt lubatud 0,5 rad aastas. Kiirguskaitse koefitsient C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24h jooksul väikesi kiirgusdoose (maal 1,5-2,5; linnas 2,5-4) Lähimad AEJ: Lovisa(Soome), Ignalina(Leedu), Sosnovõi Bor(Leningradi oblast), Ringhals(Rootsi)
Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik: · kiiritus põhjustab kahjustuste toimel rakkude suremist või viivitatud poolestumist · häired koe normaalses funktsioneerimises · efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena · puudub deterministlikele efektidele iseloomulik doosilävi · efektide kujunemise tõenäosuse suurenemine võrdeliselt doosi suurenemisega · tagajärgede raskus ei sõltu neid tekitanud doosi suurusest
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie lain...
R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? C23- elanikkonna kiirguskaitsekoefitsent tavalise käitumisreziimi korral. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale.
R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? C23- elanikkonna kiirguskaitsekoefitsent tavalise käitumisreziimi korral. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale. Lovisa((soome),
Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektro...
1. Mis on tuumajõud, nende omadused? 2.Millised on stabiilsed tuumad? 3.Mis on radioaktiivsus? 4.Iseloomusta alfa, beeta, gamma kiirgust. 5.Soddy nihkereegel. Be+n=?+alfa 6.Mis on erinevus tuuma reaktsioonil ja keemilisel reaktsioonil? 7.Mis on seoseenergia? 8.Mis on massidefekt? 9.Tremotuuma tekkimise tingimused. 10.Selgita ahelreaktsiooni. 11.Mida näitab paljunemistegur? 12.Tuumafüüsika rakendused. 13. Mis on kiirgusdoos, millega mõõdetakse, kaks ühikut? 1.Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused-Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 2. Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. 3. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. 4
Prokarüoodid 10-7-10-8 Eukarüoodid10-5-10-6 indutseeritud mutatsioon (ingl. Induced mutation)- Mutatsioonisageduse tõstmine organismide eksponeerimisel füüsilistele või keemilistele mutageenidele (tekivad muutused DNA-s või RNA-s). Indutseeritud mutatsioonid Keemiline mutagenees Mutageenid 10-3-10-4 Supermutageenid 10-1-10-2 Kiirgus mutagenees Kiirgusdoos tõstab proportsionaalselt muatsioonisagedust Mutatsioonide olemus. Reversioonid mutatsioon (ingl. Mutation)- Organismi kindlas kromosoomilookuses toimuv DNA muutus. Terminit kasutatakse laiaulatuslikult, ta sisaldab nii punkt- kui ka kromosoommutatsioone (kromosoomide struktuuri muutus). Kromosoomistiku arvulisi muutusi nimetatakse genoommutatsioonideks. reversioon (pöördmutatsioon) (ingl. Reversion, reverse mutation)- Mutantse geeni muutumine algse metsiktüüpi fenotüübi taastumisega
iseenda kiiritamine. Taustakiirguse allikateks on maapind, millel käime, ehitusmaterjalid, millest on püstitatud meie kodud, õhk, mida sisse hingame, toit, mida sööme ning kosmiline kiirguse eest varjumine ei taha ka õnnestuda. 50-60% looduslikust taustakiirgusest tuleneb sissehingatavast radoonist, mis imbub välja maakoorest ja koguneb ehitustesse. Iga radiodiagnostiline protseduur annab väikese kiirgusdoosi lisaks taustakiirgusele. Sõltuvalt uuringust võib saadav kiirgusdoos olla võrreldav mõnepäevase kuni mitme aasta loodusliku taustakiirguse doosiga (vaata tabelit). Sagedasemad uuringud – kopsu, hammaste ja skeleti ülesvõtted – annavad väga väikese kiirgusdoosi, mis on võrdne mõne päeva taustkiirguse doosiga. Uuringud, mille käigus tehakse mitmeid ülesvõtteid ja kasutatakse läbivalgustust (näiteks mao ja soolestiku uuringud), keha CT, luude isotoopuuringud annavad suuremaid doose. Kuid needki jäävad tunduvalt väiksemaks kogu elu jooksul
ultraviolett- ja radioaktiivse kiirgusega). Röntgenkiirguse mutageenne toime avastati juba kahekümnendatel aastatel. Kiirguse toime DNAle pole aga praegugi lõplikult selge. Kiirguse mutageenne toime on kumuleeruv: mutatsioonisageduse tõusu seisukohalt on ükskõik, kas organism saab teatud kiirgusdoosi lühikese või pikema aja jooksul. Ka on sõltuvus mutatsioonisageduse ja kiirgusdoosi vahel lineaarne. See tahendab, et ka kõige vaiksem kiirgusdoos põhjustab mutatsioonisageduse tõusu. Siit ka põhjus, miks progressiivne teadlaskond võitleb atmosfääri radioaktiivse saastamise vastu. Erinevad DNA molekuli piirkonnad on kiirgusele erineval maaral tundlikud (,,mutabiilsed" ja ,,stabiilsed" geenid). Paljud autorid on näidanud, et kõige tundlikum kiirguse suhtes on DNA interfaasis, kus toimub DNA replikatsioon. Kiirguse mutageenne toime oleneb nii keskkonna teguritest (temperatuur, hapniku kontsentratsioon jt
18. *bekrell- radioaktiivse aine aktiivsus SI süsteem: suurus-aktiivsus, tähistus- A(l), ühik- Bq, nimetus-bekrell, def. Lagun./s Traditsiooniline süsteem:ühik-Ci, nimetus- kürii, def. 3,7* 10E10 lag./s, suhe-1Ci=3,7*10E10 Bq *grei- neeldunud kiirguse doos SI süsteem: suurus- neeldunud doos, tähistus D, ühik Gy, nimetus grei, def. J/kg, Traditsiooniline süsteem: ühik- rad, def.- 100erg/g, suhe -1 Gy= 100 rad *ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni bioloogiline ekvivalentsus, suhe- 1 Sv=100rem Valem: H=D*Q*N N-1 inimesele, Q=B,G,R=1 Q=N=10 Q=A=20 19.* looduslik kiirgusfoon- (ei saa muuta) D= kosmiline (0,027...0,035 rad/a) maakera (0,069...0,086 rad/a)- keskonnas(plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium)
isotoobi C 14 poolestusaeg : T = 5730 aastat Looduslikul kiirgustaustal on olnud väga suur tähtsus elu arengule Maal, sest ta tekitab mutatsioone. Ioniseerivat kiirgust ei saa kahjuks vältida. 30 aasta jooksul saab inimene järgmise doosi : kosmiline kiirgus 20-40 mSv Maa radioaktiivsus 10-15 mSv radioaktiivne kaalium (K-409 kehas 6 mSv radioaktiivne süsinik kehas (C-14) 0,5-1 mSv Sv( siivert) ekvivalentne kiirgusdoos e. biodoos. Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale. Veealused rajatised : vesiämblik ja tuukrikell Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad. Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged.
Märgi järgnevates reaktsioonivõrrandites küsimärgi kohale puuduv liige. 4 Be 2 He 6 C ? , 3 Li ? 2 He 2 He , 7 N 2 He 8 C ? 9 4 12 6 4 3 14 4 17 8) Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast 3 poolestusaja möödumist (%)? 62 9) 29 Cu poolestusaeg on 10 minutit. Mitme minuti pärast on vase selle isotoobi aatomite arv vähenenud 4 korda? 10) 1 Gy (grei) on kiirgusdoos, kui 1 kg aines neeldub 1 J kiirgusenergiat. Arvuta 75 kg massiga kehas neeldunud kiirguse energia, kui inimene sai energiadoosi 4 Gy. 11) 5,2 Gy suuruse gammakiirguse neeldumine kutsus esile koe kahjustuse. Kui suure neutronkiirguse efektiivdoosi tulemusel juhtuks sama (SBE 19)?
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimes...
Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas atmosfäärikihis on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem ning seega ka kiiritusdoos suurem. Kaevandustes on sageli suurem radoonisisaldus õhus ning väike osa inimestest puutub kokku ka maakidega, millel on keskmisest suurem radioaktiivsus. Inimene ei tunneta radioaktiivset kiirgust ning seetõttu on see üks ohtlikumaid kiirgusi. Rahvusvaheliselt on kehtestatud töötajatele lubatud kiirgusdoosile ülempiir. Maksimaalne kiirgusdoos 50 mSv aastas ja 100 mSv viie aasta jooksul. Tagajärjed sõltuvad inimesele mõjunud kiirguse kogusest. Kiirgusest põhjustatud haigused võivad viia inimese tema surmani mõne nädalaga. Väikest kogust kiirgust saanud inimene ei pruugi haigestuda ega tekkida kõrvalnähtusi, kuid need võivad välja lüüa tema lastel. Kõige levinum tagajärg kiirguse saamisel on vähk. Noori hoitakse kiirguse eest kõige enam, sest neil on elu ees, mis annab aega vähil areneda
Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides. Radioaktiivsus. Ahelreaktsioon. Kriitiline mass. Ahelreaktsiooni kasutamine energia tootmisel ja sõjanduses. Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused. Ioniseeriva kiirguse liigid. Radioaktiivse lagunemise seadus. Poolestusaeg. Allika aktiivsus. Kiirguse intensiivsuse sõltuvus kaugusest. Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad. Tuumafüüsika meetodid meditsiinis ja arheoloogias. Ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime. Kiirgusdoos. Ekvivalentdoos. Efektiivdoos. Doosikiirus. Kiirgusohutuse alused. Isikudoosi piirmäär. Kiirguste registreerimisseadmed, nendes kasutatavad meetodid. Elementaarosakesed: elementaarosakesi iseloomustavad suurused. Antiosakesed. Annihilatsioon. Elementaarosakeste klassifikatsioon. Elementaarosakeste struktuur. Kvargid. Elementaarosakeste füüsika katseseadmed.
Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv. 29. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit. Radioaktiivsuse mõõtühikud · Aktiivsus · Kiirgusdoos · Neeldumisdoos · Bioloogiline efektiivdoos *Aktiivsus on ajaühikus toimuvate radioaktiivsete lagunemiste arv. SI ühik bekerell (Bq) vastab ühele lagunemisaktile sekundis. Varem kasutusel olnud mõõtühik: kürii (1Ci=3,7*1010 Bq). *Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. SI ühik Bq*s *Neeldumisdoosi mõõdetakse kiiritatava aine massiühikus neeldunud kiirgusenergia hulgaga. SI mõõtühikuks on grei, (1 Gy = 1 J/kg)
Valgusvoog luumen lm cd·sr Valgustatus lUKs lx lm·m--2 1 lx = 1 m--2·cd Radioaktiivse aine aktiivsus bekerel Bq 1 Bq = 1 s--1 Neeldumisdoos grei Gy J·kg--1 1 Gy = 1 m2·s--2 Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg--1 1 Sv = 1 m2·s--2 1 20. CGPM, 1995 otsuse alusel on radiaan ja steradiaan dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikud. 2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid. 3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
Järgmistel lehekülgedel. Nahavähi tüübid Aktiiniline keratoos ehk päikesesarvestumus(kiirguskeratoosid) Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. See nahavähi vorm on üks kõige sagedasematest nahavähi varajastest vormidest ja võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad
Beetaosakestel (kiired elektronid) on mass väiksem ja läbitungimisvõime suurem. Gammaosakestel (elektromagnetilise välja osakesed e footonid) ei olegi paigalseisumassi ning nende läbitungimise võime on suurim. Suurused millega radioaktiivsust mõõdetakse: 1. Ajaühikus toimuvate rad osakeste lagunemise arv. SI Bq(behirell) 1 lagunemine / 1 sek. Eriaktiivsus pindalale Bq/m 2, ruumalale Bq/m3, massile Bq/kg. 2. Kiirgusdoos (kirguse aktiivsus * toimeaeg). Neeldumisdoos on keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energia hulka. SI Gy(grey) = 1J/1kg aines. 1rad = 0,01 Gy. 3.Bioloogiline efektiivdoos. Kiirguse kahjustav mõju inimesele. Rem. 1rem= 0,01sv. Radioaktiivsus jaguneb kaheks: Looduslik ja tehnogeenne kiirgus. Looduslik radoon, kosmiline, pinnases, inimeses. Tehiskiirgus meditsiinis, tööstuses, tuumakytuse töötlemine. 31. Maa magnetväli selle põhjustaja o geodünamo
aatomeid. Radioaktiivset doosi suurendavad meditsiiniprotseduurid, milles kasutatakse radioaktiivseid kiirgureid. Piirkonniti on Maal radioaktiivne foon erinev. Kohati on radioaktiivne foon tunduvalt kõrgem. Näiteks selliseid piirkondi Brasiilias, Indias, Prantsusmaal jm. Täiendava radioaktiivse doosi saavad inimesed, kes sautava lennutransporti. 8 Radioaktiivsus Eestis Radioaktiivsus keskkonnas ja sellest tekkiv kiirgusdoos on riikliku seirevajaduse kõrval ka teadusuurimise objektiks kõigis riikides, erandiks ei saa olla ka Eesti. Selleks ei kohusta ainult rahvusvahelised kokkulepped ja EURATOMi asutamislepingul põhinev seadusandlus, vaid ka vajadus anda inimestele sellealast asjatundlikku teavet, olla valmis seireandmeid teaduslikult tagama ja mõtestama, hinnata/prognoosida olukorda ja arenguid kiirgustegevuste, avariide korral jpm. Kogutud proovide suure eraldusvõimega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
