tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20
Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva
Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest
· ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned · tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus ( I-II at vagetus?) · astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender ( kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid Teatrielemendid · Maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. Verbaalsed meenutused Töökeelud ja -käsud Ended ja ennustamised · Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse ( nt ilmaended) . Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt
saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud
tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned: tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus: astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: - Teatrielemendid: maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. - Verbaalsed meenutused - Töökeelud ja käsud - Ended ja ennustamised o Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse (nt ilmaended). Ennustamised on