Sissejuhatus Sõna ,,eksperiment" tekitab inimestes tavaliselt seose teadusega, kuigi see ei ole kindlasti ainuke kasutatav uurimusmeetod. Teaduses on eksperimentaalsetele uuringutele kindlasti oma koht. Laialt leiab see praktikasse rakendamist spordi-, liikumis- ja arstiteaduses. Seega viiakse maailmas iga aasta läbi palju erinevaid ja sarnaseid eksperimentaalseid uuringuid. Selleks, et eksperimentaalset uuringut läbi viia, peab kõigepealt tutvuma teooriaga, mis seda käsitleb. Iga teadustöö aluseks on teada tuntud reegleid, milledest peab kinni pidama selleks, et tehtud tööl oleks väärtus
loomulikuks, mis muudab tulemused adekvaatsemaks. Struktureerimata vaatlus ei anna püstitatud uurimisküsimustele täpseid vastused. Selleks, et saada täpsemaid vastuseid, tuleks vaatluse meetodit kombineerida küsitluse ja intervjuuga, et saada täpsemaid vastuseid, mida analüüsida. Antud töös vaadeldi siiski hoopis meedias toimuvat, kasutatud ei ole inimeste vaatlemist. 5.4 Intervjuu Tundub, et intervjuu pole antud uurimuse puhul kõige efektiivsem uurimusmeetod, kuna võtab palju aega ning inimesed, kes on nõus osa võtma, on väga jutukad ning kalduvad üsna kergesti teemast kõrvale oma isiklike juttudega. Algselt planeeritud 40- minutilised intervjuud kippusid ületama algselt planeeritud aega. Kuna paljudele inimestele ei meeldi poliitikast rääkida siis oli ka kohati raske vastuseid saada detailsetele küsimustele. Inimesed peavad seda kuidagi pooleldi isiklikuks teemaks, kuigi ei küsitud spetsiifiliselt kelle poolt ja miks hääletasite
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1
sattumisel liigub keha ajas olevikus ehk aga ruumipunkti B. teleportreerub ruumis. 8 1 Ajas rändamine ja selle tehnilised alused II Resümee Käesolevas töös uuritakse sellise füüsika osa loomist, mis võimaldaks inimesel ( ja ka teistel ,,kehadel" ) liikuda ajas. Sellise tehnoloogia haru välja töötamine loob uusi võimalusi ajaloo uurimisel ja ka süvakosmoseks liikumiseks. Antud töö uurimusmeetod oli puhtalt teoreetilise füüsikale omane. Näiteks hüpoteese, mida antud töös hulganisti püstitatakse, on tuletatud teoree- tiliselt. Need hüpoteesid on täiesti kooskõlas olemasolavate üldtunnustatud teooriatega. Alguses on teemale lähenetud mitte traditsiooniliselt, sest kõik olemasolevad füüsikateooriad, mis käsitlevad ajas rändamise reaalset võimalikkust, baseeruvad just ussiaukude teooriatel. Antud uurimuses
Järelikult kui aga aegruumi augu ruumala ei muutu, siis liigutakse ajas olevikus ehk teleportreerutakse ruumis. 7 1 Ajas rändamine ja selle tehnilised alused II Resümee Käesolevas töös uuritakse sellise füüsika osa loomist, mis võimaldaks inimesel ( ja ka teistel ,,kehadel" ) liikuda ajas. Sellise tehnoloogia haru välja töötamine loob uusi võimalusi ajaloo uurimisel ja ka süvakosmoseks liikumiseks. Antud töö uurimusmeetod oli puhtalt teoreetilise füüsikale omane. Näiteks hüpoteese, mida antud töös hulganisti püstitatakse, on tuletatud teoree- tiliselt. Need hüpoteesid on täiesti kooskõlas olemasolavate üldtunnustatud teooriatega. Alguses on teemale lähenetud mitte traditsiooniliselt, sest kõik olemasolevad füüsikateooriad, mis käsitlevad ajas rändamise reaalset võimalikkust, baseeruvad just ussiaukude teooriatel. Antud uurimuses
bioloogiline areng võimaldas hiljem juba sotsiaalset arengut. 21 1 Ajas rändamine ja selle tehnilised alused Resümee Käesolevas töös uuritakse sellise füüsika osa loomist, mis võimaldaks inimesel ( ja ka teistel „kehadel“ ) liikuda ajas. Sellise tehnoloogia haru välja töötamine loob uusi võimalusi ajaloo uurimisel ja ka süvakosmoseks liikumiseks. Antud töö uurimusmeetod oli puhtalt teoreetilise füüsikale omane. Näiteks hüpoteese, mida antud töös hulganisti püstitatakse, on tuletatud teoree- tiliselt. Need hüpoteesid on täiesti kooskõlas olemasolavate üldtunnustatud teooriatega. Alguses on teemale lähenetud mitte traditsiooniliselt, sest kõik olemasolevad füüsikateooriad, mis käsitlevad ajas rändamise reaalset võimalikkust, baseeruvad just ussiaukude teooriatel. Antud uurimuses
annaabi.ee 
