Folkloristika alused (0)

Rahvaluule mõiste

• Jakob Hurt – eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest
  
• 1888 – Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele – defineerib rahvaluulet, lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits)
  
• 1899 – Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias
  

• Vanad eesti rahvalaulud
  
• Ennemuistsed jutud
  
• Vanadsõnad ja mõistatused
  
• Vanad kombed ja pruugid
  
• Rahvausk ja ebausk
  

• Vanad rahvalaulud
  
• Muinasjutud , ajaloolised jutustused, sh kohalised jutustused, vaimulikud rahvajutud , rahvanaljatamised
  
• Jm
  

• Oskar Loorits , 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja)
  
• Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986
  
• Ülo Tedre, 1965, 1998
  

• Kollektiivne
  
• Traditsiooniline
  
• Suuline
  
• Vaimne
  
• (kunsti)looming
  

RAHVALUULE PROTSESSI MÕISTMINE, RAHVALUULE TEADUSE AJALUGU.

Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus

• hernhuutlus ( vaga eluviis)
  
• kirja tulek (kuna rahvaluule on suuline, siis ilmselt peab kirjaoskus seda hävitama)
  
• haridus (seotud kirjaoskusega)
  
• linnastumine
  
• moderniseerumine
  
• jms
  

• aktuaalse kasutamise → faas rahvaluule tekst on üldiselt tuttav ja üldiselt käibel või kasutatav.
  
• mälufaas → rahvaluuleteksti aktiivselt ei kasutata, kuid seda teatakse (mäletatakse); rahvaluulekoguja võib teksti oma küsitluse käigus mälust esile kutsuda
  
• unustamise faas → rahva mälus pärimusteksti enam ei leidu, tekstid on tallel vaid kirjalike allikatena (käsikirjad, arhiivides, trükitekstid jms)
  

• tekkefaas
  
• aktuualse kasutamise faas
  
• mälufaas
  
• unustamise faas
  

• rahvaluule kaks „elu“
  

• Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas
  
• rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt
  
• rahvaluule “leidjad” väljaspoolt rühma
  
• rahvaluule määratlemine
  
• ---
  
• teadusliku uurimiseni
  

• Rahvaluule “ülestõusmine” arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine
  
• pärimuskultuur õppeprogrammides
  
• pärimuskultuuri kaitsmine
  
• pärimuskollektiivide toetamine
  

Valgustusajastu: rahvaluuleteaduse kujunemise algus

• kirja valdavaks saamine
  
• teadmistele tuginev teadmine
  
• seisusliku ühiskonna taandumine, haritlaste kihi esiletõus, industriaalse ühiskonna kujunemine
  
• poliitikute huvi lihtrahva vastu
  
• sotsiaalse eneseteadvuse tõus
  
• eeldused majandus-, kohtu-, haridusreformideks
  

• Šoti iseseisvumisliikumine 1750. aastatel
  
• viikingiaegsete (8.-10. saj.) šoti laulude aktualiseerumine
  
• James Macpherson (1736-1796): “Ossiani laulud” (1765):
  
  • et see on keldi bardide luule 8. sajandist
    
  • laulud pärit Iiri alaldelt
    
  • Ossian on keldi sõjapealiku Fingali poeg
    

• kirjanduslik traditsioon
  
• kristliku perioodi rahvapärimus
  
• J. M. enda looming
  
• klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes “Ilias” ja “Odüsseia”
  

„kultuur“ ja „rahvas“

• Suuline=kirjakeelne
  
• Kirjaoskuseta
  

• 1744- 1803
  
• Riias 1764-69
  
• Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern)
  

19. sajand Eesti folkloristikas

• rahvaluule kogumise üleskutsed: Beiträge´s saksakeelne , Kreutzwaldilt esimene eestikeelne ( Sipelgas I, 1843)
  
• teaduslike seltside loomine
  
  • alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele
    
  • teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes)
    
• eesti pärimusmaterjali tõlkimine ja tõlgendamine saksakeelsele teadusavalikkusele
  
• kakskeelsed allikapublikatsioonid (nt Ehstnishe Volkslieder, Neusi tööna), mis taas viisid eesti pärimusmaterjali rahvusvahelisele uurimismaastikule
  
• eestikeelse terminoloogia ja fraseoloogia kujundamine (eriti Kreutzwald)
  
• diskussioonid rahvaluule üle (kuidas seda kasutada kirjakultuuris, mis seosed on pärimusel ajaloo või kirjandusega) kujundasid eeldusi rahvaluule teaduslikuks käsitluseks
  

Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand.

• Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelist seotust
  
• Eesmärk näidata tekstide geneesi ja levikuteid
  
• Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
  
• Range meetodina välistab sarnaste tekstide juhuslikud ja meelevaldsed seostamised
  

• FFC-FF Commumications
  

• ATU
  

• 1888 – doktorikraad
  
• 1898st Helsingi Ülikooli professor
  
• 1903 – Kalevala laulude algupärast
  
• 1918 – Kalevalankysymyksiä – uurib Kalevala laulude algupära. Saab laule juurde ning tulemused on teised.
  
• 1926 – Die Folkloristiche Arbeitsmethode – kirjeldab Soome koolkonda (kuidas teha, miks teha?)
  

• Muinasjutu eepilised seadused – muinasjutu kompositsiooni reeglid (1908) – kehtivad Euroopa kultuuriruumis. (lavalise kaksuse seadus – toimuda saab ainult dialoog ; aktiivselt saavad suhelda vaid kaks tegelast, kolmanda olemasolule on tegemist passiivse tegelaskujuga)
  

• 1901 kaitses Helsingi Ülikooli juures oma doktoritööd Die Wiederholungslieder der Estnischen Volkspoesie (korduslaulud eesti rahvaluules)
  

• teadusharude vaheliste piiride selge väljajoonistumine
  
• Institutsiooniline iseseisvumine
  
• Domineeriv paradigma – soome koolkonna vaade
  

• Rahvaluule – folkloor (folkloristika)
  
• Muinasteadus – arheoloogia
  
• Rahvateadus – etnograafia / etnoloogia
  

• 1909 Eesti Rahva Muuseum
  
• 1919 eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu Ülikoolis
  
  • prof . Walter Anderson (oli baltisaksa päritolu, kuid TÜ eesmärk oli luua rahvusülikool)
    
  • M. J. Eisen
    

• Sündinud ja ülikooli lõpetanud Kaasanis (valiti ka Kaasani ülikooli professoris. Kuna Venemaal oli kodusõda, siis ei saanud ta Kaasanis olla ning töötas selle asemel Minskis kooliõpetajana)
  
• 1919 valiti Tartu Ülikooli professoriks (pärast 1.5 aastat läks loengute lugemisel eesti keele peale üle)
  
• 1920-1939 Tartus
  
• hiljem Kielis
  

• 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund
  
• 1927 – ERA juhataja ja ülikooli õppejõud
  
• 1944 läks Rootsi
  

• Jutustaja /jutustamise uurimused
  
• tavaõigus
  

Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses

• võrdlev usundilugu
  
• psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper)
  
• kirjandusteaduslikud meetodid (A. Annist )
  
• eksperimentaalsed välitöömeetodid (H. Tampere)
  

• lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist – eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt „ samade “ tekstide võrdlemist
  
• eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist
  
  • nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste „arhetüüp“ ( eeldatav algvorm )
    
  • võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust
    
• eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada
  

• tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder )
  
  • laulukujundi uurmine (Udo Kolk – hakkas uurima stereotüüpsust)
    
  • kõrvaltee – lähtumine keeleteadusest (J. Peegel )
    
• tekstikriitika
  
• Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988
  
• Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989
  
• Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II ( 1959 ; 1963;1970)
  

• Konstruktivism
  
  • Teadusliku teadmise subjektiivsus
    
  • Pärimuse protsessiline iseloom
    
  • Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel
    
• Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar - ning sotsiaalteaduste lähenemine
  
  • Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele
    
• Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle
  
  • nn tänapäeva muistendid , linnalood
    

• suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele
  
• „Tänapäeva rahvaluule“ kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse
  
• Interdistsiplinaarsus
  
  • Allikate „jagamine“ erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms
    
• Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis
  
• Refleksiivusus
  

Folkloristika kujunemisdünaamika

• Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?)
  
• Mõistete defineerimine
  
• Meetodite paljusus
  

• Teooria viimistelmine
  
• Väljakujunenud uurimismeetodi (-meetodite) eelistus
  
• Selgelt piiritletud uurimisobjekt ja uurimisvaldkond
  

Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis

• Volkskunde – teadus rahvast
  

• Folklore – rahva teadmised, uskumused, sõnalooming
  

• Etnoloogia (saksa Volkskunde ehk Europäische Ethnologie) – Volkskunde on eriala, mis uurib Euroopa rahvaid
  
• Folkloristika (mis saksa keeleruumis ja rootsis on Euroopa etnoloogia osa; saksa keeles Lied -; Erzählforschung jne)
  
• Kultuuriantropoloogia (saksa Völkerkunde ehk Ethnologie)
  

• Rahvaluule – Jaan Bergmann , Sõnakene luuldest. 1878 – Sakala Lisaleht
  
• Rahvamälestused/ vanavara (Kreutzwald kasutab „vanavara“ mõistet) – Jakob Hurt 1870ndaist
  
• Rahvaluule – M. J. Eisen 1890ndaist
  

• Oskar Loorits 1937
  
• Eduard Laugaste 1975 jj
  

• Jakob Hurt 1896 – [rahvaluule] on rahva elu mälestused ja pärandus, mida uurib rahvateadus ehk folklore
  
• 20. saj. teine pool:
  

• Ingliskeelne folkloristika
  
  • Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid
    
  • Võõra kirjeldamine, migratsioon (asumaade kultuur nt.)
    
  • Kommunikatsiooniuuringud
    
• Saksakeelne folkloristika
  
  • Ajaloolis-tekstikeskne lähenemine
    
  • Oma-kultuuri uurimine
    
  • Tekstide struktuuride ja teemade leviku uuringud
    

• 18.-19. sajand – saksakeelne teadusruum
  
• 19. saj. lõpp – 20. saj. – soomekeelne teadusruum (soome meetodi väljakujunemise taustal)
  
• 1940.-1980. aastad – Nõukogude Vene teadusruum ( riiklikult kinnitatud uurimisteemad , nt. usundid ei sobinud uurimiseks)
  
• 1990. aastad – USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia
  

Eesti rahvaluuletraditsioon

• liigitus
  
• regioonid
  
• seos elustiiliga
  

• esituse, muusika ja sõnade orgaaniline seotus (laul sünnib lauldes)
  
• laul ja sellega seonduv (miks, kuidas laulda) pärimusrühma liikmena õpitakse lauldes, olles pärimusrühma liige
  
• rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega (usund, kombed)
  
• eripärane kasutusseos ja laulmistavad
  

• regilaulu-eelsed vormid
  

• regilaul
  

• siirdevormilised laulud
  
• lõppriimilised laulud
  

• müütilise sisuga laulud
  
• kosja- ja abieluteemalised laulud
  
• laulud igapäevasest elust ja tööst
  
• legendid
  

• töö- ja tavandilaulud
  

• vaba kasutusseosega laulud
  

• 12.-16. saj. teated laulmisest, mõned tekstikatked
  
• 17. sajand – esimesed teadaolevad laulu terviktekstid (1660. aastail, 1680 – käsikirjas, 1695 . trükituna Ch. Kelchi kroonikas )
  
• 18. sajand (1770ndail aastail) – A. W. Hupeli saadetised Herderile (alla 10 teksti)
  
• 19. sajand: Neus, Knüpffer (ligi 600-700); Veske , Hurt (Riia kongressil esitatud aruandes 40500 laulu)
  

• Tekstitasandil
  
  • Muusika
    
  • Sõnad
    
  • Esitus
    
• Mõttetasandil
  
  • Teemad ja žüseed
    
  • Laulud seotus esituskontekstiga
    

• Lauljatest pärimusrühma tegevusalad (töö, millest elatutakase jms)
  
• Elavas kasutuses
  
  • ?
    
  • Ilmselt kasutusseose järgi
    
  • Ilmselt need kasutusseosed muutuvad
    

• Paiksust (põlvest-põlve samal maa-alal elamist ja põldude harimist)
  
• Põlvkondade side
  
• Viljakusvajadust
  

• Puuduvad kangelaslaulud
  
• Peamiselt naistelaulud
  
  • kodusfäär
    
  • Naiste vaatepunkt
    
• Suuline kultuur/paikne kultuur
  

Rahvalaul

• Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust – lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist
  
• Peamiselt naistelaulud – see, mis kodus toimub
  
• Kodusfäär – naiste vaatepunkt
  

• seotus geograafiliste piiridega
  
• seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga
  
• usundiline sünkretism
  

Eesti rahvalaulu kujund

• algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus (oleks minu olemine/ teiseks minu te gemine ). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele.
  
• Parallelistm – mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid.
  
• Kindel värsimõõt – on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv.
  
• Vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas:
  
  • valge – vaher
    
  • sinine- punane
    

• Kordamine
  
• Mälu abivahendid – inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas
  

• Häälikutasandi kordus
  
• Sõnatasandi kordus ( anafoor , epifoor,)
  
• Mõttekordus- parallelism
  
• Vormelid
  
  • Algriimi vormelid
    
  • Parallelismi vormelid (sinine/punane/valge) nimetatakse paralleelsõnadeks.
    

• leksikaalse ühtsuse seadus
  
• pisendusesteetika
  

• Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele
  
• Vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu.
  
• Mälu abivahendud nii looduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
  
• Toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida toimetatakse
  

• huvi põhjus – tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu
  
• teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus
  

• Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud (kogemuslikud) teadmised
  
• Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine
  

• tekstuaalsed elemendid
  
• esituse üldreeglid
  

Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist

• Pärimuskeskkonna sünkroonseks uurimiseks
  
• Tekstihulkade süstematiseerimiseks
  
• Teksti uurimiseks teksti tunnustest lähtudes (žanrianalüüs)
  

• Rahvaluuleprotsessi jälgimiseks pikema perioodi vältel ( nt. rahvausund 13. sajandist tänapäevani)
  
• Rahvalullue muutmuise ja järjepidevuse jälgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis
  
• Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks
  

• Rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne ssuline vaimne kunstilooming
  
• Legend (kui kirjalikku algupära tekst)
  
• Rahvaluule kirjalikud vormid
  
  • Ahelkirjad , õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson)
    
  • Salmialbumid
    

• teemakirjutamine, elulood , rahvaluule Internetis
  

• mälu toetavad sümbolid
  
• aeg-ruum nähtavaks kaemuslikult – sümbol meenutab mõtet
  
• orienteeritud tulevikku ( ennustused ja ended )
  
• inimene suhtleb endast väljaspool olevate jõududega
  
• hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja ( preester , nõid) – Kristi Salve „Rahvausund tänapäeval“, ilmunud 1995
  

• kiri on mälu vorm
  
• sümbolid lihtsustavad ja nad tähistavad mõtet
  
• orienteeritud minevikku (ajalugu)
  
• inimene otsustab ise, arvestades põhjus-tagajärg seoseid
  

• arhailine arusaam karistusest
  
  • keelust üleastumine – lepitus (toimub inimese ja looduse vahel)
    
  • ohverdamine – karistus (lindpriius – ühiskonnast välja heitmine , veretasu)
    
• keskaja arusaam karistusest
  
  • karistaja ja kahjukannataja lahusus
    
    • psühholoogiline alus: kättemaks
      
    • ajalooline põhjendus – tavaõigus
      
    • õiguslik-eetiline alus – ristiusk
      
• tänapäevane arusaam karistusest
  
  • suund karistuselt kasvatusele
    

• 18. saj. – jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses
  
  • 19. Sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega
    
  • Folkloristik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulisele pärimusele enne 18. saj. toimunud muutusi
    
• Ilmutusjutus – „üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil“ (Beyer)
  

• 1381. Aasta surnud Püha Birgitta tütrest Katerinast
  
  • Imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand ütleb enda Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule)
    
  • Lood on kirja pandud (lad k) tunnistusena 1470. aastatel
    
  • Jutustajad dateerisid need 1388. aastal
    
  • Muutused 16. saj: pühak → ingel → näkk; ilmutuselt paluti märki (et koguja juttu usutakse); püsis meeleparanduslik sõnum
    

• Püsisid motiivid ja teemad, ent mitte terviktekstid
  
• Reformatsioon → ilmutusjuttude traditsiooni muutumine
  
  • Ilmutusi kogunud kasutasid varasemast traditsioonist vaid fragmente
    
  • Uuemad kogemusjutud kohandusid luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid )
    
  • Keskaegsed ilmutusjutud „muutusid“ väljamõeldisteks (fabulae) tõsilugude kõrval
    

Rahvausund

• Igasugune vaade minevikku on problemaatiline
  
• Usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma
  
• Eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne
  
• On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud kui tekst
  

• Sümbolite süsteem, millel on omad tähendused
  
• Tekitab inimestes tugevaid, hõlmavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsiooni. Emotsionaalselt oluline võib anda ka teatud mõttes rahvusilikkuse tunde
  
• Formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta
  
• Ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse aruga, et need mõjuvad elulähedasena
  

• Suuline
  
• Kirjalik
  

• Kogemused maailmast
  
• Fikseeritud teadmused maailmast
  

• Seotud usu ja arvamisega
  
• Rajaneb hõimukogemusele
  
• Seotud arhailise mõtlemisega
  

• Ülemeeleline ja meeleline eraldi
  
• Inimene mõistab oma olemasolu jumala kaudu
  
• Usuline pühakiri
  

• Toetub teaduslikule teadmisele
  
• Usulisi rituaale ei ole
  

• Raamat toob välja erinevusi seadustes ja õiglastes karistustes
  
• Tohutu situatsioonide läbikirjutus
  

• Kroonikad – kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist
  
  • 1071 Novgorodi kroonika
    
  • 1224- 1228 Henriku Liivimaa kroonika
    
• Uurimused ja reisikirjad
  
  • 1544 Sebastian Münsten, Cosmographey
    
  • 1647 Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri
    
  • 1685 Johann Forselius , Eestlaste ebausukomber
    
• Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid
  
  • 1664 Piksepale Urvaste
    
  • 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk.
    

• Usundiline muistend
  
• Usuldiline teade
  

• Elu ja surm
  
  • Ingrid Rüütel- pulmakombed
    
  • Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu – surmakultuur
    
• Olendid
  
• Nõiad ja nõidumised ( loitsud)
  

• Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu
  
• Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla
  
• Maagilised toimingud rajanevad
  

• Kehahing – inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkub inimest koos tema surmaga (nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad)
  
• Vabahing – kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma (selle hingega toimetatakse siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine)
  
  • irdhing (kehast täiesti vaba, võib olla iseseisev)
    
  • siirdhing (liigub ühest kehast teise)
    

Rahvakalender

• päevade märkimine nr + kuu. Nt. Saksamaal 12. saj
  
• tornikellad linnades 11.-14. saj
  

• aasta jaotamine kaheks tööperioodiks (Hurt)
  
  • jüripäevast mihklipäevani, mihklipäevast jüripäevani
    
• Esimene trükitud kalender 1731 .
  

• Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne - eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12
  

• Müütiline aeg- loomise aeg.
  
• Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse , uuesti läbi elatav.
  
• Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha.
  

Eesti talupojakalender

• Teatrielemendid : maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri - ja mardilaule hakati koguma liiga hilja , kuna ei tundunud arhailised , nad olid liiga improvisatsioonilised.
  
• Verbaalsed meenutused
  
• Töökeelud ja –käsud
  
• Ended ja ennustamised
  
  • Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse (nt ilmaended). Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa , pandi neidude ette terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena.
    
• Toit
  
  • On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema. Nt. hingedepäeval on väga oluline süüa verikäkki jne.
    

• kui liik: Hiiemäe suhestab rahvakalendri kui folkloristika liigi
  
• tõlgendusevõimalusi kultuuritüpoloogiast lähtudes:
  
  • Arhailine mõtteviis
    
  • Tsükliline ajatunnetus- lineaarne ajatunnetus
    
  • Suuline-kirjalik (puukalender, kalendri kirjandus)
    
• kui kommunikatsioon: liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi.
  

Mängud

• mängud uurimisobjektina (teoreetiliste raamide muutumise kontekstis)
  
• sünkretism
  

• seotud kommete tsükliga
  
• seotud andide kogumisega
  
• seotud ühiskonna ja looduse mõjutamisega
  
• maagilisuse osakaal märgatav
  

• suurem esteetilis-meeleolulise funktsioon
  
• suurem seos igapäevaelu kujutamisega
  
• seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms
  

• sh mängulaulud
  
• lüroeepika
  
• sh mängulaulud
  

• rahvajutud
  

• tavand
  

• mängud
  

• kunstiliikide põimumine
  
• kultuurivaldkondade (funktsioonide) põimumine
  
• autor- interpreet - kriitik tasandi põimumine
  

• KUS (esinemise kontekst)
  
  • Tavand ja mängud
    
  • Mängutoad (17. sajandi lõpp)
    

• Peamiselt ringmängud
  
  • Suurem talu (kõrts)
    
  • Kogunemine peale lõunat (varem ei olnud viispärane)
    
  • Mängisid enamasti neiud
    

• Sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil
  
• Kindel tegevus ja tegelased /stenaarium
  
• Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub/kus ja millal mängitakse
  

• Mängude seas laulumängud kui iseseisev žanr
  
• Laulumängud sisaldavad laulu, liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite
  
• Talupojamaailmas vanemad laulumängud kui tants – paaristants tuleb alles 19. sajandil
  
• 19. sajandil muutub ka mängude maailm
  

• Vanemad laulumängud (regilaul + draamaelemendid; mängu tegevust etendakase); kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt 14. saj.
  
• Uuemad laulumängud (siirdevormilised laulud + tantsulis-figuraalne liikumine); hüpoteetiliselt 16-17 sajand
  
• Ringmängud (lõppriimilised laulud + näideldakse ja tantsitakse paaristantsu) 19 sajand
  

Rahvaluule kui kommunikatsioon väikerühma raames

• Sissejuhatavalt: rahvaluuleteaduse muutumine 1970. aastail
  
• Ühiskond ja kommunikatsioon
  
• Rahvaluule ja kommunikatsioon
  
• Üks uurimisviise: pärimusökoloogia
  

• Piiritleb jõulude uurimise kindla pärimusrühma ja aegruumiga (kontekstikeskne uurimus)
  
• Osutab pühade ülesehituse kõrval ka selle sotsiaalkultuurilistele aspektidele (piirid „meie“ ja „nende“ vahel, rollijaotus peresisestes suhetes – peresisene kommunikatsioon) ja sündmuse tähendusele pere enda jaoks (meeleolu osa kalendritähtpäevade tähistamisel)
  

• Tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellet jutustamisest
  
• Tänapäeva muistend- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub – kogumisel NB! tunnetus, mitte ainult tekst
  
• Muistend – pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid
  
• Muistend – peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet
  
• Muistend – seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega
  
• Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride – uurimise seisukohalt hea teema arusaamade liikumisest
  

• Norbert Elias, Tsiviliseerumisprotsess I. 2005
  

• Kodeerimise ja dekodeerimise protsesse
  
• Tingimusi teatud koodide rakendamiseks
  
• Informatsiooni muundumist (ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel)
  
• Informatsioonivoogude vastasmõju
  

• Rühma kohalolek
  
• On pidev, katkestusteta ja seega kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis sõltub vahendaja kohalolekust, töökorras olekust ja selle kasutamisest)
  

• Vahetust kommunikatsioonist erinev vastuvõtja ja erinevad vastuvõtutingimused
  

• Massirepressioonid
  
• Massikultuur
  
• Masstoodang
  

Rahvaluule ja kommunikatsioon

• Teadmisi maailmast ja maailma korrastatusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus
  
• Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma – jutustamine on seega identiteeti loov ja seda kindlustav
  

• Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu
  
• Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljenduvad jne neile keskseid väärtusi
  
• Seostub pärimusteabe teadvustamisega
  

• Pärimus on reegilstik, mis on väljaspool inimest:
  
  • Reeglistik maailmaseletuses
    
  • Reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides
    

• Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis, tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel
  
• Infopagas omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus
  
• Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest
  

• Pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks
  
• Märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rühmi
  
• Ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma
  
• Rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet (nt. mängu mängimiseks)
  
• Soovitab mõistet „rühm“ mitte „grupp“
  

• Muistendite/argijutustuste abil jutustakase tegelikkuse vastuolud mentaalse vastuvõetavaiks
  
• Tähtis pole seega mitte niivõrd jututõde, selle usutavuse saavutamine vms, kuivõrd vahendatava kogemuse usutavuse saavutamine („elu on selline“)
  

Pärimusökoloogia

• Rahvaluule ja pärimusrühma omavaheline seos ei ole tasandil – teemade ja motiivide levik, see seos põhineb pärimustekstide stiili tasandile
  
• Pärimusrühma ja pärimuse eripära tuleneb elustiilist, mis loob pärimuskliima (s.o. tegurid, mis kujundavad pärimuse vaadeldavas aeg-ruumis just selliseks nagu see on)
  

Rahvajutt (jutustamine) ja selle seos jutuvälise tegelikkusega

• Rahvajuttude liigitus
  
• Jutustamise uurimine
  
• Näiteid uurimisviisidest
  

• Muinasjutt – muisten ( Grimmid , Kreutzwald)
  
• Naljand - pajatus (Hurt- naljand; pajatus – Loorits, Laugaste)
  

• anekdoot – kogemus- ( elamus )jutud
  
• Tänapäeva muistend – elulood
  

• Esteetiline ( meelelahutus -) funktsioon
  
• Teabekeskne funktsioon
  

• Seotud usundilisuse maailmavaatega
  
• Ei ole seotus usundilises maailmavaatega
  

• Ajaviide
  
• Idee: õiglus võidab, lähtudes jutustaja eetikast
  
• Viimisteltud struktuuri ja vormelikku (kujundliku) keelega tekst
  

• Suhtlemise osa – seos tõsielu sündmuse või olukorraga
  
• Idee- pärimusrühma eetiliste normide tutvustamine ja kinnitamine
  
• Lõdva struktuuriga, spontaanne ülekanne
  

• Usundilised teemad või motiivid kui kuulaja veenmine
  
  • Oma kogemuse vahendamine ja teatud viisil seletamine
    
  • Usundilise maailmapildi üle arutlemine (sh ka kahtlemine, naeruvääristamine vms)
    
• Usundilised teemad või motiivid argielust jutustamise osana (vt: mms://193.40.5.165/2005/Redel2005/Tiiu_Jaago3.wmv)
  
• Argielulised teemad ja motiivid
  

• Rahvajuttude esitamisolukorrad (kontekst: kes ja kellele, mis soodustab jutustamissituatsioone)
  
• Jutustamise seos ametiga (nt jutustamine jahimeeste seas: 20. sajandi I poolel Mordvas – jutustamisega mõjutati jahisaaki; Eestis siiski ajaviide) või keskkonnaga
  
• Rahvajutustaja ja kuulajad (rollijaotus) – lähtub jutustamise ja jutustajate kirjeldustest
  

• Modernse ühiskonna lood on nn linnalood või tänapäeva muistendid
  
• Postmodernse ühiskonna lood võiksid olla elulood
  

• Klassikalises pärimuses: ajalooline teema või motiiv → ajalooline muistend
  
• Pärimusliku ajaloo vaatepunkt: mineviku pärimusrühmakeskne tülgendus kui üks võimalikke ajaloopilte. Mis avaneb erinevates žanrites
  
  • Allikateks peamiselt elulood, teemajutustused
    

• Eesti folkloristikas: 1990. Aastatel interdistsiplinaarne uurimiskontekst
  

Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine

• kogumisüleskutsed ja kogumine
  
• vabatahtlike kirjasaatjate (ehk korrespondentide) abil
  
• teaduslikud ekspeditsioonid
  
• kogumisvõistlused
  

• 1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus
  
• süsteemne töö EKMS-i presidendina 1872. aastast (korrespondentide võrgu loomine: üleskutsed, juhendid, aruanded )
  
• stipendiaadid (nt Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov, 1888 ja 1889. a)
  
• välitööd Setumaal 1884.; 1886 .; 1902 .; ja 1902. aastatel (toetus selleks Vene Geograafia Seltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt)
  

• 1882 – Esivanemate varandus
  
• 1883 – Endise põlve pärandus
  
• 1889 – Eesti rahva mõistatused
  
• 1893-95 – Rahva-raamat
  
• 1896 – Luupainaja http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/luupainaja/
  
• 1896 – Näkiraamat http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/
  
• 1897 – Kodukäijad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/
  
• 1909 – Eesti rahvanali http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/ernali/
  
• 1914 – Eesti vanasõnad
  

• Eestirahva ajaraamat (1876)
  
  • 1. Vana Kannel
    
  • 2. Vana Tarkus
    
  • 3. Vana Usk
    
  • 4. Vana Jutt
    
  • 5. Vana Kombe
    

• Kogumisvõistlused ja töö korrespondentidega
  
  • ERA loomine – töö jätkamine Hurda ja Eiseni korrespondentidega
    
  • W. Anderson – kogumine kooliõpilaste abil
    
  • temaatilised kogumisvõistlused
    
• Välitööd (frontaalne kogumine, teemast lähtuv kogumine)
  
• Välitööde ka kogumisvõistluste põimumine
  
  • Nt folkloristika osakonna välitööd 2011: http://www.folklore.ee/rl/fo/valitoo/ ja http://www.folklore.ee/rl/fo/valitoo/kystl5.php
    

Rahvaluuleteaduse põhimõisted

• Traditsioon
  
• Stereotüüp
  
• Andersonu ( enesekontrolli seadus)
  
• Tüüp
  

• teadmiste ja kogemuste toimimise süsteem (mitte aineloend)
  
• sisaldab selle süsteemi väljendusvõrgustikku
  
• otstarbekas ja dünaamiline: kuigi traditsioon püüdleb normi poole, jätab ta võimaluse süsteemil uueneda sõltuvalt pärimusrühma vajadustest
  

• kommunikatiivne mõõde (edasikujunemine)
  
• ajaline mõõde (modernsuse vastand)
  
• sotsiaalne mõõde (pärimusrühma vm grupi enese-järjepidevus)
  
• traditsioon kui kogukondlik omand
  

• laulude kogum
  
• individuaalne – pääseb traditsiooni vaid kollektiivi omaksvõtul
  

• laul on algselt individuaalse tekkega, ent pääseb traditsiooni kollektiivi kaudu
  
• improvisatsioon – traditsiooni varieeru(i)mine, kui kollektiiv selle muutuse omaks võtab
  

• põlvest põlve (ajaline mõõde)
  
• indiviidilt indiviidile (sptsiaalne mõõde)
  

• Stereotüüpsed motiivid
  
• Stereotüüpsed värsid (Teder)
  
• Stereotüüpsed värsisisesed vormelid (Kolk)
  

• Tüübikindlad värsid – seotud kindla laulutüübiga
  
• Stereotüüpsed värsid - kasutavad erineva tüübi lauludes (nt tavapärased laulualgusvärsid, pöördumised-ütted vms, korduslauludes kompositsiooniomased värsid: nuttes koju, troost)
  

• Imporovisatsioonid – mida tüübi määramisel arvestada ei saa (kõrvalekadled traditsioonist; individuaallooming, mida kollektiiv ei tunnusta vms)
  

• Traditsiooni mõiste hägunemine
  
• Uute mõistete kasutuselevõtt
  
  • Laulutraditsioon versus laulukultuur
    

• Mõtteline, mentaalne nähtus
  
• Ühtekuuluvustunnet (identiteeti) näitav väline märk
  

• Teksti kvalitatiivne (tähendust kandev , mitte statistiline) korduvus
  

• Jutustaja/ laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead)
  
• Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead – rühma kontroll)
  

• Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega
  
• Sužee esitamisel sama sõnastust ei kasutata
  
• Jutustaja tajub neid oma juttudena
  
• Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele
  

• Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma „sisemälu“ kui teksti sõnalist reprodukstsiooni
  
• Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid žanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist
  

• Soome kk: laul – teisend(variant
  
• Tüpoloogiline kk: laul/tüüp – (laulu)variant
  

• Mentaalne tekst – lauluteema – laul (laulu-üleskirjutus, tekst)
  

• Teksti võime hoida alal oma põhikuju
  
• On abstraktsioon (pärimuse gravitatsioon)
  
• Kujunev pärimuse kasutusprotsessis
  
• Folkloristikas kasutatakse mõistet arhiivitekstide süstematiseerimisel
  

• Variant
  
• Redaktsioon
  
• Versioon
  
• Improvisatsioon
  
• Kontaminatsioon
  

• Tahtlikud muutused
  
  • Kontaminatsioon
    
  • Improvistasioon
    
  • Funktsioonimuutused
    
• Tahtmatud muutused
  
  • unustamine
    

Rahvaluuleteaduse olulisi mõisteid ja teoreetilisi lähtekohti

• etteantus: stereotüübid
  
• kontrolliv
  
• valiv
  
• kokkukuuluvus: kultuuriliselt äratuntav ( identiteet )
  

• esitamise aegruum
  
• kuulajaskond
  

• rahvaluule sünnib kollektiivse (pärimusrühma) mälu ja üksikisiku/indiviidi mälu ühtsuses
  
• mälu realiseerub kommunikatsiooniprotsessis
  

• erineva kultuuritüübi kontekstis erinev tunnetus
  
• erinevate liikide puhul erinev tunnetus
  
• lauliku/jutustaja ja koguja erinev tunnetus
  

• essentsialistliku versus konstruktivistliku käsitluse puhul
  
• Tekstipublikatsioonide koostamisel (allikakriitika arhiivis) versus välitöödel
  
  • MEA III – variantide tähendus rahvaluule autentsuse määramisel
    
  • Regina Bendix, 1997: kes vajab autentsust ja miks?
    
  • Ülo Valk, 2005: “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule (s.o folkloristika uurimisobjekt), ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös
    

• samastamine või olemusliku ühistunnuse alusel seostamine
  
• tagasipöördumine “alguse” (algupära) juurde
  
• Dundes : usutud ühtsustunne
  
• mõiste sisaldab nii enese- kui ka teiste määratlemist
  

• suuline – kas vahetu kommunikatsioon? kas sõnalooming?
  
• Suulisele kultuuritüübile omane varieeruvus (ka kirjutatud tekstis)
  

• Kus jutustatakse/lauldakse jne
  
• Millal?
  
• Jutustaja vaatekoht
  
• Kuulaja vaatekoht
  
• Normide osa jutustamises/suhtlemises
  

• Pärimuse rikkad ja vaesed alad
  
  • Ühiskond (põlisasutus, maal, talupojaühiskond/ümberasujad, linn, tööstusühiskond)
    
  • Äärealad (Setu, Kihnu, aga mitte Tartu)
    
• Pärimuse teke ja levik on seotud suhtlemisvõrgustikega
  

• Kunstiliikide põimumine
  
• Tekstifunktsioonide põimumine
  
• Autori, interpreedi, kriitiku rollide põimuine
  

Rahvaluule uurimisainena

• Välitööd
  

• Arhiivi talletatud materjal
  

• Kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil
  
• Välitöö kui
  
  • Materjali kogumine stipendaatide abil
    
  • Teaduslikud ekspeditsioonid
    
    • Fontaalne kogumine
      
    • Päästekogumine
      
    • Temaatiline kogumine
      
    • Kogumispäevikud kui allikas
      

• Meeldejätmine ja hilisem üleskirjutamine ( protokollimine )
  
• Ülesmärkimine kogumise hetkel
  
• Salvestamine (vaharullidele, magnetofonidele, digisalvetsaja abil)
  
• Filmimine
  
• Ümberkirjutamine/kopeerimine
  

• suulise materjali liteerimine
  
• salvestatud / liteeritud materjali korraldamine – kogud
  
• registrid
  
• abikartoteegid
  
• elektroonilised andmebaasid
  

• liteeritud materjalid
  
• (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid
  
• Rahvaluuleaines kroonikates , reisikirjades, kohtuprotokollides jm
  

• Modernistlik – postmodernistlik uurimine
  
• Tekstikeskne – kontekstikeskne uurimine
  
• Objektiivne – subjektiivne uurimine
  

• positivism
  
• loodusteaduse mõju
  
• objektiivsuse nõue
  
• objektiivsuse ja subjektiivsuse vastastikuse mõju arvestamine
  
• suured teooriad
  
• materjali kogumise osatähtsuse rõhutamine
  
• subjektiivse osa ümberhindamine uurimises
  
• interpreteerimine
  
• kvalitatiivsed meetodid
  
• hoidumine kõikehõlmavatest teooriates
  

• deduktiivsete lähenemiste asemel induktiivsed
  
• see praktika tugineb varasematele teooriatele
  
• kvalitatiivne uurimine – empiirikale tuginevad teooriad
  
• universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest
  

Tekstikeskne ja kontekstikeskne folkloristika

• filoloogiline uurimissuund
  
• etnoloogiline uurimissuund
  

• soome ehk geograafiline-ajalooline meetod
  
• tüpoloogiline meetod
  
• pärimusliigi (žanri) analüüs
  
• teksti levikuanalüüs
  
• strukturalism
  
• suuline kirjandus
  

• pärimusökoloogia
  
• naisuurimus
  
• suuline ajalugu / pärimuslik ajalugu
  
• diskursuse analüüs
  
• etnopoeetika
  

• füüsiline vorm
  
• keelelised tunnused
  
• teksti skeemid
  
• tekstipoeetika – kujundid
  
• jutustus
  

• kuulatav / loetav tekst – kuulamissituatsioon
  
• teksti kasutusseos ja funktsioon
  
• ajalooline vms üldisem ajastutaust
  
• teised tekstid (sh arhiivikontekst)
  

• etic-tüüpi uurimine – kultuuri väljaspoolt uurimine
  
• emic -tüüpi uurimine – kultuuri seespoolt uurimine