Facebook Like

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus
Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm – interaktsioon ; Elektromagnetiline vm; tugev vm – tuumaosakeste vahel; nõrk vm – tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron - prooton + neutron 0
Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad  elektrilaengu  abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks.
El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed . See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon ). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A.
Coulomb’i seadus
Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga .
Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada. Punktlaengu välja võrdetegur
Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum . Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus Ɛ. Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. Ɛ= Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81.
Elektriväli
Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s.
Elektrivälja tugevuse vektor
Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m
Reostaat on muudetava takistusega takisti R=ρ*l/S ρ- eritakistus
Elektrivälja jõujooned
Elektriväljajõujooned on jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib eletrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoontel on suund, jõujooned algavad posit laengutel ja lõpevad negatiivsetel. Jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas.
Homogeeniline elektriväli – ühesuguse tihedusega elektriväli, jõujooned paralleelsed. Väljatugevuse vektor on kõigis väljapunktides ühesugune. N: plaatkondensaatoris
Superpositsiooni printsiip
Elektrivälja sp - kui mitu laengut tekitavad elektrivälja, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne nende laengute poolt tekitatud elektrivälja tugevuste summaga .
Väljatugevuse vektorvoog
Välja tugevuse vektorvoog läbi pinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga.
Gaussi teoreem
Elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga ja elektrilise konstandi jagatisega.- elektrivälja konstant qs/ε0
Elektrikonstant on homogeense välja võrdetegur.
Punktlaengu, laetud sirgjuhtme, tasandi, erinimeliselt laetud tasandi ja sfääri elektriväli?
Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: E=1qer/4πε0r2
Lõputu laetud silindri väli E(r)=1/2π ε0*λ /r
Ühtlaselt laetud tasandi väljas on tugevuse suurus mistahes kaugusel ühesugune E=δ/2ε0
Kahe erinimeliselt laetud tasandi piirkonnas on liituvad väljad ühesuunalised, mistõttu resultantvälja tugevus on E=δ/ε0
Sfääriline pind, mille r samasugune kuju nagu sfääri keskpunkti paigutatud niisama suure punktlaengu väljal.
Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas
Elektriväli juhi sees ja juhid elektriväljas
Elektriväli juhi sees - Juhtides elektriväli puudub nii välise välja puudumisel kui ka selle olemasolul. Viimasel juhul tekivad juhi pinnal elektrilaengud, millist nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. Et juhi sees on aine elektriliselt neutraalne, siis ka juhis olevas õõnsuses puudub elektriväli.
Juht elektriväljas - Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda , algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne ; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti.
Töö laengu liikumisel elektriväljas
Elektriväljas mõjub laetud kehale jõud kui laeng liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö ei sõltu trajektoori kujust . Töö elektriväljas laengu liikumisel mööda suletud kontuuri on võrdne nulliga. Selliste omadustega välju nim potentsiaaliväljadeks. A=F*s*cosα A=q*E*d (J) d – laengute vaheline kaugus, mis on mõõdetud piki elektrivälja jõujoont.
Pinge
Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. U=A/q E=U/d Ühik V(J/C) Pinge on arvuliselt võrdne elektrivälja punktide potentsiaalide vahega.
Potentsiaal
Elektrivälja punkti potsentsiaaliks nim selles punktis oleva laengu potentsiaalse energia ja laengu suhet. Elektrivälja potentsiaal punktlaengust q kaugusel r. ϕ=Ep/q ϕ=k*q/r Potensiaal on arvuliselt võrdne tööga , mida teevad elektrostaatilise välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse. Ühikuks on volt (V). Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast .
Konservatiivsete jõudude väli?
Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg-lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f ja tema rakenduspunkti nihke s korrutisega. A=f*s*cosα
Elektriväli dielektrikutes
Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Selliseid laenguid nim seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Dielektrik  on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaalu-asendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon .
Suhteline dielektriline läbitavus
Suhteline dielektriline läbitavus e on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad vm-vastastikmõju jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. Ɛ=Ɛ0/Ɛ >1
Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid
Elektreedid on teatavad  dielektrilised  materjalid, mis sobivatestingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Seega neil on olemas mäluefekt.  N: kvarts , mirofonides
Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell
Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist.
Kondensaator ja tema elektrimahtuvus
Üksikjuhi mahtuvus ,Vastastikune mahtuvus,Kondensaator ja selle mahtuvus
Kondensaator koosneb vähemalt 2 juhist ja neid eraldavast dielektrikust Ül salvestada elektrilaenguid.
Kondensaatori mahtuvuseks nimetatakse ühe katte laengu absoluutväärtuse ja katatevahelise pinge suhet. C=q/U Elektrimahtuvuse ühikuks on farad (F) (C/V)
Plaatkondensaatori mahtuvus
Plaatkondensaatori mahtuvus
,kus S on ühe plaadi või plaatide kohakuti oleva osa pindala, d kaugus plaatide vahel, ε plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus,
elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus. Ɛ0=1/4πk
Kondensaatorite ühendamine
Rööbiti: C=C1+C2+...+Cn
Jadamisi: 1/C=1/C1+1/C2+...+1/Cn
Elektrivälja energia
Kondensaatori energia on põhjustatud sellest, et elektriväli kondensaatori plaatide vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J)
Superkondensaatorid
Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile , mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul.
ELEKTRIVOOL
Elektrivool
Vabade
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #1 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #2 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #3 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #4 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #5 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #6 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #7 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #8 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #9 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #10 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #11 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #12 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #13 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #14 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #15 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #16 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #17 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #18 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor egle32 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

50sent profiilipilt
50sent: Ei ole väga hea konspekt IMO
02:56 06-12-2013
engineergonewild profiilipilt
engineergonewild: hea materjal
17:02 29-09-2013


Sarnased materjalid

10
docx
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
7
doc
Elekter ja magnetism spikker
83
doc
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
105
doc
Füüsika konspekt
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun