· Eesti rahvausundis üks Second level Third level Fourth level mainekamaid uurijaid on Oskar Fifth level Loorits(1900-1961). · Kehahing-elujõud või ,,ise, vari, teisik, kuju, nimi" · Vabahing-irdhing · Hingeloom-putukas, liblikas, lind, hiir, uss · silma ja suu kaudu
ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate
laip). 17. Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Vägi on isikuline. Tekivad isikulised hinged (loodushinged näiteks metsa- ja veehaldjas). Mina-teadvuse moodustumine ja selgem piiritlemine. Inimese keskseks vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing (väestatud kehakujutlused, hingeloom, hingushing [toss, leil-kehast lahutatud]) ja vabahing ( nimi, ise, vari, teisik, irdhing, siirdhing, loodushing). Kui inimene sureb, siis kehahing laguneb, vabahing võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas). 18. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) On üks hing. Surm on negatiivselt märgistatud. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas
tehti vastu abinõusid, nt visati tuld ja tuhka sellisele järele, kes käis sajatamas. Nime mainimist ei peetud heaks, see võis anda vastasele võimu temaga midagi teha. Kõnevõime iseenesest oli imetlusväärseks jõuks. Lapsi ristiti ümber, kui need olid rahutud, sest said vale nime. Väljakutse võib olla nii kasuks kui ka kahjuks. Nt kuradi väljakutsumise vältimiseks kasutati varjunimesid, smuti teistele olenditele, kellega ei tahetud tegemist teha, nt hunt. 7. Irdhing. Hing tahab ihust irduda selleks, et saada teateid muust maailmast, puutuda kokku teistega, nt "sina seisad ikka minu südames". Nõia hinge lahkumine võis olla ka kasuks kellegi ravimisel vms. Peamiselt siskin meie usundeis on lahkuv hing halba tegemas, käib pinajaks, tuulispeaks, samuti vedajaks ja tulihännaks, isegi virmaliseks ja hundiks. Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena. Virmalised ja ka meteoriidid olid hingede rändamised. 8. Hingeloom
erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne) Tõenäosuslik loogika-materialisatsioonid võivad olla äärmiselt varieeruvad ja mitte kindlalt paika pandud. Kindlal ,,loitsul" pole kindlat tagajärge. *käost petetud inimeselt usuti olevat erakordne seaõnn. Trikolaaz- kogu animistlik maailmanägemine Loeng 4. 06.10.2011 Animistlikud kujutelmad: Kehahinged: -hingus -elunditehing -vari -ise -nimi -mina Vabahinged: -irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged: -irdhing ebamäärane -siirdhing Lahushing- eitea mis saab Väeloom Teisik- vabahingeks Lisahing Üldhinged - taevas -maa Väestatud laip-> kehahing-> hirm-> tõrje (surnutõrjemaagia)-> kalm
nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi
koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabahing – võivad liikuda: irdhing, siirdhing. 3) Vahepealsed – vari, minahing – väljendab personaalsust, ise (võib suguvõsa piires kuju vahetada). Teisik – kõike on vähemalt 2 ja temast saab aimu ärkvelunes – väljendas end kivi, vihma või muu kaudu.., peeti oluliseks sidet mitteinimliku maailmaga. Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..). On 2 matust ja mitu surma. 7 taevast ja 7 põrgut. Surnud elavad Toonelas
vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise
ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate
Väge oli ka teatud objektides, paikades taevas (äikese ajal). b) kehahing andis organismile elu, elab inimese soonestikus looma kujuuna. Hingeloom lahkub suu, silma, körva kaudu. Avati aken, et hing välja saaks. Usuti, et hingeloom vöib sama pere lapses uuesti sündida. Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Kalmel peeti hiljem ka mitmeid mälestussööminguid (nagu setud tänapäeval). c) irdhing andis inimesele iseloomu, vaimuomadused, temperamendi. Lahkus magamise ajal kehast ja kohtus teiste hingedega, nii tekkisid unenäod. Inimene tuli vaikselt äratada, et hing jöuaks koju tagasi. Pärast inimese surma vabanes irdhing kehast ja muutus vabaks vaimuks, jäi kodupaiga lähedale, möjutas lähedaste elu. Ärapahandatud hingedest said kodukäijad. Mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg: surnud hinged likusid ringi ja tulid kodu külastama
haigust jms enda kontrolli alla saada oli vaja teada saada võõra jõu nime. Väljakutse, nime mainimine, võib olla kutsujale kasuks, kui ta saab nõnda võõra jõu oma võimusesse või endale kaitsjaks, väljakutse võib olla ka kahjuks, kui nimetatav tuleb ja teeb midagi paha. Väljakutse hirmuga seletub kuradi või hundi mainimise keeld. Selle vältimiseks kasutatakse igasugu varjunimesid võsavillem jne. Varjunime mainimine ei kutsu olendit ennast kohale. Irdhing Hing võib irduda ihust. Selleks, et teateid saada muust maailmast ja puutuda kokku teistega. Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust
· Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla · Maagilised toimingud rajanevad Hinge mõiste rahvausundis · Kehahing- inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkum inimest koos tema surmaga( nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) · Vabahing. Kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma ( selle hingega toimetataksi siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine irdhing (hkehast täiesti vaba, võib olla iseseisev) Siirdhing ( liigub ühest kehast teise) 17.10.11 Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Ühelt poolt on väga lihtne. Inimesed oskavad sellel teemal rääkida. Aga inimesel on ka segamini, millised on just rahvakalendri tähtpäevad millised kiriku (nt Jõulud). Rahvakalendri tähtpäevad ei olnud kindlal kuupäeval vaid pingil perioodil.
· kultuurimuutus kohustuslik haridus Samanism · universaalne · ürgusund · samanism on samaani ümbritsev usundiline kontekst, oluline selle juures on animistlik , hingestatud maailmapilt ( pühad loomade esindajad, pühad allikad ) me elame elavas ja vaimses maailmas · kultuuriinstitutsioon ( A. hultkrantz) · kaitsevaimud olulised · abivaimud abistavad ül. Täitmisel ( loomad , linnud) · irdhing/ kehahing · samaanihaigus muutumise periood · teisenenud teadvusseisund ekstaas transiseisund rituaalne teadvusseisund love ekstaasiseisund · samaani ülesanded ravitseja, ennustaja, ohvritalitsuste juht, pärimuse kandja, hingejuht, vahendaja ( erinevate ilmade vahel) siberi samanism Põhja Ameerika samanism Lõuna- Ameerika samanism Korea jne samanism Uus-samanism M
religioossed on olemas selle pärast, et nad on loomulikud (keegi ikka nad välja ütleb); meil on teadmisi, mis tulevad igapäevasest elust: saame olla ühes kohas korraga; kõik kivid ei räägi jne; intuitsioonivastased teadmised; püha kivi võib meid kuulda, kui me oleme selle juures, aga kui kivi on 100 km kaugusel, siis ta meid ei kuule(see on liiga intuitsioonivastane) Hing 21 Rootslane Ernst Arbman ja hingedualism - dualism või dualistlik pluralism: 1)irdhing see, mis ära käib (und näeme tänu sellele, et hing käib kuskil ära) 2)kehahing (hingesushing, minahing jne) Usundilised jutustused · Müüt lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline
- Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla - Maagilised toimingud rajanevad Hinge mõiste rahvausundis: - Kehahing inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkub inimest koos tema surmaga (nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) - Vabahing kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma (selle hingega toimetatakse siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine) o irdhing (kehast täiesti vaba, võib olla iseseisev) o siirdhing (liigub ühest kehast teise) 17. oktoober Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini. Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Kalender on teatud tüüpi ajamäärmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavaks muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eestis kindlasti ka aastaajad. Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks. Aeg oleks kui mingil distantsil
· Siinpoolsusele suunatus · Kohtumine suurusunditega Tzvetan Todorov "Ameerika vallutamine" (2001) Samanism · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979) Samanism irdhing/kehahing · Samaan ekstaas/transs/teisenenud abivaimud teadvusseisund kaitsevaimud · Siberi samanism/samaanlus samaanihaigus · Põhja-Ameerika samanism 4 · Korea jne samanismid · Samaan · Santeria altar
annaabi.ee 
