temale tõmmatud puutuja tõus on maksimaalne. N Bk o I sk l 10. Arvutan kriitilist magnetilist induktsiooni valemist . e m 11. Arvutan valemist (1) elektroni erilaeng ja võrreldan tabeliandmetega. 12. Kasutades Ua ja Isk laiendmääramatust, hindan erilaengu laiendatud liitmääramatust. 13. Võrreldan eksperimentaalselt saadud erilaengut füüsikakonstantide tabelis antud väärtusega ja hindan suhtelist süstemaatilist mõõtehälvet, lugedes tabeliväärtuse leppeväärtuseks. 3 Tabel 9.1. Anoodvoolu sõltuvus solenoidvoolust
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 6. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtke skeem lahti. 7. Joonestage sõltuvuse I a = f ( I s ) graafik. 8. Määrake graafikult kriitiline solenoidvoolu tugevus I sk e 9. Arvutage valemist (2) magnetiline induktsioon B ja seejärel (1)-st elektroni erilaeng . m Võrrelge tulemust tabeliväärtusega ja hinnake suhteline mõõtehälve. Arvutused Algandmed U A = 24,0 ± 0,2V I sk = 1,25 ± 0,1A N µ 0 = 4 10 -7 = 12,57 10 -7 A2 N 2067 Bk = µ0 I sk = 12,57 10 -7 1,25 = 8,328 10 -3 T l 0,39
Homogeense elektrivälja tunnused. Elektrivälja tugevus on igas ruumpunktis ühesugune. Jõujooned algavad + laengult ja lõpevad laengul. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud. Nende vahel tekib tõmbejõud. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Selgita. Sõltub laengute suurusest(kui sama laeng siisjõud +, erilaeng siis jõud-) laengutevahelisest kaugusest(Kui kuulikeste läbimõõt on vahekaugusele lähedane, siis samanimeliselt laetud kehad asetuvad kummagi kuulikese sellisesse ossa, mis jääb teisest kuulist võimalikult kaugele) ainest(jõud on suurim vaakumis, kuid peaaegu samasuur on ta ka õhus) Mida tähendab, et pinge on a)360V, b) 36 V, c)12 V? a) Tähendab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 360J b) Tähendab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 36J
7. Määrake graafiliselt kriitiline solenoidvoolu tugevus Isk. Selleks leidke graafikul selline punkt, milles temale tõmmatud puutuja tõus on maksimaalne. N 8. Arvutage kriitiline magnetiline induktsioon valemist B k = µ o I sk . l e 9. Arvutage valemist (1) elektroni erilaeng ja võrrelge tabeliandmetega. m Tabel. Mõõtmise Nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Is , A Ia , mA Ua= ............ V Arvutused. Kineetilise magneetilise induktsiooni veahinnang N B k = µo I sk l Elektroni erilaengu veahinnang 2 2
Laengute jaotumise uurimiseks on kõige lihtsam suunata ainesse laetud osakeste kimp ja jälgida nende trajektoori muutumist. Osakesed peavad olema küllalt väikesed (muidu ei kõverdu trajektoor märgatavalt) ja uuritava aine kiht võimalikult õhuke (et vähendada kahe- ja rohkemakordsete hajumiste osa). Rutherford kasutas radioaktiivse preparaadi (raadiumi) poolt kiiratavaid alfa-kiiri ning üliõhukeseks leheks valtsitud kulda. Arvutuste lähteandmeteks olid alfa-osakese q/m erilaeng ning kulla tihedus ja aatommass. Alfa-osakeste kiiruse määras kiirendava elektrivälja potentsiaal ,nende arvu kindlaks teha tsinksulfiidiga kaetud ekraanil ilmuvate sähvatuste järgi. Määratavaks seoseks oli kõrvalekaldunud osakeste suhtelise arvu sõltuvus kõrvalekaldenurgast. Hajunud osakeste tegeliku nurkjaotuse täpne vastavus punktlaengute väljast arvutatule ongi katse põhitulemus. Seevastu sageli pakutav "aatomituuma läbimõõt" on vaid
jooksul radioaktiivse aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Radioaktiivne kiirgus ise koosneb vähemalt kolmest eri tüüpi kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiir kolmeks: üks, positiivsele laengule vastav osakeste voog kannab -kiirguse, teine (negatiivne laeng) -kiirguse ning kolmas, väljade mõjule mitte alluv -kiirguse nime. Rutherfordil õnnestus kindlaks teha, et alfakiirtest tekib heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi. Tehislikke tuumareaktsioone osati küll läbi viia, aga need nõudsid spetsaparatuuri
jooksul radioaktiivse aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Radioaktiivne kiirgus ise koosneb vähemalt kolmest eri tüüpi kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiir kolmeks: üks, positiivsele laengule vastav osakeste voog kannab -kiirguse, teine (negatiivne laeng) -kiirguse ning kolmas, väljade mõjule mitte alluv -kiirguse nime. Rutherfordil õnnestus kindlaks teha, et alfakiirtest tekib heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi. Tehislikke tuumareaktsioone osati küll läbi viia, aga need nõudsid spetsaparatuuri
annaabi.ee 
