Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt (14)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Folkloristika aluste kordamisteemad
  • Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid
  • Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused.
    Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi:
    • vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine );
    • horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika).

    Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted.
    • Kreutzwald – „vana vara”
    • Hurt – „rahvamälestused” (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud)
    • 1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses.

    Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest.
    Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut:

    Oskar Loorits , Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses.
    Eduard Laugaste:
    Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas , aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika , uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.
    Rahvaluulet mõistetakse üldiselt kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad:
    * laulud, jutud, lühivormid
    * tantsud, mängud
    * usund , kombestik.
    Rahvaluule kogumine ja sellest tulenev tunnetuslik rahvaluule käsitus ei ühti teooriaga, tunnetuslik käsitus oli teooriast märksa laiem. Terav vastuolu teooria ja praktika vahel teadvustub nõukogude aja lõpul. Tekib vajadus uue definitsiooni järele. 90ndatel see teostataksegi, kuna folkloristide huviorbiiti kerkib ka tänapäeva folkloor. Samuti seisnes probleem selles, et nõuk ajal oli folkloristika allutatud kirjandusteadusele, see oli paljude erinevate kultuurialade allüksus, mitte omaette teadus.
    Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub , kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse
    1990-ndad:

    Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas).
    Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu „rahvaluule” ja „folkloor” nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena , praegu hoitakse neid aga lahus: aines on „rahvaluule” ja „folkloor” ning teadus, mis seda uurib „rahvaluuleteadus” ja „folkloristika”.
  • Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis.
    Saksamaal oli nn teadus rahvast – volkskunde.
    Venemaa – geograafia, etnograafia
    Inglismaa – folklore – rahva teadmised
    20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia . Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel.
    Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon – kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine.
    19. Saj II pool – iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas
    Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda
    Ajalooline suund
    Sotsiaalne suund
    Kunstiajalugu , eelajalugu, germanistika (vennad Grimmid aretasid seda)
    Statistika, riigiteadused , kultuuriajalugu , sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema)
    Erinevate koolkondade ja teooriate teke:
    • MÜTOLOOGILINE kk – Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises.
    • LAENUTEOORIA – erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast – nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne
    • ANTROPOLOOGILINE kk – ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga.
    • SOOME kk – tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. ( Ajaloolis -geograafiline meetod seega)
    • Vene STRUKTURALISTID – aluseks teksti vorm.

    Erinevate regioonide lähenemisviisid:
      • Ingliskeelne folkloristika – tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop. Lähenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud
      • Saksakeelne folkloristika – minevikuline, ajaloolisi tekste uuriv . Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud.

    Valitsevad teadusruumid eestis:
    • 18.-19. saj – saksakeelne teadusruum
    • 19. saj lõpp – 20. saj algus – soomekeelne teadusruum
    • 1940-1980 – Nõuk Vene teadusruum
    • 1990. aastad – USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia.


    Folkloristika kesksemad suunad 20. saj
    Teemad
    Süžeed
    Nende levik
    (Eesti, Soome)
    Strukturalism
    Semiootika
    Vene strukturaal-semiootilised uuringud
    Kommunikatsiooni-uuringud
    (et mismoodi siis on pärimus pärimuskeskkonnas olemas)
  • Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
    Rahvaluuleteaduse kujunemise algus – valgustus , 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused:
    • kiri saab valdavaks
    • teadmistele tuginev teadmine
    • seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletõus, industrialiseerumine
    • poliitiline huvi rahva vastu
    • sotsiaalne eneseteadvuse tõus
    • eeldused haridus -, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks

    VALGUSTUS:
    • RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu
    • huvi kaasaegse vastu
    • huvi erinevate eluvaldkondade vastu – ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia , rahvastiku-statistika)
    • Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid . Samuti Masing – tüüpiline valgustuse pasotr – vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli)

  • Valgustuslik-romantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule.
    ROMANTISM :
    • RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht
    • Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste „ sugupuu
    • Toimub spetsialiseerumine , otsitakse uut ühtsust ( etniline ja rahvuslik siis)
    • Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma.

    Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega – baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust , andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES).
    • Fahelmann
    • Kreutzwald
    • Rosenplänter
    • Neus
    • Knüpffer

    Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt.
  • Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis
    • 20. saj (eriti II maailmasõja järgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab rahvaluule uurimise poeetikakesksus.
    • 50ndad- 80ndad valdav seisukoht, et rahvaluule on kunstilooming (rahvaluule = suuliselt tekkinud ja enamasti suuliselt levinud traditsiooniline vaimne kunstilooming.)
    • Nõukogude folkloristika:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #1 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #2 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #3 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #4 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #5 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #6 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #7 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #8 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #9 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #10 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #11 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #12 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #13 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #14 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #15 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #16 Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 229 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor polynasia Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Rahvaluuleteaduse kujunemine
    rahvaluule , pärimusrühm , suuline , kultuur , regilaul , rahvakalender

    Mõisted


    Kommentaarid (14)

    ln5pt profiilipilt
    ln5pt: Nii hästi süstematiseeritud, et lausa uskumatu!!! Ja selgelt ja põhjalikult ja ma tänan ja ma tänan ja tänan!!!!:D
    21:18 18-01-2009
    Siila profiilipilt
    Siila: Aitäh! Aitas tõesti palju :) Sain oma konspekti täiendada.
    18:46 27-12-2011
    enelyy profiilipilt
    enelyy: tundub tõesti väga ülevaatlik ja kasulik
    16:44 20-09-2009


    Sarnased materjalid

    17
    doc
    Folkloristika alused
    21
    pdf
    Folkloristika alused KONSPEKT
    23
    odt
    Folkloristika alused
    29
    docx
    Folkloristika alused
    12
    docx
    Folkloristika kordamisküsimused
    13
    docx
    Folkloristika alused
    14
    docx
    Folkloristika alused
    5
    docx
    Folkloristika alused eksami kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun