Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti keeles on palju saksa ja vene keelest tulnud ning piibli algupäraga väljendeid. (Õim 2001a: 554; Õim 2001b: 19, 23) Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade isikunimelistest fraseologismidest eesti keeles. Lähemalt vaadeldakse fraseoloogiliste isikunimetuste nominatsiooni, struktuuri ja põhisõna stereotüüpseid kujundeid. 2
Eesti keel 6 TÖÖLEHT 3: Leksikoloogia “Eesti keele käsiraamat” https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat
* näiteväljendid sõna iseloomustamiseks * märksõnaga moodustatavad liitsõnad * märksõnast saadud õigekiri * kohanimede õigekiri * teiskeelsete nimede hääldamise juhised * lühendid SÜNONÜÜMISÕNASTIK sünonüümid EESTI KEELE SELETUSRAAMAT tähenduse seletus, sõna kasutusala, stiilivärving, näitelaused jne VÄIKE MURDESÕNASTIK murdesõnad, murdevariandid, murrak, tähendus EESTI KEELE EÜMOLOOGILINE TEATMIK sõnade päritolu, tähendus, kasutamisnäited FRASEOLOOGIA SÕNASTIKUD püsiväljendid, tähendus, kasutamisnäited, stiilimärgend, rektsioon VÕÕRKEELE SÕNASTIKUD esitavad kõrvuti kahe (või enama) keele sõnavara, hääldusjuhis(est-ing) OSKUSSÕNASTIKUD sisaldavad mõne eriala sõnavara (majandus, meditsiin, õigusteadus) PTK 12 STIILIVÄRVINGUGA SÕNAD UUDISSÕNAD: piipar, meene VÕÕRSÕNAD: fantaasia, migratsioon OSKUSSÕNAD : teim, tester VULGARISMID: lontrus, napakas SLÄNGISÕNAD: füssa, mata MURDESÕNAD: lõkerdis, arbuja
Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim Asta Õim: fraseoloogia-, sünonüümi-, antonüümisõnastik. Paul Saagpakk: sünonüümisõnastik Langemets, Sutrop, Vainik Tuumsõnavara: Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann Foneetika ja fonoloogia Veske, Ariste, Lehiste, Eek, Hint, Viitso 1973 M. Hint ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" 1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu Aktsent: Mart Rannut, Lya Meister Morfoloogia
hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suunitlust omalt poolt toonitab illustratsioonivalik. Tõsi, seksuaalsuhetel on Kati Murutari loomingus oluline koht, kuid peaks siiski täpsustama, mida kirjanik väärtustab ja mida mitte. Pealiskaudsel lugemisel võiks "Abitut" tõesti kergekaaluliseks seksiraamatuks määratleda. Nii palju suguaktide kirjeldusi, hüperseksuaalsed tegelased, isegi muid valdkondi puudutav sõnavara ja fraseoloogia genitaalse sfääriga seotud (pabereid vägistatakse, juuksed kasvavad kohitsematult jne). Naise ja mehe asemel kasutatakse sõnu emane ja isane. Muide, need sõnad on tänases keelepruugis käibel ka omadussõnadena. Isane märgib loomulikult parimat ja esmajärgulist, emane on kehvake või vähemalt teisejärguline. Keel väljendab mõtteviisi eks vasta see täpselt valitsevale patriarhaalsele ideoloogiale.
sõna|raamat eri raamatuna väljaantud süsteemipärane sõnastik. Ühe-, kahe-, mitmekeelne sõnaraamat. Üks-, kakskeelne sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti-saksa, rootsi-eesti sõnaraamat. Võõrsõnade sõnaraamat. Mõisteline sõnaraamat 'sõnaraamat, milles sõnavara on esitatud mõisterühmiti'. Sõnaraamatut koostama, kasutama. Vaatame sõnaraamatust järele, mis see sõna tähendab. Ls. etümoloogia|sõnaraamat, fraseoloogia|sõnaraamat, kirjakeele|sõnaraamat, kirjaniku| sõnaraamat, murde|sõnaraamat, ortograafia|sõnaraamat, pöörd|sõnaraamat, sagedus|sõnaraamat, seletus|sõnaraamat, slängi|sõnaraamat, sünonüümi|sõnaraamat, terminoloogia|sõnaraamat, tõlke| sõnaraamat, õigekeelsus|sõnaraamat, õigekirjutussõnaraamat; taskusõnaraamat. Eesti keele sõnaraamat See on kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara( M
erineb teda moodustavate sõnade algtähenduste summast. Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend
reeglistikku, pelgamata kõige pöörasemaid moondamisi ja groteskseid kujutlusmänge. Fantastilis- groteskses kujundikeeles räägib kirjanik inimese tasalülitamisest massiühiskonnas, mis avaldub mõttestampides ning kõne ja suhtlemise muutumises automaatseks. Tema tegelaseks on manipuleeriv ja rutiini takerdunud väikekodanlane (1, 352). Pariisi peatuma jäädes, pidi Ionesco kirjutama diplomitöö teemal ,,Patt ja surm prantsuse kirjanduses", kuid hakkas selle asemel omal käel fraseoloogia sõnastikust inglise keelt õppima ning tundis sügavat hämmastust selle üle, kui absurdsed tundusid sõnad ja fraasid kontekstist väljavõetuna. Ta hakkas kirjutama näidendit ,,Kiilaspäine primadonna" (La Cantatrice chauve, 1950), kasutades keelt samamoodi nagu käsiraamat, et näidata, kui mõttetu võib olla suhtlemine. Selles näidendis külastab härra ja proua Browni teine paar, kes avastavad täiesti juhuslikult, et nad on tegelikult abielus (4, 122)
Eesti keeles hääletatakse poolt ja vastu. Tihti kuuleme inimesi ütlemas: ,,Kelle eest sa hääletasid?". Selline sõnakasutus tuleb vene keelest, kus hääletatakse za (eest) ja protiv (vastu). Eesti keeles laevad sõidavad, vene keeles ujuvad. Ka nõukogude eesti keeles laevad ujuvad. 4. Teisi mõjusid Muud vene keele mõjud eesti keelele on järgmised: 1) Sõnajärje muutused 2) Tõlkeline fraseoloogia 3) Venepärane rektsioon 4) Lauseehituse nominaliseeurmine 5) Vene vandesõnade kasutamine Üha sagedamini kasutatakse määrsõnades lt-liidet, millel tiht pole mingit muud õigustust kui sõnaliigi selgem markeerimine (kohe koheselt, praegu praegult, õigel ajal õigeaegselt) Kokkuvõte Tänapäeva globaliseeruvas maailmas räägime me üha enam meie keele mõjutatusest teistest keeltest
Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja
normide andmiseks. Spetsiaaldelegatsiooni normid ehk erivolitusnormid ja generaaldelegatsiooninormid ehk üldvolitusnormid. Üldvolitusnorm- volitus kestvaks määrusandluseks vastavas valdkonnas. KOV üksuste puhul, KOV üksuse autonoomia piires. 6. Õigustloova akti keel ja stiil. Terminoloogia õigusaktis. Õigustloova akti terminoloogia küsimused. Terminoloogia põhiprintsiibid. Õigustloova akti fraseoloogia küsimused. Õigustloova akti sõnastamise fraseoloogilised põhiprintsiibid. 2t L 2t S Keel ja stiil. Õigustloova akti keele eripära tuleb kõige paremini esile, kui võrrelda seda üldkeelega, või muu stiiliga. Õigustloov akt p.o sõnastatud tõsises ja autoriteetses stiilis. Õigustloovad aktid on stiililt ühesugused. Akti iseloomustab teksti täpsus. Ebatäpseid lauseid või ülearuseid sõnu sisaldav akt ei täida oma ülesannet, vaid, vastupidi võib põhjustada
4. Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale. Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu. Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite teenimistööst peale Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamat ja Luuka evangeelium on kirjutatud sama autori poolt. 13 Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mis on traditsionaalselt omistatud Paulusele, kuigi neist mõnede autorlus on vaieldav. Peaaegu universaalselt arvatakse, et kiri heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud. Näib, et Paulus pigem dikteeris oma
nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. - Kõnekäänd on mittetervikulises väljenduses mõtteavaldus. Üldistav rahvatarkus teeb süntaktiliselt vormilt intertekstuaalse hüppe, väljendite puhul üldiselt kõnevoolust otsest kõrvalehüpet ei toimu. - Lingvistika poolelt tegeleb eriti kõnekäändude, aga ka vanasõnade uurimisega fraseoloogia 39.3. Mõistatused: - Mõistatused on olendi, eseme, nähtuse või olukorra poeetiline kirjeldus, mis sisaldab ülesannet mõistatuse objektide vabalt valitud tunnuste alusel välja selgitada tekkinud kujutelma taga peituv olend, ese, nähtus või olukord. - Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast- küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist), mis kokku
nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. - Kõnekäänd on mittetervikulises väljenduses mõtteavaldus. Üldistav rahvatarkus teeb süntaktiliselt vormilt intertekstuaalse hüppe, väljendite puhul üldiselt kõnevoolust otsest kõrvalehüpet ei toimu. - Lingvistika poolelt tegeleb eriti kõnekäändude, aga ka vanasõnade uurimisega fraseoloogia 39.3. Mõistatused: - Mõistatused on olendi, eseme, nähtuse või olukorra poeetiline kirjeldus, mis sisaldab ülesannet mõistatuse objektide vabalt valitud tunnuste alusel välja selgitada tekkinud kujutelma taga peituv olend, ese, nähtus või olukord. - Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast- küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist), mis kokku
Semasioloogiline lähenemisviis lähtub tähenduse uurimisel keelemärgist (vormist) ja küsib selle tähenduse järele, nt. mida tähendavad eesti keele sõnad hädaabi või kiirabi. Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e. referendist e. mõistest e. sisust) ja uurib, missugused keelemärgid on selle tähistamiseks kasutusel. Küsib nimetuste, tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut. • Fraseoloogia Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis). Neis puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus.
Kui eesti leksikoloogias on varem domineerinud eesti ja tema sugulaskeelte sõnavara uurimine võrdlev- ajaloolisel meetodil, siis nüüdseks on tehtud rohkesti ka sünkroonilisi uurimusi. Päris võõras pole ka kõrvutav leksikoloogia, s.o sugulas- ja mittesugulaskeelte sõnavara kõrvutav sünkrooniline uurimine. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Eesti leksikograafia sai alguse XVII sajandil 1637 ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach". Selles saksakeelses eesti keele käsiraamatus on peale lühikese grammatika sajaleheküljeline saksa- eesti sõnastik. 1732. aastal trükiti Anton Thor Helle keeleline käsiraamat ,,Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache"
6) Info esinemissageduse kohta 7) Kirjeldav või normatiivne · Iga konkreetse sõnaraamatu tüübi saame nende tunnuste kombineerimisel. · Märksõnastiku ülesehitus võib olla: alfabeetiline, kirjeldust arvestav · Märksõnastik võib sisaldada: Kogu keele või mingi keelekuju sõnavara; Kõikide aegade või mingi ajaperioodi sõnavara; Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara 16. Semantika uurimismeetodeid ja tulemusi. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI 8
1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. olulisemad uurijad ja tööd 15. Semantika ja sõnavara uurimine: Põhimõisted-leksikograafia-sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu. Sõnavaraõpetus. Semantika-tähendusõpetus. Uurib keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel
o alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele o teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes) - eesti pärimusmaterjali tõlkimine ja tõlgendamine saksakeelsele teadusavalikkusele - kakskeelsed allikapublikatsioonid (nt Ehstnishe Volkslieder, Neusi tööna), mis taas viisid eesti pärimusmaterjali rahvusvahelisele uurimismaastikule - eestikeelse terminoloogia ja fraseoloogia kujundamine (eriti Kreutzwald) - diskussioonid rahvaluule üle (kuidas seda kasutada kirjakultuuris, mis seosed on pärimusel ajaloo või kirjandusega) kujundasid eeldusi rahvaluule teaduslikuks käsitluseks 13. september Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod/koolkond: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelist seotust - Eesmärk näidata tekstide geneesi ja levikuteid
sajandil taasavastati antiikkultuuri hiilgus, seda aega nimetatigi antiigi taassünniks. Kunstis eriti said eeskujuks antiigist tuntud müüdid ja antiikskulptuur (arvati, et need olidki originaalis valged). Sellest ajast peale on kõigis Euroopas kõneldavate keelte kultuuri- ja teadussõnavaras kasutusel vanakreeka keel. Neologismid polnud mõeldud ilukirjanduskeele jaoks, vaid eelkõige teadus- ja kultuurisfääri jaoks. Näiteks uute teadusharude ja allharude nimed: fraseoloogia, ihtüologia, fonoloogia jne (siit ka uute teadusharude esindajate, spetsialistide nimetused); uute instrumentide jaoks: baromeeter, termomeeter, teleskoop; uute kontseptsioonide ja teooriate jaoks: elastne (algselt mõeldud kui kellavedru tähistamiseks). Loomulikult kasutati uute sõnade jaoks ka ladina keelt, kuid kreeka keelt eelistati kahel põhjusel: kõigepealt oli kreeka keele leksika tunduvalt rikkalikum
Ebatäpsuse ületamiseks antakse väljendile mingi mõttekas, ratsionaalne ja juriidiliselt siduv tähendus. Samas tuleb valitud termineid käsutada järjekindlalt. Ebaselgus – Keeleline väljendus on ebaselge, kui selle tähendus pole teada. Ebaselgus võib tekkida, kui tekst pole selgelt sõnastatud: on kasutatud sõnu, mis pole tuntud, sõnad on ebaloogiliselt rivvi aetud, mõtted on kadunud sõnaderägastikku, tõlgetes on jäänud võõrkeelne õigus-ja muu fraseoloogia ümber tõlkimata eesti keelde; samuti võib põhjuseks olla see, et ei järgita keelereegleid. (N: kaupade kombineeritud nomenklatuur = kaupade loetelu, nimestik; kaubanimestik jne.) Semantiline ebamäärasus on võimalik kahel juhul : a) pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks (“säte on lahtine”)/semantiline lahtisus; b) väljend on “nõrk” (selle kasutamispiirid on ebamäärased)
olukordi, mida kasutatakse musternäidistena fikseeritud koodi mudeli kehtivuse kohta, näiteks lendurite ja lennujuhtide vaheline väga rangelt reglementeeritud raadiosuhtlus. Konventsioon on seal lihtsalt väga tugev ja selgelt välja kujunenud. Siiski kasutavad ka sealsed suhtlejad reglementeerimata keelendeid pidevalt ja isegi naljatavad omavahel.1 Veelgi enam, isegi raadiosuhtlust reguleeriv juhend (FAA 2012: 4.2.1) soovitab täpse fraseoloogia ebapiisavuse korral kasutada ükskõik milliseid sõnu, peaasi et kuulaja soovitud viisil aru saaks. Igaühe mõjutusvõimalus tähendab ühtlasi, et praegune konvent- sionaalne tähendus ei saa olla argument sellesama konventsionaalse tähenduse muutumise ega isegi teadliku muutmise vastu. Sobivalt mõjukas indiviid või rühm (terminikomisjon, seaduseelnõu koostaja, populaarne avalik esineja vms) saab konventsiooni nö otsustuskorras
annaabi.ee 
